Meie Elu = Our life, August 27, 1981

              NEIJAFÄEVÄL, 27. AiT^t/STIL - THURSMY, AUGUST 27 „IVIeie Elu" nr. 32 (1643) 1981
Ontaijio provintsivaHtsüse Tööstus- ja Turismiministeeriiim
raldas järjekordse 6-päevase ringreisi etnilise ajakirjanduse esin-
Ontariosse minister
motoga
ÜHatiiseks kujunes külastus Cola
§anti's H^actus and Tropical Gaf
den'i" # 3 Hwy ääres, mis andis ilusa
toria ajastu stiilis ebitatud Elm
Hürsti restoranis.
Stratford on linn,, kus tööstus,
ülevaate tropilistes^ lindudest,- loo-^^ . kunst ja kiltuür sammm/ad^^
madest ja taimedest. Harrowls kü- • käes. ön- sõsarlinn Stralford-upon-lastasime
hiljuti rajatud Golio Wines Avon'ile Inglismaal.: .^mab^^^^^^o^^
of Canada Ltd. Itaaliapärastd veinid ; Avon'i jõe koos luikede, roheliste
valmi^tnt;,k.^ Ohtarin vüiianiaria- murude ja William' Shakespeare SU-remata
teoste lavastused.
,'almistatakse Ontario viinamarja
dest. Veinitööstuse sisseseaded ja
veinimeister ön toodud Itaaliast, 01!
võimalus proovida uusji veine, mis
varsti tulevad müügile. Nende vei-iMsortide
hinnad on alli nelja dolla­ri.
Kirjutajale meelcjisid veini sordid
Coiio Rosso dry see. ja Bianco Secco
• dry^^ see. .Valmistamisele "tulevad ka
,,§pumänte" sordid. j
. Lõbusas tujus. j^utiLeaminglöni-,
mida kutsutakse „Toniati Capital of
the World'-.Leamingtbn oma 11000
elanikkonnaga asub kasvuhoonete
piirkonna kes'kel. Kasvatatakse aed­vilju
jh lilli Üsaks põllul kasvavatele
tomatitele. Leamington ori Kanada
üks soöjeniaid ja viljakamaid alasid.
Lõuna söödi' Dock I^estauranfis mil­le
erialaks on kalatoidud, böck Res-
The Stratford 'ShakespearenFesti^
vai algas tagasiho-idliikult 1953, mil­lest
on saanud kuulus lavakunsti
suursaavutus hõi mates 3 teatrit, sõ­nalised
lavastused, kontserdid ja
ooperid. Stratford on Toronto teatri-sõpradele
kergelt 'kättesaadav, kas
oma auto või bussiga. Igal aastal kü­lastab
Stratfördi pidustusi 5Ö 000 kü-:
lalist, Linn oma puhtuse ja ehituste
iluga on väärt sõidu Stratfordi. Sha-kespeare'i
pidustuste läbiviimiseks'
on ehitatud moodne Festival Theat-rfe.
Pidustused kestavad juunist ok­toobrini.
Stratfordi teatri dramaturgiks oli
Ürjo Kareda; kunagise „Meie Elu"
toimetaja Endel Kareda poeg, kes on
tuntud teatrikriitikuna nii lehtedes,
tauranfi ^ võib julgelt kõigile soovi- raadios kui TV-s..;Tänavusel hooajal
tada nii toidu kui asukoha.suhtes. Oli esineb Stratfordis ooperilaulja Avo
võimalus saada 4^5 kalasoHi ja kõik Kittask^^^^^
olid väga maitsvad ja värsked. lus tutvuda üksilcasjalisettteatd ja
RondeaiiProvincial Park asub pool- linnaga.^^^.^^^^v^^^ ^ ^^^^^ '
saarel, miš ulatab Lake Erie jan^e.
Ontario parkide hulgas cin Rondeau
vanuselt teisel kohal, asetati 5. mail
1894. 12 100 aakrilind pargi ala, maas^
tikult mitmekülgne, ja selletõttu võib
siin leida igasuguste puude ja tai­mede
liike. Rondeau park bn kuulus
oma loomade ja lindude, poolest. Sü­gisel
ja kevadel on park rändlindude
puhkepaigaks. On rajatud 226 laagri-;
kohta, millest 10 on varustatud elekt- giks kujunes koosviibimine saksa
riga. Park omab "head veespprdi või- Concordia Clubis, mis on üks, vane-malused.
Asudes. tihedalti asustatud maid Kitchener—Waterloo piirkori-'
Ontario osas, on šuvekuudetpark täi- nas.' Nii toidud kui muusika Okto-detud
külalistest. Enne tutvunliskäi- . berfesti stiilis tegid meeleolu kõigil
kü parki näidati Värvilisi.diäpõsitii- rõõmsaks. Kõik lubasid tagasi tulla
Reede-õhtusekS' peatus'kohaks o l i .
Valhalla Inn Kitcheneris. Kohe pä­rast
saabumist oli hästikorraldatud
vastuvõtt Välhalia ja Region öf Wa^
terloo poolt, kus jagati informatsibo-.
nr nii hotelli kui Kit.chener-r-Water-loo
piirkonna kohta. V
Ringreisi pidulikumaks õhtusöö-
-Soome ojaleht eesti keelest
OULU (M.E.)-^ Pealkirjaga Kuidas käsi käib?" avaldas Põhja-
Soome suurim ajaleht ,,KialeYa" lektor Tauno Lähteenkorva sulest
pikema artikli, milles tutvustati lugejad eesti keele ja rahvaga. Jutt
pakub huvitava ülevaate meie hõimurahva keielele ning selles puu­dutatakse
ka pisMt pagulasi
,;Colio" veinivabrik Harrowis ja „piimavabrik" Ridgetowni põl­lumai
eie'
Neljapäeva õhtusöök oli korralda­tud
Ridgetüwn College of Agricultu-ral
Technology poolt. Pärast õhtu­sööki
tutvusime õppfeasutusega, kus
valmistatakse ette polliimajanduse
pktoberfestile.
Ilma Quebeci ta ei oskaks Kanadat
ette kujutada ja ilma Kitchener/Wa-terlootä.
Ontariot. Mõlematel ori täh­ti
s:.ja" auväärne osa 'Kanada elus ja
crihadäisS teF^
vadel said ^diplomid 160 lõpetajat, r®^^^"?'.^^
mison-suurim lõpetajate arv õppe- f""^^^
9Q naci.cpc .^.Inoc An VP^„ kes olid pcamisclt mennonidid ja tu­l
i d siia Pennsylvaniast. Esimesi asu­tajaid
niiTietati Pennsylvania Dutch'- •
, mis o n vana mürdsõna saksa-asutuse
29 aastases ajaloos. Öö vee°
, deli BatemanV Inn'is.
/TILLSONBURG
Reede viis etnilised ajakirjanikud
Ti 1 Išonburgi, Ingersbiri, Stratfotdi ja
•Kitcheneri. ; >
Tillsonbürg oma .10000 elarijkuga
on tüüpiline Lõuna-Lääne Ontario
linn ümbritsetud rikkast põlluniajan-duslikust
piirkonnast, millele lisan-
•dub kiiresti kasvav tööstuse osa. Til-
Lceelsest sõnast Deütsch — sakslane.
Berlinist sai-Kitchener I maailma­sõja
ajal kuulsa inglise sõjakangela-se
• Lord Kitcheneri mälestuseks.
Kitcheneri tuntakse linnana kui
„Glean äs a Kitchen" — ,;Puhas nägu
Kitcheneri sõsarlinnaks on Water-
: sonburg'! mottoks on: >,Good för Fa- loo ja mõlemaid linnu tuntakse
miiy — Güod fpr Industrry'^: On ker- - K/Wna. Kahe linna ühine elanikku-gelt
kättesaadav maantee või lennu- de arv ulatab 185 000. Kaks ülikooli
teel ja see ongi üheks eeliseks linna Üniyersity of Waterloo ja .Wilfrid.
kiirele kcpvule. ; Laurier University omavad tunnusfa-
Tillspnbjursi linna põhjaserval asub tud nime. Esimene ülikool on kuulus
kuulus Coyle's Products Ltd., oma oma inseneride ettevalmistamisega
Öeldakse, et Kitchener on uhke
oriia minevikule ja kindel tulevikule .
astudes suurlinnade perre. Kaksiklin­nad
K/W on erakordse tempoga
kasvanud. Paljude kanada suurtöös­tuste
osakonnad asuvad k/W's, Siin
sammub harmooniliselt käsikäes
moodne 20. s"äjand 18—19 sajandi
stiilis elavate mennonütitega,' mida
võib iga nädal näha ja kogeda ^hi-kuteel
või tänavapildis kus Cadillac
annab teed talüppja hobusest• veeta­vale
vankrile.
Kitchener—Waterloo on koduks
neljale saksa klubile. Neist ..suurim
ja vanem on Concordia, mis asutati
1873 ja mille külalised olid etnilise
ajakirjanduse esindajad. Jõuliselt te­gutsevad
Sch\väben Club, Olles suu­ruselt
teine Concordia järele, Tran-sylvaniä
Club ja noorem nelja_st Al-pine
Club. Nende klubide algatusel
,sal alguse kuulus K/W .Oktobetfest,,
mis on kujunenud suurpiduStuseks
Müncheni pidustuste eeskujul, mis
algasid 1810. Tänavusele OktolDerfes-tiie
oodatakse 500009 külalist, mis
peetakse 9. oktoobrist kuni 17. ok­toobrini.
: ,
. Kitcheneri lähem ümbrus Elmira
piirkond on asustatud mennonitide
poolt, kellede usualgus ulatab Refor­matsiooni
ajastusse. Mennonidid te­gelevad
peamiselt talupidamisega ja
'käsitööga. On väga ausadi töökal ini­mesed.
Talud on jõukad ja'eeskuju­likult
korras.^ Elekter, telefon, ja
moodsad -masinad puuduvad nende
kodudes. Lapsed käivad -koolis kuni
8-da klassini. Riietus on keskaegne,
mida võib näha tänaval vÕi maanteel.
Linna, kirikusse sõidetakse vankri­ga.
• •-• ;
Mennonidid jagunevad kahte grup­pi/
Esimese grupi moodustavad kon­servatiivsed,
vanausulised ja sinna
kuuluvad House Amish ja Oid Order
Mennonidid. Teise grupi moodusta­vad
„Moderately Cpnservatives", kes
kasutavad moodsaid töövahendeid
ja annavad lastele kõrgema hariduse,
Usk, aiisus, töökus nirig perekondlik
kokkukuuluvus ori lahutamatu osa
'mennonitide elust;
Etnilise ajakirjanduse esindajatel
oli laupäeva homniikul võimalus tut­vuda
Kitcheneri Farmers Marketiga
ja hiljem külastada Mennonitide pnr-konda
Elmiras. Koduteel Torontosse
tee lähetusse jäi meie Seedrioru, kü­lastati
Grand jõe kaldal asuvaid Elo-rad
ja; Fergust.
, Algul mainita'kse, etsoome-ugri
rahvaid elab maailmas suur hulk,
kokku on neid umbes 22 miljonit.
Neljandal kohal on eestlased kohe
pärast ungarlaste, soomlaste ja
mordvalaste. Seega oleks eesti keelt
ikui emafcet raälkijaid pis.ut al^k
imiljonr ja mujal N. Ludus' 50 000—
100 000. Peale selle mainitakse, et
paguluses elab rohkest^ eestlasi:
Rootsis 25 000, Kanadas 17 000,
UŠA-š 16 000, Austraahas 5000, Inglis­maal
ja Lääne-SaksamaaL3000.
KAS.,,EESTI" ¥ÕI ,,VIRÕ":
Kas soomlasel kasutada eesti või
„viro" keelt, on küsimus. Autori mee­lest
aga kõlab paremini, ja pehme­malt
ning sõbralikumalt sõna „eesti«'
keel" ja „Eesti". Sõna ,;Viro" toleb
soome keelde Eesti põhjamaakonna
„Virumaa" järgi, mistõttu soomlased
oma ajal hakkasid kogu Eestit y;Vi-roks''
nimetama. Eestit kasutasid
aga esimesena muistsed germaanid.
• Autor konstateerib, et soomlasel
on esialgu kergem eestükeelsest kõ­nest
aru saada >kui tekstist, sest
„teksti mõistmist raskendab see, et
keelt ei kirjutata nii, nagu seda kõ-.
neldakse". Siis pakutakse kirjutuses
väikene häärdamisõppetund lugeja­tele
kõigide b, d, g jne. suhtes. Tõde­takse
edasi, et ka eestlastele tekitab
raskusi soorne keele „d" kpos „äng-häälikuga".
Tõstetakse esile näiteks
sõna ,;vabandage'V mille, kohta öel­dakse,
et kui seda kirjutada, nagu
see hääldatakse, nimelt „vapantake",
nii soomlane kidlasti teab, et on te-gamist
vapaa-sõnaga hoolimata, et
meie sellest täiesti aru ei saa. Õ-hää-lik
toob ikka ja ikka suured rasku­sed
soomlasele, aga ka sellest paku­takse
õppetund: keel peab olema u-asendis
ning huuled e-aseridis ja siis
õnnestub ka hääldamine (põrsas.
tõrv, üliõpilane),
SARNASUS EEDELÄ-SOOME • •
MURDEGA ' •
Kirjutaja konstateerib, kuidas ees­ti
keel tuletab meelde edelasoome
murde, sest eesti keel kõlab lühidalt
(näide: Kaks soomlast taples Tallin­nas!).
Sõna „kas" esineb rohkesti
eesti keelesy mis algatab ikka küsiva
lause: Oökko nää Oulusta? (Oulu
murdes ja tavaline küsimus kogu
Soomes) kõlabki hõimukeeles siis
„Kas sa oled Ouhist?" '
Sõnastiku kohta räägitakse* et see
on osalt sama kui soome keeles. Na­gu
meie oleme laenanud Rootsist, ori
eestlased seda teinud saksa keelest.
Viimastel aegadel olevat eesti keelde
tulnud rohke&ti peale inglise laenu-sõnade
ka vene omi.
Lähteerikorva ai-vab, et eesti keel
kõlab palju .konkreetseinalt soome
kee:|?stV ;,kevnkäse(ppä?f (kingisepp),
„korsteeninpyyhkijä" (korstnapühki­ja),
„tuleDtorjuja" (tuletõrjuja),
„jalkaratas" (jalgratas), ning „hedel^
mäl" bn puuvilja. Soome keeles eel­pool
mainitud sõnad on. „simtaif',
„nuohooja", „paloraics" ja ..polku-pyörä".
Soomlane ütleb „tupsutta-ja",
mis pole ,,kampaaja" eesli kee­les,
vaid„juuksur" (õigemini „hiuk-sur").
Juuksur eesti keeles oleks
mingisugune ^.karva juures, 1 upsutta-
Samade sõnade entähendus on ik­ka
pakkunud lõbusaid momcnt,c hõi­muvendade
vah^iislel kokkusaamis-tel,.
nagu näiteks naisterahva riietu­mine:
nkypärä päässä, manttcli yllä
I ja vielä rättr kaulassa"» nüs eesli
keeles , tähendab muidugi j „kiibar
peas, mantel seljas ning rätik kae­las''.
Meie keeles see aga kõlab nagu
,;kiiver peas; palitu pe'al ning kalts
kaelas". Sama segadus juhtub, kui
soome mees iitlcs eesti naisele, et
„teillä on kaunis puku" (teil on ilus
kleit) ja „onpa hyvä maku" on ju,
hea maitse), sest tähendab ju „pugu"
ja ,;magu" eesti keeles midagi muud,
kui moeterpiinit. Edasi loeme, kui­das
küsimuses olevat olnud kanecd
^ peod, kui lõpuks on „i uumnn koris­tajat"
(ruumi koristajad) kohale tul-inud.
Soome keeles kõlab see, nagu
„laiba kaunistajad" oleks kohale -
jõudnud. Samuti ajab pisut naerma,
kui põhjanaaber loeb eesti kaupluse
likselt,- et „piim on otsas", mida
sopmlane rnõistab, nagu oleks „hapu-piim
otsaesiser'.
. „ODAV" JA „HALB";
Tauno Lähteenkorva imetleb, miks
eestlased naeravad, kui meie Ti^llin-nas
i;-äägime „kahvista ja viineristä
ja ostaa innokkaasti tavaraa, jola
väittää halvaksi"? Seletus: „viiner"
on soome keeles „hakki", aga soonv
Ifsele on viiner saia; ,,halb"" tähen­dab
rnitte nagu soomlane võiks ole­tada
— „odav", vaid täiesti midagi
muud. Sageli on ju kauplustes
„odäv" ka „halb", seda aga soomlane
ei rhõista.
Siis pöördutakse veel teretamist
tähendavate sõnade ja lausete poole.
Tuuakse esile „tere" ja „tervist", mis
on täiesti tarvitamiskõlblikud. Nen­de
tähendus olevat soome keelde tõl­gituna
tuttavlik „terve" või pisul as-
• jahk,um„päivää". Ja kui soome tu­rist
veel valdab laused „tere,hommi­kust",
„tere õhtust", „head ööd",
,,nägemiseni", „tere tulemast" ja
I „tänan",' nii on ta valmis Eestisse
matkama. Soome keeles nood sõnad
kõlavad järgmiselt: „huomenta",
' ,,iltaa", hyvää yötä", „näkemiin"i
„tervetuloa" ja „kLitps".
Humoristhku ning hea ülevaate
eesti keelest lõpetab lektoi; Tauno
Lähteenkorva eesti keelega: ,iKui
Soome lahe lained kutsuvad tülevai
suvel, soovin sinule head reisi.." (Pole
küll ime, et ta nii kirjutas, sest võt­tis
ta ju osa ajalehe„Kaleva" poolt
korraldatud kultuurireisist. Tallin­na).
• ;
suure kaubalaoga igast maailmakaa­rest.
Läinud aastal külastas seda
kohta 300 turisriiibussi 14 000 reisi-
. . j a g a . ; .
'Ingersoll ori kuulus orna juüstutoo-dangu
poolest. Ingersoll pn nimeta­tud
major Thomas ingersolVi järe-^
ja teine tugeva majandusteaduskon­naga.
Wilfrid .Laurier ülikoolis töö­tab
dekaanina õigusteaduse profes­sor
Karl Aun, õpetab Political Scien­ce:
K/W piirkonna etniliste organi­satsioonide
ametlikus nimekirjas on
ära toodud Kitcheneri Eesti Seltsi
le, kes oli Laura Secord'i isa.jLõuna-; nimi ja tegevus. K/W piirkonnas ön
söök oli korraldatud elegqintsesVic- 58 etnilist organisatsiooni. •
9 Quecn St. E. Tonmto (Yosige Juui^)--^^T^^
Meil oii rikkalikus valikus Importeeritüd lõngu; Icelartd lopi
paca, anchor n^dlepoint lõng, kroy lõng J.t. Sobivad varrastel
Ja kangastelgedel kitdumiseks/ põimimiseks, heegeldamiseks, tikki­miseks
ja sõtaf^^
281 DANFpRTH AVE.- - ; Td. 463-3331
Soome pagarisaadused — kardemoni-,
saiad,; struudelid, soome tordid, lihapi-rukad.
Soomest sissetoodud delikates­sid.
Avatud:
esmasp.,, teisip.,
reedel 9—7, laup. 8—6.
. . L L I , u . , , . r | , i . . . . | - l . U . L 4 l . i . U Hm
MUSTRIGA 1 ^ . Känivaa mitmes värvis ^ SOODSÄB HINNAD.
Avatud: esim!asp;,--kc^ laAjp. 9.30—4.
Meie teine äri: 674 Broadview Ave. tor. — Tel. m^lUS, kell 3—5 p.l.
Laske isoleerida oma maja S30.00 eest „The Canadian Home
InsulationProgramT' alusel -r- C.H.I.P.
INSUUTION ^
COMPAMY LtMlTStt Asjatundlik isoleerimine
klaasvilla puhumisega.
S'(ttt 194? Pööningu ventilaatorid.
Esindaja Torontos: EMM LIGE, tel. 425-0839
Ostke otse tööstusest suletekid,
/;^?/^ J*'-. -' ' sulgvoodid, - — padjad ja voodi-pesu.
Parandamine j a ümber-tejgeniine.
i meest® featei
Toronto Eesti Õngitsejate ja Jahi­meeste
Seltsi suvine väljasõit toimus
11. juulil looduselt ilusale Georgian
Bay rannikule Elm Govi. SoodustatUr
na- ilusast ilmast kujunes väljasõit
osavõturohkeks. Rahvas nautis ilusat
päeva Georgian Bay vabas looduses
ja päev möödun kõigitii koduses ja.
sõbralikus meeleolus. Neile kes saa-,
busid kohale juba reede õhtupoolikuli
olid suvilad Eim Ccivi eestlannast pe­renaise
poolt ööbimiseks kordasea-tud.
Külalislahkelt kostitati õhtul ko­halolijaid
pannkookidega suvilate
omaniku perenaise poolt.
Seltsi juhatus tänab Elm Covi su­vilate
omanike Tony ja Linda Gai-biselse
suurepärase külalislahkuse ja
seltsi väljasõidu heaks kordamine­kuks
kõigiti kaasaaitamises.
Kalapüügi võistlusel kohtadele tu­lid
E. Saar/M. Veskimäe ja H. Suur-na.
Lohutusauhinna võitis Ü. Vill-mäe.
Võistluse kestel püüti kogusum­mas
18 mitmesuguseid erinevaid ka-
Ju.:'-, • .
MEESKOOR SAI
TOETUST
teineäri 2311Blpor st. W: (läänepool Runnymede)
Toronto, Ont.
PIOWE^S & GIFTS
erisündmusteksja täi
mmuti käsitöö kinkeesemeid —
Toronto Eesti Õngitsejate ja;Jahi-meešte
Seltsi liikmete vaheline laske-võistlus
haavlipüssist korraldatakse
laupäeval, 29. augustil, algusega kell
10 hommikul Läti Jahiklubi ,3erzai-ne"
laskerajal. Võistlus toimub ränd­karikale
ja seltsi poolt väljapandud
auhindadele. Võistlusest osavõtjatel
tuleb kaasa võtta öma laskemoon;^
Palume: kõikide laskehuviliste osa-,
võttu. : -
Toronto Eesti Meeskoori majan­duslik
külg on 18-neks kuuks kind­lustatud,
sest mõne päeva eest saa­bus
New Horizon'i rahaline toetus
(ca 17,500.—), mis ,katab, vastavalt
eelarvele, 18 kuu jooksul koorijuhi
tasu, harjutusruumide üüri Ja iwöti-de
paljundamise ning muretsemise
kulud.
Juba mõne nädala pärast algavad
koori lauluharjutused; et alata oma
'kolmekümneesimest tegevusaastat
uue noore ja energilise Juhi Charles
Kipperi juhatusel. Kavandatud tege­vuskava
kohaselt kujuneb eesseisev
tegevus koorile laulurohkeks Ja üri-tusteküllaseks.
Torontolaste seltskondliku tegevu­si
avaaktiks pn ikka olnud tradit­siooniline
T.E. Meeskoori aastapäeva
ball. See toimub Juba 7. novembril
Inn On The Park'is, algusega kell 7.00
p.L, andes T.E. Meeskoori kauaaeg­setele
sõpradele ja toetajatele hea
võimaluse peatseks kohtamiseks.
Uut tegevusaastat alates loodab
T.E. Meeskoori juhatus, et kooriga
ühineb uusi lauljaid, erhi nooremast
generatsioonist, et ühiselt rohkearvu­liselt
moodustada tüsedat koori tü­seda
meeslaulu viljelemiseks.
Iga uüs „MEIE ELU" tellija aitab kaa^
sa sisukamale ajalehele.
«E»<>«(»«Hia»(MBD.(>«g».(,4a»,HB||»,:
Kõnejdakse eesti, läti ja ingHse keelt.
Seltsi 1981 a. sügisene kalapüügi
võistlus korraldatakse 12. sept. s.a.
Simcoe järve Royal •Beach'i vetel.
Kogunemine kell 7.00 e.l: Park IVIo-telli
restorani vastas oleval Texaco
bensiinijaama parkimise platsil.
Võistluse: algus: kell 8.00 e.l. Lähemat
informatsiooni võistluse korra kohta
antakse kogunemise kohal.
„Meie Elu"
Eha TOI
Kaüforni
põllumaa,
tatud küll
viinamarja
tcks on ta
kajastub k
vab siin a?
kastmata 1
list tohutu
se süsteem
pool.
Tänavu t
põllundus-;
yiljakärbes
pritsis vali
aga rah\'a
vile ajas.
inimestega
lahti Ja üli
NOVATO
San Fra
silda, aga
mis asub i
meil tuleb
ilusam sile
sild — mi
,enne kui s
tee põhja
• County'ga,
tamisväärs
unistus kc
Sild valm
pikk, lopc
puva põra
ühtlasi pea
vad ka j ai;
Jalameh
peale ja se
li. Golden
lahte, on n
kus asus
daarne va
asjatult
Müüd sea
ra// oli ka
nüüd on
Pier 43 sõ
tunni järg
Meie si
perekonda
kond viib
tab Itaalia
oma kuns
on suur m
kaelakukki
elamutega,
maania",
kud ja elu
likust jõul
., dasse parg
surunud iii
Naudim.e
vahelduvat
asulate ui
si, mida ei
tumepruur
iMagu me
he põõsa:
sesse orgu
Mart Mäsa
firmades
Kadri ja tl
ne, käib ^
läbi eesli
• on .vist k
vandik. Pe
ridusega
riku juur
vahel tööl
aianduselt
te astme
imestusest
milline SL
ees, kui •
hcb toe ik
le! Vaar
: suured, ili
ge kõrgen
mid ja lõ
looja ee
said väikj
kohta Ka
. redvapnlc
aiale ikka
handu|st
tervisi Tc
HildaXeh
SAN FRA
ori
tuuri tuur
te parki,
muid vaa
Teeäärse
kerged eV
\ ä h e . K l
hoiatust, t
K a l i f o r n i i
õnnes, ja
ne kartus
tus, et egj
tu. Kästa
m i s l . Dr.
k ä i t u m i s t
l")äe\al ja
looma Ju
Ta astub
lastega ü
nii, et en
mist on Ji
r o t i d tel
! raalidele
vene resti
I
sabasid"
ilmaruuiri
Esimesi
co Muieij
sisse.
See näe
r ' i ' P^:':'(l