Meie Elu = Our life, February 10, 1978

              «iV-i •
m
1
6 (1461) 1978
c
09
impeenumi
km kui aasta,
las üle V^ne-lik,
hakkasid
l<uba iseseis-
Irelvad kuni
seniste üles-
Iloevad seda •
nr. 2.
leale tungivad
^alka ja jäi-suunas.
24.
ia 4. märtsil
on Tartus
)paganda ta-küos
vene-
Islikult hää-'
linna enam-lakkas
ilmu-väljakuulu-jrras.
:ägesid täis
kohta kus
'kuulutada. •
Kule. Viima-
^d ja Haap-.
varem kui
•cmkoiTiilee
nakaartlast
japsalust lii-
•ekki^ lühi-
[kaart jook-illinna.
suu-fpurcnes
ja
adele kõik-
Ijaid ainu li
ufost loeti
|[ri rõdult,.
>op'i poolt,
innast ette.-
; li väeosad
Tallinna.,
toodi juu-salakorte-
]id ta oma
|i levitama
iiekomitet?
millega
•-loodustas
[tsuse. •.
iiekomitee
>aksa väe-lud
K. Ko-l.
A
sooVItu­ita
-Tallin-.
sõjalaevad,
ia. võivad
eesti väe-,
^stu võttis
esimees
lesed sak-
|e sõjalae-lL-
ja kogii
[gi paugu-iseks
oli
lena. for-suurtüki'..
[iisi staap
jnamlaste
Imeeskon-moodus-fenemaal.
Ita sünd-fohale
jäi
sõjaväe
Diviisi,
lüsi käsk-:
Isi ülema­id
oberst
|kapt. .. N .
:EYÜL; •
luskildu-orsoote-leenuta-
|i seoses
istat ta-ilmub
i i '
l i
i
i:
u
i
I
Kiri Inglisiiiaalf
COVENTRY („Meie Elu'' kaastööliselt) — Jaanuarikuus, saabus Vene­maalt
Inglismaale vangistatud briti üUõpilane/rahvuselt ukrainlane — 22-
aastane Andrei Klymchuk. Tudeng oli saavutanud KGB-ga ,;Vastastikuse
kokkuleppe" põhimõttel: „Mina sügani sinu selga, sma sügad minu oma".
Viis kuus tagasi, kui Klymchuk kü- vad Nääripühaks, isegi balletti vaa-lastas
turistina Venemaad, ta peeti tarna. Uue-aasta. päeval, nagu Klym-kinni
Lvovis .(oblastilinn "Ukraina
NSV-s). K. oli langenud: KGB loksu.
Tema juurest oli leitud kingataldade
vahelt 10.000 rubla (s.o. £7.000)! 'Sa­muti
ukrainlaste rahvuslikke propa­gandafilme.
Küna K. kuulub Briti
kodakondsusse, siis. siinsed kaastu-dengid
korraldasid oma sõbra pääst­miseks
demonstratsio{|ne Briti Alam­koja
hoone ees ja mujal. Ainuke peL-.
tumus Klymchukil, naasniisel Inglis­maale,
et ta pole saariud pühitseda
„ukrainlaste jõulusid", mis neil ta­valiselt
algavad Kolmekuninga päe­val.//.;
-V.:-'
Selle vangistüsperioodi ajal Klym-chuk'ki
oli viidud^ KGB poolt vene
teatrisse, tsirkusse ja Uue-aastä];äe-val,
mida venelased tavaHselt kutsu-jel)
K.
Laenu vajaduse korral kasutage
TORONTO EESTI ÜHISPANGA
madalaid laenuintressimäärasid.
JA TÄtVI MIILEilüS
intressid arvestatakse veerandaasta viisi laenud on lahtised
Kuna ka teine rüütliristikandja H.
Riipalu oli Seedrioru samba patroo­niks,
siis kantakse ka H. Riipaiu ni­mi
sinna. Selleks 'valmistab samba
oma-aegne kavandaja; V. Hubel vas­tava
kavandi, milleks on Seedriorü
sihtasutuse nõusolek. R. Piirvee kir­jeldas
Ottawa ühingu fintensiivset te­gevust.
Toronto ühingu tegevusest
andis ülevaate;' abiesimees R. Moks
ja Hamiltoni ühingu ^egevusest abi-eäjmees
A. Vo(f>de. Montreali ülevaa-.
de ei olnud postiolude tõttu saabu­nud.
Ühel häälel kinnitati liidu aruan­ded,
võeti vastu tegevuskava ja: eel­arve.
K. Tori märkis, et EKN-ga on
vahekorrad korras, kuid Eesti Liit.
Kanadas tegevus; teeb mliret. Muret
valmistab .Võidupüha pühitsemine,
mille.asemekELK tahtis korraldada
killa m änge. Loet i ette. väi ja võ t teid
Andrus. Saareste- mõistelisest sõna-.'
raamatust,, kus sõnal killad ja killa-niä-
ngudel on nii halb' tähendus, et ei
kannata trükimusta. 4. jaan. Toron­to
organisätsiöonide,lai koosolek võt­tis
vastu otsuse, et ürituse nimeks
on Võidupüha ja Killa|mängud ning,
-ot A^oitlejate Ühing annab Võidutule
aupeakonsul. I. Heinsoole süütami­seks.
..Meie Elus" leidus ürituse in.
form'atsiooniandja Vally Johanini
kirjeldus, ;kus ilma organiseeritud
sõdalaste nõusolekuta määratakse
eesti ohvitsere Petserimaal^,: Soome-poisse
Tartumaale ja .sõjameeste
koordineerijaks on sõjameeste orga­nisatsioonidest
eemale - jäänud . V.
Madisso. Esinduskogu koosolek lei­dis,,
et sellega on eelmise laia koos­oleku,
otsused peapeale pööratud ja
Võidupüha pühitsemise ümber haka­tud
toimetama janditamist,; millega
sellisel kujul organiseeritud võitle­jad
ei saa kaasa minna.
Koosolek võttis selles asjas, vastu
üksmeelselt järgmise avaliku teada­ande:
„K:E.V^.L.-du Esinduskogu
koosolek 4. skp. arutas^„Meie .Elus"
nr. 4, lk. 4 ära toodud^Vally Johan­soni
(Võidupüha • ja'; Killamängude
Informatsiooni), käsitavat kirjutust
24. jaan. peetud köc^soleku kohta,
millest ainult 11; isikut osa võttis,
kellest mitmed avaldasid pessimist­likke
mõtteid.. Sama koosolek värva-
•nud võiiiiääranud ka terve rea eri­ala
juhte,; näiteks Rudolf .Lipp —
chuk ütles aj akirj anikele, ta
Lvovi 'salapolitsei peakorteris koos
KGB ülekuulajaga pudel shampan-j
a t l See melodraama ukraina poisi­ga
Venemaal võib lugej ale näida na­gu
mõni Agathe Christie kriminaal­romaan
või näidendi 1
Enne- lahkumist Lvovi KGB-nia-jast,
K-ga lavastati veel „intervjüu
riõukogude ajakirjanikele, kus
võttis omakS' temale esitatud süüdis^
tused ja lõpuks näidati ^jdokumenti
Nõukogude Ülemnõukogu ^ poolt,
Klymchuki vabastamiseks, koos
Brezhnevi allkirjaga, mis pidi viita­ma
,,Nõukogude Liidu suuremeelsu­sele"..-'•^•.••••••^-•^
A. Klymchuk pihtis inglise ajakir-iähikele:
terve see lugu sai alguse
möödunud aasta aprülis, kui James
Dicksoni nimeline isik,. keskmistes
aastates mees Leeds'ist lähenes te­male
ja tegi varsti ennast sõbraks.
Mad kohtusid HuHis (inglise tuntud
.adamalinn) ;ühes hotellis. Mehed
jutlesid seal Ukrainast, K. ütles Mr.
Dicksonile, et ta isa on ukrainlane,
k. kavatsevat külastada Nõukogude
Liitu, et tutvuda oma päritolu,, juur­tega".
Mehed kohtusid korduvalt.
Hr. Dickson tegi noormehele alati
viinad- välja ja pistis täile vaheteva­hel
pihku viienaelaÜsi rahatähti.
Enne K. lahkumist Ukrainasse,.D.
andis K-le paar kingi, mis sqbisid'
Klymchuki jalamõõtudega. Ta palus
need kingad edasi anda ,,Ivanile",
kes elavat Lvovis. K. kandis neid kin­gi
reisil ainult kohati, .kuna tal olid
nii-kui-nii omad kingad ,ölemas. Ta
kujutlenud,; (nii K. väljendas inglise
ajakirjanikele), et ta jalutas, rublad
jalgade all! K. täliendas: „Tallad ja
kontsad piid pitseeritud. Ma oleta­sin,
et •midagi on peidetud kingades.
Võibolla, kirjandust." — Kui.Klym-
0
Personaallaenud on laenuvõtja surma ja jäädava töövõimetuse
puhul kitidlustatud 110,000.00 ulatuses. L
yHENBüSiS OM^^^^^
chuk.saabus Odessasse turistide gru­piga
Inglismaalt,; siis teekond viis
'õllest . tuntud ; vene sadamalinnast
Mlista mere rannikul, edasi Lvovi.
Seal ta; võttis trammipileti, et leida
hr.. Dicksoni poolt; antud aadressil
.,Ivani" I niraeÜst .isikut. Ta leidis
„Ivani". Mees oli üllatatud visiidist.
K, andis „Ivanile". sõbra: poolt kingi­tusena
paar kingi ja ühe filmirulli.
K. lisas kingapaari üle andes: ,,Ma.
oletan, et seal leidub midagi!" „Ivan"
näis.'olevat veidi närvlHne. ja tähtis
kiiresti vabaneda Inglismaalt saabu­nud
„külaiisest". — Niipea kui,K. oli
lahkunud „Ivani" blokkmajas ole­vast
korterist, ja astunud mõned
sammud tänaval, talle lähenesid
kolm erariideis KGB, agenti. Mehed
sundisid Klymchuki. kiirel sammul
tagasi pöörama: „Ivahi" korterisse!
5eal „Ivan" nabiti kiires korras kin­ni.
Mõne minuti jooksul oli 11 KGB
I meest i^ohal. Fotokaamerad sähvisid
jä transist-raadioga anti edasi teated
salapolitsei peakorterisse kohal, toi­muvast
sündmusest. Klymchuk; oH
üllatatud politsei efektiivsest tegut­semisest.
K. oletas, et keegi reetis
teda. KGB mehed võtsid asja' üleole­valt
— nähtavasti olid nad kõigest
juba ette teadlikud. — Naersid .või­durõõmsalt
noormehe sissekukkumir
se üle, kui nad lõikasid kätki kingi­tud
kingapaari taldu. K-1 olii.piinlik
vaadata kogu seda halehaljakat alt­vedamist.
KGB mehed aga hõõrusid
K-le kingapaari laidade vahelt välja-
Kogu selle viie kuu jooksul briti
konsul. Moskvas tegi neh , visiiti
Klymehukile Lvovis. Samuti anti K-le
yõimalüs külastada oma kaht tädi.
Ja ajaviiteks näidati füme ja viidi
sovhoosidesse! KGB ametnik oli ütel-
:nud Klymehukile:. „Ma • tahan näidar
ta teile, et' elu siin (Venemaal) on
hea ja teie tegite suure eksisammu
(s;0. katsus olla ukraina rahvuslas­te
agendiks!). KGB üjekuulaj a oli
ütelnud isiklikult, enne lahkumist
Ukrainast,; et kui ta enam ei läima
Nõukogude Liitu ega võta osa ,,vae­nulikust
tegevusest", ta võib tagasi
tulla Ukrainasse ja külastada oma
sugulasi. K., väliselt .pikakasvuline
noor-mees, kandes seljas sametist
SDordikuLibe' ja peas sooblinahast
läki-läkit (küllap vist KGB-meeste
kingitus!) tähendas ajakirjanikele, et
ta pole kunagi olnud' „suur antikom­munist"
ja pärast „seUist kogernüst"
(s.o. kinniistumišt Ukrainas), ta ole­vat
seda „veelgi vähem!" K. mbraal
kahest erinevast poHitihsest süstee­mist
(s.o. diktatuurist ja demokraa­tiast)
: • „Teie võite; elada nende .(kom­munistide)
süsteemis, kui ignoreeri­te
teatavaid asju) ja võite oha õnne­lik".
Teisalt: „Kui teie soovite elada
meie eluviiside .(s.o. dernokraätia)
kohaselt, siis teiega võib juhtuda se­keldusi"./
.
Klymchuk oli ilmselt pahahe Dick­soni
nirnega isikule, kes teda sisse
vedanud, kuid lubas mehele andesta­da;
Ukrairtlaste "Ühing Leedsis, mis
.koosneb 150-st liikmest, ei tunne aga
James Dicksoni nirrielist.
Kui K. andis Lvovis intervjuu nõu­kogude
ajakirianikele, siiS: 'temalt
küsiti andmeid K. isa Michael Klym­chuki
kohta^ kes lahkus Ukrainast
sõja päevil. Noormees, vastajalt
Vene raadiole;, vastanud: „Tean •.ai­nul
t,, et ta lahkus kodumaalt-sõjar .
päevil. Isxi kunagi ei ütelnud, miks.;
Äroabia rskciste
;.: m%
Rikaste araablaste invasioon Lon­doni
suureneb ja selle tõttii nad kut­suvad
Londoni Thamesi jõe Mek-kaks.
Araabia sheigid jä nende pere^
konnad kaotasid Beiruti Liibanonis,
mis oli nende eelistatud paigaks ela­miseks
ja oma laste koolitamiseks.
üüd on neil selleks keskuseks Lon­don,
kuhu investeerivad oma tohutu­suured
õlist saadud kasumid ja kus
a^suvad nende perekonnad. Lapsed
äiväd Londonis . koplis./ Araabia
sheikide eelistatud elamisalaks )Lon-donis
on /„cosmopolitaane'' Bays-wateri
piirkond. Hyde parki lähistel
ja.Earlš Cöurt Põhja-Lpndonis. i
Sheikide investeeringud on 'suu­reks
abiks Briti savijalgadel olevale
majandusele. Moslemiusulised ön
rajanud Londoni omad koolid.
Kui otsustada selle rõõmsa elevu­se
järele, mis Montreali eesti pöres
praegu eelseisva 24. veebruari täht­päeva
ettevalmistamisel nii selgesti
silma paistab, tohiks oodata soojalt
pidulikku ja osavõturohket siind-must.
Pääsmete eelmüük nii aktusele
kui sellele järgnevale koosviibimise­le
on olnud märkimisväärselt elav.
õieti see tähtpäev on Montreali eöst-lasperele
kahekordne — koos Eesti
y,abäriigi kuuekümiaenäa juubeli­aastapäeva
märkimisega tähistatak­se
Montreali Eesti Seltsi nelj^üm-neviiendat
aastapäeva.
Ajalooline Windsor hotell Mont­reali
südalinnas, kus see kokkutulek
aset leiab, ainult lisab väärikust nen­dele
kahele tähtpäevale. Samuti on
märkimisväärne. aktusel samuti kui
koosviibimisel esinejate mimekiri.
Aktusekonelejaks oh dr. Martin Püh­vel
ning Sõnaliste ja muusikaliste et-:
tekännetega esinevad aktusel Ain
Vaus, Armas Mais te, Heinz Riivald,
Asta Riivald, Jan Järvlepp ja Mont­reali
Eesti Segakoor Kari Raudsepa
iuhtimisel. Järgneval koosviibimisel
Windsor banisaalis esinevad külalis­tena
Quebeci tantsuänsambi „Les
Taürnesols", Montreali eesti rähva-täntsunihi^',,
Kuppäri"vjä Montreali
eesti nais võimle jäte klubi Hilja Pau­li
iuhtimisel. Muusikalise meeleolu
eest hoolitsevad Heinz Riivald ja K.
J. Raudsepa orkester.
24. veebruari kokkutulekutel on'
alati suur osa .olnud Montreali skau-tidel
ja. gaididel. Kuna seekordne ak­tus
ia koosviibimine.leiavad aset hi-ala
kuidagi . eriti köitvaks. Samuti .
moodne ja värvirõõnius riietus aitab
palju kaasa.
Kuigi meie kaugemad suusatradit-sioonid
oUd seotud murdmaasuiisä- •
tamisega ainult, Montreali eesti suu-sahuVilised
siia maale . saabudes
adopteerisid suures enamikus mäe­suusatamise.
Üheks selle põhjuseks
oU kindlasti asjaolu, et murdmaa­suusatamine
tol ajal oli siin kandis
vähe populaarne. Ja teiseks mäesuu­satamine^
oli meile midagi uut. Tea-idagi
kogemuste puudus mäesuusata­mises
tegi alguse kõikidele väga aeg­laseks
ja üsna vaevalisekski vahest.
Lootused, et Viljandi mäed olid.an-nud
kõik vajalikud oskused ja nõk­sud,
osutusid liiga optimistlikuks; ia
kõikidel tuli kursustest abi otsida.
Teatavaks ;moraalsekš julgustuseks
osutus, kui Montreah eesti Spordi­klubi
avastas shnsamas Montrealis
meie oma rahvusest noore suusainst- .
ruktori EddaWesti, kelle instruktsiv -
oonid ja ^petused aitasid enamiku
üle esimestest : raskustest. Hiljem
meie noorem põlv kasvas peale en­dastmõistetava
enesekindlusega.
Noorte hulgast on tõusnud eriti
esile Elmar Sutt, Hille Viires-Sutt,.
Jüri Arusoo, Helle Leitham ja Velio
Leitham. Süani ei ole Montreali ees­ti
noored huvi tunnud mäesuusata- .
mise kui võistlusspordi suhtes. I(üir
on kaks nende Hulgast leidnud tun­nustust
Canadian Ski Patrul organi­satsiooni
liikmetena. Jüri Arusoo
•mõned aastad tagasi ja Naima Vii­res,
kes praegu tegutseb vsuusapatrul-lisõhtul,
siis on leitud sobivam ole- Tina Sun Valley suusakeskuses.
vat noorte kaastegemine Vabapigi
aastapädVa tähistamisel Jääni kiri­kus
sellekohasel pidulikul jumalatee­nistusel
ja: sellele järgneval selts­kondliku
koosynbiniisel pühapäeval,
26. veebruari õhtupoolikul. Mis oma­korda
tagab > sellele kokkutulekule
; 23 .:WESTMORE DR.;
SmiE 404.:^REXMLE.
^lava osavõtu:
Murdmaasuusatamises on Mont­reali
eesti noortest võitnud enesele
tuntud nime Mark 'Teose, kes mitmel
puhul on tulnud silmapaistvatele
kohtadele kombineeritud suusatami­ses
ja laskmises.
Õieti on murdinaasuusatämisega
kodus igaüks Montrealis. Ka need,
kes varem harrastasid ainult mäe-Ükskõik,
mida nieist kelleail Mont- suusatamist, on 'varustanud endid,
reahle (Quebecile)' oleks ette heita .murdmaa-suuskadega ja jagavad
neil päevil neile meist, kes naudivad oma nädalalõpud mõlema, nii mäe­suusatamist
— Montreal on paradiis. ;kul.raii]:dmaa^šuusatamise ; vahel./
ümbritsetnd lugerhatüist mägedest Üheks ^ murdmaasuusatamise hüveks
ja ideaalsest m.urdmaa-suusatamise
maastikust — Montreal pakub talve
nautimiseks erakordseid võimalusi.' puudub julgus ja agressiivsus mägc-^
on, et selleks ei tarvitse alati ette \
võtta pikki väljasõite. Ja ncile,..kellel '
Ü1 ekuuiamisel aga
ta pii .olnud HaychynaSS üksuse sõ-selsus
mulle, .et Ontario Hydro teatas,, et. Toronto
na SS üksuse; sõ- niivõrd ülekoorm.ä-dur.
„Vene • raadiokommentaalor: oli^ ^ud, et Torontos võib juhtuda- sama
isanud; ,,See oh uatsionalistlik. di-^^i^j^o^^, nagu möödunud aastal NCAV
Võidupüha tähistäniiine ja V. Madis-,
so — sõdalaste, koordineerija (ohvit- .
serid Petserimaale, Soomepoisid >'üetud sajarublased nina alla
Tartumaale jne.): Sõdalastele keede- \ Klymchuk viidi Lvovis s^lapolitse
tavat ka lahjat kapsa suppi.. :^eale
selle On märgitudl Veel teisi kavasid,
nagu albuni, voldik, Tigaiiiku poe sil-gupüti
ehitamine jne.
Liidu Esinduskogu, koosolek teeb
teatavaks, ,et:,sOdalastesse. puutuvais
küsimustes ja määramjsteks ei ole ei-,
eeltoodud korraldajad ja määrajad;
võitlejate liidu ega selle •allorganisat­sioonide
hõüsplekut küsinud, mispä­rast
nende otsusedj ei ole meie suh­tes
kehtivad. .,- J
Meie liikmeskond ei "poolda sar-'
nast jandidamist ega soovi sellisel
ebasobival viiS'il E. V. Võidupüha tä­histamisest
osa võtta'|'
Võidupüha ühiselt. pühitsemisele mi
nek praegu su,ure küsimi-^se märgi
• all.-
Endine liidu esimees K. Tori Ja ju-hatusliikmed
Ä., lurs, M. Randla,
G. Lootus, A. Voode, E. Uduste, Ä.
Tooming, L. Fihlberg, A. Kukk ja
R. Piirvee Waliti ühel häälel. Üle­maailmsesse
E. Võitlejate Keskus­se
esindajaiks: A.Jurs, K:. Tori, H.
Teder, H. Lember ja R. Piirvee.
Läbiriiäkimiste all rõhutativaja­dust
võitlejate ridade koondamiseks
ja oma hikmespere suure|ndämiseks.
Üksmeelne ja asjjalik kobšolek lõp­pes
Eesti hümnigav Pärast koosoleku,
lõppu toimus ühine lõunasöök.
Ja Montreali eestlaspere ei ole tagä-sihoidhk
nende võimaluste kasutami-
'^•"s. • Ma usun, et suusatamine on
Montreali eesti grupi kõige papulaar-seni
snordialä. Kjana Quebeci.'suusa-mägedel.
on .hea nimi ka meie Toron­to
suusahuvihste hulga.s, sus aastate
viis, kes koosnes hitlerlastestvõitlu- N r ^ ^ ' ^ ^ jooksul oh välja kujunenud.;elav:side
ses \nfifashi«;tHkii liidn vn.in'' i;, ^ " " ^ voib Jaaüa, mitmeks XoroUto ]a Montreah vahel. Ja see
ses antitashis 1 ku ludu vastu .• ja Eevaks ilma elektrita ja täielikult omakorda lisab meeleolu TraHits^oo-nende
meeste käed on. kaetud ,,nais- ' '-^^aKoraa nsao meeieoiu. J lan-rs^oo:
te, laste jä'vanakeste verega".,Noor
Klymchuk oli pihtinud meeldimiseks
KGB-meestele, et ta oli saanud Mr.
Dicksonilt £350 reisikuludeks, milli
se summa tegelikult oli annud isa
oina pojale. Hotelliomanik ' Hullis,
Ralf Hafvey, ei teadnud mi,dagi Dick­soni
nimehse isiku korduvast koh­tumisest
noore ukraina tudengiga.
pimedaks. Suure koormatuse; tõttu
võivad elektriliinid läbi
ni listeks kokkusaamise paikadeks on
KU]unenu(
keskusse 'ülekuulamisele. 'Esimesel
päeval ta püüdis kogu oma seiklust
salata. Teisel päeval KGB asetas aga
noormehe ühte pimemasse ruumi,
kus oli ilm.utatud filme, mis sisalda­sid
„kommunismivastast ja; ukraina
rahvuslikku propagandat".
Nüüd K. ülekuulamisel laulis kui
lõoke.,Ja ta jutustas KGB-le.„Mr.
Dicksoni" nimelisest isikust Inglis-:
maal. Kogu selle ülekuulamise peri­oodil
— mi ,ütleb K. — KGB mehed
EESTI KIMNISVARADE
; VAHENDUS
Toronto Real Estate .Bpard'i liige
kolinud UUS AADRESS ON:
; 267rA.;YONGE ST.. ^ '
|issekäik Lytton Blvd-Mi
• " ;•'• Tel. 487-447^^^ '
Kodus Tel ^^m^^
Sõbralik ja õiglane teenimine.
. Sünse Ukraina Rahvusliku ühingu
juhtivad tegelased on arvamisel, et
Andrei Klymchuk on ukraina rahvus-äärmuslaste
(Banderamehed) süütu
ohver. See poliitüiselt aktiivne uk­rainlaste
grupp paguluses on juhti­val
kohal Ukraina,. Rahvusühingus,
samuti Ukraina Noorte Ühenduses,
millise luge on ka Klymchuk.. Samu­ti
K. isa kuulub Bandera-nimelisse
organisatsiöonin. See grupp, sai om"a
ttos ' ao 9
RGMP ülem; Montrealis 1970.. av
FLQ kriisi ajal seletas uurimiskomis-
•joriile, et 1970. ä. FLQ kriisi ajal, kui
tai John Stärnes, määrati sealse jul­geolekupolitsei
ülemaks, opereerisid
Montrealis kuue vähsriigi spioonid
jä luuremehed.
See oli põhjuseks miks Quebeci
partei majanduslikud aruanded po­litsei
poolt kõrvaldati, neist ärakir­jad
tehti ja need siis. tagastati. Po­litsei
avastas, et spionaashitegevus
töötas Kanadas alates 1960. aastatest.
Välisspioonide eesmärgiks :oli Que­beci
eraldamine;Kanadast ja selleks
toetati separatiste suurte summade­ga.
:••„., . -v^. •;.•.-•;•'•/• •
Mt.: Tremblant ja Mt.
Ste-Anne märtsis Ontario kooli-vahe-ajä
puhul. Saani op need kokkusaa­mised
olnud peamiselt mäesuusata­jate
monopoliks, kuid vahetevahel
meelitavad Laurentian mõnusad nõl­vakud
ka Toronto murdmaa-suusäta-jaid.
Murdmaa-suusatämine on vii
mase Paari' aasta jooksul Kanadas ja
eriti Quebecis läbi elanud üuestisün-hi
ja saavutanud tänavu'erakordse
populaarsuse.,Eriti asjaolu, et noo­rem
põlv on uuesti avastanud murd-maa-
suusatamise, teeb selle spoicdi-tööks.
See ukraina noortelaager; haa­rab
32-aakri suurust metsamaastik-ku.
Seal peetakse aasta läbi nädala­lõpu
vaidlusõhtuid ja seminare inim­õiguste
teemal, milliseid loenguid
esitavad kogemustega lektorid. Uk­raina
Noorteühing koosneb 50-st osa­konnast,
üks nendest. Coventrys. Uk­raina
noortelaägri külastajad Veeda­vad
vaba aja spordiga, ujudes, rah­vuslike,
laulude harrastamisega, rah­vatantsude
ja ukraina keele õppimi­sega.
Ukraina Nporteühingu juhiks
siin saarel on Jaroslav Deremendu.
si-d proovida murdmaasuusatami­ne
pakub talve nautimist rahuliku- •
mas toonis-..^ : .K ' • ,
Murdmaa-suusatamise •populaar­sus
on omakorda toonud uut meele­olu
ka Montreali; noorte Lättemäele
ja naabruses asuvale Pruuli suvitus-kohale:
Neid maa-alasid läbib Kai^a-'
da suusamaratoni rada, mida kasu- -
' tab suur. arv suusatajaid terve talv
läbi. Kaasa arvatud üsnagi hulk eest­lasi.
Suusamaraton ise leiab aset tä­navu
pühapäeval ,19. veebruaril. See
sündmus on leidnud seesugust tähe-
'e^anuv et sellest; osavõtjate arvu-on
juba teist aastat oldud sünnitud :pli-rama.
Meile endile tohiks veelsuure-maks
tähtpijievaks olla eesti noorte
suusapäev Lättemäel. lauoäeval, 11.
märtsil; kuhu koos nportegä on kut- '
sulud kä kõik teised. "
Ja veel üheks tähtpäevaks, millele
me Montrealis kindlasti .oma parima
tähelepanu varume, on 18. märts. Sel
päeval esineb Montrealis oma küla- •
tiskontserdiga Hamiltonl„Hellelaja-te"
koor Olaf: Kopvillemi juhatusel.
Olaf kopvill^m ;on tcadupäralt endi­ne
mont real la""?' ja .üks populaarne
endine,, keda kindlasti pole ;unüstar
tud.Ja- keda soovitakse iiuesli näha
ja kuulda. Kuid teadagi tema .„Helle-tajad"
on teine põhjus! ..,
• • Henn Arvo
j asi
Brpadvievv Ave., Toronto, Ont.
M4K.2R6 •
Teeme uusi |a parandame vanu, .sa­muti
suvilate katuseid.
Helistada tel 699-5295
ei tarvitanud tema juures mingit vä­givalda,
.sest K. „ainsaks kaitsjaks"
oli Briti pass.; Kui'K.:paigutati KGB
Sellega on; vangikongi, siis trellistik kambri uk­se
ees ja : mustusepang toanurgas,
pani mehe kohe. naeruhoogudesse.
See olukord meenutas täile filmi,
mida ta kunagi oli näinud Inglis-riiaal
KGB l^ohta; K. jagas vangikon­gi
algul ühe tulesüütajaga, hil j em­aga
mustabörsi mehega^ kes oh tei­nud
äritehinguid kulla müütamisei.
-•-EI•;::-•;•••-,,;•. .••;••
. M m G i T / . : , - -
KOMPROMISSI
koMMUNISTIDEGA
K. Päts-1918.
nime Stefan Bandera'lt; kes 1959. a-lKGE nimetas teda Klymchuki ,,inst-truktoriks".
Deremendu aga vastas:
.„]VIeie õpetame noorteleUkrainarah-vuslikku;.
tagapõhja, rahvuskultuuri
I ja kuidas hoida elus ukraihlaste tra­ditsioone.
Kui; meie lapsed küsivad,
miks me ei ela Ukrainas, siis vasta­me
venelased,- on ckupeerinud
mõrvati • Münchenis KGB agendi
poolt.
Mis puutub, teise rahvusvahelisB
kuulsusega Ukraina rahvuslaste juh­tide
nimesse,^ siis, see on Jaroslav
Stetsko, kes jätkab mõrvatud Ban-dera
poliitihst aktiviteeti paguluses.
Banderä-nimelise grupi sihiks on
Vaba-Ukraina, s.o. jahkulöömine Ve­nemaast.
Neil puudub aga jõuline
organisatsioon.Ukrainas. Ainuke tak­tika
— põrandaaluste kommunismi-vastaste
lendlehtede levitamine Nõu­kogude
Liidus. Vene võimud on aga
sellest hästi informeeritud oma siin­sete
agentide kaudu jä nad tabavad
aktiviste silmapilkselt nägu see toi­mus
Jaroslav Doboshiga 1972. ä.
Noore A. Klymchuki kohta väida­vad
venelased, et teda trerieeriti Der-by
krahvkonnas Ukraina Noorte; rnisel.
Ühingu laagris põrandaaluseks
meie .kodumaa. — Meie ei soovita
oma noortel külastada Ukrainat ja j
oma sugulasi, kuna sellega on seotud:
riisiko.. — K. arreteerimisega venela-:
sed püüdsid hirmutada ukraina noo­ri.-'
Muide,; A.-Klymchuki; isa on'abi-elus
inglannaga ja neil on kaks last.
Ukrainlased on teatavasti; suured;
patrioodid ja^pühitsesid 21; jaanua.
ril; Ukraina 60-dat Iseseisvuspäeva,
mille kuulutas välja RADÄ-(ukrain-laste
. pohitihne keskus) - ajaloolase
M.^Hrushevski (1866-1934) eesistu-;
ÄRTO
Eestlaste ajaleht „MEIE ELU" levib üle kogu maailma, kus asub
eestlasi. -^Tellige ja luse^re ..MEIE ELU".: --"Nõudke .,.,MEIE ELU"
proovinumbreid, .r- „MEIE ELU" tellimishinnad: , ; ' /
Kanadas:.,! a.Š22.00. 6 k;412.0D. 3 k. S8.0Õ:,USA-sse: l a . •23.00,. 6 k.'
$12.50,3 k. S8;50. Ülcmeremaadesse:; I a. S26.00, 6 k. Sl4.50, 3 k. 59.00.
Kiri- ja lennuposti •lisa: Kanadas jä USA-s: l a . ;S11.50;; 6 k:. |5.75.
Ülemeremaadesse:^ a,;23.50, 6 k. $11.75.-/
.^^ • :„MEIE ELU"..TALITUS
; : 958' Broadview: Ave,, Toronto,:Ont. M4K 2R6, Canada
Telhmiskupong: ,•.:.;..;;,•
vPatuh saatke minule ,,Meie Elu" .........i../ku^ ;
. Tellimisraha siinjuures v . . . . . . . . . . . . . . . / . . . .^
(Tshekiga. panga rahc\^^rdiga, posti rahakaardiga),
: Nimi: .....,..:....„....,•.,;............. .......^
• Postiaadress: ....................
Kuupäev t......
\-:'^ir'''',-''r • ^ (Allkiri) • ' • • • • ; ; i - ' •'. r';.;-'