1980-12-31-08 |
Previous | 8 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
„Mele Elu" nr. SŽ (1610) 1980
teo
Mdclriidiss
AINO KÖNTKÄR
lõpetas Toronto t)l|[köoli| 1980 aasta
kevadel. • Political •Sciemcg BJL,. kraa-
Ins.
Saabus kurb teade, et Connectku-tis
on surnud 23. novembril s.a. a^;r.
Heinrich Qra 79 aasta vanaduses. See
kurb teade viis tagasi mälestuste radadele
Vändrasse. ÄgrrH. Ora teotas
Vabariigi ajal Pärnti maavalitiu- :
se põllumajanduse agronoomina-inst-ruktorina
ja hiljem Väiidra jaoskonna
agronoomina. Pärast abiellum: st
Viima .Ädambergiga ja Vihtra mõisa
" elama asumist laiendas agr.H. Ora
oma tegevust Kaitseliidu Vändra nja-levkcJnnaš/
vallavolikogus ja seltskonnategevuses;
Hea kõnemehena^
määrati ta malevkonna propaganda-pealikuks
ja hiljem adjutandiks ja
malevkonna majanduspealikuks.
Et oli tihti .temaga koos töotam st
on jäänudmeelde külluserohkcid
mälestusi. Nopin välja ainult ne-n^
dest mõned, Näituseks oli üks suurem
Kaitseliidu laager 1935 (või 193|4):
Vändra alevi taga spordiplatsil. Peale
Vändra kaitseliitlaste olid laagiis
ka Lelle, Kaisma ja Viluvere valdade •
kaitseliitlased. Päeval olid kibedad
õppused rivipäälikute juhatusel rlih-made
viisi. Rivitrill, taktika maas ti"
kui, luuretegevüs ja vahtkonna tee-
'nistus käisid täie hooga. Kuid söögi
a
ÜEISLIMGEN („Me!e EW' kaastöölisdt).— Tänavu sügisel lä-nimega
Vladas Sakalis, kes põ-üle
Tomlo jõe Rootsi,
tal oli jutuajamine saksa
• • . ii
genes pärast pikka
Nüüd on sama põgenik
J t
Maddidi" kirjutab .,Die Welt"
ja
Hiljuti pühitses Torontos, oma perekonna;
sugulaste ja sõprade keskel,;
80-dat sünnipäeva in^. HendTik Kukkur.
Juubilar oli viimane Eesti Vaha-riigiaegne
Saaremaa maainsener ja
Teedeosakonna juhataja. Vaatamata
oma kaunis pikale aastate^eale, on
ta. -veel väga hea tervise juures ja
nooruslik. Juubilar iiandis Viijuraaal,
Jõhvi.-vallas taluperemehe pojana.
Alghariduse sai Jõhvi valla kiolides;
Selle järel astus Rakvere linna Foeg-jastekoöH.
Vabadussõja ajal 1919. a.
kevadel - astus sõjaväeteenistusse
Rakvere koolipoiste roodu. Sügisel
jätkus koolitöö^ kpos sõjaliste õppustega.
Juubilar öli huvitatud tehnilise
ala elukutsest. Tallihriäs avati tehnilised
kursused. Kuuldes sellest palus
ta ennast üleviiaTalHnna kooliõpilaste
pataljoni, et osavõtta neist kursustest.
Vabadussõja lõppedes vabanes sõjaväest
1920. a. kevadel, kuld jätkas
õppimist tehnilistel kursustel. R\h .
jem nimetati seda Eeltehnikum, mil-.
le lõpetas 1922. a. Selle järele astus
Tallinna Tehnika Ülikooli, mille lõpetas
diplomeeritud insenerina 1931.
a,. Diplomi tööks oli „Pärnu sadama
laiendamise kava 20-: aasta ^arengul,
ühes liikuva silla ehit:amisega Talve-sadama
suule". Ülikoolis^ õppiriiise
ajal projekteeris semestri tööna Ko-se-
Lükati raudbetoon silla, millise
projekti Harju Maavalitsus ellu viis.
'Rahvasuus kutsuti seda Pätsu sillaks..
: Enne lõputöö kaitsemist töötas
1929—1930 juba Läänemaa Teede-osakonnas
insenerinal ja maainseneri
kohusetäitjana,
Peale ülikooli- lõpetamist asus Virumaa
Teedeosakonna inseneriks.
- Teedeministeeriumi soovil asus 1936.
a. Saaremaa maainseneri kohale ja
hiljem ka Teedeosakonna juhatajaks.
Saaremaa head ^eed olid kuulsad üle
ajad — hommik, lõuna Ja õhtu
vaba aeg õhtupoolikul oli kibe t(^ö-äeg
Heinrich Orale. Tuli kaaluda
toitaineid kokkadele. Valida mis teha
toiduks, korjata kirjatöösid ja .
joonistusi laagri lehele „Laagri Hääl"
ja õhtul pidada loeng kaitseliitlastele
vabadusesõjast. See oli •(cülMlt
suur töö, aga Heinrich Ora sai kõigega
hakkama. Kür laagri lehe :„taaöri
Hääl" kirjatöödes või karikatuurides
oli midagi moraah või distsipliini
vastast tõmbas H. Ora kohe krifp-su
peale öeldes, et meil Kaitsehidus
'peab olema distsipliin ja hea kord.
Ja see oli õige. Mitte üksi. rivipääli-kud
vaid ka propagandapealik ja teised
eriala pealikud püüdsid kasvatada
Kaitseliidus distsipliini ja head
korda,. Nii sai Kaitseliidust Vabariigi
lõpu päevil tugev ja ühtekuuluv kciit-seorganisatsiöon
ja seda hinnati väga
nii vaenlase kui kä oma raliva
poolt.
Püüan sellepärast nentida agr. H.
Ora teeneid Vändra Kaitseliidu Eia-levkonnas.
P^ale selle oli H. Ora tegev
valla volikogus ja organiseeris
noorkotkaid Vändra algkoolis. Samuti
oi! H. Ora tihti kõnelejaks Sfjlt-side
piduõhtutel Vändras.
; Agr. H. Ora on küll lahkunud, iga
temast mälestus jääb. Jääb mälestus
temast kui suurest isamaalasest ja
tublist töömehest, kes armastas
dumaad üle kõige.
Lähematest omastest jäävad
leinama abikaasa Viima ja kaks irise-
,',Viieteiestkümne aasta Vältel Si°
beri vangilaagris oli ta eelkõige õppinul
nälga kannatama ja oma jõuvarusid
majandama. Süski, kui 38-
aastane leedulane Vladas Sakalis sel
suvel surmani kurnatuna seisis oma
põgenemisel vabaduse viimse tõkke
— madala, aga käreda vooluga tor-nio
jõe — ees, hakkas ta värisema.
Tuhandetest sääsepistetest tekkinud
palavik, meelehei<ie ja füüsiline ülepingutus
õlid kulutanud ta jõureser-vid.
Tal oU seljataga 600 km jala-marss
läbi soode ja metsade ~ viimased
neli päeva söömata.,
Vladas Sakalis ei ületanud üksnes
elektrivooluga laaditud, nõukogude
sõdurite ja verekoerte poolt valvatud
püri tõket, vaid oli ka jalgsi läbi
'kogu Soome hiilinud. N. Liit sunnib
soomlasi eksima otsuste vastu, mis
kannavad nende niaa pealinna nime:
Helsingi. Vastavalt väljaandmise
kokkuleppega Moskvaga peab Soome
inimesed tagasi saatma, 'kes põgenevad
N. Liidust, kuna nad seal on
apelleerinud Helsingis allakirjutatud
kokkuleppele ning seetõttu vaena-
•tud. , " -
Täna, kolm kuud pärast põgenemist
on Vladas Sakalis Madriidis —
üks nendest inimestest idast, kes -
tüüpilisel viisil oma saatuse põhjal
tahavad ja võivad maailmale demonstreerida
allasurumist nõukogu-
'de-poolti- ^
„Teie, sakslased'', ütleb ta, „€i
süüdi, et meie — leedulased — ikan-nätame
sqvettide valitsuse aü. Aga
teie saate süüdlaseks, kui teie valitsus
ei tagane päris ametlikult sellest
Hitler-Stalini paktist, mis nieile selle
õnnetuse tõi."
Vladas Sakalis oleks "Ameerikas juba
ammugi saanud hea töökoha oma
kutsealal optikuna. Tal on oma kodulinnas
Viinas naine ja mõlemad
lapsed seitse aastat 11 kuud vanad —
vanadus vahe põhjustas vangistus. Ta
lahkus oma kodumaalt, et pääseda
ähvardatud IQ-äastalisest vangistu-
.sest."
Mees, kes veel Vangilaagris nõudis
vabadust oma kodumaale, näeb nüüd '
oma eluülesannet vabadusvõitluses.
Tema ja palju ta kaasmaalasi on
veendunud:' kui Bonn annuleerib
Hitler-Stalini pakti, leiab balti-kato-liku
iseseisvuse tunglus laiema vas-
Sissejuhatusena olgu kõige Hakkasin imesiva habet kasva-alandlikumal
ja kategoorilisemal tarna, et seda pahandust ja näo-kombel
kinnitatud, et alljärgne- joonte äärmiselt ebaintelligent-vas
jutialuses pole üritatud itsitada
kalliste kaasaegsete ihuvea
üle. Seda ei tee isegi minusugused
indiviidid, kes omal ajal
puskari pruukimise ja tinaka
tarvitamise pärast gümnaasiumi
set koristellatsiooni veidi varjule
viia. Täishabemel on omast kohast
ka hea külg. Kui patseerida
karvase lõua ja lõustega ringi,
joevad karvased tänavahulgused
inind nüüd omameeste hulka
esimesest klassist välja visatud kF'"vaks selliks,
ja Tartu suurkooli näinud ainult Ja siis vaatasin ka esmäkord-ii
ii
I
il
Optik Vünast ei räägi abstraktsest
poliitikast; Ta räägib oma enda inimlikust
elust, mis on talle endastmõistetavalt
seoses oma rahva e^ksistent-siga
vabaduses. Ta ei tea, kui palju
inimesi täissöönud ja teises suunas
prötestivalmis Saksa Liiduvabariigis
. tema soovi mõista tahavad. Väga paljud
ön juba ammugi unustanud, kui
väga võib armastus oma vaba kodumaa
vastu üht inimest täita."
nerist poega ga.
0 0 ©
kõik jõulukuuse
kas võid üles lugeda.. ?
Seal oh küünlad,
seal on pallid säravad.
Äga kõige tähtsam
kuuse all on kingipakk,
uudishimu, see mind
kas on pakis minu
Suusajakk on ainus asi
seda just ma tahaksin.
Kirjagi ma teele saatsk
üsna ladvas täht on hele,
Eesti, mida tuleb Idrjutada juubilari .ii^nudväii5.ge^
arvele. Tema suurematest .töödest Keerulisi kompukeppe, -
Saaremaal on Saaremaa ja Muhu va- terve rodu okste p^al. '
helisse tammi laiendamine ja Nasva
raudbetoon silla püstitamine;
Saaremaalt põgenes koos perekonnaga
1944. a.' sügisel Rootsi. Peale
laagriaega sai ta .töÖle insenerina
Västeräsi linnavalitsuse juure, kus
töötas 1948, a. kevadeni.^ Järgmiseks
sai Stokholmi: linna tunnelbana ja
jaamade (allniaaraudtee) projekteerimise
ja ehitamise. Rootsist lahkus
1951. a. ja asus koos perekonnaga
Torontosse. Sai' töökoha inseneri firmasse,
kus töötas insenerina ja hiljem
peainsenerina, kokku 26 aastat,
-kuni pensionile minekuni. Kanadasse
jõudmisel ühines Queeni tänava
lõpul asuva eestlaste körterimajö
ehitajatega jä on sellest ajast tegev
selle juhatuses. \ \
Kuulub Korp! Rötalia liikmeskonda.
Oma sõbraliku iseloomu tõttu'OP
ta lugupeetud ja armastatud kõikide
•Miks ei ole jõulud täna, ^
uudishimu vaevab mind
küsin ausalt, ütle ä r a . ..
vaevab sama häda šlnd... ?
. A,'KIMBERG-K0TKħ
Nii Korp! Rotalia pere kui ka kõigi
Sinu sõprade poolt, üle laia maailma
soovime Sulle, kallis Hendrik,
tugevat tervist .ja veel palju ilusaid
6,-
„Kuidäs m u - poeg on ka?", küsib
tudengi isa professorilt. ^
,,Tal' on kolme kuuls^ ' mehe ta-
«0
Diplomaatia,on kunst vaikida
: ;,Väga rõõmustav kuulda.''
„Jah — ta ön laisk nagu Krõlov,
valetab sama, hästi nagu Cöbbels ja
trimpab liagu Hemingwäy."
" ik^ ^ • • • .,
\ , -.~ . ,.T . . . sõnaga seda/mida
Isa uurib poja koohtu^mstüst ja ^gj^^^^
noomib:
>,Kiii ma nii vank(ilin kui sina, siis
tuiipisin kodus nagu meeletu." ,
,,Millal sul viimati anj pähe
küsib poeg.
16. nov. toimus L.-Florida Eestlastfe
Koondise peakoosolek, kus esimees
Harald Hinno' kandis ette. tegevusaruande.
Koondise tegevus on olnud
edurikas nii majanduslikult, poliitiliselt
kui ka kultuuriliselt. Liikmete
arv on tõusnud 20% võrra. Järgnevalt
laekur Harald Luning kandis ette
maj andus-aruande. Koondis on
majanduslikult ^tugev ja saab jätka- •
ta ,E. Rahvuskomiteede ja poliitvangide
toetamist
Harald Hinno valiti ühel häälel
edasi esimeheks. Uuteks juhatuse
liikmeteks valitud jagasid omavahel
ajmetid jängnevalt: Alfred Lilleorg
— abiesimees, Meta Lembit,— abiesimees,
Meta Lembit — abiesimees,
Hugo Jansen.— laekur. Vaike Kittask
— abüaekur, Evy Reisma — kirjatoimetaja
ja Edgar Totsas — ametita
liige.
y Läbirääkimiste osas otsustati ka
edaspidi -kasutada Shriner Klubi
ruume Koondise üritusteks. Ometi
arvati, et oma ruumide soetamine on
nii mitmestki küljest vaadatuna otstarbekohane.
Koosolijad valisid kolmeliikmelise
komitee, kelle ülesandeks
on vastavate võimaluste, majandusliku
reaalsuse ja asukoha sobivuse
uurimine ja vastava ettepaneku
ettevalmistamine. See küsimus
jääks erakorralise peakoosoleku otsustada.
Lõpuks esimees Hinno avaldas tänu
ja tunnustust omal soovil juhatü-
I sest lahkunud H. Luningule, E. Lu-,
I ningule ja L Maldurlle._ Nende mit-meaastaline
tõhus töö aitas ehitada
tugeva alusmüüri Koondisele.
L.-Florida E. Koondise avapidü toimus
Hollywoodis, Shriner Klubi ruumides
23. nov. Avar saal oli rahvast
täis kogunud. Prominentsem külaline
oli Rootsist tulnud endine Estonia
ooperiprimadonna Ida Löo-Tal-
:,• vari.
Peo avas esimees H. Hinno. Muusikaliste
ettekannetega esinesid Erik
Allik, Veleida Totsas, Ida Maldur ja
Edgar Totsas. Helmi Kõiv kai^dis ette
humooririkka luuletuse niiig Alf^
red Rannik ja Harald Hinno jutusta-
, sid kordamööda' naljajutte.
Meta Lembit oli organiseerkiud
niaitsva õhtusöögi. Esemed loteriiks
annetasid abielupaarid Reismad,
Rannikud ja Lembitud. Koondise
esimehele anti üle suur sini-inust-valge
lipp, milüse annetas Jenny
Hendrickson.
E
7033
w
B
VI
'Õl
o
paguluses välja antud pilditeos-tes.
Lühidalt: on tegemist isiklike
kogemustega. Iseenda üle
võib irvitada, jah isegi ennast
solvata. Moodsas kriminaalaja-loos
pole veel esinenud juhtumit,
et keegi oleks võtnud iseennast
vastutusele iseenda auhaavamise
pärast. '
Nii siis asja juurde. Ehkki ma
'kutsikapõlves ei harrastanud väga
palju läbi lukuaukude või
saunaäkende piilumist, mis vanarahva
tarkuse kohaselt võtvat
silmanägemise ära, hakkasid mu
lambid aegamööda kustuma. Õli-kriisist
polnud see kindlasti tingitud,
sest silmad ei vaja õli, lau-luõli
välja arvatud. Suvel, mil
ilusad näitsikud lippasid ohulistes
hilpudes tänavail ringi, ei
pakkunud patseerimine enam
mingit silmarõõmu. Silmtohter
käis peale, et tuleb opereerida.
Aga kes laseb endale vabatahtlikult
pussnoaga silma susata?
Lükkasin selle värgi alati edasi.
Aga lõpuks oli asi nii kaugel,
et ei näinud enam selliseid mehetegusid
korda saata nagu nõu-depesemine
ja pitsidega ihukate-te
triikimine. Siis sain orna otse-kohaselt
ülemuselt, ja isevalitsejalt
kurja ultimaatumi: ,,Marss
kliinikusse, või kao vänadeko-dussei"
kärgatas Kurnäu.
Ühe kuulsa nimega .ülikooli
kliinikus saadeti see väike veretöö
korda. Kaheksa kuud hiljem
sain opereeritud okulaari jaoks
kontaktläätse. See oli nagu omaette
taassünniks. Nägin jälle värve,
viinahindu vaateakendel ja
selt terasemalt oma koduse isevalitseja
madaam Kurnäu armsaid
näojooni, mida oli nüüd veidi
rohkem. Et olen oma jutu poo-.
lest avalik meesterahvas,* pidi
pärast nähtud tõsiasjade konstateerimist
puhkema kodusõda.
Aga et mul juhtus äkkrünnaku
puhul kuum triikraud kaes ole-nia,
siis sai see edukalt tagasi
löödud.
Aga mli looderipõlvel QU ka
järsk ja armutu lõpp. Kui olin
varem vabastatud jõhvi silmanägemisest
ja suurt jõudu vajavatest
mehetegudest nagu pesupai-kamine
ja aknaruutude puhastamine,
siis langesid need tähtsad
toimingud taas minu funktsioonide
hulka.
Varematel aegadel jätsin seitungi
korrektuuri lugemisel kirjaoskamatusest
tingituna mitmed
jämedad vead. sisse ning
ajasin selle puuduliku silmanägemise
kraesse. Kuidas rtüüd
sellest afäärist -terve nahaga välja
tulla, kuulub tumeda tuleviku
komponentide hulka,
!Teatud pahandus oli ka mü
staihmkõrtsis, kus mulle müüdi
kahekordset konjakit kolme-todse
hinnaga, lärmi ma lööma
ei hakanud, aga läksin teise
kõrtsi. Selline sigadus pole noo-
'bel. :
Seega on elu muutunud kohati
kergemaks, tükati raskemaks.
Aga igast olukorrast saab ennast
kava a kauba ja, petise tööga välja
viilida. Kui majapidamises on
ette näha mõni peenemat silma-
Young people in over20 bountries
give thanks for nourishing food
made possible by yöur gift to
CARE. Protein-rich supplements
are combined with local foods in
tradjtionardishes to.combat mal-nutrition.
Send your gift to-day tö
GMIECanada
Dept.4, 1312>BankSt„
Ottawa K1S5H7
õmemsoo kurveid ja kumerusi, nägemist/nõudev töö, siis võin
mis kutsusid esile (nostalgilisi olla nii 'kjbhmakas, et ei saa se-mälestusi
ja pensioneerit^id
tundmusi.,
Vaadanud selle klaasist ihuosa-ga
esmakordselt peeglisse, pidin
ehmatusest äärepealt istukilel
kukkuma. Peegli rohekast sügavusest
vahtis mulle vastu võõras
visaazh. Kortsus nagu perga-ment,
pruunitähniline nagu ted-remuna.
Mu filosoofilaüp oli otsaga
peaaegu juba kukla taga.
da väikest Iklaasüibet silma pista,
•
Valetamine pole tänapäeval
enam mingi patutegu. See kuulub
elukvaliteeti ja isiklikku
mainet kõrgendavate tavade hulka.
Pealegi on tendents selline,
et ainult tõde rääkivad inimesed
võivad kas vangirauad või hullu-särgi
saada. Seega tuleb hakata
õigeaegselt treenima.
Bõnumtd ja
metusele anda
et kindlustada
järgmise
palum© toi-
REEDEL, •
nende ilmumine
'S AUTO BÖDY LTD.
Howard Park Ave. Toronto, Ont. M6R IVS
Xa 533-8451 - 533-8452
ÄOTODE PÄRANDAMINE © KERETÖÖD Õ VÄRVIMINE KUUMEN-BUS
AHJU ICASUTAMISEGA • tÜNEUPS ® ÄRAVEDU.
Uc. MEHAANIK. SÕBRALIK TEENINDUS JA NÕUANNE.
Filtsos Bros. & Assoclate
^ Kolmap., 31.
võtt Seedrionil
i5r Koimap., 31.
Vana-Aasta õhtu
gusega kl. 8.30 5.
sõprade
o b i r
asta
. uueaasta
kl. 9 õ.
Tastu College'i8
võtu
õ.
Pühap., 18. Jaanuaril „Estonia" s©»
gakoori kontsert Walter Hallis (Ed-ward
Johnson Building), 80 Queen'^
Park Cres. algusega kl. 2 p.I.
itr Pühap., 1. veebruaril Marie Urn-deri
mälestus kontsert-aktus Eest!
algusega kl. 3 p.l.
glö" iiutas lesti ühIsW
siissb @@3ti ühiskonna teenlstu»
^^eieEliH" talitussk tdllmilne jä meie saadame teile ill®>
andmiseks kihkekaardi, või saadame teie nimer otse saajale.
JÕULUKS ILMUS
saja
sõlnaga
Rumalate lootus: targem annab jä-
Tellin „MEIE ELU" (aastaks/poolaastaks)
pr., prl, 0 . . . .
• . .1
Faperback, hind posttkuludegj
MAARJAMAA 2661 Kiiigston Rd. ScarborouglD
Ont.
. O . o a . . 0 0 . • « . . . .9 . . . . . . . . . 0 0.00 0 9 . . . . 0 0 0 . « DDO............ . 0 0 . 0 0 . .9000 . 0 0 .1......9 ...1.000.00000..000
, , . • f -
0 . . . 0 . . . » . o o . . . o o . . . . . 0 0 9 9 9 . ( . 0 . . 9 . . 0 . . . 0 9 . . 0 9 9....00999.0090....<0.9ao<.000.00(to>90090.0.eOOOOr.«ODO..O..00.3.00
• • ' ' • • ' ' ' ' ,
. . . 0 0 . 0 9 0 0 . . . . 0 0 . 9 . . . O 0 O 0 9 O . . . . . . . . . . . 0 9 0 0 . 0 0 . . . « O O O O O O . O O O O O . . . . . . o o ' ! . . 9 . 9 0 0 . . t . . 0 0 . . 0 . . . . . . . . . . . . 0 . . . . 0 » 0 . 0 . 0 00
Ilja m m i o 0 . . . . 6 9 0 9 9 . O 0 . O O 0 » . . . . 0 0 o 9 . 0 9 0 O O O 0 0 9 . . » . . i 0 0 0 . 0 0 0 0 9 . . . O 0 0 0 0 ' 0 0 . . . « O 0 90......... 00...0000..00
aadress. > . . . . . . . . . 0 . » . . 0 0 . 0 . > 0 9 0 0 0 . 9 l . 0 0 0 0 > . 0 0 0 0 0 9 « . 0 0 0 . . . 0 0 . . . . . . 9 9 9 9 9 . . 0 0 0 . 0 . . . 0 0 0 0 0 0 9 . . 0 0 0 9 9 ' . > « . . . 0 . . . . . . . . . . . . . . . 0 0 . . 0 0
< ....................0000.......'...•9.900D..9......00.....................0009....P.00999.......... . . . . . . . . . . . . 0.00
käesolev kupong täita ja saata koos rahaga ,^eie EIu"p
958 Broadview Ave.; Toronto, OntlM4K2R6
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, December 31, 1980 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1980-12-31 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E801231 |
Description
| Title | 1980-12-31-08 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text |
„Mele Elu" nr. SŽ (1610) 1980
teo
Mdclriidiss
AINO KÖNTKÄR
lõpetas Toronto t)l|[köoli| 1980 aasta
kevadel. • Political •Sciemcg BJL,. kraa-
Ins.
Saabus kurb teade, et Connectku-tis
on surnud 23. novembril s.a. a^;r.
Heinrich Qra 79 aasta vanaduses. See
kurb teade viis tagasi mälestuste radadele
Vändrasse. ÄgrrH. Ora teotas
Vabariigi ajal Pärnti maavalitiu- :
se põllumajanduse agronoomina-inst-ruktorina
ja hiljem Väiidra jaoskonna
agronoomina. Pärast abiellum: st
Viima .Ädambergiga ja Vihtra mõisa
" elama asumist laiendas agr.H. Ora
oma tegevust Kaitseliidu Vändra nja-levkcJnnaš/
vallavolikogus ja seltskonnategevuses;
Hea kõnemehena^
määrati ta malevkonna propaganda-pealikuks
ja hiljem adjutandiks ja
malevkonna majanduspealikuks.
Et oli tihti .temaga koos töotam st
on jäänudmeelde külluserohkcid
mälestusi. Nopin välja ainult ne-n^
dest mõned, Näituseks oli üks suurem
Kaitseliidu laager 1935 (või 193|4):
Vändra alevi taga spordiplatsil. Peale
Vändra kaitseliitlaste olid laagiis
ka Lelle, Kaisma ja Viluvere valdade •
kaitseliitlased. Päeval olid kibedad
õppused rivipäälikute juhatusel rlih-made
viisi. Rivitrill, taktika maas ti"
kui, luuretegevüs ja vahtkonna tee-
'nistus käisid täie hooga. Kuid söögi
a
ÜEISLIMGEN („Me!e EW' kaastöölisdt).— Tänavu sügisel lä-nimega
Vladas Sakalis, kes põ-üle
Tomlo jõe Rootsi,
tal oli jutuajamine saksa
• • . ii
genes pärast pikka
Nüüd on sama põgenik
J t
Maddidi" kirjutab .,Die Welt"
ja
Hiljuti pühitses Torontos, oma perekonna;
sugulaste ja sõprade keskel,;
80-dat sünnipäeva in^. HendTik Kukkur.
Juubilar oli viimane Eesti Vaha-riigiaegne
Saaremaa maainsener ja
Teedeosakonna juhataja. Vaatamata
oma kaunis pikale aastate^eale, on
ta. -veel väga hea tervise juures ja
nooruslik. Juubilar iiandis Viijuraaal,
Jõhvi.-vallas taluperemehe pojana.
Alghariduse sai Jõhvi valla kiolides;
Selle järel astus Rakvere linna Foeg-jastekoöH.
Vabadussõja ajal 1919. a.
kevadel - astus sõjaväeteenistusse
Rakvere koolipoiste roodu. Sügisel
jätkus koolitöö^ kpos sõjaliste õppustega.
Juubilar öli huvitatud tehnilise
ala elukutsest. Tallihriäs avati tehnilised
kursused. Kuuldes sellest palus
ta ennast üleviiaTalHnna kooliõpilaste
pataljoni, et osavõtta neist kursustest.
Vabadussõja lõppedes vabanes sõjaväest
1920. a. kevadel, kuld jätkas
õppimist tehnilistel kursustel. R\h .
jem nimetati seda Eeltehnikum, mil-.
le lõpetas 1922. a. Selle järele astus
Tallinna Tehnika Ülikooli, mille lõpetas
diplomeeritud insenerina 1931.
a,. Diplomi tööks oli „Pärnu sadama
laiendamise kava 20-: aasta ^arengul,
ühes liikuva silla ehit:amisega Talve-sadama
suule". Ülikoolis^ õppiriiise
ajal projekteeris semestri tööna Ko-se-
Lükati raudbetoon silla, millise
projekti Harju Maavalitsus ellu viis.
'Rahvasuus kutsuti seda Pätsu sillaks..
: Enne lõputöö kaitsemist töötas
1929—1930 juba Läänemaa Teede-osakonnas
insenerinal ja maainseneri
kohusetäitjana,
Peale ülikooli- lõpetamist asus Virumaa
Teedeosakonna inseneriks.
- Teedeministeeriumi soovil asus 1936.
a. Saaremaa maainseneri kohale ja
hiljem ka Teedeosakonna juhatajaks.
Saaremaa head ^eed olid kuulsad üle
ajad — hommik, lõuna Ja õhtu
vaba aeg õhtupoolikul oli kibe t(^ö-äeg
Heinrich Orale. Tuli kaaluda
toitaineid kokkadele. Valida mis teha
toiduks, korjata kirjatöösid ja .
joonistusi laagri lehele „Laagri Hääl"
ja õhtul pidada loeng kaitseliitlastele
vabadusesõjast. See oli •(cülMlt
suur töö, aga Heinrich Ora sai kõigega
hakkama. Kür laagri lehe :„taaöri
Hääl" kirjatöödes või karikatuurides
oli midagi moraah või distsipliini
vastast tõmbas H. Ora kohe krifp-su
peale öeldes, et meil Kaitsehidus
'peab olema distsipliin ja hea kord.
Ja see oli õige. Mitte üksi. rivipääli-kud
vaid ka propagandapealik ja teised
eriala pealikud püüdsid kasvatada
Kaitseliidus distsipliini ja head
korda,. Nii sai Kaitseliidust Vabariigi
lõpu päevil tugev ja ühtekuuluv kciit-seorganisatsiöon
ja seda hinnati väga
nii vaenlase kui kä oma raliva
poolt.
Püüan sellepärast nentida agr. H.
Ora teeneid Vändra Kaitseliidu Eia-levkonnas.
P^ale selle oli H. Ora tegev
valla volikogus ja organiseeris
noorkotkaid Vändra algkoolis. Samuti
oi! H. Ora tihti kõnelejaks Sfjlt-side
piduõhtutel Vändras.
; Agr. H. Ora on küll lahkunud, iga
temast mälestus jääb. Jääb mälestus
temast kui suurest isamaalasest ja
tublist töömehest, kes armastas
dumaad üle kõige.
Lähematest omastest jäävad
leinama abikaasa Viima ja kaks irise-
,',Viieteiestkümne aasta Vältel Si°
beri vangilaagris oli ta eelkõige õppinul
nälga kannatama ja oma jõuvarusid
majandama. Süski, kui 38-
aastane leedulane Vladas Sakalis sel
suvel surmani kurnatuna seisis oma
põgenemisel vabaduse viimse tõkke
— madala, aga käreda vooluga tor-nio
jõe — ees, hakkas ta värisema.
Tuhandetest sääsepistetest tekkinud
palavik, meelehei |
Tags
Comments
Post a Comment for 1980-12-31-08
