1979-03-08-04 |
Previous | 4 of 10 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
4 NELJAPÄEVAL, 8. MÄRTSIL — THURSDAY, MARCH 8 „Meie Elu" nr. 10 (1517) £979 Elu" nr. 1Q { no iÄYÖTül Londonis, Ont. tähistati Eesti Vabariigi 61. aastapäeva Eesti Seltsi poolt korraldatud aktusega pühapäeval, 25. veebruaril YMCA ruumes. Aktusekõ-nelejaks oli prof. Toivo Miljah Wäterloo ühkooHst. Aktusele järgnes Eesti Kunstide Keskuse poolt korraldatud kunstinäitus ja hiljem kohvilauas istudes esitas pr. Laine Pant helilindi-värviliste diapositiivide saate „Eesti rahvarõivad". I ''; " Aktusele kogunes üle seitsmekümne inimese, mis oli osavõtjate arvu poolest viimaste aastate üheks suuremaks eestlaste kokkutulekuks Londonis. Osavõtjaid oli isegi kaugemalt, nagu Sarmast ja mujalt. Aktus algas lipu sissetoomisega, miile järele Ruth Terri esitas klaveril G'Canada ja siis lauldi ühiselt pulaulu „Eesti lipp". Avasõnad ütles Eesti Seltsi esimees Kaljo Loone, kes tutvustas külalisi; Eesti - Kunstide Keskuse esindajaid Emil Eermet abikaasaga ning pr. Laine Panti ja aktu- ; sekõnelejat Wäterloo Wilfrid Laurier ülikooli poliitiliste teaduste, õppejõudu prof .Toivo Milj an'it. Oma kõne alguses toonitas aktuse-koneleja, et asjaarmastajatel on kombeks jagada kõned kolme liiki: ühed on nn. ajaviitekõned, mis lihtsalt meel lahutavad ja aega raiskavad, teised on kuulajaile rahuldust andvad kõned, kolmandad on kõned, mis rahu rikuvad ja küsimusi tõstavad.; Kõneleja ütles, et ta sihilikult on asetanud oma tänase kõne -kolmandasse gruppi,1 sest aastapäeva tähistamine ei ole mitte ainult vormi-täitmine ja enesekiitmine, et „näe kui suuri asju oleme viimase aasta •;! jooksul korda saatnud", vaid see on ka kohapäräne ajavahemik, kus käes-jõukalt elavad ja kasvavad. Need on, mis eestluse tuuma täidavad ja rah-vuš- ideoloogiale mõtte annavad. Need on esimesed ja peamised tõkked venestuse vastu ja eraldavad eestlased teistest rahvustest. .Kultuur on see, mis kannab edasi jahvusluse müüte, mis annab mõtte ühiskonna tõekspidamistele jä mis toob tulevikule uut jõudu ootuste-lootuste müütide loomisega. Niisiis olen järeldusele jõudnud, et Eesti. .-Vabariigi originaal-tõekspida-miste jäädvustamisele — eesti rahva viljelemiseks omal maal — saame kõige enam kaasa aidata eesti kultuurile, keelele ja kunstile jõudu tööle soovimisega. Elagu eestlus, elagu Eesti igavesti! — lõpetas kõneleja oma sisuka sõnavõtu. KUNSTINÄITUS Aktusekõnele järgnes langenud kangelaste mälestamine. Pimendatud saalis süüdati kõnelaual olevad sini-must- valged küünlad ja täienduskooli õpilased Melanie Purres, Kadri - ja olevat nii; mineviku kui ka tuleviku/ Toomas Reikmanning^Astrid ja Pee perspektiivi panna. j ter Terri deklameerisid :Ruth Terri KOLM KÜSIMUST \; . klaverisaatel luuletuse '..Tuhanded Prof. Miljan tõstis oma sisukas ja kõrgetasemelises kõnes esile kolm küsimust: Mis on ranvuslus? Mis. on ideoloogia? Mis .on kultuur? Ta leidis, et kõige tähtsamat osa rahvuse enesetunde arendamisel s.t. rahvusluse kasvatamisel mängivad müüdid jä sümbolid. Ei ole tähtis, et müüt oleks ajalooliselt õige või et see sündis kauges minevikus; Piisab sellest, et rahvas müüdi omaks võtab/kui ühte oma iseäralikkuse tundemärki. Kõneleja defineeris ideoloogiat kui mõnele grupile omast vaadete, mõistete, ideeda ja, kujutluste süsteemi, mida võetakse' vastava grupi poolt tõena. Rahvusluse ideölogiseerimine toob alati 6sile konflikte teiste rah- . vustega, sest müüte (ideoloogiaid) ei saa ratsionaalselt analüüsida, arutleda või küsitleda. Miks aga üldse.rahvuslust ideologiseerida? Vastuse sellele küsimusele annab inglane Ernest Barker, [kes nentis, et rahvus tihti peale pürgib omalfe iseseisvat riiki asutama. Selgeks näiteks on sündmused Quebec'is, Shotimaal,. Shveitsis (kus Juura kanton jagati pooleks, et anda prantsuskeett rääkijaile oma poliitiline riigiosa), baskide rahvus-osades Hispaanias ja mujal maail- :.. mas, kaasaarvatud. ka Suur-Vene- • maal. .- • • • Ideoloogia poliitikas' on taandunud suure hooga. Igal pool, nii läänes kui ka idas ja lõunas on pragmaatika, heaolupoliitika või bürokraatia poliitilise ideoloogia iisendanüd. Saame selge näite Kanadast, kui.otsime vahet konservatiivide, j liberaalide või üus-demokraatide vahel. Ideolöogili-ne vahe leidub ainult parteide nime- 'des, mitte poliitikas. Sama on lugu ka Ameerikas ja isegi Soomes, kus klassipöliitika mõnede arvates veel elus on.. . v . MARXI-LENINI MÜÜT . -. Ka Nõukogude Liidus bn kompar teil sama ideoloogia kadumise probleem. Kogu süsteem; on ehitatud Marri-i enini müütidele, mida aaa ei kuidagi: enam rahvale omaks su- T L i d n . Teiseks suureks 'probleemiks ,on inf'ustrialiseerimisega tugev ma: ha jäämine Läänq-maadest, mis Surub •.ideoloogiat veelgi tagaplaanile, Kolmandaks on Suur-Venemaal rahvusideoloogiate sõda voi õigemini sõdade algus, mis omakorda teeb poliitilise ideoloogia tähtsusetuks. Aj älooli- : selt mahajäänud Marxi-Lenini jää-nuskommunism ei ole enam võimeli- ••. ne natsionalismi ületama. 'See ideoloogia jäänus, millest kompartei kramplikult; formaalselt (kuid ka mitte enarri usuga) kinni hoiab, on isegi parteis juba ammu vallutatud vene marurahvusluse poolt. Ja see vene. imperialistlik marurahvuslus : ongi, mis teised Nõukogude rahvused vihale viib ja neid Jomakorda vene rahvuslusele ohtlikuks teeb. Teiste sõnadega üteldes on Nõukogude Liidus poliitiline ideoloogia rahvuslikkude ideoloogiate poolt asendatud. •. < ; Mida, • see meile, välis-eestlastele, ütleb? Kas paneme kõrvad kinni, või , esitame endale küsimuse: Mida saame siin teha; et kaasa aidata eesti rahva edasielamise :võimaluste kinnitamisele omal maal? On ju meile kõigile selge, et eesti rahva tuum asub Kodu-Eestis ja jääb püsima ainult . niikauaks kui. eesti rahvas ennast eraldab teistest rahvustest. Jä kui- ; das ta seda teeb? Kultuuri abil — kirjanduse, muusika, filmi, kujutava ja taidekunsti abil — aga peamiselt 'keelest olenevate kultuuri-jharude on, mis tänapäeva Eestis jäljetud hauad". Siis luges EKK liige Leonhard Kahro ette Eestlaste Kesknõukogu Kanadas läkituse ja St. Cat-harinesi ja Kitcheheri Eesti Seltside kirjalikud tervitused; Seilejärele esitas õpilaskoor koolijuhataja Valdek Lenk'i juhatusel kolm laulu: E. Raja-loo — Eestile, rahvaliku laulu — Kodumaa tammed ja F. Saebelmanni — Kaunimad laulud. Kunstinäituse avas Eesti Kunstide Keskuse esindaja Emil Eerme, kes ka lühidalt puudutas EKK ülesandeid ja soove ühenduses eesti kunstimuuseumi asutamisega ja eesti kultuurivarade kogumisega. Kunstinäitusel oli esitatud nelja eesti kunstniku- Ägate Weberi, Otto Paju, Mai Onno ja Leena Raudvee töid. Kunstnike elulugusid tutvustas ja nende töid selgitas Toomas Mälolepsy, peatudes pikemalt endise londonlase Mai Onno ja praeguse londonlase noore kunstniku Leena Raudvee tööde yuu^ res, kes mõlemad kohal viibisid.! „Mai Onno saavutused on meile kõigile uhkuseks", seletas Toomas Mälolepsy, „Juba' varakult tunnustati tema annet, kunsti stipendiumigajAl-lende instituudis San Miguel de.Al-lende linnas/Mehhikos. Parast järgnenud õpinguid Itaalias abiellus ta tuntud küjuri^Lothar Kestenbaum- 'iga ja San Miguel de Allende jäi nende koduks, kus nad mõlemad on õppejõududeks ühes kunstiinstituudis. Mai ,Onno tööd on olnud näitustel Mexico Citys ja San Miguel de Allen-des, Mehhikos. Individuaal-näitused on olnud Milwaukees ja Los Angele-sis, USA-s ja Torontos ning Londonis, Kanadas. Viimane ühisnäitus koos abikaasaga toimus käesoleva aasta jaanuaris Mexico City kunstimuuseumis, mis võeti suure entusias-miga vastu.... Õli ja pastell on Mai Onno peamine meedia, kuigi ta kasutab ka pliiatsit, sulge ja tinti. Mai ise nimetab oma tööd ..lüüriliseks abstraktsiooniks", mis sobib hästi „post modernismi" valdkonda. Lapsena kasvas ta üles metsade ja orgude - rüpes, kus lilled hõljusid põhjataeva valguses — nii kodune pilt meile paljudele. Tule-- • .'••Hind- ' LP: # 71 (1) (laste) SÜGIS JÄ TALVE LAULUD $3.00 LP .#: 72 (2) (laste) KEVAD JÄ silVELAULUD ......1...... 3.00 LP # 7 3 (3) (laste) JÕULULAULUD l......;.!^....,..^.:;..... 3.00 LP # 74(4) (laste) TILLUKE TIBUJALAKE. 3.00 LP # 75 (5) (laste) ARMAS E ] ^ LP #3402 VINDILISED VIISID ( K o p v i l l e m ) ; . . . ^ 5.50 LP #3403 N. Põld NAAN PÕLD LAULAB 6.50 LP #3404 Järvi ja Kopvillem VIISE JA VINTE 5.50 LP #3405 H. Verder KAS MÄLETAD 6.50 : LP #3406 H. Verder SÕDURILAULUD..';^.:;.:..,.:..;.^^.;.l;;...:;...v--550 LP #3407 N. Põld JÕULULAULUD 6.50 LP #3408 E. Loo KÜLASIMMÄN 5.50 LP #3409 N. Põld PÕHJAMAA LAPSED 6.50 LP #3410 J. Villard KÜLALAULUD ...!....v.-..............v.. 5.50 LP #3411 I. Patrason—N. Põld::ENCHANTING E S T . 5 . 5 0 LP #3412 K Liiv & E. Loo TAMTSUTÄKT^ 5.50 LP #3413 N. Põld MUREMAA\L.::J-»»V^-VV-W»»-»»V"V»,1:./ .6.50 LP #3414 R. Andre ME TÕUSEME JÄLLE 5.50 LP #3415 A. Raudsepp 0N AEG ANTUD LAULDA ..6.50 LP #3416 H. Betlem JÕULULAULUD ••••^^ 6.50 LP #3417 E. Loo RAHA PANEB MTTAD:KÄIMA 5.50 LP #3418 V. Tali & H. Sepp MEENUB A^G ................. C.;.......... 6.50 LP #0025 TALLINNA LAINEIL I ......... j...,......:......................... 5.50 LP #0026 TALLINNA LAINEIL nl-^....»^-.-.---^-^-»...;^ 5.50 LP #1001 Heli heli TEEME POPPI y;-.....:,;.. -7.50 LP #1002 L. Ostrat ARMULAULU VIISE ...................................... 7;50 LP #1003 Kaljo & Tarmo SÄDEMED ;;„.,.^„»..,.;:.::.:u.:.:;:....:.w.;;„-:-7iÖ.' LP #1007 HÄMARIK «..^^i;.^;- 8.ÖÖ LP #1008 SUGAR SUGAR ; u;,,.....,..^.....,..»...,......».....»..;..;...., 8.00 LP #1009 JÜRI PEETERS 8.00 LP #7001 KAJAKAS LP #7201 PEEGELDUSI ................ 5.00 ;LP #7202 TULE RÄNDAME MÄNDIDE VARJUS 6.50 LP #6902 REET LP C. Animägi KUI MINA HAKKAN LÄULEMAIE 6.50 LP L. Corradi ARMASTAN 6.50 LP L. Corradi IGATSUS LIILIA 6.50 LP #7016..Orkester ESTONIA .......vi..:....;.;:.;.i:.4^.«.o:>;v.^.;;;;.v^.?;. 5.00 LP # 306 TÄHT ESTONIA TEATRIST .......................................... 7.50 yLP # 23 JAAN KUUSK . . . . . ^ LP #; 301 Estoniärr voice MEREMUINASJUTT . 7.50 LP # 302;Estonian vöice KALEVITE KANTS 7.50 LP #3419 EBÄTRUUDUS : 7.00 LP ,H.A.M. Riivald PÜPIAPÄEV 7.50 LP ' .H.AM. Riivald JÕULUD 7.50 LP H.A.M. Riivald LAULE KÕIGILE ............................. 750 LP • SÜDASUVI 7.00 LP # 122 ARMASTATUMAID EESTI LAULE ................ 7.00 LP SUVEÖÖ . . . . . . . 6 . 5 0 L P " •'•.-.LEPATRIINU.'-.;::.'.., ..„............,....:...:....... 7.00 LP #7601 LÕUNAMAALINN ....^ 7.50 LP # 010 S. Purre MA (NÄEN ,...........:..:...........;.....:.;....,..;...; 6.50 LP #3420 Dr. H. Tari „MIND ÄM UNUSTA" :............,. 7.00 Plaatide hindadele lisandub'; Ontario Jaemüügimaks 7% ja postiga tellides saatekulu. tÄHVÄROHKE VABARIIGI AASTAPÄEV VANCOUVER'(-M. E.) —• Eesti Va-: Rüüsi juhatusel esinesid kahe laulu bariigi aastapäeva pühitsemine vabas Eestis oli üks meie tähtsamaid pidulikke sündmusi, millega tähistati eesti rahva iseseisvuse deklaratsi-ooni 24. 2. 1918. a. See päev on sööbinud niivõrd rahva hinge, niida näitavad meie rahvarohked aktused paguluses. Mii oli ka Vancouveris 25. veebr, peetud aktusel täismaja ja aktus algas rõõmustaval kombel täpselt väljakuulutatud ajal. Pärast 0'Cänada laulmist, mida saatis .Eesti Ühendatud Koguduse noorte orkester, oli avasõna möödunud . aasta V.E.S. esimehel N. Nel-gä „Püha põline ja üllas" ja ,.Vaimu ette õrnalt tõuseb". Eeskava lõpuks esitas; pr. Adele Ünt omaloomingu Eesti Vabariigi 61. aastapäevaks,' mida ta ise ette kandis- Aktus lõppes hümniga. • • : ;:.v/ Varicouveri Ees ti koguduste j a: vaimulike ühine jumalateenistus peeti 24. veebruaril EELK Vancouveri Peetri koguduse! pühakojas.. Jumalateenistus algas orelieelmänguga ( )Kalla kallis isa käsi". Organist Tarmo Viitre. ; Algusliturgia pidas Peetri koguduse õpetaja f. Vaga, millepeale pidas lis'el. Ta tervitas kokkutulnud arvu- päevakohase eestpalve Eesti Orto-kat rahvahulka ja kuna see pii temahoksi ülempreester dr. Rüüs.: ;. viimane ametlik esinemine, siis tänas|' Vancouveri Eesti Segakoor esitas oma kaastöölisi möödunud; aasta" jooksul tehtud töö eest. Järgnes dr.. Taimi Proos'i sisukas sõnavõtt, mis oli kui päevakohane sissejuhatus aktusekõnele. Sütitava aktusekõne pidas August Kaarna, kes pöördus eriti noorte poole, et need kannaksid edasi vaba-dusetuld, kui vanem põlv variseb. Järgnevalt Eesti Ühendatud Koguduse naiskoor A. Vanema juhatusel laulis kaks laulu „Minge üles mägedele" ja „Mu rneelen kuldne kodukotus", klaveril pr. T. Jääger. | 'Solist Mai Swart laulis populaarse j,.Nüüd õitsvad kodus valged ristik- I heinad", klaveril helikunstnik Ülo j Valdma, kes hiljem esitas veel jõuli- • se klaveripala. L. van Beethoven'i (IPaIve", juhatas pr. Helmi Tutti. Vancouveri Eesti Kodükiriku jutlustaja W. Jääger luges pühakirja. :-\ Päevakohase jutluse pidas Peetri koguduse õpetaja T. Vaga, käsitades Matteuse ev. 22,15—22. Isamaa vabaduse- eest 'langenute mälestamiseks lauldi pr. A. UnVi poolt 24. 2. 1979. a. loodud laulu ..Võitlejad vahvad, kes vabadust tõite." Eesti Ühendatud Koguduse jutlustaja dr: Ärtur Proos pidas lõpupalve ja kogudus kuuldavalt luges Meie Isa palvuse. Jumalateenistus lõppes hümniga. Vancouveri eesti pensionärid oma viimasel kokkutulekul 21. veebruaril lvi Valgre kandis ette meie aktus- tähistasid ka E.' V. 61 .aastapäeva. ,te raudvaraks kujunenud Marie Un- Pensionäridel on kauniks kombeks der'i „Sõduri ema", mis oma sisult saanud tähistada meie riiklikke ja ka kunagi ei vanane. Eesti Ühendatud Koguduse näis-trio koosseisus: E. Kuusk, L. Kuusk ja L. Craven laulsid „Vaikne lapsepõlve kodu". ' Vancouveri Eesti Segakoor dr. E. Müügil ,',MBB IB.8J" lolitees 958 Bröadviedw Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6 T.E.S. Täienduskeskkpoli traditsiooniline omaloomingu õhtu reedel, .2." märtsil oli ka keskkooli E. V* 61. aastapäeva tähistamine. Keskkooli õpilaspere koos lastevanemate ja külalistega täitsid E. Maja suures saalis poolkaares asetatud istmeteread, jättes keskele küllaldaselt vaba põrandat esinejatele. . ' Aktuse avapalvuse ütles Vivian Birk, mille järele Eesti Sihtkapital Kanadas esimees H. Lupp avasõnas rõhutas meie noorte suurt osatähtsust, meie keele, kultuuri,; meie rahvusliku omapära ja meie vabadusvõitluse edasikandmisel. „Ka. teile armsad noored täna siin, on eesti andsid raskemailgi.aegadel oma lastele edasi eesti keele, rahvaloomingu ja vabadusiha. Ka meis noortes elab siin võõrsil sama pärivuslik elujõud, sama rahvuslik elutahe. Iga ühiskon^ na alusmüüriks on järgmine generatsioon . . . Kui püsivad meie keel ja 'teised rahvuskultuuri edasikandvad traditsioonid, siis. püsib eesti rahvas". - Kõne järele esitas- keskkooli noorem rahvatantsijate.rühm Ahne Tülli juhatusel neli rahvatantsu: „Õige ja vasemba", ..Meremeeste valss", „Kü-kitamistants" ja „Kägara". Pillimeheks oli Ellen Salumets-Tüll. . ' A. H. Tammsaare romaani „Kõrb- Eva Wilson-Märfsoni Otto Martsoni rahvas pannud oma üsü, lootuse ja j oja peremees" kokkuvõtte esitas kindla, teadmise, et olete need, kes:[Jaan Vaikla ja katkendi romaanist edasi kannavad meie rahvuslikku luges Peeter; Kivioja. ' Oma lühiluuletuse „Tänavai'' esitas Erik. Konze:ja klaveripalaga esines Susi Holmberg. '•'•> ; ja võitlust." ütles kõneleja;. Meie algkool ja,keskkool on •teinud endale hea nime ja on leidnud tunnustust nii föderaalvalitsuse kui ka;Anne! Kriisa „Kolm aastat eesti vasele kunstnikule jätsid need süga-' Ontario haridusministeeriunii poolt;' keskkoolis" andis humoorika läbilõi-va mulje. Tema töödes esinevad vor- saades ka rahalist toetust. Mõlemad! ke kooliajast ja tegevusest lõpeta-mid ja'ideed on põhjamaa looduse inspiratsioon ja peegeldub lapsepõlve mälestuste müstitsism. Mehhiko värvid, paike ja varjud on .sensitiivselt mõju avaldanud. Mai Onno on arendanud loomuliku, imeilusa ja omapärase stiili, mis märgib ühte tõelist, inspireeritud ja -andekat kunstnikku. See näitus on veel omapärasem ja huivtavam meile, kes me Leenat tunneme, et nüüd õpime teda tundma küi noort kunstnikku. Lõpetades Toronto ülikooli „Fine Arts" kraadiga täiendas Leena oma haridust mitmetes Toronto kunstikoolides ja töötas tuntud kunstnikkude ateljeedes. Ta on juba oma töödega esinenud, näitustel Burlingtonis, Hamiltonis, Mas-sey Hallis, Torontos ja Scarborough Civic Centre's. Leena töötab pesmiselt pliiatsi ja pastellidega. Realism on tema tööde juhis. Huvi kaarte, joonte ja sügavuse vastu mõjutab tema vaatlust objektidest tegelikus elus või kujutlusis. Tema loov.energia pn suunatud nende elementide abstraktseks ülekandmiseks paberile." y Meeleolukale aktusele ütles lõppsõna L.E.S. abiesimees Väino Einola ja sellele järgnes Eesti hümn ning lipu väljaviimine. Hiljem perenaiste 1 poolt korraldatud kohvilauas istudes koolid on Saanud teiste rahvustega võrreldes parima/hinnangu, milleks on kaasa aidanud: 1. õpetajaskond-des: „Mul Oa hea meel, et olen käinud eesti koolis ja Õppinud tundma vanemate maad ning õppinud tär-eesotsas koolijuhatajatega, 2, kodud,! kust, mida keegi ei saa mult võtta." õrna arusaava suhtumisega ja 3. noo- Ellen Valteri referaat: „Seadused" Reedel, 23. märtsil esinevad Mont-, realis ühise külaliskontserdiga Eva Wilson-Märtson ja Karl Otto Märt-son. Montreali Eesti Selts on varunud kontserdiks Montreali südalinnas asuva Windsor hotelli avara Ver-sailles saali, kus kahel viimasel aastal on leidnud aset Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine. See on Eva Wilson-Märtsoni ja Karl Otto Martsoni esimene esinemine Montrealis;, varem on.mõlemad kunstnikud esinenud Torontos, New Yorgis, Bostonis ja Chicagos, leides igal pool sooja •'.-Vastuvõttu' ja arvustust. Nende ühise kontserdi kavas Montrealis on eesti, soome, itaalia ja saksa helitöid samuti, kui valik GriegT lauludest.- .... : -,.-v Kontserdile järgneb samas hotellis ühes väiksemas saalis koosviibimine, kiis Karl Otto Märtson kõneleb oma muljetest ringreisudel ning kokkupuuteist kaaseestlastega. Osavõtuks sellest koosviibimisest on tarvilik eelregistreerimine Montreali Eesti Seltsi juhatuse juures. Kontsert algab kell 7 õhtul. . Pühapäeval, 25. rriärtsrl esineb Karl Otto Märtson orelikontserdiga Montreali Jaani koguduse jumalateenistusel. muid tähtpäevi,. Oli kogunenud üle kuuekümne inimese, keda tervitas uus esimees Albert Krug. Viimane andis sõna õpetaja Thomas Vaga'le kes., pidas palvuse ja ka luges ette ühe yaimuliku4üuletuse, mis oli saadetud Kodu-Eestišt. Päevakohase lühikõne pidas Kus tp Pikker, toonitades, et selle 61. aasta jooksul on palju muutunud ka meie • ise oleme muutunud, kuid õiguse-nõue vabadusele on jääv. Adele Unt luges veel oma luuletuse pühendatud E. V. 61. aastapäevaks. Lauldi „Hoia Jumal Eestit". Päevakohase luuletuse esitas veel I. Vahre ja pensionärid kogunesid kohvik-ua ümber, et veeta' pool tundi vesteldes. lllllMHlllllllllllllllllllllllllilllllllllllHlllllllllllllllilllillliniHi Eesti Sihtkapital Kanadas Annetused ja testamendi-pärandused on tulumaksuvabad. Annetaja soovid täidetakse. EESTI MAJA, 958 Broadview Ave. Toronto, Ont. M4K 2R6 fiiiiiiiiiiiiniiiiiii^iiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiit Põhjalq Tütarde red, kes olles lõpetanud algkooli, jätkavad õppimist keskkoolis. • Kümneliikmeline tütarlaste koor Anne Tülli juhatusel esitas „Ühte laulu ..." ja „Mu kaunis kodusaar ..." Aktusekõne pidas õpilane Richard Laanvere. Lühikeses, kuid väga sisu-oli samuti humoristlik ja kutsus esile kuulajaskonnas naerupuhanguid. Lühikese vaheaja järel(j esitas vanem rahvatantsu rühm Hugo Valteri juhatusel mitu rahvatantsu. Pillimeheks oli tuntud Allan Liik. Omaloomingut esitasid: Tracy Gi-kas jä selge diktsiooniga esitatud;-kõ-'. rolami „Minu lemmikloom", Mia nes tõstis kõneleja esile meie sini- j:Te i n ~ >|Puuleht" ja Marika Mäeste must-valget rahvuslippu kui meie j — jutustus jänesepojast. , - esindajat ja ühendajat kõigil mand- i Eduard Oja — Eesti tantsu kandis reil ja meredel." Detsembris 1918; a. ette klaveril Martin Kiik ja Rock-heisati sini-must-valge Pikk Herman- muusikast andis ülevaate Linda Kol-nil ja juunis, 1940 bolshevik, meie ü- Luuletusi esitasid Aino Müller rahva vaenlane, rebis maha meie ar beck, Karin Meiboom, Peter Ilves, mastatüd lipu jä asendas meie lipu punalipuga'' ütles kõneleja jätkates: ,,VõitIus meie.maa ja rahva taasvä-bastamiseks on samaaegselt võitlus ka meie asupaigamaa vabaduse säilitamise eest" . . . „Meie- esivanemad esitas pr. Laine Pant värviliste diapositiivide saate „Eesti rahvarõivad". Kõikide londonlaste poolt südamlik tänu külakosti toojaile prof. Toivo Miljanile Waterloost. ning hr. Emil Eermele ja pr. Laine Pantile Torori- Vivian Oder ja Carl Haamer. Riina Kaunismaa luges ette oma Jalutuskäik talvel" ja Ööna Mällo — „Mar-j a d - . . : Oma kirjandeid kandsid ette Katrin Sommer, Martin Liik, Ingrid Mandra ja Liisa Hess. Tütarlastekoor Anne Tülli juhatusel esitas lõpuks „Kes võib tuuleta ....": ja; „Tursamäe polka" mis sai kuulajaskonnalt tugeva aplausi.- Ingrid Rwbergile Montreali kaks eriliselt väljapaist: vat eesti noort — Kalev ja Ingrid Ru-berg, kes mõlemad mitmel puhul juba varem on leidnud tunnustust oma akadeemiliste saavutuste eest, .on saavutanud erakordset: tähelepanu kui kaks liiget MIT. (Massachusetts Institute of Technology) 8-liikmelises grupis, kellele langes osaks USA nimeka kuukirja ..Progressive Archi-tecture" esimene auhind USA Department of Health and Welfare ülesandel läbi viidud vanainimeste korteri-majade kavandamise ja hindamise projekti alal. Selle auhinnatud grupi koosseisu kuulub seitse MIT õppejõudu, kaasa arvatud Kalev Ruberg, kes'pärast selle, ülikooli lõpetamist magistri kraadiga arhitektuuri alal möödunud aastal ..kutsuti selle maailmakuulsa õppeasutuse õppejõuks, kuna Kalevi abikaasa Ingrid — kes praegu kirjutab oma diplomitööd ar-hitekruuri äial McGilli ülikooli juures Montrealis — oli ainuke.väijäspoolt kutsutud.' Kalev Ruberg on praegu „laenutatüd" MIT poolt USA valitsuse poolt ellu kutsutud erilise päikeseenergia kasutamise võimaluste uurimise keskuse juurde Washingtonis. Ainult 23 aastat vana, on Kalev Ruberg võitnud enesele päikese-energia kasutamise uurimuse alal laialdast tähelepanu. Mõlemad — Kalev ja Teadustajatena . tegutsesid Mikk i Ingrid Ruberg ön kahekordsed Lel- Jõgi ja Silvia Vaikla. Õhtu lõppsõna lepi ja Tartu Instituudi stipendiaa ütles keskkooli juhataja E. Marten. did. Hiljuti pidasid Põhjala Tütred cr.ia piduliku, tõotuse andmise:koonduse. Ngdr.' Kai Tarum avas koonduse lugedes Marie Underi luuletuse. Marika Mäeste pidas kõne, „Mida gaidlus on mulle andnud. Ta rääkis et gaidlus on organisatsioon kus ta on leid-nud toredaid' sõpru, kellega koos ko- . gutud mälestusi koonduselt ja laagritest. Hellake Lee Metsalo. luges järgmiseks lipkonna tõotussalmid, i"is lõppesid; sõnadega: ..Uute- Põhjala Tütarde huuled, täna tõotavad Ua-maäd hoida, selle märgiks süütan siin tule, - niis/ nendegi südameis: "oi-dab." Ta süütas küünla ja uued hellakesed ja: gaidid asusid oma lubadus t ja tõotust andma. Hei 1 akese lubaduse andsid: Moira Kurm, Kristi Laansoo,, Heli Leesment, Liisa No-vek, Ellen Oiling, Anne Ruberg. EUen Silm ja Erika Verret. Gaidi tõotuse andsid: Tiina Hubel, Ingrid. JürnuiV Helen Liiholm. (Sandra Kasturi. I:;gi- . Mai Loorand, Monica Reijo ja ElWn Rüberg. Tõotuse võttis vastu edr. Liia Orav kes türukutele nende gai-diteele kaasa andis selgesõnalisi juhiseid ja südamesse minevaid õpeiu-si. •;• Järgnes lipkonna juhi ngdr. Mar- . got Nortmaa sõnavõtt. Ta andis üle teenetemärgid ja teated nii tüdrukutele kui ka vanematele. Lipkonna juht rääkis süvisest laagrist, järgmise aas tasest sõidust ülemere, vajalikest töödest Järvetare juures ja vanematekogu virkadest emadest. Lipkond avaldab tänu pr. Sõrmusele,, kes kinkis lipkonnale kauni omakootud vöö. Enne kohvi jasuupistete nautimist esitasid tüdrukud huvitava jä mitmekesise eeskava. Nähes neid^ talente selles eeskavas: ön juba etteiteada et lipkonna 30-n-:s aastapäeva pidu tuleb väga huvitava: eeskavaga. Pidu toimub Eesti Majas 7. aprillil 1979 algusega kell 7. Gaidid loodavad, et nende sõbrad arnikalt sellest peost osavõtavad, millest nii võiks kujuneda selleaastane suürkük-kutulek kõigile, kellel meie noortetöö on südameasjaks. Hc jÕLlll] mis, jas. ga p| maa] ühinj ber. jõulij .'•vgitusl risoc Mar: .Röqcl •Sai| seltsi koini vali^ Leml •põhi Roo cl ESI Saidll Roocl fano^ ' pidal • Ref Konil Peeu] ESl tud dc si .elu dt . tüür paar ees tl 'sünd kiu on 7! naisi ga. nud'1 . hollal vii biil : eesth seks,) ' • alai; Ei •köi.kil Mõm ei uil vast il ' jäetul ei tu ' Eel •' aas.td nisat • van (| viud tuh- Se lasra] oma u nga| poolil tshelf ' gann] meesi van rnek.l Tanlel Övi .'• Kulti .tuse nidci] forml kod tj ' suru orga kaucj riimil tust mu vi maj:i -üsa-yi test tuur-1 F.O; s i k u l | -Ees J Holl; likkj ' Taiet Hl et H4 le olüii viks nast Sooni nen sporc naril J Hei ba r< gati rahvi Tallil! vait rääkil jätka On iha j iil munil vad \ i hem^ rutfeH Iga u sa siJ
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, March 8, 1979 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1979-03-08 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E790308 |
Description
Title | 1979-03-08-04 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | 4 NELJAPÄEVAL, 8. MÄRTSIL — THURSDAY, MARCH 8 „Meie Elu" nr. 10 (1517) £979 Elu" nr. 1Q { no iÄYÖTül Londonis, Ont. tähistati Eesti Vabariigi 61. aastapäeva Eesti Seltsi poolt korraldatud aktusega pühapäeval, 25. veebruaril YMCA ruumes. Aktusekõ-nelejaks oli prof. Toivo Miljah Wäterloo ühkooHst. Aktusele järgnes Eesti Kunstide Keskuse poolt korraldatud kunstinäitus ja hiljem kohvilauas istudes esitas pr. Laine Pant helilindi-värviliste diapositiivide saate „Eesti rahvarõivad". I ''; " Aktusele kogunes üle seitsmekümne inimese, mis oli osavõtjate arvu poolest viimaste aastate üheks suuremaks eestlaste kokkutulekuks Londonis. Osavõtjaid oli isegi kaugemalt, nagu Sarmast ja mujalt. Aktus algas lipu sissetoomisega, miile järele Ruth Terri esitas klaveril G'Canada ja siis lauldi ühiselt pulaulu „Eesti lipp". Avasõnad ütles Eesti Seltsi esimees Kaljo Loone, kes tutvustas külalisi; Eesti - Kunstide Keskuse esindajaid Emil Eermet abikaasaga ning pr. Laine Panti ja aktu- ; sekõnelejat Wäterloo Wilfrid Laurier ülikooli poliitiliste teaduste, õppejõudu prof .Toivo Milj an'it. Oma kõne alguses toonitas aktuse-koneleja, et asjaarmastajatel on kombeks jagada kõned kolme liiki: ühed on nn. ajaviitekõned, mis lihtsalt meel lahutavad ja aega raiskavad, teised on kuulajaile rahuldust andvad kõned, kolmandad on kõned, mis rahu rikuvad ja küsimusi tõstavad.; Kõneleja ütles, et ta sihilikult on asetanud oma tänase kõne -kolmandasse gruppi,1 sest aastapäeva tähistamine ei ole mitte ainult vormi-täitmine ja enesekiitmine, et „näe kui suuri asju oleme viimase aasta •;! jooksul korda saatnud", vaid see on ka kohapäräne ajavahemik, kus käes-jõukalt elavad ja kasvavad. Need on, mis eestluse tuuma täidavad ja rah-vuš- ideoloogiale mõtte annavad. Need on esimesed ja peamised tõkked venestuse vastu ja eraldavad eestlased teistest rahvustest. .Kultuur on see, mis kannab edasi jahvusluse müüte, mis annab mõtte ühiskonna tõekspidamistele jä mis toob tulevikule uut jõudu ootuste-lootuste müütide loomisega. Niisiis olen järeldusele jõudnud, et Eesti. .-Vabariigi originaal-tõekspida-miste jäädvustamisele — eesti rahva viljelemiseks omal maal — saame kõige enam kaasa aidata eesti kultuurile, keelele ja kunstile jõudu tööle soovimisega. Elagu eestlus, elagu Eesti igavesti! — lõpetas kõneleja oma sisuka sõnavõtu. KUNSTINÄITUS Aktusekõnele järgnes langenud kangelaste mälestamine. Pimendatud saalis süüdati kõnelaual olevad sini-must- valged küünlad ja täienduskooli õpilased Melanie Purres, Kadri - ja olevat nii; mineviku kui ka tuleviku/ Toomas Reikmanning^Astrid ja Pee perspektiivi panna. j ter Terri deklameerisid :Ruth Terri KOLM KÜSIMUST \; . klaverisaatel luuletuse '..Tuhanded Prof. Miljan tõstis oma sisukas ja kõrgetasemelises kõnes esile kolm küsimust: Mis on ranvuslus? Mis. on ideoloogia? Mis .on kultuur? Ta leidis, et kõige tähtsamat osa rahvuse enesetunde arendamisel s.t. rahvusluse kasvatamisel mängivad müüdid jä sümbolid. Ei ole tähtis, et müüt oleks ajalooliselt õige või et see sündis kauges minevikus; Piisab sellest, et rahvas müüdi omaks võtab/kui ühte oma iseäralikkuse tundemärki. Kõneleja defineeris ideoloogiat kui mõnele grupile omast vaadete, mõistete, ideeda ja, kujutluste süsteemi, mida võetakse' vastava grupi poolt tõena. Rahvusluse ideölogiseerimine toob alati 6sile konflikte teiste rah- . vustega, sest müüte (ideoloogiaid) ei saa ratsionaalselt analüüsida, arutleda või küsitleda. Miks aga üldse.rahvuslust ideologiseerida? Vastuse sellele küsimusele annab inglane Ernest Barker, [kes nentis, et rahvus tihti peale pürgib omalfe iseseisvat riiki asutama. Selgeks näiteks on sündmused Quebec'is, Shotimaal,. Shveitsis (kus Juura kanton jagati pooleks, et anda prantsuskeett rääkijaile oma poliitiline riigiosa), baskide rahvus-osades Hispaanias ja mujal maail- :.. mas, kaasaarvatud. ka Suur-Vene- • maal. .- • • • Ideoloogia poliitikas' on taandunud suure hooga. Igal pool, nii läänes kui ka idas ja lõunas on pragmaatika, heaolupoliitika või bürokraatia poliitilise ideoloogia iisendanüd. Saame selge näite Kanadast, kui.otsime vahet konservatiivide, j liberaalide või üus-demokraatide vahel. Ideolöogili-ne vahe leidub ainult parteide nime- 'des, mitte poliitikas. Sama on lugu ka Ameerikas ja isegi Soomes, kus klassipöliitika mõnede arvates veel elus on.. . v . MARXI-LENINI MÜÜT . -. Ka Nõukogude Liidus bn kompar teil sama ideoloogia kadumise probleem. Kogu süsteem; on ehitatud Marri-i enini müütidele, mida aaa ei kuidagi: enam rahvale omaks su- T L i d n . Teiseks suureks 'probleemiks ,on inf'ustrialiseerimisega tugev ma: ha jäämine Läänq-maadest, mis Surub •.ideoloogiat veelgi tagaplaanile, Kolmandaks on Suur-Venemaal rahvusideoloogiate sõda voi õigemini sõdade algus, mis omakorda teeb poliitilise ideoloogia tähtsusetuks. Aj älooli- : selt mahajäänud Marxi-Lenini jää-nuskommunism ei ole enam võimeli- ••. ne natsionalismi ületama. 'See ideoloogia jäänus, millest kompartei kramplikult; formaalselt (kuid ka mitte enarri usuga) kinni hoiab, on isegi parteis juba ammu vallutatud vene marurahvusluse poolt. Ja see vene. imperialistlik marurahvuslus : ongi, mis teised Nõukogude rahvused vihale viib ja neid Jomakorda vene rahvuslusele ohtlikuks teeb. Teiste sõnadega üteldes on Nõukogude Liidus poliitiline ideoloogia rahvuslikkude ideoloogiate poolt asendatud. •. < ; Mida, • see meile, välis-eestlastele, ütleb? Kas paneme kõrvad kinni, või , esitame endale küsimuse: Mida saame siin teha; et kaasa aidata eesti rahva edasielamise :võimaluste kinnitamisele omal maal? On ju meile kõigile selge, et eesti rahva tuum asub Kodu-Eestis ja jääb püsima ainult . niikauaks kui. eesti rahvas ennast eraldab teistest rahvustest. Jä kui- ; das ta seda teeb? Kultuuri abil — kirjanduse, muusika, filmi, kujutava ja taidekunsti abil — aga peamiselt 'keelest olenevate kultuuri-jharude on, mis tänapäeva Eestis jäljetud hauad". Siis luges EKK liige Leonhard Kahro ette Eestlaste Kesknõukogu Kanadas läkituse ja St. Cat-harinesi ja Kitcheheri Eesti Seltside kirjalikud tervitused; Seilejärele esitas õpilaskoor koolijuhataja Valdek Lenk'i juhatusel kolm laulu: E. Raja-loo — Eestile, rahvaliku laulu — Kodumaa tammed ja F. Saebelmanni — Kaunimad laulud. Kunstinäituse avas Eesti Kunstide Keskuse esindaja Emil Eerme, kes ka lühidalt puudutas EKK ülesandeid ja soove ühenduses eesti kunstimuuseumi asutamisega ja eesti kultuurivarade kogumisega. Kunstinäitusel oli esitatud nelja eesti kunstniku- Ägate Weberi, Otto Paju, Mai Onno ja Leena Raudvee töid. Kunstnike elulugusid tutvustas ja nende töid selgitas Toomas Mälolepsy, peatudes pikemalt endise londonlase Mai Onno ja praeguse londonlase noore kunstniku Leena Raudvee tööde yuu^ res, kes mõlemad kohal viibisid.! „Mai Onno saavutused on meile kõigile uhkuseks", seletas Toomas Mälolepsy, „Juba' varakult tunnustati tema annet, kunsti stipendiumigajAl-lende instituudis San Miguel de.Al-lende linnas/Mehhikos. Parast järgnenud õpinguid Itaalias abiellus ta tuntud küjuri^Lothar Kestenbaum- 'iga ja San Miguel de Allende jäi nende koduks, kus nad mõlemad on õppejõududeks ühes kunstiinstituudis. Mai ,Onno tööd on olnud näitustel Mexico Citys ja San Miguel de Allen-des, Mehhikos. Individuaal-näitused on olnud Milwaukees ja Los Angele-sis, USA-s ja Torontos ning Londonis, Kanadas. Viimane ühisnäitus koos abikaasaga toimus käesoleva aasta jaanuaris Mexico City kunstimuuseumis, mis võeti suure entusias-miga vastu.... Õli ja pastell on Mai Onno peamine meedia, kuigi ta kasutab ka pliiatsit, sulge ja tinti. Mai ise nimetab oma tööd ..lüüriliseks abstraktsiooniks", mis sobib hästi „post modernismi" valdkonda. Lapsena kasvas ta üles metsade ja orgude - rüpes, kus lilled hõljusid põhjataeva valguses — nii kodune pilt meile paljudele. Tule-- • .'••Hind- ' LP: # 71 (1) (laste) SÜGIS JÄ TALVE LAULUD $3.00 LP .#: 72 (2) (laste) KEVAD JÄ silVELAULUD ......1...... 3.00 LP # 7 3 (3) (laste) JÕULULAULUD l......;.!^....,..^.:;..... 3.00 LP # 74(4) (laste) TILLUKE TIBUJALAKE. 3.00 LP # 75 (5) (laste) ARMAS E ] ^ LP #3402 VINDILISED VIISID ( K o p v i l l e m ) ; . . . ^ 5.50 LP #3403 N. Põld NAAN PÕLD LAULAB 6.50 LP #3404 Järvi ja Kopvillem VIISE JA VINTE 5.50 LP #3405 H. Verder KAS MÄLETAD 6.50 : LP #3406 H. Verder SÕDURILAULUD..';^.:;.:..,.:..;.^^.;.l;;...:;...v--550 LP #3407 N. Põld JÕULULAULUD 6.50 LP #3408 E. Loo KÜLASIMMÄN 5.50 LP #3409 N. Põld PÕHJAMAA LAPSED 6.50 LP #3410 J. Villard KÜLALAULUD ...!....v.-..............v.. 5.50 LP #3411 I. Patrason—N. Põld::ENCHANTING E S T . 5 . 5 0 LP #3412 K Liiv & E. Loo TAMTSUTÄKT^ 5.50 LP #3413 N. Põld MUREMAA\L.::J-»»V^-VV-W»»-»»V"V»,1:./ .6.50 LP #3414 R. Andre ME TÕUSEME JÄLLE 5.50 LP #3415 A. Raudsepp 0N AEG ANTUD LAULDA ..6.50 LP #3416 H. Betlem JÕULULAULUD ••••^^ 6.50 LP #3417 E. Loo RAHA PANEB MTTAD:KÄIMA 5.50 LP #3418 V. Tali & H. Sepp MEENUB A^G ................. C.;.......... 6.50 LP #0025 TALLINNA LAINEIL I ......... j...,......:......................... 5.50 LP #0026 TALLINNA LAINEIL nl-^....»^-.-.---^-^-»...;^ 5.50 LP #1001 Heli heli TEEME POPPI y;-.....:,;.. -7.50 LP #1002 L. Ostrat ARMULAULU VIISE ...................................... 7;50 LP #1003 Kaljo & Tarmo SÄDEMED ;;„.,.^„»..,.;:.::.:u.:.:;:....:.w.;;„-:-7iÖ.' LP #1007 HÄMARIK «..^^i;.^;- 8.ÖÖ LP #1008 SUGAR SUGAR ; u;,,.....,..^.....,..»...,......».....»..;..;...., 8.00 LP #1009 JÜRI PEETERS 8.00 LP #7001 KAJAKAS LP #7201 PEEGELDUSI ................ 5.00 ;LP #7202 TULE RÄNDAME MÄNDIDE VARJUS 6.50 LP #6902 REET LP C. Animägi KUI MINA HAKKAN LÄULEMAIE 6.50 LP L. Corradi ARMASTAN 6.50 LP L. Corradi IGATSUS LIILIA 6.50 LP #7016..Orkester ESTONIA .......vi..:....;.;:.;.i:.4^.«.o:>;v.^.;;;;.v^.?;. 5.00 LP # 306 TÄHT ESTONIA TEATRIST .......................................... 7.50 yLP # 23 JAAN KUUSK . . . . . ^ LP #; 301 Estoniärr voice MEREMUINASJUTT . 7.50 LP # 302;Estonian vöice KALEVITE KANTS 7.50 LP #3419 EBÄTRUUDUS : 7.00 LP ,H.A.M. Riivald PÜPIAPÄEV 7.50 LP ' .H.AM. Riivald JÕULUD 7.50 LP H.A.M. Riivald LAULE KÕIGILE ............................. 750 LP • SÜDASUVI 7.00 LP # 122 ARMASTATUMAID EESTI LAULE ................ 7.00 LP SUVEÖÖ . . . . . . . 6 . 5 0 L P " •'•.-.LEPATRIINU.'-.;::.'.., ..„............,....:...:....... 7.00 LP #7601 LÕUNAMAALINN ....^ 7.50 LP # 010 S. Purre MA (NÄEN ,...........:..:...........;.....:.;....,..;...; 6.50 LP #3420 Dr. H. Tari „MIND ÄM UNUSTA" :............,. 7.00 Plaatide hindadele lisandub'; Ontario Jaemüügimaks 7% ja postiga tellides saatekulu. tÄHVÄROHKE VABARIIGI AASTAPÄEV VANCOUVER'(-M. E.) —• Eesti Va-: Rüüsi juhatusel esinesid kahe laulu bariigi aastapäeva pühitsemine vabas Eestis oli üks meie tähtsamaid pidulikke sündmusi, millega tähistati eesti rahva iseseisvuse deklaratsi-ooni 24. 2. 1918. a. See päev on sööbinud niivõrd rahva hinge, niida näitavad meie rahvarohked aktused paguluses. Mii oli ka Vancouveris 25. veebr, peetud aktusel täismaja ja aktus algas rõõmustaval kombel täpselt väljakuulutatud ajal. Pärast 0'Cänada laulmist, mida saatis .Eesti Ühendatud Koguduse noorte orkester, oli avasõna möödunud . aasta V.E.S. esimehel N. Nel-gä „Püha põline ja üllas" ja ,.Vaimu ette õrnalt tõuseb". Eeskava lõpuks esitas; pr. Adele Ünt omaloomingu Eesti Vabariigi 61. aastapäevaks,' mida ta ise ette kandis- Aktus lõppes hümniga. • • : ;:.v/ Varicouveri Ees ti koguduste j a: vaimulike ühine jumalateenistus peeti 24. veebruaril EELK Vancouveri Peetri koguduse! pühakojas.. Jumalateenistus algas orelieelmänguga ( )Kalla kallis isa käsi". Organist Tarmo Viitre. ; Algusliturgia pidas Peetri koguduse õpetaja f. Vaga, millepeale pidas lis'el. Ta tervitas kokkutulnud arvu- päevakohase eestpalve Eesti Orto-kat rahvahulka ja kuna see pii temahoksi ülempreester dr. Rüüs.: ;. viimane ametlik esinemine, siis tänas|' Vancouveri Eesti Segakoor esitas oma kaastöölisi möödunud; aasta" jooksul tehtud töö eest. Järgnes dr.. Taimi Proos'i sisukas sõnavõtt, mis oli kui päevakohane sissejuhatus aktusekõnele. Sütitava aktusekõne pidas August Kaarna, kes pöördus eriti noorte poole, et need kannaksid edasi vaba-dusetuld, kui vanem põlv variseb. Järgnevalt Eesti Ühendatud Koguduse naiskoor A. Vanema juhatusel laulis kaks laulu „Minge üles mägedele" ja „Mu rneelen kuldne kodukotus", klaveril pr. T. Jääger. | 'Solist Mai Swart laulis populaarse j,.Nüüd õitsvad kodus valged ristik- I heinad", klaveril helikunstnik Ülo j Valdma, kes hiljem esitas veel jõuli- • se klaveripala. L. van Beethoven'i (IPaIve", juhatas pr. Helmi Tutti. Vancouveri Eesti Kodükiriku jutlustaja W. Jääger luges pühakirja. :-\ Päevakohase jutluse pidas Peetri koguduse õpetaja T. Vaga, käsitades Matteuse ev. 22,15—22. Isamaa vabaduse- eest 'langenute mälestamiseks lauldi pr. A. UnVi poolt 24. 2. 1979. a. loodud laulu ..Võitlejad vahvad, kes vabadust tõite." Eesti Ühendatud Koguduse jutlustaja dr: Ärtur Proos pidas lõpupalve ja kogudus kuuldavalt luges Meie Isa palvuse. Jumalateenistus lõppes hümniga. Vancouveri eesti pensionärid oma viimasel kokkutulekul 21. veebruaril lvi Valgre kandis ette meie aktus- tähistasid ka E.' V. 61 .aastapäeva. ,te raudvaraks kujunenud Marie Un- Pensionäridel on kauniks kombeks der'i „Sõduri ema", mis oma sisult saanud tähistada meie riiklikke ja ka kunagi ei vanane. Eesti Ühendatud Koguduse näis-trio koosseisus: E. Kuusk, L. Kuusk ja L. Craven laulsid „Vaikne lapsepõlve kodu". ' Vancouveri Eesti Segakoor dr. E. Müügil ,',MBB IB.8J" lolitees 958 Bröadviedw Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6 T.E.S. Täienduskeskkpoli traditsiooniline omaloomingu õhtu reedel, .2." märtsil oli ka keskkooli E. V* 61. aastapäeva tähistamine. Keskkooli õpilaspere koos lastevanemate ja külalistega täitsid E. Maja suures saalis poolkaares asetatud istmeteread, jättes keskele küllaldaselt vaba põrandat esinejatele. . ' Aktuse avapalvuse ütles Vivian Birk, mille järele Eesti Sihtkapital Kanadas esimees H. Lupp avasõnas rõhutas meie noorte suurt osatähtsust, meie keele, kultuuri,; meie rahvusliku omapära ja meie vabadusvõitluse edasikandmisel. „Ka. teile armsad noored täna siin, on eesti andsid raskemailgi.aegadel oma lastele edasi eesti keele, rahvaloomingu ja vabadusiha. Ka meis noortes elab siin võõrsil sama pärivuslik elujõud, sama rahvuslik elutahe. Iga ühiskon^ na alusmüüriks on järgmine generatsioon . . . Kui püsivad meie keel ja 'teised rahvuskultuuri edasikandvad traditsioonid, siis. püsib eesti rahvas". - Kõne järele esitas- keskkooli noorem rahvatantsijate.rühm Ahne Tülli juhatusel neli rahvatantsu: „Õige ja vasemba", ..Meremeeste valss", „Kü-kitamistants" ja „Kägara". Pillimeheks oli Ellen Salumets-Tüll. . ' A. H. Tammsaare romaani „Kõrb- Eva Wilson-Märfsoni Otto Martsoni rahvas pannud oma üsü, lootuse ja j oja peremees" kokkuvõtte esitas kindla, teadmise, et olete need, kes:[Jaan Vaikla ja katkendi romaanist edasi kannavad meie rahvuslikku luges Peeter; Kivioja. ' Oma lühiluuletuse „Tänavai'' esitas Erik. Konze:ja klaveripalaga esines Susi Holmberg. '•'•> ; ja võitlust." ütles kõneleja;. Meie algkool ja,keskkool on •teinud endale hea nime ja on leidnud tunnustust nii föderaalvalitsuse kui ka;Anne! Kriisa „Kolm aastat eesti vasele kunstnikule jätsid need süga-' Ontario haridusministeeriunii poolt;' keskkoolis" andis humoorika läbilõi-va mulje. Tema töödes esinevad vor- saades ka rahalist toetust. Mõlemad! ke kooliajast ja tegevusest lõpeta-mid ja'ideed on põhjamaa looduse inspiratsioon ja peegeldub lapsepõlve mälestuste müstitsism. Mehhiko värvid, paike ja varjud on .sensitiivselt mõju avaldanud. Mai Onno on arendanud loomuliku, imeilusa ja omapärase stiili, mis märgib ühte tõelist, inspireeritud ja -andekat kunstnikku. See näitus on veel omapärasem ja huivtavam meile, kes me Leenat tunneme, et nüüd õpime teda tundma küi noort kunstnikku. Lõpetades Toronto ülikooli „Fine Arts" kraadiga täiendas Leena oma haridust mitmetes Toronto kunstikoolides ja töötas tuntud kunstnikkude ateljeedes. Ta on juba oma töödega esinenud, näitustel Burlingtonis, Hamiltonis, Mas-sey Hallis, Torontos ja Scarborough Civic Centre's. Leena töötab pesmiselt pliiatsi ja pastellidega. Realism on tema tööde juhis. Huvi kaarte, joonte ja sügavuse vastu mõjutab tema vaatlust objektidest tegelikus elus või kujutlusis. Tema loov.energia pn suunatud nende elementide abstraktseks ülekandmiseks paberile." y Meeleolukale aktusele ütles lõppsõna L.E.S. abiesimees Väino Einola ja sellele järgnes Eesti hümn ning lipu väljaviimine. Hiljem perenaiste 1 poolt korraldatud kohvilauas istudes koolid on Saanud teiste rahvustega võrreldes parima/hinnangu, milleks on kaasa aidanud: 1. õpetajaskond-des: „Mul Oa hea meel, et olen käinud eesti koolis ja Õppinud tundma vanemate maad ning õppinud tär-eesotsas koolijuhatajatega, 2, kodud,! kust, mida keegi ei saa mult võtta." õrna arusaava suhtumisega ja 3. noo- Ellen Valteri referaat: „Seadused" Reedel, 23. märtsil esinevad Mont-, realis ühise külaliskontserdiga Eva Wilson-Märtson ja Karl Otto Märt-son. Montreali Eesti Selts on varunud kontserdiks Montreali südalinnas asuva Windsor hotelli avara Ver-sailles saali, kus kahel viimasel aastal on leidnud aset Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine. See on Eva Wilson-Märtsoni ja Karl Otto Martsoni esimene esinemine Montrealis;, varem on.mõlemad kunstnikud esinenud Torontos, New Yorgis, Bostonis ja Chicagos, leides igal pool sooja •'.-Vastuvõttu' ja arvustust. Nende ühise kontserdi kavas Montrealis on eesti, soome, itaalia ja saksa helitöid samuti, kui valik GriegT lauludest.- .... : -,.-v Kontserdile järgneb samas hotellis ühes väiksemas saalis koosviibimine, kiis Karl Otto Märtson kõneleb oma muljetest ringreisudel ning kokkupuuteist kaaseestlastega. Osavõtuks sellest koosviibimisest on tarvilik eelregistreerimine Montreali Eesti Seltsi juhatuse juures. Kontsert algab kell 7 õhtul. . Pühapäeval, 25. rriärtsrl esineb Karl Otto Märtson orelikontserdiga Montreali Jaani koguduse jumalateenistusel. muid tähtpäevi,. Oli kogunenud üle kuuekümne inimese, keda tervitas uus esimees Albert Krug. Viimane andis sõna õpetaja Thomas Vaga'le kes., pidas palvuse ja ka luges ette ühe yaimuliku4üuletuse, mis oli saadetud Kodu-Eestišt. Päevakohase lühikõne pidas Kus tp Pikker, toonitades, et selle 61. aasta jooksul on palju muutunud ka meie • ise oleme muutunud, kuid õiguse-nõue vabadusele on jääv. Adele Unt luges veel oma luuletuse pühendatud E. V. 61. aastapäevaks. Lauldi „Hoia Jumal Eestit". Päevakohase luuletuse esitas veel I. Vahre ja pensionärid kogunesid kohvik-ua ümber, et veeta' pool tundi vesteldes. lllllMHlllllllllllllllllllllllllilllllllllllHlllllllllllllllilllillliniHi Eesti Sihtkapital Kanadas Annetused ja testamendi-pärandused on tulumaksuvabad. Annetaja soovid täidetakse. EESTI MAJA, 958 Broadview Ave. Toronto, Ont. M4K 2R6 fiiiiiiiiiiiiniiiiiii^iiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiit Põhjalq Tütarde red, kes olles lõpetanud algkooli, jätkavad õppimist keskkoolis. • Kümneliikmeline tütarlaste koor Anne Tülli juhatusel esitas „Ühte laulu ..." ja „Mu kaunis kodusaar ..." Aktusekõne pidas õpilane Richard Laanvere. Lühikeses, kuid väga sisu-oli samuti humoristlik ja kutsus esile kuulajaskonnas naerupuhanguid. Lühikese vaheaja järel(j esitas vanem rahvatantsu rühm Hugo Valteri juhatusel mitu rahvatantsu. Pillimeheks oli tuntud Allan Liik. Omaloomingut esitasid: Tracy Gi-kas jä selge diktsiooniga esitatud;-kõ-'. rolami „Minu lemmikloom", Mia nes tõstis kõneleja esile meie sini- j:Te i n ~ >|Puuleht" ja Marika Mäeste must-valget rahvuslippu kui meie j — jutustus jänesepojast. , - esindajat ja ühendajat kõigil mand- i Eduard Oja — Eesti tantsu kandis reil ja meredel." Detsembris 1918; a. ette klaveril Martin Kiik ja Rock-heisati sini-must-valge Pikk Herman- muusikast andis ülevaate Linda Kol-nil ja juunis, 1940 bolshevik, meie ü- Luuletusi esitasid Aino Müller rahva vaenlane, rebis maha meie ar beck, Karin Meiboom, Peter Ilves, mastatüd lipu jä asendas meie lipu punalipuga'' ütles kõneleja jätkates: ,,VõitIus meie.maa ja rahva taasvä-bastamiseks on samaaegselt võitlus ka meie asupaigamaa vabaduse säilitamise eest" . . . „Meie- esivanemad esitas pr. Laine Pant värviliste diapositiivide saate „Eesti rahvarõivad". Kõikide londonlaste poolt südamlik tänu külakosti toojaile prof. Toivo Miljanile Waterloost. ning hr. Emil Eermele ja pr. Laine Pantile Torori- Vivian Oder ja Carl Haamer. Riina Kaunismaa luges ette oma Jalutuskäik talvel" ja Ööna Mällo — „Mar-j a d - . . : Oma kirjandeid kandsid ette Katrin Sommer, Martin Liik, Ingrid Mandra ja Liisa Hess. Tütarlastekoor Anne Tülli juhatusel esitas lõpuks „Kes võib tuuleta ....": ja; „Tursamäe polka" mis sai kuulajaskonnalt tugeva aplausi.- Ingrid Rwbergile Montreali kaks eriliselt väljapaist: vat eesti noort — Kalev ja Ingrid Ru-berg, kes mõlemad mitmel puhul juba varem on leidnud tunnustust oma akadeemiliste saavutuste eest, .on saavutanud erakordset: tähelepanu kui kaks liiget MIT. (Massachusetts Institute of Technology) 8-liikmelises grupis, kellele langes osaks USA nimeka kuukirja ..Progressive Archi-tecture" esimene auhind USA Department of Health and Welfare ülesandel läbi viidud vanainimeste korteri-majade kavandamise ja hindamise projekti alal. Selle auhinnatud grupi koosseisu kuulub seitse MIT õppejõudu, kaasa arvatud Kalev Ruberg, kes'pärast selle, ülikooli lõpetamist magistri kraadiga arhitektuuri alal möödunud aastal ..kutsuti selle maailmakuulsa õppeasutuse õppejõuks, kuna Kalevi abikaasa Ingrid — kes praegu kirjutab oma diplomitööd ar-hitekruuri äial McGilli ülikooli juures Montrealis — oli ainuke.väijäspoolt kutsutud.' Kalev Ruberg on praegu „laenutatüd" MIT poolt USA valitsuse poolt ellu kutsutud erilise päikeseenergia kasutamise võimaluste uurimise keskuse juurde Washingtonis. Ainult 23 aastat vana, on Kalev Ruberg võitnud enesele päikese-energia kasutamise uurimuse alal laialdast tähelepanu. Mõlemad — Kalev ja Teadustajatena . tegutsesid Mikk i Ingrid Ruberg ön kahekordsed Lel- Jõgi ja Silvia Vaikla. Õhtu lõppsõna lepi ja Tartu Instituudi stipendiaa ütles keskkooli juhataja E. Marten. did. Hiljuti pidasid Põhjala Tütred cr.ia piduliku, tõotuse andmise:koonduse. Ngdr.' Kai Tarum avas koonduse lugedes Marie Underi luuletuse. Marika Mäeste pidas kõne, „Mida gaidlus on mulle andnud. Ta rääkis et gaidlus on organisatsioon kus ta on leid-nud toredaid' sõpru, kellega koos ko- . gutud mälestusi koonduselt ja laagritest. Hellake Lee Metsalo. luges järgmiseks lipkonna tõotussalmid, i"is lõppesid; sõnadega: ..Uute- Põhjala Tütarde huuled, täna tõotavad Ua-maäd hoida, selle märgiks süütan siin tule, - niis/ nendegi südameis: "oi-dab." Ta süütas küünla ja uued hellakesed ja: gaidid asusid oma lubadus t ja tõotust andma. Hei 1 akese lubaduse andsid: Moira Kurm, Kristi Laansoo,, Heli Leesment, Liisa No-vek, Ellen Oiling, Anne Ruberg. EUen Silm ja Erika Verret. Gaidi tõotuse andsid: Tiina Hubel, Ingrid. JürnuiV Helen Liiholm. (Sandra Kasturi. I:;gi- . Mai Loorand, Monica Reijo ja ElWn Rüberg. Tõotuse võttis vastu edr. Liia Orav kes türukutele nende gai-diteele kaasa andis selgesõnalisi juhiseid ja südamesse minevaid õpeiu-si. •;• Järgnes lipkonna juhi ngdr. Mar- . got Nortmaa sõnavõtt. Ta andis üle teenetemärgid ja teated nii tüdrukutele kui ka vanematele. Lipkonna juht rääkis süvisest laagrist, järgmise aas tasest sõidust ülemere, vajalikest töödest Järvetare juures ja vanematekogu virkadest emadest. Lipkond avaldab tänu pr. Sõrmusele,, kes kinkis lipkonnale kauni omakootud vöö. Enne kohvi jasuupistete nautimist esitasid tüdrukud huvitava jä mitmekesise eeskava. Nähes neid^ talente selles eeskavas: ön juba etteiteada et lipkonna 30-n-:s aastapäeva pidu tuleb väga huvitava: eeskavaga. Pidu toimub Eesti Majas 7. aprillil 1979 algusega kell 7. Gaidid loodavad, et nende sõbrad arnikalt sellest peost osavõtavad, millest nii võiks kujuneda selleaastane suürkük-kutulek kõigile, kellel meie noortetöö on südameasjaks. Hc jÕLlll] mis, jas. ga p| maa] ühinj ber. jõulij .'•vgitusl risoc Mar: .Röqcl •Sai| seltsi koini vali^ Leml •põhi Roo cl ESI Saidll Roocl fano^ ' pidal • Ref Konil Peeu] ESl tud dc si .elu dt . tüür paar ees tl 'sünd kiu on 7! naisi ga. nud'1 . hollal vii biil : eesth seks,) ' • alai; Ei •köi.kil Mõm ei uil vast il ' jäetul ei tu ' Eel •' aas.td nisat • van (| viud tuh- Se lasra] oma u nga| poolil tshelf ' gann] meesi van rnek.l Tanlel Övi .'• Kulti .tuse nidci] forml kod tj ' suru orga kaucj riimil tust mu vi maj:i -üsa-yi test tuur-1 F.O; s i k u l | -Ees J Holl; likkj ' Taiet Hl et H4 le olüii viks nast Sooni nen sporc naril J Hei ba r< gati rahvi Tallil! vait rääkil jätka On iha j iil munil vad \ i hem^ rutfeH Iga u sa siJ |
Tags
Comments
Post a Comment for 1979-03-08-04