Meie Elu = Our life, March 8, 1979

              / N E L J A P Ä E V A L , . ' 8. MÄRTSIll - THURSDAY, MARCH 8 „MeieElu" nr. 10 (1517) 1979
jBonasild Kodumaale 1979" toimus
pühapäeval, 4. märtsil Eestil Majas.
Avasõna ütles EKN Rahvuskultuuri
komisjoni esimees Avo Kittask, kes
oli ka teadustajaks kavalises osas.
Lühikeses palvuses saatis praost 0.
Rihm tervitused kodumaale..'
Eesti Vabariigi: aupeakorisuL J.
"Heinsoo tervitas kodumaa eestlasi
Eesti Vabariigi esindajana üteldes,
et.venelastel pole Tartu rahulepingu
"kohaselt õigus hoida Eestis okupat-
•siüonivägesid, röövida Eesti maa­põuevarasid
ögä hakata eestlasi
muutma nõukogude inimesteks.
Eestlane oli vaba ja tahab' olla eest­lane
omal maal Kodumaalt saabu­nud
memorandumid heidavad' val­gust
seal valitsevale olukorrale, kuid
loodetakse, et praegune kord kunagi
RTilUtub. ; \|.:-/\-!;' •
7,Võitlus jätkub 24. veebruari vai­mus"
oli kone teemaks Eesti Kesk­nõukogu
Kanadas abiešimehel H.
Luppil. Ta puudutas, praegu kodu*
maal valitsevat rasket olukorda eriti
toitlustamise i alal; meie loodusvara­de
röövimist venelaste poolt ja ini­meste
põhiõiguste mahatallafnist.
Kuigi kodumaaga suhtlemises peame
olema ettevaatlikud, pole meil min­git
lahusolekut kodumaal elavate
Sõnavõttude vahel toimusid muusi­kalised
ettekanded. Peetri koguduse
Noortekoor „Lootus" Rosemarie Lin­dau
juhatusel lauüs Kaugel" (H.
K ä n d ) , , .Priiuse hommikul" (K.
Türnpu) ja kuula j askonna püs tiseis-tes
„Hoia, Jumal, Eestit" (J. Aavik).
Sopran Evi Valge esitas „Käkimäe
Kägu" (V. Loigu) ja „Küla /mul üt­leb"
(rahvalaul, sdn. J. Zeiger). Kla­veril
saatis S. Kerson. •':/'.'. •
, Tarmo Teng esitas klaverilV„Laul
männile" (M. Saar) jä „Canadian
rhapsody" :(C. Stone).
Bass-bariton Jaan Medri, Stella
Kersoni klaveri saatel, esitas ..Mure­maa"
(R. Päts)-ja JLäul sõnajala
õiest" :(T.:Vettik).. /
Rosemarie Lindau laulis „%ui ma
olin väiksekene" (rahvalaul sdn M.
Härma). Kitarril saatis Peeter Kop-villem.
Õed Lindaud: Rosemarie, Ellen ja
Reet laulsid Peeter Kopviliemi kitar­ri
saatel ja kaasalaulmisel „Kannel
daja" (rahvalaul, sdn. "R. Toi) ja
„Naabri Mari" (rahvalaul).
Eelmistel aastatel oli Kultuurilau
reaalide austamine ja stipendiumide
teatavaks tegemine eraldiseisva üri­tusena.
Tänavu sündisid need kaks
üritust koos ja noorte stipendiaatide
2.50
• • • * * * * « • « t o « « l o o a t a **
kaasmaalastega. Vabas maailmas esinemised kodumaale näitas pagu-
. elavate eestlastena oleme vabaduse laseestlaste jätkuvat eesti kultuuri
mõtte kandjad ja nõuame Eesti Va­bariigi
õiguste taastamist ja põhilisi
inimõigusi. Oleme jälle Eesti eest
võitlejad ja jätkame võitlust 24.
veebruari vaimus.
A. Truuvert, Eesti Liit Kanadas
esimees, 'kõneles teemal /-.«•Hoiame
kokku". Qlles laialipillatud maailmas
on eestlased püüdnud end organisee­rida,
on loodud oma koolid, mitme­sugused
ühingud, oma ajakirjandus
. j n.e. Selliste organisatsioonide kesk­organiga
tsioon seob Kanada organi­satsioone
.ookeanist ookeanini. Eesti
Ajaloo /Komisjonil on teoksil suure
ajalooraamatuEestlased Kanadas"
järgmine köide. Anti välja ingliskeel­ne
broshüür Eesti tutvustamiseks. '
IL E. Võitlejate Ühingu esimees Ä.
•Kala/ tervitades'' eestlasi kodumaal;
/ütles, et sõjamehed tunnevad eriti]
V. murel, valitseva venestamise pärast
•kv-^iunaal, Vabas maailmas tegutse­vad
veel -E. V. diplomaatlikud esindu­sed,
Toronto linna Raekoja ees lehvis
shi-must-valge E; V. aastapäeval.
Meie kõikide püha kohus on võidel­da
Eesti vabaduse 'eest. Praegune
.^Qukogude-Liit on, suur rahvaste
vangla. Ta terroriseerib ja. orjastab
/ mitte ainult Baiti rahvaid vaid ka
hulk teisi rahvusi/ Praegusi N.-Liidu
juhte ei austata isegi väljaspool lei­duvate
kommunistide poolt. Kõik
diktatuurid on kord kokküvarisenud
ja ühel päeval tõusevad kõik allahei
•'/"• 'detüd. rahvad, hagu üks mees, selle
pärast, säästke oVna jõudu[ .
Eesti -Skautide \ Maleva • Kanadas
/ abi juht Ervin. Aleve tutvustas Eesti
.skautluse arengulugu ja selle organi
/satsiponüist vormi. Meie Eesti/skau­did
ja gaidid on igal pool, kus vähegi
suurem eestlaste koondis. Kuigi seo­tud
asukohamaade vormidega, ollak­se
südames =siiski eesti noored.
RAUDSEPA
Märtsikuu 1979
Astronoomiliselt algab meil kevad
21. märtsil, Öösel kell 0:22. Päike, tul­les:
lõunapool t, kulgeb ekvaatorit nn.
kevadpunktis. Päev ise kannab meie
ialendrites> nimetust „kevadine/pöö­ripäev".
Sellest peale hakkab päike
oma energiat puistama päevpäevalt
rohkemal määral põhja poolkerale,
ööd lühenevad, andes | seega rohkem
üsa päevapikkustele jn^. 1,3. märtsil
toimub osaline (0.858) kuuvarjutus
(nähtav Kanada, kirde-osas). Kuu­varjutus
võib toime tulla tehniliselt
vaid täiskuu faasi ajal (päikesevarju­tus
aga noorkuu faasi ajal). 13. oleks
kuuvarjutuse käik järgmine: pärast
lõunat kell 13:11 astub Kuu maakera
Tärju-koonüst ümbritsevasse poo.l-yarju
(penumbrasse); kell 7 14:29
jõuab ta juba täis varju, Varjutuse
kõrgpunkt on kl. 16:09; Kuu muutub
punaseks; väljudes umbrast kl. 17:47
ja läbides (teisel küljel) penumbra,
lõpeb terve varjütus kl. 19:05 õhtul.
'Seega kestvus lagi 6 tundi. Varjutusel
ei muutu Kuu mitte päris tumedaks.
Väheneb vaid ta heledus ja värvus.
/ Kuu- kaugused maakerast märtsis
ori: apogee (405 900 km) 10. märtsil
ja perigee (361.990 km) 26. märtsil.
Noorkuu faas — 27. märtsil.
Planeetidest on vaadeldavad Veenus
(—3,6). Tõuseb u. 1,5 tundi enne. Päi­kest
väga madalal kagu horisondile.
/ Mars asub kuulõpul üsna Kuu' ligi­dal
ja liig madalal taevaserval mu­gavamaks
vaatlemiseks. Jupiteri on
kerge leida: asub kõrges asendis
Vähja thtk. 9, märtsil 5 kraadi Kuu
kettast kagus Päikese loojumise ajal.
Loojub pisut enne5 Päikese tõusu ka-viljelemist.
Kultuurilaureaatide jä stipendiaa­tide
austamisel Eesti Kultuurfpndi
esimees prof. Jääri Timusk juhtis tä­helepanu
ajaloo vältel kadunud rah­vastele.
Püsima on jäänud rahvad
tugeva kultuuriga. Kultuuri säilita­miseks
on vaja juurdekasvu, ja jaga­tud
stipendiumid õhutavad noort
meie omakultuuri alal tegutsema. S.
Kersph stipendiumifondi esimehena
ütles noortele, et olete need, kes kan­navad
edasi eesti kultuuri ja tänas
käendajaid/kes kaasa aitavad ja noo­ri
sellele tööle ergutavad.
Eesti Kultuurifond oli valinud tä-riavusteks
kultuurilaureaatideks: ku­jutava
kunsti alal —- Abel Lee. Tei­seks
kultuurilaureaadiks oli valitud
bass-bariton Ingemar Korjus. Kol­mandaks
kultuurilaureaadiks kirjan­duse
alal oli valitud Urve Karuks.
• JCõigi kolme diplomiga kaasus ka
$250.—. Tunnustuskirja said: Rich­ard
Antik ja Mall Puhm.; Muüsika-konverentsi
raamides korraldatud
muusikavõistlustel esikohtadele tul­nud:
Laura Randmaa, Heli Lees-ment,
Ingrid Jürman ja Kristine
Neps said tunnustusdiplomid.
Stipendiumide saajad: Pia Metsa­la
(viiul) 1100.—, Marja-Leena Roos
(viiul) $100.—, Tarmo Teng (klaver)
$100.-, Heidi Klamas " (klaver)
$200.—, /Rosemarie Lindau (laul)
$300.— Evi Valge (laul) S100.—, Jaan
Medri (laul.) $200.—, Roy Madalvee
(kompositsioon) $100.—, Sarah Pihel
(viiul) $100.-, Karen Lenk $100.—,
Linda Laur (koorijuhtimine) $100 —,
Christopher Timusk - (viiul) $50—,
.Leelo .Valdsaar 7(flööt) $100.— Ma­rianne
Uhke. (viiul) $200.— Heidi
Laikye (flööt) $100.—, ..Külapoisid^
(rahvamuusika) $100.—, / „Kurtgla"
(rahvatants) $100.—, Viiu Varik
,kontrabass) $600.—, Inga Pia,Korjus
$1,500.— (tunnustusstipendium muu­sika
alal), ja EKK toetussummana
Juhan Aaviku Fondile Stokholmis
.$100-,
Kõik esinejad on Eesti Kultuuri­fondi
stipendiaadid. /
Lõppsõnas EKN esimees U. Peter-
Eesti Keele harjutustik I
V. Tauli EESTI GRAMMAJTIKA I
unes EESTI KEEL (selle ehitus, areng ja
ortoloogia)
H. Jänes MEIE EMAKEEL I I •
H. Jänes MEIE EMAKEEL Iil
A. Kajasaar EESTI MAATEADUS
1,2 ja 3 vihk
H. Rajamaa AABITS ...
H. Rajamaa EESTI ALGLUGEMIK I ..
H. Rajamaa EESTI ALGLUGEMIK II
H. Rajamaa EESTI ALGLUGEMIK III
H. Rajamaa EESTI LUGEfÄ H
T. Künnapas MEIE KODUMAA 3.75
J. Parijõgi EESTI AJALUGfU NOORSOOLE .. 4.50
H. Michelson EESTI RADADEL
KALEVIPOEG
A. Tiitus KOLM MUINASJUTTU
E. Lindsaar KOMPANI POEG
X Aavik KOOLI LEELO 1$ .........
K. Vaikla KULDNE TAMMETÕRU
LAULE J A /MÄNGE VÄIKELASTELE
(Nootidega)
K, A. Hindrey LEMBITU
J. Kaup LINNUSE EHITAJA
M I O T PILDIRAAMAT .1.1
A. Teder NAPOLEONI JÄLGEDES
H. Michelson NOORSOOTÖÖ RADADEL .
Noorte laulik ..... »'»ttf I t J t r t t f f | V H * ' f » ' M M M M M ? » M I I F t M « 9 9 fP
Ü. Lehti P I K K E ~ MIKKE
M. Kures REINUVADER ^EBANE
K. Ristikivi SELLID .
K. Ristikivi SEMUD ...
H. Michelson ŠKÄUTLIKUL
J. Kaup SÜGISE LAUL . . ..
E. õun TSIRR ..................
VIKERKAARI (laule ja lugusid)
H. Mäelo VÕIDUKARIKA MÄRGI ALL .......
Õ P E T A M I N D L U G E M A I , 4 . . . , » . W ,MMMM.,.,..„? . , ,.
Õ P E T A M I N D L U G E M A I IJ
H. Nõu ÖI.OMIS JUHTUS
TEEL ..........
| ( l t * * f » l » t M M t O O O O B > O t « « I I V I > l l t
6.50
3.00
2.50
2.50
13.30
3.30
3.30
3.30
3.50
9.00
2,50
3.00
1.00
2.00
3.00
*
5.Ö0
2,00
2.00
2.5Ö.;
2.50
4^00
im
1.50
1.80
3.00
3.09
3.25
2.50
4.50
2.50
2.50
3.00
NAISVÕIMLIJAD TORONTO
Ontario moodsa võimlemise liit ja Kõik sooioesinemised olid veatud ja
Kalev-Estienne olid võõrustajaks 44
maailmakuulsale jaapani näisypimle-jale
Toikio Kehalise kasvatuse tütar­laste
ülikoolist* Esinemised toimusid
neljapäeval, 22. veebruaril Etöbicoke
Olympiumis ja laupäeval, 24. veeb­ruaril
Ryerson Polytechnical Institu-tis.
Esinemiste läbiviimine pii Evelyn
Koopi ja Kalev Estienne vanemate
ringi hooleks. Jaapani juhtkonnale
ja üksikutele võimlejatele oli see ju­ba
mitmendat korda Kanadas viibi­da
ja selle.tõttutei^e esinemine sel­lele
hästi treenitud grupile kujunes
nagu kojutulekuks. 44 tüdrukut lii­kus
põrandal suurima kehalisekasvä-tuse
ditsipliiniga, jättes mu^je heast
treeningust ja kõrgest yõimlemise
tasemest. Väga vähe oli esile toodud
üksikvõlmlejaid. Terve grupp koos­nes
üllatavalt headest võimlejatest.
Terve koosseis võttis osa igast grupi
esinemisest/ ja esinemiskohad põran
dal vaheldusid kogu aeg andes igale
võimlejale võimaluse sds&a ees, tes
kel, taga või küljel.
Awo MägiVALIMIK LUGEMIST
. ;:: iNÖORTELE
Salme Raatmaa ,,JÄNESEPOEG KES
/ • LENDAS KUU PEALE" L .
Salme Raatmaa „MINU KARU"
3.30
5i
Esinemine Olympiumis algas. yõim
lejäte piduliku sissemarsi ja üles ri-vistamisega.
Kalev Estienne võimle­jad
andsid kõigile jaapani Idealiste­le
lilli. Kõik sooloesinejad dHd oma
võimetelt/i ja stiililt maajlimä^/klassi
kuuluvad tüdrukud. Jalco I^orino
balliga õli väga efektne ja ^ujuvalt
meeldiva esinemisega. lindiga Mit-suru
HiragucM osutus parejnaks.Ta*
mami Fujioka esinemiše$t, Mitsuru
on kaitsnud Jaapani värve mitmel
korral rahvusvahelistel kohtumistel.
Rõngaga Kyoko Doi sai kõige suure­ma
aplausi osaliseks soolo esinemis­test.
Tema rõnga visked olid vaga
kõrged ja suurima täpsusega püütud.
Postiga" tellides raamatu hinnale lisandub saatekulu
IH
30
958. Broadview Ave., Toronto, Ont.. M4K 2R6
sama võib öelda peaaegu ka terve
grupi kohta; '
Esineti ühe ja kahe balliga, ühe ja
kahe Jindiga^ igas laiuses, rätikute ja
sallidega, hüppenööridega, keppide
ja pilliroo pulkadega, nuiadega, rõn­gaste,
tamburiinide ja lehvikutega.
Väga paenduvad ja efektiivsed jaa-panipärased
liigutused jaapani muu­sika
saatel pilliroo-keppidega pääse­sid
ülimalt mõjule. Täiesti vastandi
jaapani liigutustele moodustas esine­mine
moodsa läanemuusika saatel
moodsa disco ja jazzi stiilis võimle­misega
ijRythm" all. õhtu esinemise
kõrgpunktiks kujunes kõikide võim- i
lemisvahendite korraga kasutamine
„Concert of'/all appäratus", mis oli
nagu sümfooniaorkestri esinemine,
vastava muusika saatel, kus iga piHi
osa mängisid tüdrukud oma erineva­te
võimlemisvähenditega. Kõik liiku­mine
sulas kokku suureks võimle-missümfooniaks.
Terve esinemise
kestel tüdrukud liikusid võimeldes
nagu malelaual, igalühel oma kindel
koht. Öša numbrite juures oli ka ka­sutatud
Kalev Estienne liikumist ja
muusikat.
Vahepalana Kalev Estienne junior
Competitives esinesid ühe numbri ja
Senior Elite kahega.
Esinemist jälgides, jäi mulje, et
kõik esinejad olid' nii värvilt kui ku­jult
ühtemoodi, raske pii vahet teha.
Tüdrukute suurus tundus viis jalga
või/alla, jä eranditult tugevate jalaM-hastega,
kuid seda suurem oli tiOa-tus>
näha neid sujuvalt võluvas nai­selikus
liikumises;
Aukülaliste vastuvõtt ja informat­sioon
oli eeskujulikult korraldatud
Micky Himmeli poolt.
• •••••• •'' elna •
Mehhiko
mängude!
Brandonis toimunud Kanada Tali­mängudel
t tõi Robert Vellend murd­maasuusatamises
kaasa ühe hõbe ja
ühe pronksmedali.
Parimad suusatajad olid Quebeci
prantslased. Eriti heas vormis oli 21-
aastane Pierre Harvey, keliega Ro­bert
võistles esikoha pärast neli aas­tat
tagasi Abitibi velotuuril jalgrat­tasõidus.
'
10 km-s tuli Robert Harvey ja Cor-bin'i
järele kolmandaks, aga 15 km-s
kuulus neli esimest kohta Quebecile
ja neli järgmist Ontario meeskonna­le,
kellest parim oli Robert. 3 x VA
km teatesuusatamises tuli Ontario
Quebeci järele teiseks. •
Võistlustest võttis osa 12 4-mehe-list
meeskonda.
1972. a. Lembit Joselini poolt väi-soo
ütles, et oleme üks hing ja ü k s f i a Pandud rändkarikas on kaks nä-süda.
Oleme sõnasillas ühinenud pal-dalat tagasi Räinbow Ridge'is toimu-ves;
muusikas ja sõnas teiega kodu-maal,
sest oleme üks rahvas. Väsi- di valduses. / /
vald ja pimedus ei tohi jääda valit- ' K
sejaks kodumaal ja teistes anasta- Möödunud- pühapäeval võistlesid
tud riikides. Kui olukord oleks loo-pagmaris edukalt, eestlastest Allan
tusetu, siis poleks me täna siin koos. I Mägi, Mihkel ja Andrus Vasila ja Me-tegut$
es edukalt Eesti Maja keskmi­ses
saalis reedel, 2. märtsil Toronto
Põhjala Tütarde Vanemgaidide ette­võttena
nende energilise vanema Pi­ret
Komi, juhi Mai Neali, abijuhtide
Silvia Birki, Silvia Tertsi, Tiiu Vaik­la
ja kogu vanemgaidide pere innu­kas
koostöös. Kohviku toidusedel oli
valikujrikas ja hinnalt tagasihoidlik.
Menüii: TACO — liha ehk. praetud
ubadega S1.00, CHILI — (kas harilik
ehk „extra hot") leivaga $1.50, PRAE­TUD
OAD TORTILLA CHIPSIDEGA
$1.00, TORTILLA CHIPS-f- „Hot
sauce" (2-le) '% 1.25, -ROEELfNE SA­LAT
^1.00. KOOGID 50c, KOHVI,
TEE; PIIM — 250, KAKAO 35^ ja
COKE |ehk GINGER ALE 25i
Kohvik leidis elavat külastamist ja
kuigi käesoleval korral oli kasutada
Eesti Maja keskmine saal, kippus
ruumipuudus tunda andma. Erilist
kiitust väärib teenindamine, mis oli
kiire, sõbralik ja jättis mulje, nagu
oleks tegemist elukutselistega. Loo­detavasti
õnnestus ettevõte ka ma-jandusliselt
ja Toronto Põhjala Tü­tarde
. Vanemgaidid võivad rahuldus­tundega
tagasi vaadata ühele hästi
õnnestunud üritusele.
•• •
Usume,.et Eesti rahvas säilitab oma
valmisoleku, sest „olgem ootel ja ol­gem
valmis" lõpetas kõneleja,, mille
järele kõlas Eesti hümn.
his Kivilo,
ialti suusavõfist lused
loonstone10
:gus.
3, märtsil okulteeris (katab) Kuu
-heledat tähte Aldebaraani Tauruse
XSõnni) thtk kell 0:Q2|s; .o. 2 min, pä­rast
kesköö momenti (kelt 0:0)./
Torontos toimus möödunud näda­lal
uue keeltekooli — The Lingua
phone Institute õf Canada, ametlik
avamine endise mitmekultuuri mi­nistri,
senaator Stanley Haidaszl
poolt. Sel puhul olid kohale sõitnud
Londonist, Inglismaalt ka tegev-di-rektor
Paul Smith ja Akadeemilise
Nõuandva Kõigu liige prof. Albert
Sohnenfeld Princetoni ülikoolist. •
Linguaphone oli koduse keeleõppi-mise
pioneer iks, kui Jaeques Roston
alustas selle kompanii tegevusega
kahekümnendate aastate alul Londo­nis.
Praegu on neid instituute maail­mas
90 ja neli miljon inimest on kee­li
õppinud selle- meetodiga. Keeleõp-pija,
kuulates konversatsiooni heli­plaadil
või kasettil, absorbeerib heli
samaaegselt keele rütmitunnetusega.
34 põhikeele hulgas, mis praegu
keeleõppimiseks Kanadas saadaval
on, on küll sööme keel, kuid puudu­vad
seni eesti, läti ja leedu keeled.
Isegi poola ja ukraina keelte õppi-misühikud
lisatakse alles lähemas
tulevikus.
Pensionäride klubi järjekordne
koosviibimine klubiliikmetele ja nen­de
külalistele toimub neljap., 15.
märtsil algusega kell 2.30 p,l. Eesti
Maja suures saalis^ millest palume
osavõtta. : • r ' . '
JUHATUS
Põhja-Ameerika Balti murdmaa
suusa võistlustele, mis toimusid 4.
märtsil' Moonstonels, oli vihmasest
ilmast hoolimata kogunenud 29 suu­satajat,
neist 18 eestlast, 7 leedulast
ja 4 lätlast. Korraldus oli taas E.S.S.
Kalevi Suusaklubi hooleks, korral­davatele
klubi liikmetele oli suureks
abiks kolme leedulase appitulek ja
võistlusi võib lugeda õnnestunuks.
Eestlaste osas olid tagajärjed järg­mised:
Naised (17 ja üle) 1. Kristiina Mei-poom
(5 km — 34:04).
Nooremad poisid (12 ja alla) 1. Toi­vo
Lainevool (3 km — 24:07)
Suurefnad poisid (13—16) 1. Mehis
Kivilo (5 km — 22:18) 2. Raymond
Mändre-Manno-(26:16).
Eliit (17—44) 10 km. 1 .Robert Vel­lend
34:18, 2. Jaan Roos 42:07, 3. Mih­kel
Türk 48:59, 5. Peter Pajos 57:33.
Veteranid (45 ja üle) 10 km. 1. Und
Limit 45:26, 2. Theo Vellend 45:48, 3.
Ülo Vastopä 48:10, 4. Hafry Kivilo
51:41, 5. Rein Lainevool 56:32. V
Murdmaavõistlejaid oli kokku 25.
abilisi 7. Ilm sajune, temp. pluss 6°c!
Balti mäesu^
Moonstone'is, laupäeval, 3. märtsil
lyBumaksui
Vally JoKansoE
tel. 494-3147
olid eestlased edukad. Osavõtjaid
oli 48, suurem osa neist leedulased.
Eestlased saavutasid järgmised
köhad:
nooremad poisid 2. Toivo
Lainevool, Suuremad poisid 2. John
Kalm. Eliitklass 4. Christopher Hess,
5. Urmas Kirsipuu. Veteranid 3. Kal­jo
Mandre-Manno. Naised 1. Anita
Kuus. :
Giänt Slalom: Nooremad poisid
2 Toivo Lainevool. Eliitklass 1. Alar
Kuus, 3. Allan Seim. Veteranid 4.
Kaljo Mandre-Manno, 5. Rein Laine­vool.
Naised 1. Anita Kuus.
Üldvõitjaks naiste klassis (Slalomi
ja Giänt Slalomi kombinatsioonis)
tuli Anita Küüs.
Hellakesed-hündipojad, suure bus­siga
sõitsid talipäevale, suure bussi­ga...
Nii kõlas laul kui kaks bussitäit
hellakesi ja hundipoegi, nende juhte,
vanemaid ja sõpru laupäeva vara­hommikul
Eesti Maja eest sõitu al­gasid
CedarGlen'i talipäevale. -
Väga külma ilma ja haiges tuste
tõttu oli osavõtjate arv väiksem kui
alguses olime arvanud, aga ega tuju
sellepärast halvem ei pinud.
Kui bussid Seedrikurusse jõudsid
ootas meid ees särav päike ja säten­davad
lumeväljad. Kelgud-suüsad
võeti kiiruga bussidest välja ning
peagi oli kelgümäel juba sõitjaid. Et
keegi aga tühja kõhuga külma ilma­ga
väljas ei oleks, pakuti enne tege^
vuse algust kuuma -kakaod ja magu­said
saiu.
: Lõunaks, kui suusavõistlused ja
kelgutamise võistlus läbi olid, kogu­nes
punapõseline nooftepere jällegi
taresse. Külmunud varvad ja sõrmed
said suure kamina ees soojaks, ja
vaevalt oli lõuna söödud kui noored
juba jälle välja ruttasid. Kohale oli
ilmunud heintega regi/kahe hobuse­ga,
ning algas esimene Heinasõit nen­dele
kes hiljem uisutada tahtsid.
Kuljuste helinal... oh mis rõõm
on valges lumes sõita saaniga! Tore
oli sõita metsavahel ja üle lumiste
väljade, hullata /heintes, -üksteist
reelt maha. lükata, ning jälle peale
hüpata; ja kõige toredam oli veel
kutsari pingis istuda. Esimesed sõit­jad
läksid uisutama ja katseid and­ma,
kohale tuli veel teine regi, ja üle­jäänud
talipäevalised läksid sõitma.
Enne kojusõitu kogunesid talipäe­valised
veel kord taresse, teatati
võistluste tulemused ja anti kätte au­hinna
lindid. Oli juba videvik kui
bussid väsjnud noortega Eesti Maja
juurde jõudsid kus emad-isad ees
ootasid. Kõigil oli olnud tore päev!
Täname endist hundujuhti, dr.
Arvo Kuld'a kes ohverdas oma lau­päeva
selleks et hellakeste-hundude
muhkude eest hoolitseda — õnneks
ei olnud tema teeneid küll palju va­ja!
Täname vanemaid kes kaasa/aita
sid, eriti aga pr. Maie Leesi kes meie­ga
bussiga kaasa sõitis, ning kogu
päeva köögis askeldas, hoolitsedes
selle eest et alati oli saadaval mahl
ja soe kakao külmunud noortele. Tä
nü noortele juhtidele kes- oma üles
andeid hoole ja"armastusega täitsid.
Uisutamise erikatse sooritasid:
Eerik Valter, Tarmo Sulev, Alar Pe
tersoo ja Tõnu Petersöo.
Suusavõistluse tulemused:
Hellakesed: 1. Liisa Kaid 6:05, 2
Pia Kori 6.20.
todillede
kasvatamiseks
Toronto -Eesli Aiandusklubi veeb­ruari
kokkutuleku Toronto Eesti Ma­jas
avas klubi esimees M. Lepik, üht­lasi
tehes teatavaks peakoosolekul
valitud juhatuse tööjaotuse: esimees
M. Lepik, abiesimees E. Kuris, sekre­tär
Maimu Usin, abisekretär Valve
Janson, laekur J. Hion, abilaekur M.
Joasaare, üritused Leida Homits ja
J. Roand.
Õhtu lektoriks oli agr. J.' Öinus tee­mal
„Näpünäiteid toalillede. kasvata­miseks".
Lektor nimetas raamatuid
toalillede kasvatamiseks millede hul­gas
oli üheks trükiseks Ontario Pro-vintsivalitsuse
„Growing House
Plants" (Publicätion #507). Andes
peamiselt' üldiseid näpunäiteid toa­lillede
kasvatamiseks vaatles JV Oi-nus
potimulda, toalillede kasvata­mist
veelähus, kruusas ja kivikillus-tikus,
kasutatavaid väetisi, soolade ^
sadestumist mulda, toalillede kast­mist,
õhuniiskust toas; õhuniiskuse
parandamise võimalusi toas, isekast-jaid,
taimede kasvatamiseks vajalik­ku
värsket õhku, toalillede lehtede
puhastamist, kasvuks sobivat tempe­ratuuri,
kasutatavaid lillepotte, toa­lillede
valguse vajadust. Ta leidis, et
eriti valgust vajavad on õitsevad toa-lilled.
Ka värviliste lehtedega toalil-led
kaotavad puuduliku valguse kor­ral
lehtede kauni värvi. Roheliste leh­tedega
potilillede valguse vajadus/on/
väiksem. Lektor andis juhiseid
kunstvalguse kasutamiseks ja vaat­les
lillede kasvatamist kinnistes
klaasnõudes ja pudelites. Toalilled
tulevad kuiva ja erineva temperatuu­riga
tuppa niiskest ja kasvuks sobi­va
soojusega keskönnast. Olukorra
pehmendamiseks on vajalik toalille­de
veega piserdamine jä ööseks kül­memasse,
ruumi viimine.
Agr. J. Oinus oli arvukalt toonud
toälilli loengule, millised kõik kuula­jaskonnale
välja loositi. Järgnevas
arutluses selgitati nii mõnigi toalille­de
kasvatamist puudutav küsimus.
Järgmise klubi üritusena on 29.
märtsil Toronto Eesti Majas prof. dr.
J. Terasmäe loeng teemal: „Kõrbe-taimestik".
• • . ' - ' ; - . : ; - / V : EKs'
Tänavune Toronto eesti skautide ja
gaidide Jüripäeva paraad toimub
H.M.C.S. „YORKH kasarmus Lake-shore
Road West pühapäeval, 29. ap­rillil
kell 2.00 p.l.
Kasarm asub Tip Top Tailors
tööstuse kõrval ja Molson'i õllevab­riku
vastas. Kohapeal on hea parkee-
H n n r i n H 7 8 o 1 • AI n , .rimise väljak paljudele autodele. Ka
Hundud, 7-8 a. 1. Alar Petersoo trammiühendus on lähedane.
6.50, 2. Tarmo Sulve 7.34, 3. Toivo
Trass 8.36. ,
9—10 a. 1. Tarmo Soots 5;22, 2.
Martin Mällo 6.30, 3. Margus Kask
7.00.
11 ä. 1. Raimo Karhunen 4.47,2. Ro-nald
Liigsoo 5;21> 3. Mark Olup 6.45.
Kelgutamise võistluse tulemused:
Hellakesed, 7—8 a. L Monika Roo­se,
2. Heli Leesment, 3. Liisa Novek.
9-10 a. 1. Ülle Trass.
Toronto ,,Kalev'i" Skautlipkond
presideeriv lipkond Torontos
Hundud, 7-^8 a: 1. Toivo Evard, 2.
Martih Tabur.
9—10 a. 1. Rein Lomax, Z Peeter
Mällo, 3. Erik Holmberg.
11 a. 1; Mark Evard, 2. Christo
Medri;
äevaline