Meie Elu = Our life, December 31, 1980

              2(1610) 1980
•. ^ •.
^1 Haamer
[ril ^ :
81 :
.....921-7777
1 • 493^23i
... 921.7777
.....481^834
922-3824
itos
|on'i kutsel
bar Korjus
rence Cen^-
Schuberii
Mullerin".
[aarvustaja
selle kohta
muuhul-iss-
bariton
:indel, pal-
I, kes kont-laal,
Düs-
K, ette selle
iud tuntud
la jet nääl
j hea hääle
iintelligent-
I,W.Litt-bbanud
õl-endusviisi
ude-esita-a
madala-
Mud vaja-itamiseks.
ane hääle
lude tsük-icle
;iica-
Jl. Klassid
188 (Jagu-on
vaba-tmiiieiidid.
iljo Raidi
telitööd, 5.
»ule dekla-
Kalju Le-kjad.
reerimine:
(L 2224359
15-1075.
Kogu
laril 1981.
^'is, 310
Madison
iike loeng
mis
iptisioonis^
la veenva-
RJL
,,Meie E i r fisr. SŽ (MIO) IICOLMÄFÄEVÄL, 24. DEf SEMiEIL: ^ WEDMEŠDÄY, DECEMBER 24
jõulusoov sõpradele simia,
suur kaunis võõrsil eesti line >
Toronto!
Ju mõni kuu on tagasi nüüd miim
kui: kohtusime rõõmsatena Estol.
Nii palju valgust, taevavalgust teileS
Ei kustu suvest helgeks jäänud eilne.
Ma kujutlen kuis
• ' lumme, r'.''/-'^ .-y ; '•/•vi;
üks rõõmsalt ästut õnri(?liku jälg.
Mis sündis suvel, nüüd tooj) ei^nast
'unne : > |: •
ja jõulurõõmus meenutab taas eiid.
Ja põsel helendavad jõuluröosid
ning filmis rõõmust rõõmuks helged
koosid. i.-
Nii palju tähti üle
et süütaks täna minu jõulujsoov!
Ja ise ikka igatsedes sinna,
ma hiidlastele tervitusi toon.
Üks süda tuksatades teise vastu
ei vannu
piiiitiiiiiiiiiüiiinitiiiiiHiiiiiiHiiiiinin liiiiiiiiipiiiiuiiiiiiitiHiiiiiiniiiuiiiiiuuiiiiiiiiw
AASID NORRAS JA |
KANDINAAVIA ERAPOOLETUS
õnasõdci Soome fjresidendi seisu»
s
s
ca»
3
racwše,
VALVE ANDRE ÜHEKS;
Jhe Glöbe and Mail" avaldas
möödunud nädalal artikli pealkirja
ka ümbruse ülikooles õppi;
(J^eie Elu" kaastööliselt) — Mõrra, Soo- |
m$ ja Nõukogude Vene ajalehtede veergudel ilmus polee- |
mikat presidem Kekkos& poolt Norra toimetajaile antud |
intervjuu puhul, mis käsitles Skandinaavia neutraliteedi, |
aga eriti Norra nEandrile plaanitsetud USA rakettrelvade |
paigutamist. Sopnie ajalehtede hilisema selgituse järgi see |
sai alguse presidendi kõne tõlkeveast. |
mm
Norras kirjutas mlesti aru ^ | 1
saadud intervjuu järeldusena i
konservatiivne ,^ f tenposten"
pealkirjaga „Sobimafud Kekko
selt" muu hulgas, et
olevat „naabrimaa pbolt tulnud
pussüöök valitsuse sf Iga".
TÕLKEVIGA?
itu&nii,
mis nädalalõpul tõi kahel päevil kokku tuhandeid inimesi ja nüllelemassimeedias | \S^"t^T^S
koondis oli praktiliselt sajaprotsendiliselt mobiliseeritud, kus abista- | ,,veendunud sellest,
ad teistest keskustest. Korraldavat toimkon^ noorema põlv- | julgeolekupoliitiline
Uniselt tõlkeviga ji
STT (Söorhe teadetea^entuur) sai
president Kebkose vj stused' nor­ra
toimetajate käest rootsi kee­les;
mille avaldajaks oli märgi­tud
välisministeeriumi prpssi-
1 keskus. Asja ajas ketruliseL-ks
et Põhjala
„ , _ - stabiilsus
eriiilesannetes olidyeelHeino Kaseorgu Leida Madissoo, Rein Varik j;p.t. 1 säilib ja et Norra plaanid USA
5^®'^''^'^»^"^ nägus Eestl-airelinepav
all „CIPA president kinnitati ame- .iies menuga külalisena S-liikm^lihe võimlejate grupp Metrö Estonian Rhythmics ridadest New Yor- | sest ei saa julgwl^i^ wliitika t
tisse." ^ „ . V. g « s ^ Ä USA I praostkoiftia | ^^,^^^^1^^^^^^
„Kuiu Rudolph Swmton , kirjutab p^^j^^^ kog. pikkond Synicu^^^^ Pidustusest võttis osa üldse 32 etnilist^^^^^^^^^ Mldil New Yorgi , | m S S ^ S ^
võtolejad esinemas Syracuse war Memorial.^ Sports Complex hoones, kus/pidustus aset leidis. ' | , ametliku teate, milles: üteldi, et
V „ ^ ^ . _ . i Kekkose kõne sisaldanud järg-ajaleht,
„Carl!san Marketing Group'i
äblpresident, valiti Cõu(^hiching In§-
titute on PubMcAffairs presidendiks
org. aasta-koosolekul möödunud nä­dalal
Ta võttis üle John P. Habron'ilt,
kinkides viimasele roosipuust vasara
2-aastase CIPA presidendiks olemise
mälestuseks. Mr. Harbron on Thom­son
Newspapers välispoliitiline ana-uu
oma puhukse Ameerika, põl
^kavatsenud, kuid on potentsislalsed tulejad, tahaksime anda ül@-
Couchiching (Canadian) Ins|itute
on Public Affairs (CIPÄ) on tähtis
ühiskodlikkude avalduste kogu, pa­remini
tuntud om^ igaaastase suvise
Couchiching Konverentsi tõttu, kus
akuutseid kontroversiaalseid Kanada Võibolla tohiksime laenata 16. s^- üksteise järgi linna kolme Skandi-
' probleeme eksamineeritakse siinsete jandi ajaloolase Sebastian Münsteri riaavia maa riigip
ja' välismaiste ekspertide poolt ja sõnu (kes need küll lausus h<K>pis ^
kus osavõtjad võivad esitada küsi "'^'^ ^-ic^ P u t ^ ^ a - ^ ^ ^ iroht.,v^^f.
oto Salme Farming | mist: Kekkonen muj-etseb rah-
H vusvahelise poliitika praeguse
; • " ' , ; ''^————^ 1 olukorra pärast. Et Norra on aia-
1 ü näidanud oma põli tikas raihu-
1 likkust ning vastutus timnet suh-i
tümises nn. baaside K>liitikasse
§ ja tuumarelvadesse j i e t ta loo-
I' dab selletaolise polii|tika jätku-
1 misse jne.
I Aga ,Aftenposteni" |järgi „scov
s
B
B
a
E
1
=5
3
President Urho Kekkonen a
aa
Ühe teise Euroopa- maa kohta): See
siin oh hea, väike maanurk, kus lei
dub koike eluks vajalikku.
Seattle linn on suhteliselt noor —
ainult 129 aastane. Novembris 1851
PEREKONNA SAUN
464 Sunset Beach M . , P.O. Box
y • Oak Rldge, Ontario LOO IP®
1 et meie soome naab i d oleksid
1 küllaldaselt targad vältimaks sed rajada relvaladu Norras. Ve- |
I sekkumiist Norra siseasjadesse nelased kinnitavad jätkuvalt, et 1
i on nüüd purunenud." Ajaleht ai> norralastele pole mingit kasu |
1 vab, et ikogu Põhjamaade tasa- paigutada USA relvi oma terri- a
i kaal> kaasaarvatud ka Soome tooriumile, sest neil (venelastel) |
julgeolek, põhineb ^äneliiüas^^ |
Seattle asub 47" 30'põhja laiuse ja saabusid esimesed asukad, 10 täis-
!22° lääne pikkuse kraadil vastu Kä- kasvanut ja 12 last. Sellest tagasi-musi...
Edasi kirjutab „the Globe and
;,GIPA vast juürdevaUtud uued di- ^ i i , - J I M ^ I * ^ J - i
rektorid on Valve Andre, Rabindra- nada piiri. See positsioon nii kõrgk hoii^Maist a^sest on kasvanud ule
nath Tagore Lektoraat Sihtasutuse põhjas amiab juunis 16 tundi päev;^ poole mi^onte linn.
esimees; MavisBurke, haridustege- valgust ja detsembris 16 tundi pim^ " i - « r v p i ™ . d . a « t^.
' - - dat aega. Siinset kliimat ei põhjusi
aga mitte laiusekraad vaid Vaikee
: lohan Enilli julitimis@E. I oskusele tugevdada horrat sõja-
1 liselt S.O. tasakaalustada N. Lii-lane,
Ontario Haridusministeerium;
prof. Shiu Kong, esimees, Multiheri
aare- ja
ülejärvelinnadega tõuseb rahvastiku
i^ja arv üle 1,250,000. ,
.Osariigi .ülikool, Univ. of Wash.,
tage
Lewis
NDP endine juht; John M. Thomp­son;
IBM abipresident; Michael H.
Wilson, konservatiivide paBamendi-liige.
Etobicoke Gentre ning kaks To­ronto
ülikoolist: Nona JMlacDonald,
ühiskondlike suhete (Public Rela=
tions) juht ning prof. Steven Rusak,
kes õpetab ajalugu ja võrdlevat ha­ridust.
-
vihniarikkam koht, sademete aas
line üldkaal Koola poolsaarel. 1
Vene ajalehed jälgivad Norras =
ringi vaadata restaureeritud ja reha- i Norrasse
• f " es^nees, Multil^^^ bilUeer^ ya. | Veidi hiljem kihutas teine
Commumty Älhance;^S^ S^n^ m^^^ tad, asutati 1861. a.idalinna. maa- " ^ " ^ on uu^ti kasutusele võe. | Norra ajaleht „Dagnladet" ai^
is, kommentaator ning. Ontario ..aSseuabttl eksto..n-^ti lnaeanntea a..l.speo oAlem emer^irk^a^ kaõarä^es al.al^ n^in^g 'k.o.li^s ]>raegusesse asukohta tud. Samas toimub ka n . n . m a a . a l u n e i H y im
du sõjalist jõudu p(>hjas. Ldit võimul oleva tööliste paneis toi- |
i väidab, et Kekkosel pole jõudu munud arutlust, süüdistades Os- a
kuhjumist südaliima alustati seUega | yyj^;^ sellest riiäkimiseks.' lo ivalitsust järeleandmises USÄ |
juba mitu aastat tagasi. , | Konservatiivne «Afterposten" cn survele hoolimata oma par- f
Neile, keda huvitavad vanad linna- | muide algusest saadik nõudnud tei hääletajate arvamisele. TASS 1
osad ja ehitused on vahd^^ USA relvaladude rajamist fe- ^kirjutab ähvardavalt ja hoiatas |
norralasi. |
Samal ajal, kui venelased on i
hukka mõistnud Norra kavatsu- s
sed, on riad heaks kiitnud K^k- |
1895. a. )üudega suur campus tuur, mis
k^sSS^risÖ^täliroüii^^^ Kvaate- J ^ ^ ^ L
Seattle vahel aga tõusevad Olümpi ga Kaskaadi mägedele, on üks nägu- ™s peale isöv
ku mäed, mis absorbeerivad ookea­nist
tõusva niiskuse, nii et Seattle
samaidcampuseid läänes. Vahetus Pealeehitatud linnaosa alla. ,| ^i tunda Põhjala julgeolekupölii-läheduses
asub nji, ülikooli distrikt Mererandades on võimalikud lühe- i tika muudatuste vastu. Tegeli-line
baas kuuluks tuumarelvade- B
ta territooriumi hulka. Rootsla- i
aasta keskmine sademete hulk on 35 mitmesuguste erimaade
Merleõhk määrab tuun
Icuvatie äridega, galeriide,
de ja hotellidega. Samuti
ni•nu- g se1l1le .t-õ.Xtt u on h am k1 ü" 1l ma anll a lähe,d uses Bu.r.k. e m,u ufs eu, m, ^
50. Couchichmgr konverents leiab ._if. ^. , . .. . 1 . TrrVc: . kuulus oma m„,d^i,a«aanulma^st,e^ kogudcga
aset 29. juulist' 2. augustini, 1981 oma; kuum^t^^ja,kraadini. K l ^ - Henry Gallery, kus toimub
. traditsioonilises kokkusaamiskohas ma on monus. Kuid sellegi peale va^^ ^^^-^^. ^r...
tamata on saanud kombeiks öelda, et
kokkusaamiskohas
Geneva Park'is Orillia lähedal. Vaat­luse
alla tulevaks vaidlusteemaks on
„North-South Relatiöns."
CIPA uue direktorite kogu (Boärd
Seattles sajab palju,
sademete keskmine hulk siin
sem kui enamikus idakalda linnad^,
guseid/kunstmäitusi. Veidi
jääb ülikooli botaanikaaed Ärbore- läänes, mererandu ja lahte. Sopiline B raalsele venstre-parteile,
sed pargid jne.^aina hsavad voima- B ^^"^^^ *^iu*-«w™- Südalinna ja ühkooli distrikti va­hel
on tihe bussiühendus. Südalin- lusi. Muidugi ka venelased on tähe-meest.
Lisaks olevat seal mitu- 5
kümmend kolme tuumalaenguga |
SS-20-rakettrelva, mille laskekau- |
gus ulatub peaaegu kõigi NATO g
Directors) ^imM^ '^'l^r^':^:^^^^ J^^- ^« f W - 1 lepannud ameeriklaste k a v ^ ^ Eutpopa pealinnadeni,
koos pidu^^^^^^ 1. • 2°^"^ .^r"'"!^"""' ' ja veel vähem äiksevihmu. Sajlb se, Center oma teatrimajadega, Ifr P'""^ südamele, et:
McGibbon Gültural Centrel'ruumi­des.
Osavõtjaid oli ka Montrealist ja kait rohelised ja talved hallid ja lo- Pärandus 1962. aastal Seattles toimu-
Ottawast.
Juhatuseliikmete hulgas on edasi ja rohelised igihaljaste
mitmeid nimekaid avaliku elu ja ha- saste küllusest,
ridustegelasi nagu James Coutts, pea­ministri
peasekretär Ottawast, H.
lan MacDonald, York'i ülikooli presi­dent,
Knowlton Nash, GBC-TV^^^
ea
i9MeMiiiiiii)iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiHiiiiiiiiiiii
peamiselt talvel meie suved lopsa- J^ustuspargi ja erimaade äridega on OOPEl KALASTAMIME
kommentaator j.t. ^
Valve Andre on CIPA üheks dirök- saagirohke,
tõriks kinni talud kolmeks aastaks.
Meie sügis on pikk, kargeõhuline
iga UUS ..füEIE ILU" telliia aitab ka^
helised — hallid vidutavast vihmit maailmanäitusest. Selle kesku- Seattle ooperimajas antakse igal
õ- se pea-tõmbenumbri moodustab 607 suvel terve. Wagneri,.JRing of Niebe-jala
kõrgune Space Needle, vaateteki lüngen" (Rheingölti, Walküre, Sieg-
Meie kevad tuleb vara. Juba Jä^ J^^^^^^
nuari lõpul õitsevad vahel varas< 4 tektuufiliselt on keskuse kauneim dused on saksa ja inglise keeles. Pea-kameeliad,
forsintsiad ja varjulisE
i Liit siirdub
suveajale
HELSINGI (M.E.) - Tuleval su­vel
kavatsevad ka venelased suv^^-
viiest pavjbljonist koosnev ja kaarte- ti ainus koht maaümas, kus tervet Victoriasse veeta seal ilusas linnas aega siirduda. See on kasutusel prae- _
ga kaunistatud komplekt oma reflek- sarja õn võimalik suvel kuulata ka- ^^^^^^ päevad ja sealt sõita bussi ja ^ peaaegu kõikjal läänemaaümas.
teerivate tiikide, sulisevate vete ja hes keeles. Osa ete^^ - - I>.O..A«" i^v„; K;WOVC«
J hitekt Minoru Yamasaki kavandatud wagneri-lauljad ning Seattle on me-
Virulased, paiguti ka „virukad"
tükivad vägisi laisklema Isegi oma kolm on omavahel ühendatud kajie
igivana juhtlause: „V^ru Veri ei vä
rise" lasksid nad võrukatel, võruikae- poolne on lüüsidega,
ladel, üle võtta, Ömeli^ on virulane
eesti soo nimekandjaks,, hõimuvel- suure pargi vahetus läheduses; ja jri-
Icd üle lahe>tunnevad ju meid kõiki da väiksemaid järvi. Lk, Wash.'
^M^^^^^ nägusate skulptmirideg^' on üks Be, osa
W U i d veekogudega. Laanes asiib Otseks peale Lepäevade lõppu
^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ Mub ka « s i d e g a kanal^^k^^ mesuguste ettekannete, paraadide Ja
viib vaiksesse Weam. Linnast^ c a-^ ^^^^^^ liiklemine ja laevad ning sportlike sündmustega. Peamine at-jK)
olejaab 22 mnh pikune^V^^^ siiixluvad jäniiest meri^ ji raktsioon on aga k ^ t e kiirpaatide
Wash. v a h e l , ! Unioni järv^ 4 d ^^^Ices On huvitatud k ^ ^ ^ ^
parvlaevaga Vancouverisse. Kusjuu- Venemaal lükatakse
res Vancouverist on jälle rida busse kellaosutid uhe tunni ette l.^apnl
ja rong päevas millega Seattlesse ta­gasi
saab.
EESTLÄSEP
lil ja vastupidi I. oktoobril. Mõte on
säästa energiat. Arvestuste järgi val­ge
aja parem ärakasutamine koos
elektri säästuga võimaldab N. Ludus
Eestlaste hulk Seattles oleneb mõ- 2,S^milj. kiloyatitundi säästa aastas
nevõrra Boeingu lennukitetehasest
ja ülikoolist. Mõnikord on meid roh­kem,
mõnikord vähem. Eks siingi
Praegu on Soome ja Shveitsi ainsam
teks riikideks, kus suveaeg pole ka­sutusel.
Suurem osa EEC-riikidest
taevatud kanaliga, milledest meJ-e- "'-^ «Idadelt üle lüüside tai ka sest on võimaliMeida^häid Warafl- ^ Mmesi samasuguseid nagu teis- ^««'"^^^«"^'f ^ mail - ^ 2 8 . sept.
hoolne on l ü ü S ^ veealusest vaateruumist võib jälgida A> (Westport, Neah Bay, Hwaco). j^^usjes - neid, kes on aktiiv Erandiks on Inglis-ja Iirimaad, kus
, . ... ^ • ^ • , : tuhandete lõhede võimsaid hüppeid, Neile, kes on huvitatud mägironimi- »«« ia tesiiad- neid, kes on tõmbu- suveaeg algab 16. märtsil ja kestab
Unna põhjaosas Green lake, • kui nad^ kalaiedeleid' pidi'üles roni- sest, tohiks erilist huvi pakkuda Mt. „„d k õ m e ia eelistavad rohkem ^ n i 26. oktoobrini.
vaid „virun poiga" nime all. |Cas to- veel kaugemale
hime siis passiivselt taanduda taga- ja kitsas järv Sammamish. Selg^
nurka ja jääda vaid pealtvaatajaiks maga paistavad idast Kaskaadid
teiste tegudele? Ei! i •
tenier. Sinna on aga ka võimalik omaette oMa; ja neid, kes mitmesus-
^agu kõigu mereäärsetel linnadel sõita päevase tuuriga ning augustis ^ põhjuStd on.üsna ära kadurfud.
Itta jaab ^teme pukk on ka Seattlel oma huvitavad ranna- nakkavad seal just parajasri õitsema « suuremate pühade ja sündmus-ammamish.
Seke il- rreessttnorraanniidd, aoki rv„ oaoa^ri;u. ,m« « , kalatoidu kkeevvaaddllliililpe/di , . . i M t. . . t : i i - . - i : - : ^ * . . , u i:
ja keedukohad jä mahukas mereäärne, Kena poolepäevase tuuri, eriti las
joomist, tuleb tantsu ja tuleb eeska
vagi. Võibolla läheb see kõik veel
vastlapäeva tähe all.
Seepärast, virulane, pea meeles see
päev ja tule! Tulge kpik: tulge kokku
' virulased ja teisedki„virun poigäd".
ne
avalik turg kõige sellise rikkaliku va- tega perekondadele, moodusts^b
mille family-tepuhul
neid ibnub välja päris tubli
kogukas hulk. Võiks päris kindlasti
öelda, et siin on külalislahke ja sõb­ralik
1 ahvas nirig kuna süa kaugele
Kommunistile palgaks
$60.000?
läänest Olümpikud ning linna koila-
Seda sai otsustatud ja mi saab leicericib kõrgel kaljusel tmonüMt : li^^^^ sõ^t slioqüalmie Sis% ^
tehtud. Pühapäeval, 15. märtsil 1981. ^ ^ ^ ^ --vahel häbelikult pih/efö- ^^^^ style breakfast on siin kandi
a. on Tartu Gollege'! suur saal viru- ümber tipu, vahel roosana looja- '^^^^'^"^" - •^-^ - ^
laste päralt. Tuleb söömist, tuleb ^ ^ ^ ^ PMa- Vaikse Ookeani äärne asukoht on kidega, mill^^^ «J^ \ m ^ ^ üldvalimistel kui pa-
' • • ^i^vs^^^^^ tud käe kõrguselt mett peale tüguta- S i ä k s i . sõnnidete.. 55uv6näevädfi rempoolsedsaid enamuse ja moo-in
kandis kuulus harva külalisi tuleb, siis võetakse
oma rikkaliku valikuga ja pannkoo- .^^^^^ ^^^^^ ^ kadunud tütart'
Montreal Gazette teatel Trudeau
kutsub Kanadasse endise Jamaika
peaministri Michael Manley, kes kao-
«»w»v*v^xi« kõrguselt
lusteks ja kui neile langeb h^^^^ _
~~ ~ t o e s t ! saten4a- _ ,oi,tu_ ehteid, riideid jne. Seattle Kuna asume Kanada piiri lähedal • „,eie arvame, et siia tasuks külla ^^'^ aastapalgaga
Art Museum'i orientaalne kollflktsi- (3'/^ tunni autosõit VancouverisSe) tulla. Eriti kuna asukoht Univ. of International Development
näidatakse sõpradele. Suvepäeviade . . . . ^ , ,
hästi koniaminek on kõigu südamel fustasid uue v a l m Temale paku-dä^
ebamaises valguses.
Seattle rähvustik on suurelt osalt oon on hästi tuntud.
skandinaavia päritoluga ning side- Bussiga liikumine südalinnas tele kolmnurk Seattle-Victoria-Van'
med Skandinaavia maadega on tihe- tasuta n.n.mägiccarpet alal, mi^ couver, Seattlest saab sõita laeva^
d'ad. Mõned; aastad tagasi 'külastasid . ilsna. laialdane. Et vältida, autote ' -(4 -.tundi)^' või ;Mirpaadi^a (l-'
siis on väga armastatud tuur Mlalis- campuses on õnnelikult vali-
5 >
Research Centre juures. Selle asutu-,
se juhatajaks on Ivan Head, endine
peaminister Trudeau nõuandja välis­poliitilisel
alal