1987-03-19-03 |
Previous | 3 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
12 (1932) 1987
lE
rsT
6 päeva
levikus ehitada
Garihome)60-
) dr. lYiänkö.
jäätama, et 2,5
joteeklaenu väle
me riigilt ehi-l
' ' Pr. Shalden
\Q võimalikule
Elab ju hoone
ilt eestlasi, kes
[tegevuses kaa-
Isiis sellepärast
ade abistamiS"
Eglinton Ave.
2K9, teh 425-
Centre amet-olevas
augus-
• ESTOR
•.asse Ekebom
INISTIDEGA
ivuslaste Kogu
Geographic"
(n,894 ajalehte;
laias või kaks
on. enamasti
Id ühiskondade
ole.ingliskeel-
J.ist on-suurlin-i.
mis onpõhi-likud,
kuhu on
liagataksetasu-
)n „The Picton
isuta tud 1830.
[ud,,The First
en'i saartel,
[muma 1950.a.]
jhtede trüki-
[68 neist trüki-ihte.
Väikseim
^s" (Manitoba),
|alehed on aga
lavad väikelin-le
uudiseid ja
nende huvita
ita tähtis osa
ja ühiskondade
i l
il;
•l 1
„Meie E l i i " iir. 12 (1932)1987 , MARCHIS) 3
Eesti jahtklubi bankett
6. veebruaril k-ell 7 õhtlul kogunesid
Torontoja Collingwoodi rajooni purjetajad
ühisele koosviibimisele Tartu
College'i restorani. Oli üllatavalt
rohke osavõtt.
Klubi väljapaneku laual võis näha
kirjandust purjespordist, informatsiooni
ja tegevusalbumeid.
Enne õhtusööki tervitas koosolijaid
Eesti lahtklubi Kanadas kommo-door
V o l l i Gustavson, soovides kõigile
jõudu ja energiat järgmiseks tegevuse
hooajaks. Sõna võttis ka Col-lingwoodijajoonikommodoor
ja klubi
auliige, kapt: Hugo Tammik.
Klubi liige Peter Leyden näitaö
diapositiive Antigua võidusõidu-nädalast.
Peter on igal suvel aktiivne
purjetaja C & C.34 purjejahil. Ta kirjutas
ka pikema artikli ajakirjas „ Sailing
Canada".
Sõna' võtsid veel meie soolasemad
purjetajad" ; Klubi asutajaliige
Heiti Roman, kauaaegne'treener ja
oliimpiapurjetaja, mainis et klubi
eesmärgiks on koondada purjespordi
huvilisi noori, et ühiselt treenida
jahtklubi vaheliste, olümpia- ja ka
maailmaklassi võistlusteks. Järgnes
sõnavõtt Ilmar Martens'ilt, kes I on
aktiivne purjetaja ja on võitnud mit-med
esikohad. Ka tema sooviks näha
aktiivsemat osavõttu purjesprodist.
Heiti Roman ja Ilmar Martens on
alati valmis abiks olema ja treenima
oma purjejahtidei neid kes on huvita--
tud.
Huvilistel palutakse kontakt võtta:
- H. Roman, tel. 223-0787, I.
Martens, tel 862-0070 või V. Gustav-son,
tel. 487-0263,
Lõppsõnas tänas klubi kommo-door
kõiki osavõtjaid ja abilisi klubi
tegevuse aktiivse osavõtu eest. Erili-ne.
tänu'Peeter Leyden'ile, Jahtklubi
sekretärile Silvia P r i i l e ja laekurile
Uno Priile, õhtu hea kordamineku
eest. •
• ' V.G. Eesti Kunstide Keskuse peakoosolekult. Ees vasakult: Karl Aun, Evi Heinar (abipresident), Oss Timmas
(kunstikomitee esimees), Stella Kerson (president ja usalduskogu esimees), Ene Liis Martens (usaldus-kogu
abiesimees). Toomas Koger (laekur), Jiita Leetsmann (kunstikomitee sekretär)^ Eduard Leetmaa
(revisjonikomitee esimees), taga: Helge Kurm (revisjqnikomitee liige), Evald Timusk, Kai Käärid, Heino
Kasak(sekretär), Sven Ehvert (usalduskogu liige), Mai Järve, Elsa Vellner (kultuurfondi sekretär). Hella
Vallnei? (kunstikogu varahoidja), Vaike Sägi (kontsertbüroo sekretär) Foto — S. Preem
Ühendriikide
tervitus Eestile
Eesti Vabariigi 69-nda aastapäeva
puhul saatis välisminister Geor»
ge P. Shultz Eesti Vabariigi esindajale
Ernst laaksonile alljärgnevs\
tervituskirja:
*
Dear Mr. Consul General:
On behalf of the Government and
people of the United States, I have
the honor to convey to you and to the
Estonian people our greetings and
sincere good wishes on the occasion
of the anniversary of Estonian inde-pendence.
jj
The mõral stifength of America's
foreign policy is based on our firm
commitment to the right of all
nations to determine their owndesti-ny.
We are strengthened by all who
share this commitment, but especial-ly
by those who do so against enor-mous
odds and with great sacrifice.
Decades of Soviet occupation have
not weakened the determination and
coürage of the Estonian people.
Their continuing commitment to
freedom and nationhood is an inspi-ration
for all who share these ideals.
We are grateful for this important
contribution from the Estonian people
and all Americans of Estonian
descent.
Sincerely yours,
GEORG P. SHULTZ
Osavõtjaid Eesti jahtklubi banketil.-Vasakult — Heiti Momai, Viive
Hiis, dr. K. Reet.Romani Metsmaa & Okke Metsmaa.
Foto - Tommy Tomson
. Ee§ti'KuiisiideKe§kose peakoosolek
peeti 15. märtsil Eesti Maja
kohviku ruumes. Kohal oli umbes
20 keskorganisatsiooni liiget, kellele
lisandusid hulgalised volitused
organisatsiooni aktiivsest tööst
osa võtmiseks.
Päevakorra luges etteusalduskogu
esimees Ene Liis Martens, mis võeti
va st u r e V i s j 0 n i ko m is j 0 n i ar u a n d e 1 i-samisega
aruannete punkti all.
5165 Yonge St
5P5
733-45'B;5
733-451S
SCenke@SGm@d —' keraamika, pyunik@rdus@d, tniahaitööd/
kuld-ja suures valikus merevaigust @hit®d.
Räägitakse eesti, läti ja BB^glise keelt
Avatud: äripäevadel 9IOO-6.OO p.]., laupäeval 9.00-5.00 p.l
Tegevusaruande luges ette president
Stella Kerson. Selgus, et EKK
on korraldanud Armas Maiste klaverikontserdi-
Konservatooriumi ruumes,
noorte solistide kontserdi To-.
ronto Eesti Majas ja T i i u Haameri
klaverikontserdi Tartu College'is..
Detsembris 1985 moodustati 16-liik-meline
kunstinniuseumi aktiivkomi-tee
ülemaailmse eesti kunstikollekt-siooni
loomiseks. E K K džässibaileti
tuluõhtu toimus Valve Kiviloo vahendusel.
Ontario kultuuriministeeriumi
auhinnaga - vaäristati Abel
Lee'd, kes Stella Kersoni on vabatahtliku
tööjõuga abistanud 15 aasta
jooksul. Esto Valley ostuvõla lahendas
metseenide grupp, kes võttis enda
peale protsendita 4 90.000-lise
lüpoteegi.
Majandusaruanne oli kirjalikult
(oosolijaile kätte jagatud ning selle
kohta andis selgitust laekur Toomas
Koger..Majandusaruanne oli kinnitatud
sisereyisjoni komitee poolt, mil-ise
aruande luges ette komisjoni esimees
Eduard Leetmaa. Välisreviden-di
aruanne seekord puudus, kuna isik
on raskesti haigestunud.
Tegevuskava luges ette Stella Kerson,
märkides, et mõned kavatsetud
üritused on juba toimunud, kuna E KK
tegevusaasta algab 1. septembrist.
Septembrikuus toimus kunstiloeng
.prantsuse impressionismist Tartu
C>llege'is Lenna Saarekiyi käsitu-s(
S. Oktoobris toimus Vera Allik'u
kontsert Edward Johnson Hallis
Charles Kipperi klaverisaatel. Novembris
toimus Hella Vallneri majas
remont ruumide kohandamiseks, kus
esialgse kodu leiavad senikogutud
kunstivarad. Detsembris toimus
muuseumi valikkogu moodustamine
ja registreerimine, milleks andsid
oma nõu ja abi Oss Timmas, Abel
0(D (D0
r
>
mm
anada Metsamajanduse Teenindus
on üle 90-ne aasta olnud seotud meie maa
metsiade sektori majandamisega. Kanada
majanduses on meie metsade väärtus
S33 biljonit.
. Mõite kindlad olla, et Kanada Metsamajanduse
Teenindus teeb kõik, et edutada kanada
metsasaadusi kanadalaste majanduslikuks,
sotsiaalseks ja keskkondlikuks heaoluks.
Enamaks informatsiooni saamiseks Kanada
Metsamajanduse Teeninduse kohta kirjutage:
S M
HECANADIAN
FORESTRY SERVIGE
351 St.: Joseph Boulevarc
"lull, Quebec
K lA
Ganadian Forestry Service
Service desfõrets
ütiHmirnHhmmimimmirmii^^^^ mmm»'
Lee, Silvia Prii, Juta Ilves ja Emil
Eerme. Kunstikogu täienes kolme
suuremõõtmelise maaliga RuthTul-vingult.
Kai Käärid'ilt ja Oss Tim-nias'elt.
Töötati valikkogu ettevalmistamisega
kultuurivaramu konverentsiks
ja graafiliste tööde raamimisega.
Maikuus toimub kunstikogu
pildistamine, kataloogimine ja kaardistamine.
Augustikuus toimub eesti
kunsti ja rahvakunsti suvekool,,Seitse
kunsti".
Eelarve kohta võttis sõna laekur
Toomas Koger, mainides et eelarve
•on arvuliselt tasakaalustatud, ja kui
peaks ülejääke tekkima, siis kuuluvad
need kohe Esto Valley korrastus-töödele.
Maalide raamimine on eriti
oluline ja see maksab hulga raha,
kuid teha see töö tuleb.
Aruanded, tegevuskava ja eelarve
kinnitati koosoleku poolt vastuhäälteta.
Enne valimistele asumist tänas
Stella Kerson eriliselt Hella Vall-^
ner'it, kes on oma majas andnud
ruumid E K K kunstikogu hooldamiseks.
VALIMISED
Erie Liis Martens selgitas valimiste
järjekorra: kõigepealt tuleb valida
eksekutiivjuhatus ja selle president.
Presidendiks seati üles Stella Kerson,
kes valiti ühel häälel.
Eksekutiivjuhatuse liikmeiks vali-ti.
Evi Heinar, Juta Ilves, Linda Leets-maa,
Peeter Martin, Vaike Sägi, Jüri
Tamm, Margit Viia ja Hans Vester-blom.
Kunstikomitee esimeheks . valiti
Oss Timmas ja kuraatoriks Juta Ilves.
Kultuurifondi esimeheks valiti dr.
Jüri Daniel ning liikmeiks: prof. Karl
Aun, Lembit Avesson, Ivar Ivask
abiesimees] Stella Kerson (stipendiumifondi,
Alfred Kurlents, Abel
Lee, Vello Soots, Lydia Vohu-Viks-ten
ja Elsa Vellner (sekretär).
•Usalduskogu (Board of Trustees]
esimeheks valiti Stella Kerson ning
liikmeiks: Sven Ehvert, Heino Kasak
(sekretär]. Toomas Koger (laekur],
Abel Lee, Ene Liis Martens (abiesimees),
Tõnu Parming,Jaan Roos ja
Oss Timmas.
Siserevisjoni • komisjoni valiti:
Eduard Leetmaa, HelgeKurm ja Ada
Tikovt.
Muusikamuuseumi aktiivkomi-teesse
kuuluvad: Endla Lüdig, Stella
Kerson, Lembit Avesson ja Kaljo
Raid.
KULTUURIMUUSEUMI
PROBLEEME JA VÄLJAVAATEID
Stella Kerson andis sellel teemal
lühikese ülevaate praegustest olukordadest
ja võimalustest. EKK
pooh algatatud eesti kultuurivara-mute
konverentsist võtsid osa umbes
60 organisatsiooni.
Seal selgus, et Tartu College'il ei
ole lähemate aastate kestel võimalusi
mingeid juurdeehitusi teha, mistõttu
sealt pole midagi loota.
Toronto Eesti Maja juures ei ole
ähemate aastate jooksul suuremaid
juurdeehitusi loota,mis tõmbab ka
seal paljude soovidele kriipsu peale.
Kuna ranged ehitusmäärused ei
võimalda Eesti Majale suuremaid
juurdeehitusi, siis oleks võib-olla
kõige kasulikum praegune Eesti Maja
maha müüa ja uus, kõiki nõudeid
rahuldav maja ehitada linna südamest
kaugemale.
Seni kuni ei leidu Torontos või
linna lähedal kunstikeskusele sobivat
paika, hoiab E K K oma ESTO
V A L L E Y ja võib selle maha müüa
siis, kui sobiv ja hinnalt kättesaadav
asupaik on leitud linna lähedal.
Kivioja, Jõekääru ja Seedrioru:
MASTEI^CRAFT
PAINTING £r DEC0RAT8N0
Läti-E^sti firma
KEVADINE SUURPUHASTUS
Helistage 439-2538
BON AIR APPLIANCE SERVICE
PARANDAME
külmutuskappe ja pliite — Igat UIM
^ 31 aastat tööpraktikat ^
tel. 533.9334 - Peter
it tt
kõik pakuvad oma maa-ala kunstimuuseumi
tarvis, kuid kõik need asuvad
linnast eemal, paiguti isegi kaugemal
kui ESTO V A L L E Y . Maa asukoht
pakub laienemisvõimalusi ja
mitmekesisemat tegevust, linna asukoht
oleks aga kõigile kergesti kättesaadav.
Nii kõnelevad plussid ja miinused
kummagi asukoha poolt ja
vastu. \
,,Et eesti kunsti ja eesti rahvakunsti
säilitada meie noorematele põlvedele,
selleks tuli midagi ette võtta.
Meil on nüüd selleks ilus algus tehtud.
Ostetud maatüki hind tõuseb iga
aastaga ja kui aeg on küps ja sihid
selged, võime asuda otsustatud sihi
täitmisele vajaliku „hambarahaga".""
SOOVITUSI
Järgnesid mitmed sõnavõtud samal
teemal, kuid erinevaist vaate-vinkleist.
Soovitati leida 1000 kaasmaalast,
kes igaüks annetaks 5000
dollarit, siis võiksime juba 5.00Ö.000-
lise summaga midagi ehitada. Veel
kindlam oleks aga ehk selle probleemiga
meie pensionäride juurde minna,
nendel on raha ja nad võiksid
selle mõne miljoni kergesti kokku
panna. Noortel on aga rohkem võlgu
kui raha. *
Kaheldi ka, et meie rahvas ei anna
raha välja ainult kujuteldava sihi
peale. Peab olema midagi konkreetset,
mida saab iilmaga näha ja mille
suurust saab käega mõõta.
Stella Kerson oma järgnevas sõna-,
võtus selgitas, et senikaua kui E KK
ootab oma ESTO VALLEY'ga ei istu
EKK mitte käed rüppes, vaid tegutseb
agaralt probleemidega, kuidas täita
või sišustacia seda tuleviku kunstimuuseumi,
või kunstikeskust, nagu
see vahepeal juba ümber ristiti. Meie
kunstikomitee töötab hoolega meie
kunstikogu kokkupanekuga. Silvia
Prii on-tugeva praktikaga kunsti
koordinaator, kes meid selle juures
aitab. Me raamime maalid, me pildistame
ja kaardistame need ja teeme
kõik ettevalmi,stused muuseumi
jaoks.
Ka muusikamuuseumi sihid ja vajadused
on enam-vähem otsustatud.
Eesti muinasküla mudeli probleeme
on ka kaalutud.
Üldkokkuvõttes meie kunstimuuseumi
projekt sisaldab kolm faasi:
' a) Füüsiline objekt kunstimuuseumi
asukoha ja hoone näol; b) muuseumi
sisu, millega oleme juba tublisti tegelenud
ja cjtegevus, millega elustada
meie rahvakunsti tundmaõppimist
meie noortele. Kui meie ka kunagi
ei jõua täielikult täita neid sihte
ja soove, siis oleme siiski pannud
aluse meie rahvakultuuri säilitamisele
ja järgmine generatsioon võib
siis meie tööd jätkata.
Koosolekule järgnes üldine
„brunch". ,
- m
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, March 19, 1987 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1987-03-19 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E870319 |
Description
| Title | 1987-03-19-03 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | 12 (1932) 1987 lE rsT 6 päeva levikus ehitada Garihome)60- ) dr. lYiänkö. jäätama, et 2,5 joteeklaenu väle me riigilt ehi-l ' ' Pr. Shalden \Q võimalikule Elab ju hoone ilt eestlasi, kes [tegevuses kaa- Isiis sellepärast ade abistamiS" Eglinton Ave. 2K9, teh 425- Centre amet-olevas augus- • ESTOR •.asse Ekebom INISTIDEGA ivuslaste Kogu Geographic" (n,894 ajalehte; laias või kaks on. enamasti Id ühiskondade ole.ingliskeel- J.ist on-suurlin-i. mis onpõhi-likud, kuhu on liagataksetasu- )n „The Picton isuta tud 1830. [ud,,The First en'i saartel, [muma 1950.a.] jhtede trüki- [68 neist trüki-ihte. Väikseim ^s" (Manitoba), |alehed on aga lavad väikelin-le uudiseid ja nende huvita ita tähtis osa ja ühiskondade i l il; •l 1 „Meie E l i i " iir. 12 (1932)1987 , MARCHIS) 3 Eesti jahtklubi bankett 6. veebruaril k-ell 7 õhtlul kogunesid Torontoja Collingwoodi rajooni purjetajad ühisele koosviibimisele Tartu College'i restorani. Oli üllatavalt rohke osavõtt. Klubi väljapaneku laual võis näha kirjandust purjespordist, informatsiooni ja tegevusalbumeid. Enne õhtusööki tervitas koosolijaid Eesti lahtklubi Kanadas kommo-door V o l l i Gustavson, soovides kõigile jõudu ja energiat järgmiseks tegevuse hooajaks. Sõna võttis ka Col-lingwoodijajoonikommodoor ja klubi auliige, kapt: Hugo Tammik. Klubi liige Peter Leyden näitaö diapositiive Antigua võidusõidu-nädalast. Peter on igal suvel aktiivne purjetaja C & C.34 purjejahil. Ta kirjutas ka pikema artikli ajakirjas „ Sailing Canada". Sõna' võtsid veel meie soolasemad purjetajad" ; Klubi asutajaliige Heiti Roman, kauaaegne'treener ja oliimpiapurjetaja, mainis et klubi eesmärgiks on koondada purjespordi huvilisi noori, et ühiselt treenida jahtklubi vaheliste, olümpia- ja ka maailmaklassi võistlusteks. Järgnes sõnavõtt Ilmar Martens'ilt, kes I on aktiivne purjetaja ja on võitnud mit-med esikohad. Ka tema sooviks näha aktiivsemat osavõttu purjesprodist. Heiti Roman ja Ilmar Martens on alati valmis abiks olema ja treenima oma purjejahtidei neid kes on huvita-- tud. Huvilistel palutakse kontakt võtta: - H. Roman, tel. 223-0787, I. Martens, tel 862-0070 või V. Gustav-son, tel. 487-0263, Lõppsõnas tänas klubi kommo-door kõiki osavõtjaid ja abilisi klubi tegevuse aktiivse osavõtu eest. Erili-ne. tänu'Peeter Leyden'ile, Jahtklubi sekretärile Silvia P r i i l e ja laekurile Uno Priile, õhtu hea kordamineku eest. • • ' V.G. Eesti Kunstide Keskuse peakoosolekult. Ees vasakult: Karl Aun, Evi Heinar (abipresident), Oss Timmas (kunstikomitee esimees), Stella Kerson (president ja usalduskogu esimees), Ene Liis Martens (usaldus-kogu abiesimees). Toomas Koger (laekur), Jiita Leetsmann (kunstikomitee sekretär)^ Eduard Leetmaa (revisjonikomitee esimees), taga: Helge Kurm (revisjqnikomitee liige), Evald Timusk, Kai Käärid, Heino Kasak(sekretär), Sven Ehvert (usalduskogu liige), Mai Järve, Elsa Vellner (kultuurfondi sekretär). Hella Vallnei? (kunstikogu varahoidja), Vaike Sägi (kontsertbüroo sekretär) Foto — S. Preem Ühendriikide tervitus Eestile Eesti Vabariigi 69-nda aastapäeva puhul saatis välisminister Geor» ge P. Shultz Eesti Vabariigi esindajale Ernst laaksonile alljärgnevs\ tervituskirja: * Dear Mr. Consul General: On behalf of the Government and people of the United States, I have the honor to convey to you and to the Estonian people our greetings and sincere good wishes on the occasion of the anniversary of Estonian inde-pendence. jj The mõral stifength of America's foreign policy is based on our firm commitment to the right of all nations to determine their owndesti-ny. We are strengthened by all who share this commitment, but especial-ly by those who do so against enor-mous odds and with great sacrifice. Decades of Soviet occupation have not weakened the determination and coürage of the Estonian people. Their continuing commitment to freedom and nationhood is an inspi-ration for all who share these ideals. We are grateful for this important contribution from the Estonian people and all Americans of Estonian descent. Sincerely yours, GEORG P. SHULTZ Osavõtjaid Eesti jahtklubi banketil.-Vasakult — Heiti Momai, Viive Hiis, dr. K. Reet.Romani Metsmaa & Okke Metsmaa. Foto - Tommy Tomson . Ee§ti'KuiisiideKe§kose peakoosolek peeti 15. märtsil Eesti Maja kohviku ruumes. Kohal oli umbes 20 keskorganisatsiooni liiget, kellele lisandusid hulgalised volitused organisatsiooni aktiivsest tööst osa võtmiseks. Päevakorra luges etteusalduskogu esimees Ene Liis Martens, mis võeti va st u r e V i s j 0 n i ko m is j 0 n i ar u a n d e 1 i-samisega aruannete punkti all. 5165 Yonge St 5P5 733-45'B;5 733-451S SCenke@SGm@d —' keraamika, pyunik@rdus@d, tniahaitööd/ kuld-ja suures valikus merevaigust @hit®d. Räägitakse eesti, läti ja BB^glise keelt Avatud: äripäevadel 9IOO-6.OO p.]., laupäeval 9.00-5.00 p.l Tegevusaruande luges ette president Stella Kerson. Selgus, et EKK on korraldanud Armas Maiste klaverikontserdi- Konservatooriumi ruumes, noorte solistide kontserdi To-. ronto Eesti Majas ja T i i u Haameri klaverikontserdi Tartu College'is.. Detsembris 1985 moodustati 16-liik-meline kunstinniuseumi aktiivkomi-tee ülemaailmse eesti kunstikollekt-siooni loomiseks. E K K džässibaileti tuluõhtu toimus Valve Kiviloo vahendusel. Ontario kultuuriministeeriumi auhinnaga - vaäristati Abel Lee'd, kes Stella Kersoni on vabatahtliku tööjõuga abistanud 15 aasta jooksul. Esto Valley ostuvõla lahendas metseenide grupp, kes võttis enda peale protsendita 4 90.000-lise lüpoteegi. Majandusaruanne oli kirjalikult (oosolijaile kätte jagatud ning selle kohta andis selgitust laekur Toomas Koger..Majandusaruanne oli kinnitatud sisereyisjoni komitee poolt, mil-ise aruande luges ette komisjoni esimees Eduard Leetmaa. Välisreviden-di aruanne seekord puudus, kuna isik on raskesti haigestunud. Tegevuskava luges ette Stella Kerson, märkides, et mõned kavatsetud üritused on juba toimunud, kuna E KK tegevusaasta algab 1. septembrist. Septembrikuus toimus kunstiloeng .prantsuse impressionismist Tartu C>llege'is Lenna Saarekiyi käsitu-s( S. Oktoobris toimus Vera Allik'u kontsert Edward Johnson Hallis Charles Kipperi klaverisaatel. Novembris toimus Hella Vallneri majas remont ruumide kohandamiseks, kus esialgse kodu leiavad senikogutud kunstivarad. Detsembris toimus muuseumi valikkogu moodustamine ja registreerimine, milleks andsid oma nõu ja abi Oss Timmas, Abel 0(D (D0 r > mm anada Metsamajanduse Teenindus on üle 90-ne aasta olnud seotud meie maa metsiade sektori majandamisega. Kanada majanduses on meie metsade väärtus S33 biljonit. . Mõite kindlad olla, et Kanada Metsamajanduse Teenindus teeb kõik, et edutada kanada metsasaadusi kanadalaste majanduslikuks, sotsiaalseks ja keskkondlikuks heaoluks. Enamaks informatsiooni saamiseks Kanada Metsamajanduse Teeninduse kohta kirjutage: S M HECANADIAN FORESTRY SERVIGE 351 St.: Joseph Boulevarc "lull, Quebec K lA Ganadian Forestry Service Service desfõrets ütiHmirnHhmmimimmirmii^^^^ mmm»' Lee, Silvia Prii, Juta Ilves ja Emil Eerme. Kunstikogu täienes kolme suuremõõtmelise maaliga RuthTul-vingult. Kai Käärid'ilt ja Oss Tim-nias'elt. Töötati valikkogu ettevalmistamisega kultuurivaramu konverentsiks ja graafiliste tööde raamimisega. Maikuus toimub kunstikogu pildistamine, kataloogimine ja kaardistamine. Augustikuus toimub eesti kunsti ja rahvakunsti suvekool,,Seitse kunsti". Eelarve kohta võttis sõna laekur Toomas Koger, mainides et eelarve •on arvuliselt tasakaalustatud, ja kui peaks ülejääke tekkima, siis kuuluvad need kohe Esto Valley korrastus-töödele. Maalide raamimine on eriti oluline ja see maksab hulga raha, kuid teha see töö tuleb. Aruanded, tegevuskava ja eelarve kinnitati koosoleku poolt vastuhäälteta. Enne valimistele asumist tänas Stella Kerson eriliselt Hella Vall-^ ner'it, kes on oma majas andnud ruumid E K K kunstikogu hooldamiseks. VALIMISED Erie Liis Martens selgitas valimiste järjekorra: kõigepealt tuleb valida eksekutiivjuhatus ja selle president. Presidendiks seati üles Stella Kerson, kes valiti ühel häälel. Eksekutiivjuhatuse liikmeiks vali-ti. Evi Heinar, Juta Ilves, Linda Leets-maa, Peeter Martin, Vaike Sägi, Jüri Tamm, Margit Viia ja Hans Vester-blom. Kunstikomitee esimeheks . valiti Oss Timmas ja kuraatoriks Juta Ilves. Kultuurifondi esimeheks valiti dr. Jüri Daniel ning liikmeiks: prof. Karl Aun, Lembit Avesson, Ivar Ivask abiesimees] Stella Kerson (stipendiumifondi, Alfred Kurlents, Abel Lee, Vello Soots, Lydia Vohu-Viks-ten ja Elsa Vellner (sekretär). •Usalduskogu (Board of Trustees] esimeheks valiti Stella Kerson ning liikmeiks: Sven Ehvert, Heino Kasak (sekretär]. Toomas Koger (laekur], Abel Lee, Ene Liis Martens (abiesimees), Tõnu Parming,Jaan Roos ja Oss Timmas. Siserevisjoni • komisjoni valiti: Eduard Leetmaa, HelgeKurm ja Ada Tikovt. Muusikamuuseumi aktiivkomi-teesse kuuluvad: Endla Lüdig, Stella Kerson, Lembit Avesson ja Kaljo Raid. KULTUURIMUUSEUMI PROBLEEME JA VÄLJAVAATEID Stella Kerson andis sellel teemal lühikese ülevaate praegustest olukordadest ja võimalustest. EKK pooh algatatud eesti kultuurivara-mute konverentsist võtsid osa umbes 60 organisatsiooni. Seal selgus, et Tartu College'il ei ole lähemate aastate kestel võimalusi mingeid juurdeehitusi teha, mistõttu sealt pole midagi loota. Toronto Eesti Maja juures ei ole ähemate aastate jooksul suuremaid juurdeehitusi loota,mis tõmbab ka seal paljude soovidele kriipsu peale. Kuna ranged ehitusmäärused ei võimalda Eesti Majale suuremaid juurdeehitusi, siis oleks võib-olla kõige kasulikum praegune Eesti Maja maha müüa ja uus, kõiki nõudeid rahuldav maja ehitada linna südamest kaugemale. Seni kuni ei leidu Torontos või linna lähedal kunstikeskusele sobivat paika, hoiab E K K oma ESTO V A L L E Y ja võib selle maha müüa siis, kui sobiv ja hinnalt kättesaadav asupaik on leitud linna lähedal. Kivioja, Jõekääru ja Seedrioru: MASTEI^CRAFT PAINTING £r DEC0RAT8N0 Läti-E^sti firma KEVADINE SUURPUHASTUS Helistage 439-2538 BON AIR APPLIANCE SERVICE PARANDAME külmutuskappe ja pliite — Igat UIM ^ 31 aastat tööpraktikat ^ tel. 533.9334 - Peter it tt kõik pakuvad oma maa-ala kunstimuuseumi tarvis, kuid kõik need asuvad linnast eemal, paiguti isegi kaugemal kui ESTO V A L L E Y . Maa asukoht pakub laienemisvõimalusi ja mitmekesisemat tegevust, linna asukoht oleks aga kõigile kergesti kättesaadav. Nii kõnelevad plussid ja miinused kummagi asukoha poolt ja vastu. \ ,,Et eesti kunsti ja eesti rahvakunsti säilitada meie noorematele põlvedele, selleks tuli midagi ette võtta. Meil on nüüd selleks ilus algus tehtud. Ostetud maatüki hind tõuseb iga aastaga ja kui aeg on küps ja sihid selged, võime asuda otsustatud sihi täitmisele vajaliku „hambarahaga"."" SOOVITUSI Järgnesid mitmed sõnavõtud samal teemal, kuid erinevaist vaate-vinkleist. Soovitati leida 1000 kaasmaalast, kes igaüks annetaks 5000 dollarit, siis võiksime juba 5.00Ö.000- lise summaga midagi ehitada. Veel kindlam oleks aga ehk selle probleemiga meie pensionäride juurde minna, nendel on raha ja nad võiksid selle mõne miljoni kergesti kokku panna. Noortel on aga rohkem võlgu kui raha. * Kaheldi ka, et meie rahvas ei anna raha välja ainult kujuteldava sihi peale. Peab olema midagi konkreetset, mida saab iilmaga näha ja mille suurust saab käega mõõta. Stella Kerson oma järgnevas sõna-, võtus selgitas, et senikaua kui E KK ootab oma ESTO VALLEY'ga ei istu EKK mitte käed rüppes, vaid tegutseb agaralt probleemidega, kuidas täita või sišustacia seda tuleviku kunstimuuseumi, või kunstikeskust, nagu see vahepeal juba ümber ristiti. Meie kunstikomitee töötab hoolega meie kunstikogu kokkupanekuga. Silvia Prii on-tugeva praktikaga kunsti koordinaator, kes meid selle juures aitab. Me raamime maalid, me pildistame ja kaardistame need ja teeme kõik ettevalmi,stused muuseumi jaoks. Ka muusikamuuseumi sihid ja vajadused on enam-vähem otsustatud. Eesti muinasküla mudeli probleeme on ka kaalutud. Üldkokkuvõttes meie kunstimuuseumi projekt sisaldab kolm faasi: ' a) Füüsiline objekt kunstimuuseumi asukoha ja hoone näol; b) muuseumi sisu, millega oleme juba tublisti tegelenud ja cjtegevus, millega elustada meie rahvakunsti tundmaõppimist meie noortele. Kui meie ka kunagi ei jõua täielikult täita neid sihte ja soove, siis oleme siiski pannud aluse meie rahvakultuuri säilitamisele ja järgmine generatsioon võib siis meie tööd jätkata. Koosolekule järgnes üldine „brunch". , - m |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-03-19-03
