Meie Elu = Our life, December 31, 1980

              Püblished by Estonian Publishing C^^^^
nian Hoiise, 958 Broädview Ave., Torö^
y-:::^.- ..-Tel..466^95
Toimetajad : H . Rebane ja Š.Veidenbaum. Toimetaja New
Yorgis B. Parming, 473
USA. Tel. (20J) 262^p7k^
,,MEIE ELU'' väljaandjaks ori
Asut.A.Weileri algatusel 1950. ' ^
„MeieElu!' toimetus ja talitus Eesti Majas, 958
Ave., Toronto, ünt.; M4K 2R6
Tellimiste ja kuulutuste yastuvõtmine igal tööp., kl. 9 h.
-5 p.l., esmasp ja rieljap. kl. 9 h.-8 õ. Laup. kl. 9 h.-l p>l.
,,MEIE ELU" tellimishinnad: Kanadas---la. $3
6.00, 3 k. $11.00; USA-sse1 a. |32.00, 6 k. $17.00, 3 k.
.50; Ülemeremaadesse: 1 a: $36.00, 6 k. |18.00, 3 k.
$12.00/Kiripostilisä Kanadas : l a. $14.50, 6 k. $7.25. Kiri-ja
lennupostilisa USA-sse: 1 a. $16.50, 6 fc $8.25. Lennu-postilisa
iilemeremaädesse: I a. $32.75, 6 k.
Üksiknumber—.55^.
Küulutushinnad: ! toll ühel veerul:
tis $3.75, kuulutuste küljel $3.50.
Ajal, mil aasta 1980 jookseb
viimaseid päevi ja tunde, pdörc^uvad
piilgud tagasi küsimusega:
oli see aasta 1980?*
Kõigi faktiliste h^miangute
oli see üks halb aasta paljudele tu°
liaiüdetele, kus arengud o{|d negatiiv­sed
ja maailmalie müi^ttekitavad.
Inflatsioon paisus pidevalt, inime­sed
pidid loobuma oma kodudest
suutmata koi geid intresse maksta,
autode produktsioon peatus, sest
puudus raha nende ostmiseks. Õli-
Mnnad kerkisid, toitained nõudsid
kokkuhoiu. Moskva ründas Afganis-
Ilani ja nüüd ähvardab Poolat. Kansi»
da keskvalitsus võitleb provintsiva>
litsustega varade jaotuses ja põhi­seaduse
kojutoomise küsimustes.
Miljonid töölised on tööta. Kõik iiie-gatiivne
on tunginud esirinda ja selle
Hagant ei paista midagi positiivset.
Kogu mäaibn elab nagu nõutust®
revolutsioonis. Tehnoloogiliiie muu­tus
on kiire, nii Mire, et s^da ei suu­da
jälgida tuhanded, kes tahaksid.
Tundub, et kusagil kui mitte kõikjal
on ratsionaalne mõtlemine kadunud
ja utopistiik-kaootiline asemele as­tunud.
See on olnud raputuste aasta,
kus rahvas ja juhid on unevoodist
pijdanud tõusma ja tõsiselt mõtlema,
mis on juhtumas ja kuhu minitakse.
SALT II relvade piiramise leppe
määramata ajaks kalevi alla. Admi­nistratsioon
Washingtonis on aru­saamisel,
et USA peab modemiseedo
ma ja suurendama oma relva jõudu,
et Kremlile võrdne vastane öIla.Lää-nedemokraatiad
on üksmeelsed, et
Nõukogude Liidu vastu tuleb raken­dada
tõsisemad sanktsioonid, kui ve­ne
ma
Just sellepärast oli aasta
aasta, sest ta sundis ärkama ja en»
dalt küsima, kuhu mimiakse? USA
ärkas Carteri unest ja valis on^le
alalhoidliku presidendi ja rahvaesin­duse
ja pööras selj^ kaootilisele libe-
Fälismiie, mis viis Ameerika rahva
allamäge. Nüüd on^ vähemalt antud
võimalus näha, kas Reagani konser­vatism
on parem, kui rida aastaid
demokraatide valitsust, kuigi itihvas
ei ole veel midagi saaisud peale uue
lootuse. 1" •
Inflatsioon, tööpuudus Ja majan­duslik
seisak negatiivsete nähetena
teenivad aga siiski ühte ülesannet.
See õpetab rahvale, et inimene saab
elada ka vähemaga, et olla õnnelik
ja kui ta ei taha endavajadusi ise pii­rata,
siis viivad olud tema selle va­jaduse
ette. Võib oHa miljonid töö­tud
kannavad teistesse arusaama, et
alatine palganõudlus ei saa igavesti
kesta, vaid ka siin peab piir tulema.
Produktsiooni peatus turunõudluste
vähenemisel annab eh|[^ ka n^dagi
töötjaSe ja' ätimehele ja ü^eb, et
Igavene hinnatõu^ EmSneerib, ta ,eEda
rahatasku.
Venelane Afganistanis. Ja Kremli
soomusüksused ähvardamas Foolat
hirmutab maailma ja ütleb, et k(;>>.
eksistents on lõppemas või lõppenud
ning detente on surnud. Kuid ko»ek-sistents
ja deteiite poleks, üldse toh­tinud
sündida ja kui nsid surejad
nüüd, siis ön see par<^ih kui veel hil­jem,
Kommunismi Ja demokraatia
amelus koostöö vale armuvoodil on
kestnud liiga kaua ja kui see on lõp­pemas
või lõppenud nüüd, siis on see
parem nüüd kui hiljem.
See on masendavalt negatiivsete
nähete positiivne tulemus, mis lõpe­tab
1980. aasta ja viib meid uude
1981. aastasse. Demokraatlikud töiis-tusmaad
on varustanud diktaatprlik-ku
kommunismi läbi aastale kõige
oma paremaga: teraviljaga, masina­tega,
tehnilise ekspertiisiga Ja' lask­nud
sisse isegi punased „kultuurisaa-dikud",
et sifai punast ideoloogiat
kunstiliste kulisside tagant levitada^
Iseloomutud demokraatiad on aren­danud
poliitilist prostitutsiooni liiga
kaua, et see ühelegi meist
ieks.
£t see teostuks^ on tarvis vaid se­da,
et Moskva Juhid tegelikult saa­davad
oma soomusväed Poolasse
oma Järjekordseks veretööks. See
saavutaks täieliku effekti ja see ef-fekt
oleks positiivne. Võib olla, võib
olla, hakkab poola rahvas ja poola
sõjavägi vastu, sest tundub, et isegi
poola kompartei tuusad ei soovi nõu­kogude
invasiooni.
!Reaktsioon oli seekord ka Euroopa
lulgeoleku-konverentsil Madrlidis,
kus demokraatlikud maad julgesid
avalikult arvustada Nõukogude Lii­du
inimõiguste ignoreerimist ja inva­siooni
Afganistani. Konverents Mad-riidis
kuulis esmakordselt läänede-
, nende hulgas ka Kana-ometi
õigustatud sõnavõtte
Kremli vastu. Ka see kuulub möö­duva
aasta positiivsete tulemuste
hulka.: .
Kogu maailm sooviks areneda prog­ressiivselt
ja kooskõlas üksteisega
rahus Ja arei^us. Kuid 1980. a. on
näidanud, et see ei ole võimalik
konstantselt agressioonis oleva kom­munismi
ja arengutahtelise deirio-kraatia
vahel. Ühiskondlikud elemen­did,
kes on sellest unistanud, on asu­nud
kommunismi idenf itseerima või'
mu terrorina Inimkonna peal ja ka
see on suur samm võimaliku arengu
suunas. Tuleb ainult loota, et see
arengusuun ei peatu, et siitpeale lei­dub
positiivseid jõude, kes selle aren­gu
arusaamu elavana hoiavad. Meie
ise oleme olnud neiks jõududeks
nüüd rohkem kUi kolmekümne aasta
jooksul. Vähemalt seekord tundub, et
oleme vedanud õiget poliitilist koor­mat,
mida nüüd nii drastiliselt on
Nõukogude Liit ise valmis näitama.
Kanada on maäibna polUtika aree­nil
mm Jõud majanduslikult ja res-sursidelt.
Kuid nõukogude boikotee­rimisel
solidaarsuse puuduiinine omfi"
liitlastega on kahetsusväärne. Ajal,
mil USA ei saada Moskvale oma te­ravilja,
..arvab Kanada paraja aja
saabunud olevat oma kasumi tege^
miseks. Keskvalitsus üheltpoolt Ja
pronvintsid tellseltpoolt kauplevad
õlihindade ja põhiseaduse küsimuste
ümber nagu mustlane hobuseriaha-ümber,
on viinud Kanada nn. ^ba­naanivabariigi''
olukorda ja on kuku­tanud
Kanada dollari kursi. Lihtne
Kanada on jõudnud bürokraatliku
mõtlemisviisi ummikusse mitte aju
4|e puudusel, vaid nende üliküllusest
Parlamendis esineb massiliselt kuld
suid, kuid kuldsed sõnad haihtuvad
eetrisse või puudub neil võimalus
mõjule pääseda süsteemi kui sellise
Sisuliselt on Kanada seesama, mis
ta oli enne Teist maailmasõda. Kui
kolmas maailmasõda puhkeb, siis an
takse ka Kanada mehele Ja naisele
tulirelv kätte Ja ta läheb välja bü
rokraatia mõttetu kontrolli alt Ja Eu
roopa frondile sõdima. Sõda ei taha
keegi, ei meie ega teised. Aga ko^k
sistents on töötanud meie kahjuks ja
surm. Need on
). a. positiivsed tulemused, mille-teised,
"
Ärkamine Ja reakt^oon on
tulnud. Osa läänemaid boikoteeris
Moskva 1980. a. Olümpiaadil,
mõnigi sportlane pole sellest
saanud. USA rahvaesindus paigutas
Igale üksikule soovime aga tugevat
närvi ja vastupidavust Dning selleks
aru
,4^eleElu" nr. 52 (1610) 198«D
ms
mk
I
I
SUURSÜNDMUSED JA
andeks^ anda tele lugejaskonnale
tused;:.
WILLIAM G.DÄVIS
nimel on mul meeldivaks üles-minu
soojemad jõulutervi-nud
rahu, rõõmu ja headmeelt. ^,
Kui meie järjekordselt elame jõulude meeleolus ning jagame sü­damest
tulnud rõõmusid ja õnnistusi, siis hooiitseme selle eest, et
armastus, suuremeelsus ja kaastunne,, mis märgistavad jõuluaega,
kestaksid igavesti Ja leviksid üle segadustest haaratud maailma,
tuues Inimkonda vendlusega sidudes rahu maa pea
Ma avaldan teile kõigile oma siiramat tanu, kuna te olete pühen°
danud oma käed ja südamed aastate jooksul Kanada tugevdmiseks
ja ta ainulaadse iiiiitmekultuurse pärandi rikastamiseks ning soo-
•vin, et 1980. aasta jõulud oleksid teile Ja teie perekonnale õnnel!"
o o op
Poola tööliste juhiks on 38-aasta-ne
elektrik Lech Walesa, 'kes juhib
12 miljonilist iseseisvate, solitaristi-de
ametiühinguid. Olukorda; peetak­se
raskemaks pärast Teist maailma­sõda.
46 vene diviisi on Hiina piiril
ja 5 diviisi asub Afganistanis, 30 ve­ne
diviisi asub Poola piiridel. Ida-
Berliinis oli raudteelaste streik ja
tshehhi töölised ön rahutud ja neile
tehti järelandmisi. Kuid Kremli selt­simehed
on suures hirmus oma vene
tööliste pärast. Keegi ei tea ütelda,
kas sõjaline invasioon või vaikne
Poola rahustamine on Poolale ja va­bale
maailmale'kasulikum.
Prof. S. Bialer märkis ajalehtede­le,
et Poola sündmustele väga lähe­dane
olukord eksisteerib praegu kõi­kides
Ida-Euroopa N. Liidu satellii­tides,
kuid eriti Ida-Säksamaal ja
Tshehhoslovakkias. Venelaste arva­tes,
'kui Poola haigus ei radeerita ko­he
välja, siis hädaoht valgub ka teis­tesse
kommunistlikesse maadesse.
Kuid, mis kõige hullem 1980. aastal
N. Liitu ja vene töölisi ähvardab ka
„Poola tõbi". Aastatel 1923 J. Stalin
saavutan ülevõimu vene talupoegade
üle. Pärast SÖ-daid aastaid Kremli
seltsimehed taotlesid Oma võimu al­la
painutada keskklassi, tööstuse pla-fieerijaid
ja juhte, mis ka õnnestus
suures laastus.
Kuid nüüd aastal 1980 Vene kom­munistlik
partei taotleb "domineeri­vat
seisukohta soveti - tööliskonna
üle. Seepärast oÄ Poola tööliste
J nõudmised suure ja määrava tähtsu­sega.
Kuid professor S. Bialeri arva­tes
maksab Poola ründamine Mosk­vale
väga rasket hinda. Poolakad vih­kavad
venelasi üleT kõige ja ei ole oo­data
üksi tööliste ja rahva vastupa-nu,
vaid osa Poola armeest avaldab
venelastele relvastatud vastupanu.
Arvatakse,, et Moskva vajab vähemalt
üks miljon meest Poola ründami­seks.
Ja pärast seda, kui Poola on
allutatud tuleb venelastel toita 35
miljonit poolakat. Tuleb tasuda ka
22 miljardi Poola riigi võlgasid USA­le
ja teistele välismaadele. Poola töö­liste
juht L.Walesa märkis, et tankid
, ja raketid ei suuda viia töölisi vabri-kuisse
tagasi.
Selle tõttu Moskva ründab Poolat
ainult eri olukorras. Siis, kui Poola
töölised pressivad eriti tugevasti
ning selle tõttu Poola valitsus kao-mitte
kommunistlik-partei määravad
Poola poliitika. Moskva 'kommunist­lik
ideoloogia ori täielikult kaotanud
oma mõju nii Ida-Euroopa satellüti-de
juures kui 'ka N. Liidus.,Ta ei töö­ta
nn. kolmandate riikide juures.
,Surnud on ka N. Liidus kommimist-lik
vene kultuur. ^ <, , •
Kuid S. Bialer märgib, et ega see-ga
veel vene. kommunism pole mää^
ratüd hävingule. Moskva kommynis-mi
peamiseks toeks on venelaste rah­vuslus
ja vene tugev relvastus' Vene
majandus on vilets, kuid eksisleerib
ja partei kontroll on tohutu tugef^
Sellepärast, kui Moskva kommunist­lik
ideoloogia on rahvusvaheliselt
surnud, Nõukogude süsteem satub
olukorda, mida ei ole olnud kunagi
varem. Kuid need olukorrad ei vä­henda
kommunistlikku ohtu, sest on
mitmeid revolutsioonilisi liikumisi,
mis ähvardavad läänemaailma huvi­sid.
Sellised Tevolutsioonilised liik-u-mised
lainetavad näiteks Kariibime-re
piirkondades. Kuid üks on selge,
et kommunism, kui masse.-võluv lii-
; kümine, on hävimisohus. Kui Mosk­va
ründab Poolat, siis Euroopa tuge­vamad
kommunistlikud parteid
Prantsusmaal ja Itaalias ning mujal
catkesfavad oma sidemed Mosikvaga.
Kuid lõppkokkuvõttes S." Bialer
märgib] et Afganistani sündmused
näitavad, et Moskva on valmis oma
sõjajõude kasutama palju kiiremini,
kui kunagi i^arem, et laiendada ojna
mõjupiirkondi.-
Kuid poola töölised järgnevad oma
juhi L. Walesale ja laulavad „Jumal
kaitsku Poolat" ja ,vkaua elagu Wa-lesa".
Kuid Walesal on suuri raskusi
kontrolli all pidada oma pooldajaid,
põhimõtteks on, et lepime sellega,
jnis oleme saavutanud, sest kui vene
tankid ründavad Poolat, siis kaota-j^
e kõik. L. Walesa juhtis 10 aastat
tagasi töölisi Lenini laevaehitustehas-jgs,
kus 55 töölist said surma politsei
kuulidest, kes tulistasid töölisi. Neile
ehitati kõrge mälestussammas. Ta
^,g^gistati, kuid tööliste nõudmisel
lasti jälle vabaks L. Walesa räägib
vabalt välismaiste ajakirjanikega.
Töölised kannavad' teda, kui oma
juhti kätel. L. Walesa jääb tööliste
, masside seljataha, kes esitavad, va­litsusele
ja parteile tööliste ja Poola
rahva nõudmisi., .
I^ATO välisministrid leppisid Brüs­selis
kokku, et NATQ' riigid reageerl-
¥abas Maailmas elava eestlaskon­na
rahvuslikult pidulikud suursünd­mused^
olgu need siis laulu, tantsu
või võimlemise alalt, on kujunenud,
juba traditsioqnideks ja altayad suu­resti
alal hoida meie rativapärandl
viljelemist kaugel oma Kodumaast.
Kas pole meie tihti mõelnud, et kas
poleks see tore kui seda rahvuslikult
häälestatud ülevat meeleolu saaks
säilitada ja elustada ka hiljem.
X^liselt oh seda ju ka võimalik
teha, kasutades filmide, malestusal-bumite
ja helilintide kaasabi. t)ks et­tekavatsetud
ja asjatundlikult koos­tatud
dokumentaalfilm aitab ikka
jälle elustada ja ergutada mõnikord
paratamata apaatsusse langevat rah­vuslikku
meeleolu. Filmi näiteks on
võimalik transporteerida ka kauge­matesse
maailhianurkadesse, kus lei­dub
kaasmaalasi. Ja pealegi on vii­mastel
aastatel vägagi laialiselt ka­sutusele
võetud videoaparaatide ka­sutamine,
kus odavate ja väikese-niõõduliste
kassettidega on võimalik
reprodutseerida sündmuse koduse
TV ekraanile, mida jälgida võivad
vabalt korraga mitukümmend ini­mest.
Kuid ta peab olema esmakoi^
räs ikkagi emstkeelne, et leida teed
sügavamasse kaasmaalase, südames­se.
,
Olukorra pealiskaudsel vaatlemisel
võib saada mulje, et mis puutuÖ ül­diselt
sarnaste suursündmuste jaad-vustamisse,
siis ei pruugiks meil ju
selle üle muretseda. Kas pole / isegi
need suured kaamera plökšuta^ate,
vuristajate parved mõnikord isegi vi-hastamapanevalt
muutunud tüüta­vaks
oma pealetükkivusega, Seda |)o-le
enam ammugi näha olnud ratiyus-vahelistel
suursündmusteL Vait^i^a-vad
isikud peaks ka meil jälgima tao­lisi
eeskujusi ja rangelt jälgima'feõ-tet,
et ükskord ometi kaoks see häi­riv
nähe, et kaoksid agarad perekbn-naaibumi
jaoks klöpsutajate parved.
Moodne pildistamise tehnijtä võimal­dab
ka segamatult teha ara oma va­jalikud
klõpsud ilma et oleks vajalik
otse sündmusse pugeda. Minevikku
kuulub ka see ,,pil,dimeister", kes
suures auditooriumis meeleheitliikult
rabeleb oma väikese valgusiuslambi-kesega
jalgujäävas juhtmete pundis.
Oli otse piinlik jälgida ühel esimesel
, -Üks Moiikogude .Liidu eksperte, Kolumbia ülikooli professor §.:
Bialer väidab oma äsjailmunud raamatus „Stalini järglased", et
Poola sündmused kujunevad pöördepunktiks Nõukogude Liidu
ajaloos ja võibolla ka Euroopa ajaloos. Ta märgib, et koimmunist-likus
Poola riigis esmakordselt minetavad töölised kommunistlik­ku
korda ja taotlevad vabaneda selle monopolist ning saada võimu
oma kätte, nagu see on deklareeritud kommumstlikus. doktriinis, .
Ontario Liberaalidis Pärtel
Queen's Park'is soovib Eesti
ühiskonnale Ontarios häid pühi*
Loodame, et 1980 oli hea aas­ta
teile ja teie perekondadele.
Samuti soovime teile kõige ps^-
remat mida Ontario saab päk»
kuda Uuekr Aastaks 1981.
Dr. STUART SMITH
vad sellele, kui Moskva ründab Poo»
lat, tasumisvähenditega. USA välis­minister
Ed. Muskie plaani järele
töötavad NATO riigid üksikasjali­kud
vastuabinõud välja.. Kuulujärgi
'koosnevad need neljast punktist: Va­hekordade
katkestamine, diplomaati­de
kodukutsumine, kaubavahetuse ja
krediitide andmise lõpetamine, kul­tuuriliste
programmide lõpetamine.
Inglise välisministri lord Carring-toni
arvates luuakse sellega olukord,
et Moskva ei ründa Poolat. Kuid Ka­nada
peaminister P. E. Trudeau ar­vates
rieed surveabinõud on ebaõn­nestunud
ja sobimatud. Need võivad
suurendada pinevust ja Mosikva võib
arvata, et NATO riigid plaanitsevad
sõda! Tema ise olevat kirjutanud
kirja L. Brezhnevile. Kuid keeldus
, seletaihast, mis seisis selles kirjas..
Eelnevast peaks oleina selge, et mis
ka ei juhtu, kas rünnak või vaikne
surveavaldus.-- pöörelised sündmu­sed
on igal juhul käigus.
Esto-1, kui kohalik „operäator" korit-sert-
jumalateenistusel arvas 'koha­seks
altari ees seisvatele õpetajatele,
kaasaarvatud peapiiskop, mõne jala
kauguselt pikemalt näkku paisata pi­mestava
valguse. Sarnane nähe pal­vetajatest
tulvil kirikus on äärmiselt
lubamatu ja rikub kirikuliste.meele­olu.
On ju selge, et ESTO-de korralda­mine
nõuab hiiglaslikku eeltööd ja
ennastsalgavat pingutamist isikutelt
kes selleks on valitud ja ka oma
nõusoleku annud. •Senini on kõik
kolm Estod surepäraliselt õnnestu­nud,
ja nagu aruannetest oleme luge­nud,
on tuldud toime -ka majandus­likkude
probleemidega. Kahjuks
peab aga siiajuure märkima, et seni­ni
nende jäädvustamine on alati ol­nud
juhuslik ja etteplaanitsemata.
Korialdav peakomitee on lihtsalt an­nud
selle ülesande ühele isikule, kel­lel,
tihti on selleks vähe kogemusi ol­nud.
Need mehed siis suures lootu­ses
on pea alati pööranud kohaliku
TV asjameeste poole, — et eelolevale
sündmusele nende poolt kaastööd
saada. Paremal juhul on selle taga­järjeks
vaid võõrkeelne päevakajali-ne
filmikatke, mis eelkõige pidi sil-maspidama
kohaliku publiku huvisi.
Mida eestlased vajavad, on eestlaste
poiolt kavandatud ja üksikasjadeni
Ettevalmistatud dokumentaalfilm
sündmusest ja mis ka kommenteeri­tud
asjalikult. Isik 'kelle hooleks on
antud selle produtseerimine^ peaks
juba.aegsasti rakendama selle suure
töö läbiviimiseks võimelisi isikuid,
kelledeltehnilisi oskusi ja kogemusi
oma erialal, kas kutselisena või tub­li,
asjaarmastajana. On arusaadav, et
üksikisik oma paremalgi püüdlusel
ja ennastsalgaval majandusiikul pa­nusel
ei suuda seda kunagi täielikul
määral teha. Selleks on vaja mitme
asjatundja etteplaanitsetud töÖd.
Ikka jälle on pärast Esto-si ilmu­nud
eestikeelsetes ajalehtedes üles­kutseid
fotode saamiseks mälestus-albumi
koostamiseks. Kas poleks ju­ba
aeg anda pildistamise ülesanne
teatud kogemustega isikule. Meil lei­dub
ta.olisi isikuid, kui vaid nende
leidmiseks vähe ringi vaadata. Näi­teks
on Lääneranniku Eesti Päeva­del
seda, moodust edukalt harrasta-'
tud. See tagaks ühtlase välimuse ja
ei jätaks sisult juhuslikku üldmuljet.
Esimese Esto korraldav komitee
püüdis kord astuda algüpäi-ase sam­mu
jäädvustamise olukorra paranda­miseks.
Suurte lootustega pidi selle
probleemi lahendama väljaikuulüta-tud
„foto ja filmivõistlus" oma mee-iitavate
auhindadega. Kahjuks oli
see kava juba surnult sündinud. Sel­gus
hiljem, et — kuulduste kohaselt
— ei saanud komitee ühtegi filmi au-hindamisefks...
Ja kui kaugele võib kõrvalekaldu-da
etteplaanitsemata kuluka ja asja­tult
pi'k2^ „vuristamisega", näitab as­jaolu,
et Baltimores oli tundide viisi
kaetud noorte laulu- ja tantsu esine­misi
HopkinsPlazal, kuid kange kaa-merameesi
tugedes oma „asjatund-likkusele",
oli hoopis unustanud kop
rakski ja lühidaltki jäädvustada
; Rahvuskongressi kosolekut...
Stokholmi „pressish" näiteks ei
tahtnud mulle üldse filmimiseks „lu^
ba" anda, kuna arvas, et küllap meie,
s.t. Rootsi TV mehed teevad selle töö
põhjalikult ära. Neid filmidekatkeid
oli ju tore jälgida kohalikult TV ek-raanüt,
kuid rootsikeelne kommen­taar
jääks ju Toronto publikule aru­saamatuks.
Pealegi teenisid nad eel­kõige
ju kohaliku publiku huvisi, ja
sellistena pii neil ju ka oma väärtus.
Eestlane aga Vabas-Maailmas on õi­gustatud
rohkem nendest meeleolu­dest
hiljem osasaacla ja seda pakub
ainult eestlaste poolt valmistatud ja
eestikeelne film.
Elmar Epner
900900000090000®^
ELEKTRIK
Sisseseaded, uuendused }a parandttS"
sed elumajades või ettevõtetes.
H Ä L L I N G
Tel. 762-9190 > Lic. E1044
^opoooooooooooooooooooooooc
Yoipade jo mööbli
PUHASTUS
auruga (steamcleaning)
Helistada ERIK LOKBIK
M 447.9834
iiHiiittiiiiiiiiiKiiiiitiiniiiiiitiiiiiiiiiiiiiitiiitiiiiin
EX
MINGIIT
KOMPROMISSI
KOMMUNISTIDEGA
K. Päts - 1918.
iiyHiiiiinMiiHiHiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiin