Meie Elu = Our life, November 6, 1986

              T H U M S D A Y , NOVEMBER 6 l,Meie Elu" m, 45 (1913) „Meie Elu" nr. 45 (11
90 ® ee
Esimene Eesti EvangeelSumi LM-teriusu
Kopdus Hamiltoilg tähis­tas
oma 35. aastapäeva pühapäe­val,
26. oktoobril, piduliku jumala-
Eesti Gaidide ^alev Kanadas-1986/87 juhtkond. Esimene rida, vasa­kult:
ngdr. Ingrid Kutt („Rajaleidjate" lipkonna juht), ngdr. Anne-MaS
Kaunismaa, sekretär ja abijuht,gdr. Anne Orunuk, Maleva juht, gdr.
Alice Kullango, Maleva vanem, ngdr. Margot Nortmaa („Põhjala
Tütarde" lipkonna juht. Teine rida: rigdr. Tiina Martjak, õppeala juht,
ngdr. Asta Piil, majandusjuht, ngdr. Astrid Jõgi, hellakeste tööalajuht,
ngdr. Reet Marley, gaidide tööalajuht, ngdr. Eevi Novek, laohoidja,
ngdr. Tiia Kütt, eriülesannetega. (Pildilt puuduvad: ngdr. Leili Terts,
eriülesannetega, ngdr. Silvia Birk-Terts, vanemgaidide tööalajuht.}
Foto — Ilme Lillevars
Sündmus oli toonud kokku arvu­kalt
nii koguduse liikmeid kui ka
külalisi. Kahetsusväärne oli aga nä­he,
et puudusid peaaegu täielikult
kõik nooremat generatsiooni esinda­vad
koguduse liikmed.
Jumalateenistusel teenisid piiskop
Karl Raudsepp ja koguduse õpetaja
Tõnis Nõmmik, orelil Eva Rantmo.
Jumalateenistust kaunistasid lauluga
Hamiltoni Eesti Seltsi Segakoor Olaf
kopvillemi juhatusel ning • solistid
Hilda Sepp ja Valve Tali. Koor esitas
F. Shubert'l„Püha, Püha", J. Hiiob'i
„01e ustav" ja A.; Virkhaus'i ,^Ma
tõstan silmad üles". Valve Taliga
sooloosas. -..Meie Isa" palve, altari-teenistuse
raames, lauldi dueti, Hilda
Sepa ja Valve Tali poolt.
Jutlustas piiskop, kes oli jutluse,
aluseks valinud Johannese Evangee­liumi
3-dast peatükist 16-da salmi.
Seda kirjatükki aluseks võttes, ana­lüüsis
jutlustaja tänapäeva mentali­teeti
ja igasugu „isme", mis püüavad
ristiusu tõdesid nurka heita, väites et
inimene ise juhib oma saatust. Tege­lik
elu on aga näidanud, et see pole
mitte nii, sest inimlaps vajab usku
Jumalasse, ning tema tuge, et elus
õnnelik ollaja kui seistakse surma-värava
ees, siis pole vaja tunda kar­tust
selle ees mis ootab sealpool seda
väravat, sest usk Jumalasse annab
teadmise ja julguse ka sellest vära­vast
rõõmuga läbi minna. Inimene,
haara Jeesuse käest kinni ja siis on
sul igavene elu.
Koguduse aastapäevaks oli Ivar
Rammo loonud sõnad norra kiriku-viisile
ja seda lauldi esmakordselt
jumalateenistuse eelviimase lauluna.
Teenistus lõppes lutrjrikiriku hüm­niga
„Üks kindel linn ja varjupaik".
Eesti Skautide Malev, Kanadas staap 1986/87, tegevusaastal. Istuvad
vasakult: skautmastrid Gunnar Mitt, Lia Pikkov, Egbert Runge (male­va
juht), Ermi Soomet (maleva vanem), Jaan Lepp. Seisavad: skm. Sil­ver
Kask, skm. Bruno Lindre, skm. Arvu Oiling, skm. Ervin Aleve,
skm. Konsa Leemets.
Eesti skaudiiuhid
On vist vähe neid aktiivseid meesi-isikuid
eesti ühiskonnas, kes kunagi
oma eluaja jooksul, kas poisina või'
täiskasvanud mehena ei õliks kuulu­nud
Eesti Skautide Malevasse Kana­das.
Skautlus on treeninud häid ko­danikke
ja paljudest neist on saanud
juhid nii meie oma ühiskonnas kui ka
töökohal Kanada ettevõtteis, hari­dussüsteemis
ja mujal.
Ka poiste juhid, kes päevast päeva
tegelevad noorte kasptamisega ja
mitmesuguste muude (ilesannetega
maleva juures,on leidnud aega käe
ulatamiseks teistele eesti organisat­sioonidele.
Nii leiame skautmastrite
koondise, maleva staabi ja lipkonda-de
juhtkogudeliiknieid Toronto teis­te
organisatsioonide juhatustes, kiri­kute
organites, üliõpilasorganisatsi­oonide
juhtide hulgas, ühispangan-duses
ja mujal.
Viimasel paaril aastal nõuab näi­teks
skautmastrite kogu oma liik­meilt,
-et nad oma isiklikus aruandes
aasta jooksul tehtud skautliku tege­vuse
kõrval märgiksid ka ära, millisel
muul viisil on skaudijuht eestlust
teeninud. ' i
Ön hea teada, et skautlus on terve
eesti ühiskonna teenistuses.
oEXCLUSIVE
IMPQRTS
oCLASSIG DESIGNS
^SIZES6"20
<^ALL OCGASIOMS
VISIT OUR STOREAND
YOU WILL RECEIVE
A FREEGIFT
L A W R E N C ^ A V E . E.
( A T P H Ä R M Ä C Y )
SGARBOROUGH
Raimond Tralla
esines poola
organisatsiooni-
Poola organi^atsiooi|i„POMOST"
algatusel toimus Detroit-Warrenis
„Royalty House'is" bankett solidaar­suse
idee edutamiseks Poolas, kui ka
teistes Ida-Euroopa^ ikestatud rah­vuste
aladel nn. ,,Solidarity for Free-dom'i"
ühisele poliitilisele platfor-mile
viimiseks. ,,Pornost" tegutseb
aktiivselt Kalifornias jä peaeesmärk
on taotlused 1945.a. jalta konverent­si
otsuste tühistamiseks oponeerides
kommunismi kui riigikorda ja püüda;
säiiitaAa demokraatlikke põhimõt­teid,
isiklikku vabadust omariiklike
valitsuste kaudu ja säilitada kristlik­ku
maailma)}aadetkbikide ikestatud
rahvuste peres! i
Banketil presideeriä dr. janusz A.
Subczynski. Ameerika hümni laulsid
koos Raimohd Tralla ja hiljuti Poo-
CLGSED MÕNDAYS
mmmi^mmmmmmmmmmammmmm
''SUIN^SETtoSUNSEr'
by R.E. KALLAS (R.Ufer)
SIDE ONE: Angel-Love • Midllf©
Syndrome • L A . Angel • Love's
Magic • LookJn' Down at My
HotelBathroom Mirror.
SIDE TWO: This is Goodbye •
RivlarQueen • Borealis • Alon©.
Cassette-45 — $14.95 (Can.j
' •. • • '
REKALLACo.,Box 45941
Los Angeles, CA 90045
last välja pääsenud noor bariton Bo-rov^
icz. Eestlaste poolt tervitas R.
Tralla. :
Peakõnelejaks oli Chicagost, Po­rnost'i
liikumise üks juhte Krzysztof
Rae. ,
Kontsertosas esines bass-bariton
Raimond Tralla, esitades Toivo Kuu­la
,,Sügismeeleolu" ja Herman
Känd'i,,Pagulane" ning poola rah-vuslaule
laulis bariton Borowicž. R.
Trallal olid oma paladest ingliskeel­sed
tõlked kavade vahele lisatud.
*•
Pärast jumalateenistust koguneti
kiriku alla saali, kus koguduse na/i-ringl
poolt oli kaetud rikkalikud
kohvilauad. Pärast Õpetaja Nõmmi­ku
söögipalvet algas ka kohe ametlik
osa, kus teadustajaks oli Ivar Ram­mo.
Oma lühikeses avasõnas läks
kõneleja tagasi noorusmaale, kus
,, Nahksuka jutud" olid iga noore poi­si
lugemismaiuspalad. Nende kaudu
tutvuti hoopis teistsuguse maailma­ga
kusagil kaugel Suurte Järvede kal­lastel,
ega osatud uneski näha, et ühe
nendest järvede kaldal, tuleb pühit­seda
ühe eesti koguduse 35-aastast
eksisteerimise juubelit. Järgmine sõ­navõtt
oli koguduse juubelikomitee
esimehelt, Victor Gutman'ilt, kes ter­vitas
kokkutulnuid ja nimetas mõ­ningaid
tähtsamaid momente kogu­duse
elus. Sõnavõtja lõpetas soovi­des
Jumala õnnistust eelolevateks
aastateks. .
Järgnevalt sai sõna piiskop Raud­kepp,
kes tuletas meelde oma esimest
jumalateenistust Hamiltonis, milline
toimus 1. jaanuaril 1949 ja mis sai
seemneks, millest idanes kogudus,
kes pühitseb täna oma 35-aastast
tegevusjuubelit. Piiskop andis edasi
ka kirikuvalitsuse õnnesoovid ja ter­vitused.
Veel tõid tervitusi Hamiltoni
Eesti Seltsi esimees Ivar Laurimaa,
Hamiltoni Pensionäride Klubi esi­naine
Hilda Kleiner, Hamiltoni Eesti
Skaudisõprade Seltsi esimees Här-nald
Toomsalu, Kitchener-Waterloo -
kuulutuspunkti esindaja pr. Grey ja
Toronto Jakobi Koguduse esindaja
Endel -Jukk. Läti Luteri Kogudust
Hamiltonis, kellele kuulub ka kirik
kus meie kogudus on leidnud endale
.peavarju, esindas õpetaja K. Kuske-vics
ja koguduse sekretär. Õpetaja
Kuskevics oma sõnavõtus soovis õn­ne
ja õnnistust juubilarile, ning lisas,
et meie heanaaberlikud suhted, mis
on senini olnud igati harmoonilised,
kestaksid ka tulevikus.
Kirjalikud tervitused olid saabu­nud
Ja loeti ette, peapiiskop Konrad
Veem'ilt, aupeakonsul Ilmar Hein-so'lt,
Konsistooriumilt, õpetajatelt
Udo Petersoo'lt ja Edgar Heinso'lt.
ning Winnipeg'i kuulutuspunktist
Helmut Annikolt.
Lõpuks sai sõna õpetaja Tõnis
Nõmmik, kes samuti õnnitles juubi­lari
ja soovis, et kogudus püsiks tu­gev
ja elujõuline ka edaspidi. Kogu­duse
esimees Ingrid Tamm tänas kõi­ki,
kes piid juubeli tähistamise organi­seerijad
ja läbiviijad, samuti ka kõiki,
kes olid tulnud seda päeva tähistama.
Vahepealses eeskavalises osas
H.E.S. Segakoor esines veel kolme
lauluga — J. Jürme „Sirjelind", E.
Purje säätud Naljalugu" ja tuntud
soome rahvaviisi,,Toomed on järve
rannata". Kõlasid ka ühislaulud Eva
Rammo akordioni saatel millega lõp­pes
hästisisustatud ja õnnestunud
tähtpäeva märkimine.
Hamiltoni koguduse 35. aastapäeva tähistamiselt Osavõtjaid kohvi­lauas.
Ülal, vasakult — Karl Ranna, Helene Ranna, koguduse laekur
Edgar Landers, organist Eva Rammo, õpetaja Tõnis Nõmmik, pr.
Nõmmik, piiskop Karl Raudsepp kõnelemas, pr. Raudsepp, koguduse
esimees Ingrid Tamm |a Läti koguduse õpetaja K. Kuskevics.
Foto — H. Toomsalu
TORONTO UNN
JÄÄTMETE ÄRAVIIMISE KOHTA
Rem@mbraii(se Day — teisipäeval. 11. novembiril 1986
Teisipäeval 11. novembril El OLE jäätmete äraviimist.
Regulaarne teisipäevane (11. november) äraviimine toi.mub
kolmapäeval 12. novembril.
Kolmapäeval 12. novembril El OLE ajalehtede ja suurte
esemete äraviimist.
Hoidke ajalehed ja suuremad esemed järgmise kolmapäeva,
19. novembri jäätmete äraviimiseni.
Meeldetuletus: Torontos on 18 klaasi ja metalli ümbertööt­lemise
depood. Augustikuus korjati kokku 266 tonni ajalehti,
33 tonni klaasi ja 7 tonni tina. Põhjalikumaks informatsiooniks
palun helistage tel. 392-7742.
PALUME MIHE PANNA KLAASITÜKKE VÖI MUID TERAVAID
ESEMEID PLASTIKUST JÄÄTMEKOTTL
R.M. Bremer, P.Eng.. F.I.C.E.
Commissioner of Public Works
Olukordade rägastikus:
Viimne eestlane
oma perekonnas
Trentoni linnas on kolm kord nä­dalas
talunike turupäev. Seal käi­vad
mõnikord ka Prints Edwardi
maakonna põhjapoolse ääre eesti
suvekohtade omanikud puuvilja
ostmas, mida ise alati ei kasvata.
See on huvitav turg. Nagu Eestis!
Ainult hobuseid ei ole enam, ega ka
nende seismisel paratamatult tek­kivat
„kodu8t lõhna".
Turuplatsile jõudes on esimese
müügikoha saanud üks kiiresti as­keldav
naine, kes räägib ja müüb
oma aiasaadusi palju. Avastasime,
et tegu on sinna ümbrusse elama
asunud, sakslasega.
,,Aga kust teie siis siia maale olete
tulnud?"
,,Eestist. Oleme eestlased."
Ooh! Mu mees on ka eestlane...
Tulge meile külla!"
Huvitav oleks tõepoolest uut eest­last
oma ümbruses kohata. Läksime­gi
ilusal, värvirikkal pühapäeval.
Trenti kanali äärne tee viib meid
Franfordi asulasse, kust mõne kilo­meetri
kaugusel ongi selle eesti-sak­sa
abielupaari, talu otse metsa sees.
Võrdlemisi uus, suur ja ilus taluhoo-ne
on nii mändide ja kuuskede kes­kel,
et majast väljaastumisel oled
kohe metsas. Isegi suurt õue ei ole.
On vaid auto ümber pööramise koht.
Sihvakas, kuid ikka noorusliku väli­musega
79-aastane peremees Paul
Heissler (Eestis oli Eisler) jutustas
siis, et nad ostsid selle 250-aakrilise
talu ligi 35 aastat tagasi. Maad jät­kus
küllalt põllu- ja aiamaaks, loo­made
karjamaaks ja ka 60,000-le
puuistikule, mis aastate möödumise­ga
suurteks mürakateks kasvanud.
Langetatud puud annavad nüüd head
sissetulekut, nagu 50-ne lihalooma
pidamine ja põllusaaduste müümine.
Heissler on suurim eesti farmer,
keda Ida-Kanadas olen kohanud. Ta
on aga ka märkimisväärselt suure
pere isa ja vanaisa — 11 last ja 22
lapselast. Peab olema hea mälu, et
kõikide nende vanuseid ja nimesidki
meeles pidada! Sealjuures on aga
inimesi, kelledel järehulejad üldse
puuduvad. Nende eneste lõpuga on
kõik otsas. Abielupaarid lastega see­vastu
elavad edasi oma järeltulijates.
Kui nende perekonnaelust kõnele­me,
on pr. Heissleril rohkem öelda.
Koduse elu rajamisel torkab silma
organiseerimisvõime — „ordnung"
ja ,,pünktlichkeit!". Lastel on pere­konnas
olnud ülesehitavad ja kasuli­kud
rollid, millest arenenud välja tu­gev
perekonnavaim, mis ka kodust
ära läinuid tihti oma kasvukodusse
tagasi toob.
Puht eestlase silmaga vaadates on
Paul Heissleri saatus siiski ka kurb.
Tema on jäänud viimseks eestlaseks
oma perekonnas. Ta ise räägib eesti
keelt kasutamatuse tõttu konarlikult,
nii et meie jutt pidi käima inglise ja
saksa keeles. Ta järeletulejad valda­vad
ainult saksa ja inglise keelt. Nad
ei tea palju Eestist või eesti kultuu­rist.
Meenub Kitcheneri lähedal maal
elav dr. Hess, kes sakslane ja samuti
suure pere isa. Ta naine on aga eest­lane
ja teinud oma lastest suured
eestlased. Kes meist ei tunneks nüüd
nende poega, Markus Hessi üle­maailmse
Musta Lindi Päeva organi-seeriniisel
ja teostamisel. Need kaks
näidet illustreerivad eriti eesti naiste
tähtsat osa eesti keele ja kultuuri
edasikandmisel
Paul Heissler oli kaotanud ka kon­takti
oma sugulastega Eestis. Teda
oli seal surnuks peetud. Side nende­ga
on nüüd loodud. Uuesti tahaks ta
ka elustada kontakti Toronto eestlas­tega.
Ei ole neist mitmekümne aasta
jooksul midagi kuulnud. Eriti tahaks
ta kohata oma noorpõlve naabripois­si
Tallinnast, Eduard Riisnat. Tema­ga
oleks nii mõndagi kõnelda. Huvi­tav
on selle juurde.märkida, et Ed.
Riisnast sai Eesti Vabariigi päevil
energiline eesti elu tiivustaja võõrsil
Välis-Eesti liikumise raames.
Heissler-Eisleri loos on aga ka kol­mas
dimensioon. Ta on vaid ,, suu­remalt
jaolt eestlane". Sündis Riias,
veetis noorema lapsepõlve Moskvas,
tuli Eestisse 1918, käis Tallinnas sak­sa
gümnaasiumis ja eesti tehnikaüli­koolis
ning lahkus siis Eestist vene­laste
6est balti-sakslasena 1939. Pea­le
seda on ta elanud Euroopas saksa
kultuuripiirkonnas. — Mõtlemapa­nevalt
mitmetahuline inimlik lugu
rahvaste eluteede Iristumiste ja mit­mesuguste
olukordade tekkimise
arengus!
Meie külaskäik Heissleri juurde
tõi teda tagasi mälestuste Eestisse.
See on talle kauge maa.
Väga kauge, kuid siiski armas,
ESTOR
MASTERCRAFT
PAi^TING & DECORATIWG
Läti-Eesti firma
Selle kuulutusega saate 10% hinna-alandust
® Helistage 439-2538
Meeldiv üllatus sugulastele
ja sõpradele on teie
JÕULUTERVITUS
ajaleht „ M e i e Elu" jõulunumbris.
Võite kasutada oma illutratsioo-ne,
sõnastust või oma loodud
poeeme.
'UlllllllltllllltilllltilUtlllllHIIUiUlllilDlilUHUUiUIUntlUlUU
KUHI) MINNA?
• Laup., 8. nov. Hiidlast^ Mardi-pidu
Eesti Majas algusega k l 19.00.
@ Pühap., 9. nov. Vana-Andrese ko­guduse
loterii algusega kL 14.00.
® Pühap. 9. nov. Baptisti Kogudu­se
Eesti Saarte Õhtu, 883 Broad-view
Ave, aleusega kl. 17.00.
# Laup., 15. nov. Toronto Eesti
Seltsi Sügispidu Eesti Majas algu­sega
kl. 19.00.
® Pühap., 16. nov. Etnograafilise Riiu»
gi„Etnograaüiine pärastlõuna" Eesti
Majas algusega kL 15.00.
® Laup., 22. nov. Õngitsejate ja
Jahi meeste klubi sügispidu Eesti
Majas algusega kl. 18.30.
® Neljap., 27.-29. nov. Eesti kui»
tuuri ja sõpruspäevad Chicagos.
iiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiii
Kee
ke
Kas agarad keele
rutanud mööda ke
ja muutnud eesti k
arusaamatuks? Keel
kirjanikelt kostub h
kodumaalt, kus keel
nasti ametis uute sõ
Toome ühes sealses
nud näite üleuuend
lest koos „tõlkcga'
laan Kaplinski seis
avaldas „Loomingu
Artiklis ,,Küel ja
laan Kaplinski muul
,,Millal üldse ku
välja,normaalne Eest
neljakümnendateks-'
teks aastateks? Või v
meie keel nüüd lõpet
lumise? Näib, oi ei.
1950. tegin viimased
samid, on muutunud
kõrvale morfoloogia
ainult leksikaalsete
Umbes veerand saj ai
jast saanud ilmuti, kii
ti, juhtivast töötajas
toorainest toore, ma
kaasatõnibanusest k
olust olme, teoTislist
mik, araajnmisest ära
hääldajaiJt valjuhääl
teler, kõrvaklappide;,
pääsukesest piirilaja
ripik, kunstiteosest
kast ulme, konstruk
külmutuskapist küli
külmik, riidehoiust
dest meetmed, vanal
kestest või vaiiadesl
mõõtjast vooluarvc
nasl niiduk, individ
(ühe) peremajast ora
gusti ja mida kõik v
Uuenduste nime'
pikk ja sisaldaks mõ
.on igal juhul tublisti
protsent keskmise
keölsest sõnavarast
tihti on massik
uuest sõnast nagu
haaranud (olme, tai(
sõna sellega asend
väidan, et 25 aastag
1-3% sõnu asendatu
da ma mitte. Kui
samas tempos jätku
rast välja vahetatud
dest. Kui arvestame
si nimede kirjutami
as ning mõnede vor
trükisõnas (lühike
me öelda, et saja
keeles kuni 15% sc
dest, Praegune ke
parandamise ja üm
po lubab küll niimc
Ilmselt on siisillusi
oleks meie kirjak
suse saavutanud. (
ÕS juba vananenu
ja parandusi.
Võib arvata, et n
kasutatakse praeg
tublisti erineval ke
japandu, näiteks
mõjub siis kiiidh
veidra ja võõrasta
mõjub Villem R
Aaviku ja Tamms
keel.
See tähendab,
erineb enamikust
test oluliselt. On ju
järjepidevuse alu.
ühendab meid min
kirjakeel jääb eda
de ambitsioonid
jäädvustada end
läbi nagu need.
ILMUNUD:
Artur
nr EESTI U
SELTSI A
ISESEISVUSF.
(190
OMARIIKLUSE
(191
681 Ihk. Hind $4
Iides lisandub raa
k
• M Ü
„MEIE EL
,958 Broadview
M4