Meie Elu = Our life, March 8, 1979

              4 NELJAPÄEVAL, 8. MÄRTSIL — THURSDAY, MARCH 8 „Meie Elu" nr. 10 (1517) £979
Elu" nr. 1Q {
no
iÄYÖTül
Londonis, Ont. tähistati Eesti Vabariigi 61. aastapäeva Eesti Seltsi poolt
korraldatud aktusega pühapäeval, 25. veebruaril YMCA ruumes. Aktusekõ-nelejaks
oli prof. Toivo Miljah Wäterloo ühkooHst. Aktusele järgnes Eesti
Kunstide Keskuse poolt korraldatud kunstinäitus ja hiljem kohvilauas istu­des
esitas pr. Laine Pant helilindi-värviliste diapositiivide saate „Eesti rah­varõivad".
I ''; "
Aktusele kogunes üle seitsmekümne inimese, mis oli osavõtjate arvu
poolest viimaste aastate üheks suuremaks eestlaste kokkutulekuks Londo­nis.
Osavõtjaid oli isegi kaugemalt, nagu Sarmast ja mujalt.
Aktus algas lipu sissetoomisega,
miile järele Ruth Terri esitas klave­ril
G'Canada ja siis lauldi ühiselt
pulaulu „Eesti lipp". Avasõnad ütles
Eesti Seltsi esimees Kaljo Loone, kes
tutvustas külalisi; Eesti - Kunstide
Keskuse esindajaid Emil Eermet abi­kaasaga
ning pr. Laine Panti ja aktu-
; sekõnelejat Wäterloo Wilfrid Laurier
ülikooli poliitiliste teaduste, õppejõu­du
prof .Toivo Milj an'it.
Oma kõne alguses toonitas aktuse-koneleja,
et asjaarmastajatel on
kombeks jagada kõned kolme liiki:
ühed on nn. ajaviitekõned, mis liht­salt
meel lahutavad ja aega raiska­vad,
teised on kuulajaile rahuldust
andvad kõned, kolmandad on kõned,
mis rahu rikuvad ja küsimusi tõsta­vad.;
Kõneleja ütles, et ta sihilikult
on asetanud oma tänase kõne -kol­mandasse
gruppi,1 sest aastapäeva tä­histamine
ei ole mitte ainult vormi-täitmine
ja enesekiitmine, et „näe
kui suuri asju oleme viimase aasta
•;! jooksul korda saatnud", vaid see on
ka kohapäräne ajavahemik, kus käes-jõukalt
elavad ja kasvavad. Need on,
mis eestluse tuuma täidavad ja rah-vuš-
ideoloogiale mõtte annavad. Need
on esimesed ja peamised tõkked ve­nestuse
vastu ja eraldavad eestlased
teistest rahvustest. .Kultuur on see,
mis kannab edasi jahvusluse müüte,
mis annab mõtte ühiskonna tõekspi­damistele
jä mis toob tulevikule uut
jõudu ootuste-lootuste müütide loo­misega.
Niisiis olen järeldusele jõudnud, et
Eesti. .-Vabariigi originaal-tõekspida-miste
jäädvustamisele — eesti rahva
viljelemiseks omal maal — saame
kõige enam kaasa aidata eesti kul­tuurile,
keelele ja kunstile jõudu töö­le
soovimisega. Elagu eestlus, elagu
Eesti igavesti! — lõpetas kõneleja
oma sisuka sõnavõtu.
KUNSTINÄITUS
Aktusekõnele järgnes langenud
kangelaste mälestamine. Pimendatud
saalis süüdati kõnelaual olevad sini-must-
valged küünlad ja täienduskoo­li
õpilased Melanie Purres, Kadri - ja
olevat nii; mineviku kui ka tuleviku/ Toomas Reikmanning^Astrid ja Pee
perspektiivi panna. j ter Terri deklameerisid :Ruth Terri
KOLM KÜSIMUST \; . klaverisaatel luuletuse '..Tuhanded
Prof. Miljan tõstis oma sisukas ja
kõrgetasemelises kõnes esile kolm
küsimust: Mis on ranvuslus? Mis. on
ideoloogia? Mis .on kultuur? Ta leidis,
et kõige tähtsamat osa rahvuse ene­setunde
arendamisel s.t. rahvusluse
kasvatamisel mängivad müüdid jä
sümbolid. Ei ole tähtis, et müüt
oleks ajalooliselt õige või et see sün­dis
kauges minevikus; Piisab sellest,
et rahvas müüdi omaks võtab/kui
ühte oma iseäralikkuse tundemärki.
Kõneleja defineeris ideoloogiat kui
mõnele grupile omast vaadete, mõis­tete,
ideeda ja, kujutluste süsteemi,
mida võetakse' vastava grupi poolt
tõena. Rahvusluse ideölogiseerimine
toob alati 6sile konflikte teiste rah-
. vustega, sest müüte (ideoloogiaid) ei
saa ratsionaalselt analüüsida, arutle­da
või küsitleda. Miks aga üldse.rah­vuslust
ideologiseerida? Vastuse sel­lele
küsimusele annab inglane Ernest
Barker, [kes nentis, et rahvus tihti
peale pürgib omalfe iseseisvat riiki
asutama. Selgeks näiteks on sündmu­sed
Quebec'is, Shotimaal,. Shveitsis
(kus Juura kanton jagati pooleks, et
anda prantsuskeett rääkijaile oma
poliitiline riigiosa), baskide rahvus-osades
Hispaanias ja mujal maail-
:.. mas, kaasaarvatud. ka Suur-Vene-
• maal. .- • • •
Ideoloogia poliitikas' on taandunud
suure hooga. Igal pool, nii läänes kui
ka idas ja lõunas on pragmaatika,
heaolupoliitika või bürokraatia polii­tilise
ideoloogia iisendanüd. Saame
selge näite Kanadast, kui.otsime va­het
konservatiivide, j liberaalide või
üus-demokraatide vahel. Ideolöogili-ne
vahe leidub ainult parteide nime-
'des, mitte poliitikas. Sama on lugu
ka Ameerikas ja isegi Soomes, kus
klassipöliitika mõnede arvates veel
elus on.. . v
. MARXI-LENINI MÜÜT . -.
Ka Nõukogude Liidus bn kompar
teil sama ideoloogia kadumise prob­leem.
Kogu süsteem; on ehitatud
Marri-i enini müütidele, mida aaa ei
kuidagi: enam rahvale omaks su-
T L i d n . Teiseks suureks 'probleemiks
,on inf'ustrialiseerimisega tugev ma:
ha jäämine Läänq-maadest, mis Surub
•.ideoloogiat veelgi tagaplaanile, Kol­mandaks
on Suur-Venemaal rahvus­ideoloogiate
sõda voi õigemini sõda­de
algus, mis omakorda teeb poliiti­lise
ideoloogia tähtsusetuks. Aj älooli-
: selt mahajäänud Marxi-Lenini jää-nuskommunism
ei ole enam võimeli-
••. ne natsionalismi ületama. 'See ideo­loogia
jäänus, millest kompartei
kramplikult; formaalselt (kuid ka
mitte enarri usuga) kinni hoiab, on
isegi parteis juba ammu vallutatud
vene marurahvusluse poolt. Ja see
vene. imperialistlik marurahvuslus
: ongi, mis teised Nõukogude rahvused
vihale viib ja neid Jomakorda vene
rahvuslusele ohtlikuks teeb. Teiste
sõnadega üteldes on Nõukogude Lii­dus
poliitiline ideoloogia rahvuslik­kude
ideoloogiate poolt asendatud.
•. < ; Mida, • see meile, välis-eestlastele,
ütleb? Kas paneme kõrvad kinni, või
, esitame endale küsimuse: Mida saa­me
siin teha; et kaasa aidata eesti
rahva edasielamise :võimaluste kinni­tamisele
omal maal? On ju meile kõi­gile
selge, et eesti rahva tuum asub
Kodu-Eestis ja jääb püsima ainult
. niikauaks kui. eesti rahvas ennast
eraldab teistest rahvustest. Jä kui-
; das ta seda teeb? Kultuuri abil —
kirjanduse, muusika, filmi, kujutava
ja taidekunsti abil — aga peamiselt
'keelest olenevate kultuuri-jharude
on, mis tänapäeva Eestis
jäljetud hauad". Siis luges EKK liige
Leonhard Kahro ette Eestlaste Kesk­nõukogu
Kanadas läkituse ja St. Cat-harinesi
ja Kitcheheri Eesti Seltside
kirjalikud tervitused; Seilejärele esi­tas
õpilaskoor koolijuhataja Valdek
Lenk'i juhatusel kolm laulu: E. Raja-loo
— Eestile, rahvaliku laulu — Ko­dumaa
tammed ja F. Saebelmanni —
Kaunimad laulud.
Kunstinäituse avas Eesti Kunstide
Keskuse esindaja Emil Eerme, kes
ka lühidalt puudutas EKK ülesan­deid
ja soove ühenduses eesti kunsti­muuseumi
asutamisega ja eesti kul­tuurivarade
kogumisega. Kunstinäi­tusel
oli esitatud nelja eesti kunstni­ku-
Ägate Weberi, Otto Paju, Mai On­no
ja Leena Raudvee töid. Kunstnike
elulugusid tutvustas ja nende töid
selgitas Toomas Mälolepsy, peatudes
pikemalt endise londonlase Mai On­no
ja praeguse londonlase noore
kunstniku Leena Raudvee tööde yuu^
res, kes mõlemad kohal viibisid.!
„Mai Onno saavutused on meile
kõigile uhkuseks", seletas Toomas
Mälolepsy, „Juba' varakult tunnustati
tema annet, kunsti stipendiumigajAl-lende
instituudis San Miguel de.Al-lende
linnas/Mehhikos. Parast järg­nenud
õpinguid Itaalias abiellus ta
tuntud küjuri^Lothar Kestenbaum-
'iga ja San Miguel de Allende jäi nen­de
koduks, kus nad mõlemad on õp­pejõududeks
ühes kunstiinstituudis.
Mai ,Onno tööd on olnud näitustel
Mexico Citys ja San Miguel de Allen-des,
Mehhikos. Individuaal-näitused
on olnud Milwaukees ja Los Angele-sis,
USA-s ja Torontos ning Londo­nis,
Kanadas. Viimane ühisnäitus
koos abikaasaga toimus käesoleva
aasta jaanuaris Mexico City kunsti­muuseumis,
mis võeti suure entusias-miga
vastu....
Õli ja pastell on Mai Onno peami­ne
meedia, kuigi ta kasutab ka pliiat­sit,
sulge ja tinti. Mai ise nimetab
oma tööd ..lüüriliseks abstraktsioo­niks",
mis sobib hästi „post moder­nismi"
valdkonda. Lapsena kasvas ta
üles metsade ja orgude - rüpes, kus
lilled hõljusid põhjataeva valguses —
nii kodune pilt meile paljudele. Tule--
• .'••Hind- '
LP: # 71 (1) (laste) SÜGIS JÄ TALVE LAULUD $3.00
LP .#: 72 (2) (laste) KEVAD JÄ silVELAULUD ......1...... 3.00
LP # 7 3 (3) (laste) JÕULULAULUD l......;.!^....,..^.:;..... 3.00
LP # 74(4) (laste) TILLUKE TIBUJALAKE. 3.00
LP # 75 (5) (laste) ARMAS E ] ^
LP #3402 VINDILISED VIISID ( K o p v i l l e m ) ; . . . ^ 5.50
LP #3403 N. Põld NAAN PÕLD LAULAB 6.50
LP #3404 Järvi ja Kopvillem VIISE JA VINTE 5.50
LP #3405 H. Verder KAS MÄLETAD 6.50 :
LP #3406 H. Verder SÕDURILAULUD..';^.:;.:..,.:..;.^^.;.l;;...:;...v--550
LP #3407 N. Põld JÕULULAULUD 6.50
LP #3408 E. Loo KÜLASIMMÄN 5.50
LP #3409 N. Põld PÕHJAMAA LAPSED 6.50
LP #3410 J. Villard KÜLALAULUD ...!....v.-..............v.. 5.50
LP #3411 I. Patrason—N. Põld::ENCHANTING E S T . 5 . 5 0
LP #3412 K Liiv & E. Loo TAMTSUTÄKT^ 5.50
LP #3413 N. Põld MUREMAA\L.::J-»»V^-VV-W»»-»»V"V»,1:./ .6.50
LP #3414 R. Andre ME TÕUSEME JÄLLE 5.50
LP #3415 A. Raudsepp 0N AEG ANTUD LAULDA ..6.50
LP #3416 H. Betlem JÕULULAULUD ••••^^ 6.50
LP #3417 E. Loo RAHA PANEB MTTAD:KÄIMA 5.50
LP #3418 V. Tali & H. Sepp MEENUB A^G ................. C.;.......... 6.50
LP #0025 TALLINNA LAINEIL I ......... j...,......:......................... 5.50
LP #0026 TALLINNA LAINEIL nl-^....»^-.-.---^-^-»...;^ 5.50
LP #1001 Heli heli TEEME POPPI y;-.....:,;.. -7.50
LP #1002 L. Ostrat ARMULAULU VIISE ...................................... 7;50
LP #1003 Kaljo & Tarmo SÄDEMED ;;„.,.^„»..,.;:.::.:u.:.:;:....:.w.;;„-:-7iÖ.'
LP #1007 HÄMARIK «..^^i;.^;- 8.ÖÖ
LP #1008 SUGAR SUGAR ; u;,,.....,..^.....,..»...,......».....»..;..;...., 8.00
LP #1009 JÜRI PEETERS 8.00
LP #7001 KAJAKAS
LP #7201 PEEGELDUSI ................ 5.00
;LP #7202 TULE RÄNDAME MÄNDIDE VARJUS 6.50
LP #6902 REET
LP C. Animägi KUI MINA HAKKAN LÄULEMAIE 6.50
LP L. Corradi ARMASTAN 6.50
LP L. Corradi IGATSUS LIILIA 6.50
LP #7016..Orkester ESTONIA .......vi..:....;.;:.;.i:.4^.«.o:>;v.^.;;;;.v^.?;. 5.00
LP # 306 TÄHT ESTONIA TEATRIST .......................................... 7.50
yLP # 23 JAAN KUUSK . . . . . ^
LP #; 301 Estoniärr voice MEREMUINASJUTT . 7.50
LP # 302;Estonian vöice KALEVITE KANTS 7.50
LP #3419 EBÄTRUUDUS : 7.00
LP ,H.A.M. Riivald PÜPIAPÄEV 7.50
LP ' .H.AM. Riivald JÕULUD 7.50
LP H.A.M. Riivald LAULE KÕIGILE ............................. 750
LP • SÜDASUVI 7.00
LP # 122 ARMASTATUMAID EESTI LAULE ................ 7.00
LP SUVEÖÖ . . . . . . . 6 . 5 0
L P " •'•.-.LEPATRIINU.'-.;::.'.., ..„............,....:...:....... 7.00
LP #7601 LÕUNAMAALINN ....^ 7.50
LP # 010 S. Purre MA (NÄEN ,...........:..:...........;.....:.;....,..;...; 6.50
LP #3420 Dr. H. Tari „MIND ÄM UNUSTA" :............,. 7.00
Plaatide hindadele lisandub'; Ontario Jaemüügimaks 7% ja postiga
tellides saatekulu.
tÄHVÄROHKE VABARIIGI AASTAPÄEV
VANCOUVER'(-M. E.) —• Eesti Va-: Rüüsi juhatusel esinesid kahe laulu
bariigi aastapäeva pühitsemine va­bas
Eestis oli üks meie tähtsamaid
pidulikke sündmusi, millega tähista­ti
eesti rahva iseseisvuse deklaratsi-ooni
24. 2. 1918. a. See päev on söö­binud
niivõrd rahva hinge, niida näi­tavad
meie rahvarohked aktused pa­guluses.
Mii oli ka Vancouveris 25. veebr,
peetud aktusel täismaja ja aktus al­gas
rõõmustaval kombel täpselt väl­jakuulutatud
ajal.
Pärast 0'Cänada laulmist, mida
saatis .Eesti Ühendatud Koguduse
noorte orkester, oli avasõna möödu­nud
. aasta V.E.S. esimehel N. Nel-gä
„Püha põline ja üllas" ja ,.Vaimu
ette õrnalt tõuseb".
Eeskava lõpuks esitas; pr. Adele
Ünt omaloomingu Eesti Vabariigi 61.
aastapäevaks,' mida ta ise ette kan­dis-
Aktus lõppes hümniga.
• • : ;:.v/
Varicouveri Ees ti koguduste j a: vai­mulike
ühine jumalateenistus peeti
24. veebruaril EELK Vancouveri
Peetri koguduse! pühakojas..
Jumalateenistus algas orelieelmän­guga
( )Kalla kallis isa käsi". Organist
Tarmo Viitre. ;
Algusliturgia pidas Peetri kogudu­se
õpetaja f. Vaga, millepeale pidas
lis'el. Ta tervitas kokkutulnud arvu- päevakohase eestpalve Eesti Orto-kat
rahvahulka ja kuna see pii temahoksi ülempreester dr. Rüüs.: ;.
viimane ametlik esinemine, siis tänas|' Vancouveri Eesti Segakoor esitas
oma kaastöölisi möödunud; aasta"
jooksul tehtud töö eest.
Järgnes dr.. Taimi Proos'i sisukas
sõnavõtt, mis oli kui päevakohane
sissejuhatus aktusekõnele.
Sütitava aktusekõne pidas August
Kaarna, kes pöördus eriti noorte
poole, et need kannaksid edasi vaba-dusetuld,
kui vanem põlv variseb.
Järgnevalt Eesti Ühendatud Kogu­duse
naiskoor A. Vanema juhatusel
laulis kaks laulu „Minge üles mäge­dele"
ja „Mu rneelen kuldne kodu­kotus",
klaveril pr. T. Jääger.
| 'Solist Mai Swart laulis populaarse
j,.Nüüd õitsvad kodus valged ristik-
I heinad", klaveril helikunstnik Ülo
j Valdma, kes hiljem esitas veel jõuli-
• se klaveripala.
L. van Beethoven'i (IPaIve", juhatas
pr. Helmi Tutti.
Vancouveri Eesti Kodükiriku jut­lustaja
W. Jääger luges pühakirja. :-\
Päevakohase jutluse pidas Peetri
koguduse õpetaja T. Vaga, käsitades
Matteuse ev. 22,15—22. Isamaa vaba­duse-
eest 'langenute mälestamiseks
lauldi pr. A. UnVi poolt 24. 2. 1979. a.
loodud laulu ..Võitlejad vahvad, kes
vabadust tõite."
Eesti Ühendatud Koguduse jutlus­taja
dr: Ärtur Proos pidas lõpupalve
ja kogudus kuuldavalt luges Meie Isa
palvuse. Jumalateenistus lõppes
hümniga.
Vancouveri eesti pensionärid oma
viimasel kokkutulekul 21. veebruaril
lvi Valgre kandis ette meie aktus- tähistasid ka E.' V. 61 .aastapäeva.
,te raudvaraks kujunenud Marie Un- Pensionäridel on kauniks kombeks
der'i „Sõduri ema", mis oma sisult saanud tähistada meie riiklikke ja ka
kunagi ei vanane.
Eesti Ühendatud Koguduse näis-trio
koosseisus: E. Kuusk, L. Kuusk
ja L. Craven laulsid „Vaikne lapse­põlve
kodu". '
Vancouveri Eesti Segakoor dr. E.
Müügil ,',MBB IB.8J" lolitees
958 Bröadviedw Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6
T.E.S. Täienduskeskkpoli traditsi­ooniline
omaloomingu õhtu reedel, .2."
märtsil oli ka keskkooli E. V* 61. aas­tapäeva
tähistamine. Keskkooli õpi­laspere
koos lastevanemate ja küla­listega
täitsid E. Maja suures saalis
poolkaares asetatud istmeteread, jät­tes
keskele küllaldaselt vaba põran­dat
esinejatele. .
' Aktuse avapalvuse ütles Vivian
Birk, mille järele Eesti Sihtkapital
Kanadas esimees H. Lupp avasõnas
rõhutas meie noorte suurt osatäht­sust,
meie keele, kultuuri,; meie rah­vusliku
omapära ja meie vabadus­võitluse
edasikandmisel. „Ka. teile
armsad noored täna siin, on eesti
andsid raskemailgi.aegadel oma las­tele
edasi eesti keele, rahvaloomingu
ja vabadusiha. Ka meis noortes elab
siin võõrsil sama pärivuslik elujõud,
sama rahvuslik elutahe. Iga ühiskon^
na alusmüüriks on järgmine generat­sioon
. . . Kui püsivad meie keel ja
'teised rahvuskultuuri edasikandvad
traditsioonid, siis. püsib eesti rah­vas".
-
Kõne järele esitas- keskkooli noo­rem
rahvatantsijate.rühm Ahne Tülli
juhatusel neli rahvatantsu: „Õige ja
vasemba", ..Meremeeste valss", „Kü-kitamistants"
ja „Kägara". Pillime­heks
oli Ellen Salumets-Tüll. .
' A. H. Tammsaare romaani „Kõrb-
Eva Wilson-Märfsoni
Otto Martsoni
rahvas pannud oma üsü, lootuse ja j oja peremees" kokkuvõtte esitas
kindla, teadmise, et olete need, kes:[Jaan Vaikla ja katkendi romaanist
edasi kannavad meie rahvuslikku luges Peeter; Kivioja. '
Oma lühiluuletuse „Tänavai'' esi­tas
Erik. Konze:ja klaveripalaga esi­nes
Susi Holmberg. '•'•> ;
ja võitlust." ütles kõneleja;.
Meie algkool ja,keskkool on •teinud
endale hea nime ja on leidnud tun­nustust
nii föderaalvalitsuse kui ka;Anne! Kriisa „Kolm aastat eesti
vasele kunstnikule jätsid need süga-' Ontario haridusministeeriunii poolt;' keskkoolis" andis humoorika läbilõi-va
mulje. Tema töödes esinevad vor- saades ka rahalist toetust. Mõlemad! ke kooliajast ja tegevusest lõpeta-mid
ja'ideed on põhjamaa looduse
inspiratsioon ja peegeldub lapsepõl­ve
mälestuste müstitsism. Mehhiko
värvid, paike ja varjud on .sensitiiv­selt
mõju avaldanud. Mai Onno on
arendanud loomuliku, imeilusa ja
omapärase stiili, mis märgib ühte
tõelist, inspireeritud ja -andekat
kunstnikku.
See näitus on veel omapärasem ja
huivtavam meile, kes me Leenat tun­neme,
et nüüd õpime teda tundma
küi noort kunstnikku. Lõpetades To­ronto
ülikooli „Fine Arts" kraadiga
täiendas Leena oma haridust mitme­tes
Toronto kunstikoolides ja töötas
tuntud kunstnikkude ateljeedes. Ta
on juba oma töödega esinenud, näi­tustel
Burlingtonis, Hamiltonis, Mas-sey
Hallis, Torontos ja Scarborough
Civic Centre's.
Leena töötab pesmiselt pliiatsi ja
pastellidega. Realism on tema tööde
juhis. Huvi kaarte, joonte ja süga­vuse
vastu mõjutab tema vaatlust
objektidest tegelikus elus või kujut­lusis.
Tema loov.energia pn suuna­tud
nende elementide abstraktseks
ülekandmiseks paberile." y
Meeleolukale aktusele ütles lõpp­sõna
L.E.S. abiesimees Väino Einola
ja sellele järgnes Eesti hümn ning
lipu väljaviimine. Hiljem perenaiste
1 poolt korraldatud kohvilauas istudes
koolid on Saanud teiste rahvustega
võrreldes parima/hinnangu, milleks
on kaasa aidanud: 1. õpetajaskond-des:
„Mul Oa hea meel, et olen käi­nud
eesti koolis ja Õppinud tundma
vanemate maad ning õppinud tär-eesotsas
koolijuhatajatega, 2, kodud,! kust, mida keegi ei saa mult võtta."
õrna arusaava suhtumisega ja 3. noo- Ellen Valteri referaat: „Seadused"
Reedel, 23. märtsil esinevad Mont-,
realis ühise külaliskontserdiga Eva
Wilson-Märtson ja Karl Otto Märt-son.
Montreali Eesti Selts on varu­nud
kontserdiks Montreali südalin­nas
asuva Windsor hotelli avara Ver-sailles
saali, kus kahel viimasel aas­tal
on leidnud aset Eesti Vabariigi
aastapäeva tähistamine. See on Eva
Wilson-Märtsoni ja Karl Otto Mart­soni
esimene esinemine Montrealis;,
varem on.mõlemad kunstnikud esi­nenud
Torontos, New Yorgis, Bosto­nis
ja Chicagos, leides igal pool soo­ja
•'.-Vastuvõttu' ja arvustust. Nende
ühise kontserdi kavas Montrealis on
eesti, soome, itaalia ja saksa heli­töid
samuti, kui valik GriegT laulu­dest.-
.... : -,.-v
Kontserdile järgneb samas hotellis
ühes väiksemas saalis koosviibimine,
kiis Karl Otto Märtson kõneleb oma
muljetest ringreisudel ning kokku­puuteist
kaaseestlastega. Osavõtuks
sellest koosviibimisest on tarvilik
eelregistreerimine Montreali Eesti
Seltsi juhatuse juures. Kontsert al­gab
kell 7 õhtul. .
Pühapäeval, 25. rriärtsrl esineb
Karl Otto Märtson orelikontserdiga
Montreali Jaani koguduse jumala­teenistusel.
muid tähtpäevi,. Oli kogunenud üle
kuuekümne inimese, keda tervitas
uus esimees Albert Krug. Viimane
andis sõna õpetaja Thomas Vaga'le
kes., pidas palvuse ja ka luges ette
ühe yaimuliku4üuletuse, mis oli saa­detud
Kodu-Eestišt.
Päevakohase lühikõne pidas Kus tp
Pikker, toonitades, et selle 61. aasta
jooksul on palju muutunud ka meie
• ise oleme muutunud, kuid õiguse-nõue
vabadusele on jääv.
Adele Unt luges veel oma luuletuse
pühendatud E. V. 61. aastapäevaks.
Lauldi „Hoia Jumal Eestit". Päeva­kohase
luuletuse esitas veel I. Vahre
ja pensionärid kogunesid kohvik-ua
ümber, et veeta' pool tundi vesteldes.
lllllMHlllllllllllllllllllllllllilllllllllllHlllllllllllllllilllillliniHi
Eesti Sihtkapital Kanadas
Annetused ja testamendi-pärandused
on tulumaksuvabad.
Annetaja soovid täidetakse.
EESTI MAJA, 958 Broadview Ave.
Toronto, Ont. M4K 2R6
fiiiiiiiiiiiiniiiiiii^iiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiit
Põhjalq Tütarde
red, kes olles lõpetanud algkooli, jät­kavad
õppimist keskkoolis. •
Kümneliikmeline tütarlaste koor
Anne Tülli juhatusel esitas „Ühte lau­lu
..." ja „Mu kaunis kodusaar ..."
Aktusekõne pidas õpilane Richard
Laanvere. Lühikeses, kuid väga sisu-oli
samuti humoristlik ja kutsus esi­le
kuulajaskonnas naerupuhanguid.
Lühikese vaheaja järel(j esitas va­nem
rahvatantsu rühm Hugo Valteri
juhatusel mitu rahvatantsu. Pillime­heks
oli tuntud Allan Liik.
Omaloomingut esitasid: Tracy Gi-kas
jä selge diktsiooniga esitatud;-kõ-'. rolami „Minu lemmikloom", Mia
nes tõstis kõneleja esile meie sini- j:Te i n ~ >|Puuleht" ja Marika Mäeste
must-valget rahvuslippu kui meie j — jutustus jänesepojast. , -
esindajat ja ühendajat kõigil mand- i Eduard Oja — Eesti tantsu kandis
reil ja meredel." Detsembris 1918; a. ette klaveril Martin Kiik ja Rock-heisati
sini-must-valge Pikk Herman- muusikast andis ülevaate Linda Kol-nil
ja juunis, 1940 bolshevik, meie ü- Luuletusi esitasid Aino Müller
rahva vaenlane, rebis maha meie ar beck, Karin Meiboom, Peter Ilves,
mastatüd lipu jä asendas meie lipu
punalipuga'' ütles kõneleja jätkates:
,,VõitIus meie.maa ja rahva taasvä-bastamiseks
on samaaegselt võitlus
ka meie asupaigamaa vabaduse säi­litamise
eest" . . . „Meie- esivanemad
esitas pr. Laine Pant värviliste dia­positiivide
saate „Eesti rahvarõivad".
Kõikide londonlaste poolt südamlik
tänu külakosti toojaile prof. Toivo
Miljanile Waterloost. ning hr. Emil
Eermele ja pr. Laine Pantile Torori-
Vivian Oder ja Carl Haamer. Riina
Kaunismaa luges ette oma Jalutus­käik
talvel" ja Ööna Mällo — „Mar-j
a d - . . :
Oma kirjandeid kandsid ette Kat­rin
Sommer, Martin Liik, Ingrid
Mandra ja Liisa Hess.
Tütarlastekoor Anne Tülli juhatu­sel
esitas lõpuks „Kes võib tuule­ta
....": ja; „Tursamäe polka" mis sai
kuulajaskonnalt tugeva aplausi.-
Ingrid Rwbergile
Montreali kaks eriliselt väljapaist:
vat eesti noort — Kalev ja Ingrid Ru-berg,
kes mõlemad mitmel puhul ju­ba
varem on leidnud tunnustust oma
akadeemiliste saavutuste eest, .on
saavutanud erakordset: tähelepanu
kui kaks liiget MIT. (Massachusetts
Institute of Technology) 8-liikmelises
grupis, kellele langes osaks USA ni­meka
kuukirja ..Progressive Archi-tecture"
esimene auhind USA Depart­ment
of Health and Welfare ülesan­del
läbi viidud vanainimeste korteri-majade
kavandamise ja hindamise
projekti alal. Selle auhinnatud grupi
koosseisu kuulub seitse MIT õppe­jõudu,
kaasa arvatud Kalev Ruberg,
kes'pärast selle, ülikooli lõpetamist
magistri kraadiga arhitektuuri alal
möödunud aastal ..kutsuti selle maa­ilmakuulsa
õppeasutuse õppejõuks,
kuna Kalevi abikaasa Ingrid — kes
praegu kirjutab oma diplomitööd ar-hitekruuri
äial McGilli ülikooli juures
Montrealis — oli ainuke.väijäspoolt
kutsutud.' Kalev Ruberg on praegu
„laenutatüd" MIT poolt USA valitsu­se
poolt ellu kutsutud erilise päikese­energia
kasutamise võimaluste uuri­mise
keskuse juurde Washingtonis.
Ainult 23 aastat vana, on Kalev Ru­berg
võitnud enesele päikese-energia
kasutamise uurimuse alal laialdast
tähelepanu. Mõlemad — Kalev ja
Teadustajatena . tegutsesid Mikk i Ingrid Ruberg ön kahekordsed Lel-
Jõgi ja Silvia Vaikla. Õhtu lõppsõna lepi ja Tartu Instituudi stipendiaa
ütles keskkooli juhataja E. Marten. did.
Hiljuti pidasid Põhjala Tütred cr.ia
piduliku, tõotuse andmise:koonduse.
Ngdr.' Kai Tarum avas koonduse lu­gedes
Marie Underi luuletuse. Mari­ka
Mäeste pidas kõne, „Mida gaidlus
on mulle andnud. Ta rääkis et gaid­lus
on organisatsioon kus ta on leid-nud
toredaid' sõpru, kellega koos ko- .
gutud mälestusi koonduselt ja laagri­test.
Hellake Lee Metsalo. luges järg­miseks
lipkonna tõotussalmid, i"is
lõppesid; sõnadega: ..Uute- Põhjala
Tütarde huuled, täna tõotavad Ua-maäd
hoida, selle märgiks süütan
siin tule, - niis/ nendegi südameis: "oi-dab."
Ta süütas küünla ja uued hel­lakesed
ja: gaidid asusid oma luba­dus
t ja tõotust andma. Hei 1 akese lu­baduse
andsid: Moira Kurm, Kristi
Laansoo,, Heli Leesment, Liisa No-vek,
Ellen Oiling, Anne Ruberg. EUen
Silm ja Erika Verret. Gaidi tõotuse
andsid: Tiina Hubel, Ingrid. JürnuiV
Helen Liiholm. (Sandra Kasturi. I:;gi- .
Mai Loorand, Monica Reijo ja ElWn
Rüberg. Tõotuse võttis vastu edr.
Liia Orav kes türukutele nende gai-diteele
kaasa andis selgesõnalisi ju­hiseid
ja südamesse minevaid õpeiu-si.
•;•
Järgnes lipkonna juhi ngdr. Mar- .
got Nortmaa sõnavõtt. Ta andis üle
teenetemärgid ja teated nii tüdruku­tele
kui ka vanematele. Lipkonna
juht rääkis süvisest laagrist, järgmi­se
aas tasest sõidust ülemere, vajali­kest
töödest Järvetare juures ja va­nematekogu
virkadest emadest. Lip­kond
avaldab tänu pr. Sõrmusele,,
kes kinkis lipkonnale kauni omakoo­tud
vöö.
Enne kohvi jasuupistete nautimist
esitasid tüdrukud huvitava jä mitme­kesise
eeskava.
Nähes neid^ talente selles eeskavas:
ön juba etteiteada et lipkonna 30-n-:s
aastapäeva pidu tuleb väga huvitava:
eeskavaga. Pidu toimub Eesti Majas
7. aprillil 1979 algusega kell 7. Gaidid
loodavad, et nende sõbrad arnikalt
sellest peost osavõtavad, millest nii
võiks kujuneda selleaastane suürkük-kutulek
kõigile, kellel meie noorte­töö
on südameasjaks.
Hc
jÕLlll]
mis,
jas.
ga p|
maa]
ühinj
ber.
jõulij
.'•vgitusl
risoc
Mar:
.Röqcl
•Sai|
seltsi
koini
vali^
Leml
•põhi
Roo cl
ESI
Saidll
Roocl
fano^
' pidal
• Ref
Konil
Peeu]
ESl
tud
dc si
.elu dt
. tüür
paar
ees tl
'sünd
kiu
on 7!
naisi
ga.
nud'1
. hollal
vii biil
: eesth
seks,)
' • alai;
Ei
•köi.kil
Mõm
ei uil
vast il
' jäetul
ei tu
' Eel
•' aas.td
nisat
• van (|
viud
tuh-
Se
lasra]
oma
u nga|
poolil
tshelf
' gann]
meesi
van
rnek.l
Tanlel
Övi
.'• Kulti
.tuse
nidci]
forml
kod tj
' suru
orga
kaucj
riimil
tust
mu vi
maj:i
-üsa-yi
test
tuur-1
F.O;
s i k u l |
-Ees J
Holl;
likkj
' Taiet
Hl
et H4
le
olüii
viks
nast
Sooni
nen
sporc
naril J
Hei
ba r<
gati
rahvi
Tallil!
vait
rääkil
jätka
On
iha j iil
munil
vad \ i
hem^
rutfeH
Iga u
sa siJ