Meie Elu = Our life, March 18, 1977

              REEDEL, 18*
aamaaaspt nnini""""""
1 jwe EW'nr. 11
ST. CATHARINES
St. Catharines'is olid 27, veebr.
Eesti Seltsi külalisteks Eesti pea-skaut
Jaan Lepp abikaasaga ja Est-ra
"Väli-Toompuu. Koos oli 8(kie
kaasmaalase ümber. Aktuse alguses
mälestati kodumaa eest langenuid
1 ning süüdati nende auks küünlad.
Estra Väli-Toompuu viis kuulajaid
oma laulude valikuga nagu laevuke!si
üle vee. ja lainete koju pärnapuude
• alla küsimaks kui tume veel kauaks
on sinu maa?: — Sellele püüdis Jaan
Lepp lootusrikkalt vastata. Ideelise
noortejuhina kirjeldas kõneleja
noorte tegevuse tähtsusest ja kuidas
noortega tegelejate töö hakkab juba
tasapisi vilja kandma. Oma huvita­vaist
tähelepanekuist märkis skm.
Lepp, et need; kes noortena mingi­sugusest
eesti tegevusest eriti skaut-iiküst
tööst osa on võtnud, on hiljem
oma elutöös jõudnud silmapaistvale
või juhtivale kõrgusele. Need noored
on enam motiveeritud jä nendest on
ka eestlusele käsu, Näitena tõi kõne­leja
ka uusi eesti laulugruppe mit­mes
riigis . O n j u noored need, kes
peavad jätkama sealt, kus vanemail
pooleli jääb. Seda enam on meil
põhjust noortetegevust toetada mit­mel
põllul, kui me ei taha olla vii­mane'
generatsioon välismaal. Kui
me oma sisemise võitluse võidame,
siis';''«ükskord, kui terve mõte, üks­kord
on Eesti riik" ennustas Jaan
Lepp Juhan Liivi: sõnadega. — En­dine
St. Catharines'i noor Kadri Li-ho-
Baümgerdner, kes meid kordu­valt
muusikaga rõõmustanud, esitas
seegi kord Beethovenit klaveril. Na­gu
kolme põlve kokku võttes (äi,
kes maha jäi/see, kes siin juba äi ja-tema
väi) luges Oskar Pint Tiiu Äs-sari
luulet. Hümni helide saatel lõp­pes
aktuse osa, kuid sünnipäev jät­kus
kohvilauas. Meeldiv • koosviibi­mine,
kust sai ilusate mõtetega ko­ju
minna. Eriline tänu külakosti too-jaile
Torontost!
St. Catharinesi Eesti Seltsi pea­koosolek
toimub 20. märtsil s.a. kl.
2.30 p.l, õpetaja majas, Carlton St.
iPalutakse rohket osavõttu. Arutusele
tuleb 'küsimus, kas meil on juba
,,terve mõte" [või oleme viimane su­gupõlv..
.
• •• . ,.- §. V.
oogne aastapäeva
pidu Hamiltonis
26. veebr, toimus Hamiltoni JEesti
Võitlejate Ühingu korraldusel „Lam-berth
HalFis'' hoogne E. V. aastapäe­va
pidu. Koosviibimine avati laulu­ga
,,'Eestimaa, su mehe meel", mil-
Me järgnevalt H.E.V.Ü. esimees A.
Jurs tervitas külalisi. Külalistena
olid kohal K.E.V.Ü. Liidu esimees K.
Tori abikaasaga, tuues tervitusi Lii­dult
ja Toronto Eesti Võitlejate Ü-lt,
H. E Segakoori esinaine Viima Lan-ders
abikaasaga ja ,;Kotka" skaut-lipkonnajuht
skm. Carl Aarlaht abi­kaasaga.
Peokülalisi lõbustasid lauludega H.
•Sepp ja A. Tera. Esimeseks laulis H.
Sepp 2 laulu „Kui mu kallist isata­lu"
ja Dr. Zhiwago". A. Teralt —
Tammeveski „Kodumuld", , „Üks ai-,
nus õis" ja lõpuks «Kannikesed" G.
Il tari- klaveri saatel. Esinejaid kiide­ti
aplausiga, paludes lisapalu. Laulja­tare
tänas E. Lindaja kes oli ka.ter­ve
õhtu teadustajaks. Einelaua eest
olid hoolitsenud Elsa Voode, Aili
Ploom, Sina Pertens, Maria Kagu, El­len
Lindaja ja noorpõlve esindajana
Virge-Kai Lindaja.
Rikkaliku loteriilaua eest olid hoo-,
litsenud lahked annetajad: H. Ran­na,
M; Kagu, A. Jurs, H. Lember, E.
Lindaja, H. Normet, 0; Õunapuu, M.
Pertens, L. Ploom ja K. Ranna. Tõ­husa
töo tegi loterii müümisel K.
Lember. ,;Lohutusauhind" oli välja
pandud ksv. August Pärna poolt,
. : millele hiljem lisandusid H. Normet-
'ilt ja V^Teralt. Tordi oli annetanud
•Helena Ranna.
See hakkas kehtima 15. veebruaril 1977.
Päev, millal saate Kanada kodakondsuse, koos
kõigi eeliste ja kohustustega, on väga tähtis
teie elus.
Uus kodakondsuse akt ei muuda nende
olukorda, kes on juba Kanada kodanikud.
Seaduslikud immigrandid, kes soovivad saada
Kanada kodakondsuse, on huvitatud järgmistest
muudatustest:
1. Naisi ja mehi käsitletakse võrdselt —
* * •
olenemata perekonnaseisust.
2. Sooviavaldajad peavad olema elanud
Kanadas kolm aastat.
3. Täisealisuse piir on 18 aastat
4. Sooviavaldajaid käsitletakse võrdselt,
olenemata lähtemaast.
Sooviavalduse maks tuleb tasuda nagu
varemgi, kuid Riigisekretäriaadi Ministeeriumi
ametnikud annavad tasuta informatsiooni ja abi
sooviavalduse formulari täitmiseks.
Lähema informatsiooni saamiseks kirjutage
kõige lähemale-Kanada Kodakondsuskohtule
(Court of Canadian Citizenship) või külastage
Võite ka võtta ühendust aadressil
The Registrar of
130 Slater Street
Ottawa, Ontario
K1A.0M5 .
Secretary
of State
JohnRoberts
Minister
Secretariat
d'Etat •
John Roberis
Ministre
HAMILTONI EESTLASPERE TÄHISTAS
VABARIIGI AASTAPÄEVA
Pühapäeval, 27. veebruaril, kogunes 31)0 eestlase ümber ja iiende küla­lisi
Hamiltoni Spectatorl uude aulasse et järjekordselt tähistada Eesti Va­bariigi
aastapäeva. Peale lippude sissetoomist jä 0'Canadat pidas palvus©
õpetaja Udo Petersoo.
Piiskopõnnistatakse
ametisse Rootsis
EELK uus piiskop Karl Raudsepp
läheb märtsi lõpul Rootsi, kuna
Stokholmi Jakobi kirikus toimub te-
, ma pidulik ametisse õnnistamine pü­hapäeval,
27. märtsil peapiiskop
Könrad Veemi poolt.
Teda assisteerivad Stokholmi piis­kop
Ingmar Stföm j a piiskop Sven
Danell.
(Algus lk. 5)
Eesti Parempoolse Ühingu juha
tusse kuuluvad — esimehena Ants
Kippar, abiesimehena Ivar Multer
laekurina Jakob Puustusmaa, sekre
tärina Jaan Viival ning ametita liik
meina Leelo Pukk, Helmut Kolk,
Qläf Muruk, Leonhard Urm, Annus
Estra, 'Peeter Tarkpea ja Priidu
•Pukk, v.'-.
Avasõna aktusele ütles H.E.S. abi­esimees
Merike Koger, tervitades
kõiki kokkutulnuid, eriti aga'-valis-,
külalisi. Omas ingliskeelses avasõnas
nimetas kõneleja, et kuigi meie maa
on okupeeritud, pühitsevad vabadu­ses
asuvad eestlased seda päeva, kin­nitades
usku et meie maale saabub
jällegi kord vabadus, ning iseseisvus.
Avasõnale järgnes kohalolevate
Vabadussõja veteranide austamine,
neile lille rinda kinnitamisega. Ko­hal
olid Enn Aarend, Karl Ranna ja
Johannes Sumberg.
Järgmiseks kolm EL E. S. Täien­dus-
ja Pühapäevakooli õpilast, Kris­ta
Laurimaa, Linda Ploom ja Aarne
Jõgi esitasid deklamatsiooni L. Koi­dula
„tervitus", julges ning kindlas
esituses. Veel esitas õpilane K. Rand­oja
H. Visnapuu „Ja siiski".
Vabadusvõitlustes langenute mä­lestamist
toimetas H.E.V.Ü. esi-mees
August Jurs
pidades lühikese kõne, kus ta muu­seas
mainis: rahvas, kes on valmis
võitlema oma vabaduse eest, ei kao.
Terrorivõim ei murra rahvast, kes
on valmis tooma ohvreid vabaduse
altarile, nagu tegi seda eesti rahvas.
Me-oleme uhked oma 20 aastasele
vabaduse perioodile; kommunistidel
aga pole oma 60 aastase terroriga
millegi üle uhked olla. Kodumaal
puudub praegu vabadus austuse
näitamiseks neile, kes võitlesid kätte
Eestile vabaduse. Seepärast peame
meie, kes me viibime vabaduses, te­gema
seda ka nende eest! Seepärast
tõuskem kõik vaikseks leinaseisa­kuks,
et mälestada neid kes on an-oma
elu meie
se ees t. ,,Puhake paremad pojad, la­hingus
lõppes te lend."
Aktusekõne pidas EKN'u esimees
Udo Petersoo,
kes kõige pealt pöördus. külaliste
poole lühikese ingliskeelse kokku­võttega
oma kõnest. Järgnevas, ees­tikeelses
kõnes tuletas kõneleja
meelde möödunud aastaseid juure­maid
rahvuspoliitilisi sündmusi ja
saavutusi, sini-must-valge rahvuslipu
all. . :-.-U:-\ '
Seeon positiivne 'saavutus, kuid
mitte veel võit. Julgeme loota, et
oleme ära suutnud hoida katastroo­fi,
kuid meie võitlus jätkub. Igale
ees tlasele, igale organisatsioonile,
nii suurele kui väikesele, peab see
olema teada. Iga osake meie ühis
konnast peab küsima, '.
mida saan mina teha oma rahva
heaks?';'.
Ja seda on palju. Kõik meie organi­satsioonid,
hellakestest-huiidudest
alates, kuni poliitiliselt võitlevate or­ganisatsioonideni
peavad alati taot­lema
ülit põhilist sihti, vaba Eestit.
On juureldud palju küsimuse üle
—• mis teeb ühe rahva tugevaks? Kas
peitub tugevus tohututes sõjaväge
des? Kas peitub jõud rüsikaõigüses
või peitub see rikkuses ja varas?
President Kennedy kunagi ütles
Ameerika rahvale: „Ära küsi mis
riik ja rahvas saaks sinu heaks teha
vaid küsi, mis saad sina teha riigi ja
rahva heaks". Seda peaks praegu en­dalt
küsima kä iga tõsine eestlane
Mitte, mis kasu on mul eestlusest
vaid, ."•
mis kasu võiks olla tolmust ©esüü-
Meil on tarvis, tõsiselt tunda kohus­tust
mida. tõime kaasa kodumaad
Tahkudes, Meil ei ole sõjavägesid,
meil pole füüsilist jõudu, kuid meil
on rahvas, ja meil on õigus ja ko­hustus
öelda vabale maailmale mis;
on tõde.
Eesti rahvas, kus iganes nad asu^
vad, moodustab eestluse hingelise ta-ade
ühiku. Suurem osa, peamine
osa meie rahva vaimsetest taladest
asub loomulikult meie kodumaal,
tode vankumatusest oleneb; meie
kodumaa saatus. Meie õed ja vennad
kodumaal on surutud ja surutakse
ikka rohkem seotud ja rõhutud olu­korda.
Kuid osa meie rahvuse vaimsetest
sammastest asub vabas maailmas.
Nendel sammastel ei ole ahelaid ja
nende käed ning keeled ei ole seo­tud.
Praegusel ajal ükski riik ei ole
täiesti sõltumatu teistest riikidest.
Ikka suuremat osa mängib, vähe­malt
läänemaailmas, rahva surve va­litsustele.
Ja meie-oleme osa lääne­maailma
rahvast. Meid kuuldakse,
meiega arvestatakse-- ikka .rohkem
ja rohkem.
Kfiik'aua kui jätkub meil kartma­tust,
indu ja usku, niikaua ei ole
meie aktustel räägitud sõnad ainult
unelmad, vaid kindlad sammud taas
vaba kodumaa poole.:
Pärast kõnet esinesid kandlel Alf­red
Kuus ja Hanno Bohl, esitades
„Noor meremees",,,Pöia polka", „Mul
meelen", „Minu peig on kalamees"
ja lõpuks hoogsa «Karksi mägedes",
saades kuulajaskonnalt tugeva ap­lausi,
v.
järgnevalt tehti teatavaks -H.E.S.
ja H.E.V.Ü. selleaastased stipendi­aadid.
H.E.S. poolt andis stipendiu­mi
üle H.E.S. esimees Tiiu Pallop ja
H.E.V.Ü. poolt esimees August Jurs.
H.®S. stipendiaa(diks osutub Too­mas
Koger, kes eelmisel aastal lõpe­tas
heade tagajärgedega keskkooli
jä õpib! edasi Toronto ülikoolis.
H.E.V.Ü. stipendiaat oli Allan Per­tens,
kes õpib edasi Waterloo ülikoo-
1'is-.. .
Tervitused avas Hamiltoni linnas
pea Jacfe Mac Donald,
kes ütles-, et ta ühineb meiega aus­tama
neid! mehi ja naisi kes on ela>-
riud läbi need õndsused ja hirmud
.'Hiis: Älv^d.' kaasas vabaduse kaotu^
sega.. Siin vabal maal, kus igaühest
võib saada linnapea (nagu see juh­tus
temaga), ei osata võibolla õieti
aru saada mida tähendab, kaotada
vabadik Meie kaudu nad siiski õpi­vad!
tundma tõde ja ta soovib süda­mest',
et meie ideaal, vabadusele oma
kodumaale, täitub. /
Järgmisena tervitas parlamendilii­ge
Lincoln Aiexander, soovides kõi­gepealt
õnne stipendiaatidele,. lisa­des,
et temal on heameel, et oleme
järjekordselt annud talle võimaluse
meelde tuletada sõna vabadus. Te­ma
on täna siin, et aidata meid õhu­tada
seda leeki suureks tuleks, mis
murraks kommunistliku türannia
meie kodumaal.. <
Minister John Munrö esindaja Ol­ga
Varga tõi' tervitusi ministrilt, an­des
edasi tema paremad soovid, üht­lasi
mainides, et olgugi, et teid on
arvuliselt vähe, ometi olete annud
suure panuse nii siin Hamiltonis kui
ka mujal Kanadas, kus asub eestlasi.
Minister; paneb teile südamele, et
kuigi te olete eestlased, olete siiski
ka kanadlased. Ta soovib, et hoiak-site
oma; rahvuskultuuri alal ja puh­tana,
sest siis on; ka Kanada rikkam
sellevõrra. . v
Tervitas veel Hamiltoni Mitmekul-tuuri
Keskuse direktor Dr. J. Morris,
Leedu esindaja K^ Deksnys ja Läti
esindaja hr. Robez. Kirjalikud tervi­tused
olid saabunud Wentwprthl
piirkonna pea Ahne Jones'ilt, Kit-cheneri
Eesti Seltsilt, Londoni Eesti
Seltsilt, St; Gatharines Eesti Seltsilt
ja Toronto Eesti Seltsilt.
Kontsertosas
esitas H.E.S. Segakoor ja „Helleta-jad"
koos, ^.Lilleside", E. Vork ja
| „Meri" Ö. Merikanto. „HeUetajad'f
1 esitasid Zeiger-Toi „Kanneldaja".
Arvo Vabamäe
Ottawas
Ottawa E. Seltsi kutsel esitab^ Ar­vo
Vabamäe eesti luule- ja teatriõh­tu
Ottawas laupäeval, 26, märtsil al­gusega
kell 7 õhtul sealse koguduse
kiriku seltskondlikus saalis.
Kava esimesel poolel esitab Vaba­mäe
valitud luuletuste deklamatsioo­ne
rneie luulemeištreilt. Kava teisel
poolel kuuleme ja näeme kahte kuul­demängu
„Mul-ei ole aega", mis on
pilgu heitmine meie tänapäeva ellu
ja „Põrgupõhja uus peremees pas­tori
jutul" (stseen A. H. Tammsaare
romaanist). :-
Kogil kava kestvus umbes 1 tund.
Koore juhatas Olaf Kopvillem, kla­veril
Eva Rammo. Esihemine võeti
publiku: poolt soojalt, vastu. Väliskü-lalisile
paistis eriti imponeerivat
võimsalt kõlav „Meri".
Lõppsõna aktusele ütles H.E.S. ju­hatuse:
liige Olav Sepp, kes tänas kü­lalisi,
esinejaid ja kõiki kes aitasid
kaasa aktuse" neaks kordaminekuks,
lõpetades sõnadega: Ü.E.P. Baltimo-res
demonstreeriti vabade eestlaste
rahvuskultuuri ameerika avalikku­sele,
mis' oli meile kõigile suureks
elamuseks. Nägime ka kuidas vene
laevad erine Baltimoresse jõudmist
järsult kurssi muutsid ja kui Veel
laulupeol Kanada valitsuse esindaja
.sulaselges eesti keeles hüüdis „elagu
Eesti", siis annab see meile põhjust
loota ei meie sõbrad ja liitlased se­da
hüüet kordavad ikka tihemini ja
.julgemalt. Tänasel rahvuspühal kor­rakem
seda hüüet nii suuliselt kui
ka sügavas südames ja tehkem seda
täie veendumusega.
Aktus' lõppes ühiselt lauldud Ees­ti
Hümniga.
Aktuse /teadustajaks oli Katrin
Kopvillem ja lipuvalvet teostasid
„Kungla" ja' „Kotka" skautlikud
noored.
4
tn
i
i 1
I
Kl
Kevac
|aštanu|
Torontt
ega kc
vaadeh
ses käsi
get jääj
Peter
to Bapj
Meist li
selt Mi
leida
neile li
dusest
gisene
on Pet«
tatud
Kunstnl
Ta poU
ke distl
tab ka
le, vaal
lahedas
ja valj
jätta, e|
insplrc
vust,
kallas"1
mõnetil
tee", i
des või
sügismj
ega ki
tais xi
nüansil
Akval
vähe
sas tööl
ted Ti
,,Vaade|
mate kl
Kui õli
kaugus)
rikkaml
siis ak\|
dušist
ge jä
hai.
Marg]
tehnikj
ruumis J
käsitati
f ormaal
mad.
neer jj
ku nägd
puuduvj
seil toe
maarne
ma rui
did. Vi
keforml
käekirjj
lik „TJ
oon",
arvates!
orhideel
.EÄdel
nädalalt
saalis
(kataloc
hai"),
sügisilul
Jääd. S(
ba küi
tustehnl
Ikka kl
netlusej
rniingu,
mille ti
jäänärbl
realistlil
tema
võivad
lede ja
ja atmo|
tik olel
jäätunuj
on saavj
ta enese
kuusesal
Ja uui
varjund)
ekspress
mineeri\
Trembii
„Vanad
pakuvac
puhul n|
tud, nii
kümmel
pressiivj
tuspitte
Igatah|
. näha tei
lipildi a
tehnilist(
duse sta
kendub
Ka nai
ja uudse
rid" ja
Otto P
maastiku
lõiget ej
Town H;
kops Lei
kultuuril:
tide õhtu
1ii