Meie Elu = Our life, May 5, 1983

              „Meie Elu" nr. 18 |1731) 1983
..'Jr
i l
1
1
I
lehallid lehed sirgu ja ütles: „See
sikimp on minu poolt." Seejärele
|is ta jälle oma kaunimad laulud ja
I algas kibekiire pesa lõpetamine.
(äästapaari uus kodu sai valmis,
5t udusuline, pehme ja soe, väl-imekena,
kahe kassikäpa õite-
[buga kpsk pesasseina. Just nii oli -
ja teistsuguselt ei oleks see sobi-
|ki siia ümbrusesse. Eks nemad
Jtad teavad ka mis on ilus. See
|0li ilusam, kui ükskirä^stapere
fagi varem oli ehitanud. '
läästaema tist^3, peaalef isa s ga r.
|das skulptuuri kõrgema nuki p tsgi,
dgas jälle oma kaunimate lau lu-
;a. Nad ei lennanud vurinal mi-la,
kui suvila uksest inimejed
jeja välja käisid. Ka mitte siis, kui
ir kass rõduäärel neid vaatles. Räas-
3a laulis ka nendele. Varsti oli
jas kaks imekaunist räästala^t ja
ide ema ütles:„Loodan, teist kas­sad
kõige ilusamad punarinnaga
istad, sest olete kaunis kodus sün-
|i.ud ja kasvanud."
|.Isu või ära usu, aga see juhtus nii!
V'. A. KIMBERG-KOTKAS
LINU TÄNU EMALE
|n kevad, see on aasta kõige ilu-aeg.
Sel kaunil ajal pühitseme
ladepäeva.
Emakene, katsun olla sulle eriti
|ä sellel päeval, teen sinu tööd ja
lin sind lilledega. Olgu see sulle
Inu Väikeseks tänuks sinu suure
[ole Ja vaeva eest! Sina, emakene,
jd see, kes keedab mulle söögi,
ibleb ja puhastab mu riided ja sa ei
|si iialgi valvamast mu voodi juu-^
J, kui ma olen haige! Emakene,
Ita vastu mu tänusõnad emade-levaks.
S.V.T.'
Endine Toronto! Eesti
Täienduskooli õpilane
35ti. Siis muutub nahk kõvaks ja
Uegi on seljas uus kõva l^oorik, Siis
|un sööma. Ma ei vali, ma sööo '
Jike: putukaid, väikesi kaulu ja
)nnapoegi. Kelle ma kord juba omä
frgadesse haaran, seda ma enam
Ihti ei lase.
n
ees
Ell?. 18 {1731) 1983 NELJAPÄEVAL, S. MAIL ^ THURSDAY, MAY §
99 ro a (6
COVENTRY („Meie Elu" kaastööliselt) - Inglismaal viibis vai-
; satsioon N. Liidust. Sel puhul kirjutas,,Daily T^^^^
korrespondent R.^SFFy 0'Brien pikema artikli ühendusss nn. rahti-
Inglise ajakirjanik ütleb muuhulgas:
„Vene kiriku juhid, püüavad aidata
nõukogude kampaanialt NATO raketti­de
vastu Euroopas koosolekuil briti
vaimulikega. See on esimest korda,
alates 1^55. a., kui mitmeusuline vene
delegatsioon külastab Inglismaad.
Nüüd aga tahetakse N . Liidu Valitsuse
poolt anda kirikutele „rahuofensiivi"
ülesanne. Kreml on märganud, millist
osatähtsust mängivad Läänes vaimu­likud"
suures sõjavastases koalitsioo­nis"
-sotsialistid ja vaimulikud nuk-leaarsete
relvadeavastu. '
PEAPIISKOP EESTIST • -
Kremli isandad lOsutavad küllaltki
suurt osatähtsust sellele külaskäigule.
See ilmneb juba vene vaimulike dele­gatsiooni
arvulisest koosseisust, mida -
juhib valgehabemega vene õigeuse ki­riku
metropoliit Kiievist, peapiiskop .
Philaret. -Lisaks vene õigeusu kiriku
saadikuile, kuuluvad delegatsiooni
koosseisu veel kirikuesindajad Armee­niast
ja Gruusiast, millel on nn. rah­vuslik
staatus N. Liidus, samuti vene
baptistide ühingu ametlik esindaja, ka-toliklaste
ja luterlaste esindajad,
Roomakatoliku kirikut esindab de-legatsic^
onis katoliku kiriku preester
Leedust -Josef Chamaites, kes esindab
suui[imat kirikut Leedus ja ainukese
katoliiklasena kuulub delegatsiooni
koosseisu j- Luterlasi esindab peapiis­kop
Janis JMatulis Lätist ja peapiiskop
Edgar Hark Eestist.-
Briti kirikunõukogu küllakutse
„suure rahvusvahelise pinge ajastul"
annab võimaluse kristlastel otsida" ra­hu
ja õiglust". Üks briti vaimulik ka-noonik
Paul Oestrejcher, kes esindab
CDN-d(rahüliikumise organisatsioon
Iriglismaal), nn. internatsionaalset osa­konda,
ütleb: „Meie maadleme usal-duisküsimusega
Briti ja Nõukogude Lii­du
vahel ja püüame naelutada välja
ühist programmi. Meie, kristlased,
taotleitie kartuse vähendamist — nagu
inimesed NJ Liidus tunnevad hirmu
Läänest, inii ka Läänes inimesed kar­davad
Nõukogude Liitu."
N. Liidu vaimulike delegatsiooni vi­siit
Inglismaal kestis 11 päeva ja hõl­mas
kohti nagu Shotimaa, Wales, Põh-ja-
Iirimaa ja Iiri vabariik, et anda seega
külaskäigule suuremat mõju ja taga­põhja.
Samuti viibis vene vaimulike
delegatsioon iõtmasöögil Canterbury's
(anglikaani peapiiskopi residents).
Vene vaimulike külaskäigud, nagu
märgib inglise ajakirjanik, on tekita­nud
meelepaha siinsetes baptistide ja
evangelistide kiriku ringkondades? kes
on soli(iaarsed vene usuliste dissidenti­dega
vaimuhaiglais ja orjatöölaagrites.
Vene ametlike baptistide esindajaina
viibivad ^delegatsioonis jutlustajad
Alexei Bõchkov ja Alexei Stojan. Mõ­ned
siinsed „usueksperdid" peavad
neid jutlustajaid KGB agentideks. Tei­sed
aga„võimelistekš meesteks".
KIRIKU OLUKORÖpSTIS
Hiljuti ilmus Inglismaal uustrükis
ülevaatlik teos usuelu tingimuste koh­ta
Venemaal ja Ida-Euroopas: ;,Disc-reation
and Valour" („Suva ja vap­rus"),
mille autoriks inglise kahoonik
Trevor Beeson. Selles põhjalikus raa­matus
ori kirjutatud peatükiskirikud
ja usundid NSVL-s" ka Eesti kohta:
,,Ermasõda oli Eestis umbesüks miljon
luterlast, keda teenisid paarsada pasto-torit.
1963. a.alates liikmeskond kaha­nes
250.000-le, keda teenisid sada küm-pastorit.
Tänapäeval liikmete arv
ikka veel 250.000, kuid ainult ka-eksakümmend
vaimulikku. Leedu
kohta on märgitud, et tänapäeval on
seal 20.000 luterlast (varem 200.000)
kes asuvad 27 piirkonnas ja keda tee­nivad
usuliselt^ 7 pastorit ja 6 diakoni.
Inglise vaimulik ütleb: ,,Nagu ole­tada,
võibj protestantlikel kirikuil m
FLEMING;SM0KE ja BURGESS
Advokaadid — Notarid
' Käesolevaga teatame et
ENN ALU\N KUUSKNE, B.M., ILB/
on ühinenud meie advokaadi firmaga
aadress^^^^^^^^^^^^ '^^^^^^^
P.O. Box71, Süite 3450 kontoris 363-0073
1 First CanadianPlace õhtuti 633-9975
Toronto, l\/15X 1J6
esti noorte kevapidu
Montrealis .
Mõukogude Eesti peapiiskop
Edgar Hark
vähe võimalusi usulisel tööpõllul väl­jaspool
kirikut. Nende juhid'pn loobu­nud
sõjakast antikommunismist ja
püüavad kohaneda nõukogude .valit­susega.
Luterliku kiriku peajpiiskopid
saavad oma palgad riigih ja peapiis­kop
Edgar Hark'ile anti NSV ^Liidu
Ülemnõukogu poolt„rahvaste sõpruse
orden ,,tema 70-aastasel sünnipäeval.
Umbes 10 protsenti liikmeskonnast võ-.
tab osa jumalateenistustest, kuid jõu­lulaupäeval
ja Ülestõusmise pühal
kirikud on tulvil rahvast. Usundeid
Balti riikides pole suudetud hävitada.
Neil on olemas kontaktid Maailma
Kirikunõukoguga, Euroopa-kirikute
konverentsiga ja Luterliku Maailma­liiduga.
Kõik need tegurid on tähtsad.
Ka on Balti riikides baptistide ko­gudusi.
Kirik Eestis on kujunenud rah­vakirikuks
ja luterlik toomkirik Tal­linnas
(Oleviste), mis on üks .kõrgema
torniga maailmas, on kujunenud bap­tistide
koosolekute, tavaliselt tulvil,
kohaks. 1980. a. dr. AlanWalker Aust­raaliast
välismaise evangelistina jut­lustas
esmakordselt Eestis. Üle 2500
kuulaja leidus kirikus, neist paljud
noored, 'isegi mõned pop-moosekan-did,
kes pöördusid kristlusele dr. Wal-keri
palvel". i
Katoliiklaste 1<ohta Eestis on mär­gitud
inglise vaimuliku raamatus —
3000 uümber, keda teenib preester,
rahvuselt lätlane.
KIRIK ISESEISVAS EESTIS
Peapiiskop, ]oh. Kõpp kirjutad teat­meteoses
EESTI IV (Geislingen, 1949)
teemal „Ušu- ja kirikuolud":„Kogu-dusteuüldarvE.
E.L.Kirikus 1940. a. oli
170, neist onasut. Eesti iseseisvuse ajal
52. Kirikute üldarv (pea- ja abikiri­kud
koos) oli 195, neist iseseisvuse ajal
ehit. IS. Kogudused moodustasid 16
praostkonda: Tallinna, Saksa ja Root­si
praostkond Piiskoplikus vikaarkon-nas,
Ida-Harjü, Järva, Lääne-Harju,'
Narva-Aluta^use ja Viru praostkond
Põhja yikaaitkonnas. Lääne, Pärnu,
Saaremaa ja Saarte^Lääne praostkond
Lääne vikaari;.. Tartu, Valga, Viljanili ja
Võru praostkond Lõuna vikaarkonnas.
Saksa praostkond likvideerus 1939. a.
•ikusse kuulus/1937.a .
ite järgi 851.060 Neist ta­sus
liikmemaksu aga 272.340 S.a. risti-
Olgugi, et N. Vene Lääne abiga on
teinud ennast tugevaks sõjaliselt,
majanduses langenud siiski nälja-piirile
oma sohvoosi- ja kolhoosi-süsteeihiga
põllumajanduses.
Kui aastakümneid peeti Saudi
Araabiat suurimaks õlitootjaks maa­ilmas,
siis nüüd pidi selleks olema N .
Vene, kus viimase „Petroleum Intel-ligence
Weekly" andmetel pumbata­vat
toorõli 12. miljonit vaati päevas.
Ajakirja järgi N. Vene olla samalajal
ka suurimaks õlieksportijaks — enam
kui 3. miljoni vaati päevas. Kuigi
sellest ekspordist enamus saadetavat
flda-Euroopasse, oma sateliitidele ja
Kuubale, müüdavat üle miljonvaadi
ka Lääne-Europpa riikidele. Selle
juures müük-Läände pidavat suure­nema
päevpäevalt, sest kui OPEC(:
õliriigid alandasid oma õlivaadi hin­na
^34.-lt $29.-le, siis Moskva alan­danud
oma .$27.50 peale ja Itaaliale
müüdavat nüüd kahekordes kvantu­mis.
„ P . I . Weekly" andmeil N. Vene
alandanud oma õlihinda peamiselt
sellepärast, et Võistelda OPEC riiki­dega
müügil Läände, kuna ta vajavat
sealt hädasti valuutat, et osta neilt
siis toitaineid oma näljapiiril elavate­le
rahvastele ja ka veel selleks, et osta
läänest tehnikat oma vananevale:
tööstusele. Sellega seotult öeldakse
ajakirjas, et juba iga ühedollariline
OPEC riikide õlihinna langus tähen-llilKLIKK
TEATEID
EELK TORONTO VANA-ANDRESE
KOGUDUS
danu'd N . Venele S600--750 miljoni­list
kaotust välisvaluutas.
Sovetolobg prof. Marshall Gold­man.'!
(Wellesley College) arvates ol­la
N. Vene „vanaisaealine" valitsus
alustanud oma agressiivset õliope-ratsioone
Läände juba varakult, aasta
enne OPEC riikide õlihinna langust,
kuid teinud seda vaikseh, jäädes amet­likult
OPEC liinile. Prof. Goldman'i
arvates Moskva kasutavat üldiselt
mõrvarlikkupoliitikat oma õliärides,
mis aga pikemas perspektiivis siiski
kujunevat neile endile väga kulu­kaks.
Pressides õlimüüki Läände tul­la
neil samalajal tugevasti subsidee-rida
müüke oma satelliitidele, kes
vaatamata selle ägavat juba praegu
raske võlakoorma alla kaubatehin-gutes
N . Venega.
Harvardi Vene ajaloolase prof.
Richard Pipes'i arvates on õlihinna
langus Lääne-Euroopas tekitanud
segaseid tundeid, sest enne seda üles­puhutud
enthusiasm kontroversaal-se
N. Vene gaasitoru ehitamiseks Si­berist
Lääne-Euroopasse olla nüüd
haihtumas ja pole enam endiselt hu­vipakkuv.
Pealegi Moskva kasuta­nud
ka siin oma kommunistlikke
trikke gaasihinna määramisega
OPEC riikide õlihinna kõrgtaseme
järele s.o. rakendades võrdlevalt oma
gaasihinna $34.- õlivaadi hinnaga.
. A.M.
IlllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllillllllllltlllllllliillS
Eesti Sihtkapital Kanadas
Annetused, testamendl-pärandused Ja
mälestusfondid on tulumaksuvabad.
Suunake oma annetused noortele Ja
teistele eesti organisatsioonidele
Eesti Sihtkapital Kanadas
kaudu tulumaksuvaba kviitungi saa­miseks.
— Epstl Maja,,958 Broad-vlew
Ave. Toronto, Ont. M4K 2R6
Kuigi ka see laupäev Montrealis, mil
eesti noored olid kutsunud külalised
oma kevadpeole, ei olnud mitte just
kõige kevadisem terve päev sadanud
lume tõttu, siiski peosaalis valitses
ometi täielik kevadmeeleolu. Mont­reali
Taani kiriku seltskondlikus saalis
Montreali Eesti . Täienduskooli ja
Montreali Eesti skautlikkude. noorte
poolt ühiselt korraldatud pidu tõi kok­ku
rõõmsa saalitäie rahvast ja ka noor­te
„Kuppari" rahvatantsutrupp tuli
kaasa oma esinemisega. See grupp on
saanud aastate jooksul Montrealis
üheks noorte lemmikgrupiks. Kaia
Sunne hoole all on seal 16 noort, kelle­del
ka omavahel on ilmselt kasvanud
hea sõprusring.
Kevadine peoõhtu juhatati sisse
Montreali eesti skautide traditsiooni­lise
liputseremooniaga ja Endel Ruber-gi
avasõnaga. Heino Altosaar lisas
skautide palvuse eestluse ja Eesti ko­dumaa
suunas. Noorte esinemise juha­tas
sisse noor gaid Tuna Sirgo klaveri-soologa
ja gaidid Ülle Leitham ja Lin­da
Kukk lisasid meeleoluka ettekande
luules, Kaarin Tae oli üllatavalt hea
viiulisoologa. Ingrid ja Tiina Sirgo
poolt ette kantud stepp-tants oli hoog­ne
ja kutsus välja elava aplausi. Skau­did
Jaan Kukk, Kristjan Pühvel, Allan
Sutt ja Heikki Viita rikastasid J(ava
omaltpoolt elava vestlusega loodus­likul
teemal.
Vaheajal seveeriti kohvi ja lasteva­nemate
poolt valmistatud maiustusi
ning noored loosisid välja oma loterii­võidud.
Kava teises osas pakkusid noored
omaette teatrietendust.kus Karl Vaik
la kirjutatud näidendis „Kavede tulek"
Tiina Sirgo esines kuldnokk-türukuna.
Kristjan Pühvel kuldnokk-poisina, Al­lan
Sutt, Jaan Kukk, Heiki Viita, Mih­kel
Tae ja Johrf Kadai noorte konnade­na,
ja Ingrid Sirgo, Kristi Kedai, Mari
Tae ja Kkarik Tae olid head oma lõe-koeste
osas, Näitemäng sai teenitult
aplausi osaliseks.
Elavat' tähelepanu väga hea eesti-keelega
leidis Toomas Pühvel, lugedes
ette August Jakobsoni raamatust
„Suur onu ja väike vennapoeg" üh®
peatüki „Sulane peab koera ametit..."
Ingrid Sirgo lisas veel ühe klaveri-soolo,
mis leidis omastkohast imetle»
mist. See oli Beethoveni klassikaline
pala „Erilisa". Ning kava lõpuko
„Kuppari" rahvatantsutrupp seekord
koosseisus Epp Luik, Valmar Kurol,
Ülle Leitham, Toomas Pühvel, Linda
Kukk, Peeter Rammus, Debbie Mustja
Mark Piibe. tantsis Innar Teose muu­sikalisel
saatel neli tantsu „Kivi-k^
sukas", ..Pulgatants", „Eideratas"
ja ülihoogne „Tuljak". Siin kestis pub-lilcu
aplaus eriti hoogsalt.
•
Montreali Eesti Pensionäride Klubi
se isab omakorda ühe kevadise peoõh­tu
ees 29. aprillil, kus „Kuppari" rah­vatantsijad
on uuesti esinemas ja üle­jäänud
peokavas on suusõnalised ja
lauluettekanded. Sellele järgneb hoo­aja
lõpupidu 13. mail daamide moenäi-tusega.
Kahel oma varajasemal klubi-õhtul
klubi liikmed ja külalised on
nautinud klubi abiesimehe Aadu Rand-palu
reisivestlusest Jaapanist, Hong­kongist
ja Hiinast. Ühes teises vestlu­ses
klubi juhatusliige Helmuth Höövel
sidus tähelepanu oma vestlusega alfa­beetilise
kirjakunsti ajaloolisest aren­gust.
Ja olles klubi tegevuskava orga­niseerija,
tal on kavas rida huvitavaid
asju klubi sügisestel kokkutulekutel.
HENN ARVO
Montreali eesti skautide ja
gaidide jüripäeva kokkutulek
ja E.E.L. Ki
kirikuraamat
ti 11.437 las
laulatati 622
leeritati 10.530 noort,
paari, maeti kiriklikult
11.995 isikut, võeti armulauale 208.145
isikut, neist mehi 66.667, naisi 126.864.;
Kogudustest lahkus ;1937. a. jooksul
429 isikut, juurde tuli 1250. Liikme­maksudena
laekus 1937.a. 341.817 kr.,
annetustena mitmesuguseiks otstar-beiks
320.892 kr. Kiriku teenistuses
seisis s.a. 209 vaiihulikku-õpetajat,
köstreid 110, organiste 96, koguduse-õdesid
14 ja teisi ametnikke 172. Õpe-tajaameti-
kandidaale oli 24. Etteval­mistus
vaimulikuametile toimus Tartu
Ülikooli usuteaduskonnas".
• • ÄRTO.
EESTI ALUMINIUM KOMPÄNI!
AkeBude asendamine thermo-a
kuues värvis, ir
. tollised veerennid
katmine.
keldri akendele dssemurdmise vastu metallkaitš^^
hindamine. Helistage päeval töökoda td. 832
Kodus 769^932 :
INVESTMENTS INC.,
Str., Maple/Ontario LOI
Järvis Sti Toronto,
M5B 2C7
. Udo Petersoo
Beechollow Cres,,
Mlssissauga, Ont. L4Y 3T2
Tel. 624-6128, kirikus 923-5172
Pühap., 8. mail kell 4 p.l. EMADE­PÄEVA
JUMALATEENISTUS. Solist
Liina Purje. Parast teenistust aktus ja
kohvilaud. Aktusekõne, Epp Aruja.
Klaveriettekandeid, koguduse stipen­diaat
Ingi-Mai Loorand ja ettekandeid
pühapäevakooli õpilastelt.
Pühap., 15. mail Taevaminemispüha
JUMALATEENISTUS.
Pühap., 15. mail JUMALATEENIS­TUS
Sault Ste. Marie's kell 5 p.l.
Pühap., 22. mail kell 4p.l. on NELI­PÜHI
JUMALATEENISTUS.
Pühap., 29. mail kell 4 p.l. püha­päevane
JUMALATEENISTUS. . r ^
Pühap., 5. juunil kell 11 hommikul
leerilaste õnnistamise JUMALA­TEENISTUS
armulauaga. Solistina
esineb prl. Evi Valge. Kell 4.30-ir.l.
ingliskeelne JUMALATEENISTUS.
PÜHAPÄEVAKOOL igal püha­päeval
jumalateenistuse ajal.
ÕPETAJA KÕNETUNNID kiriku
kantseleis teisipäeviti 5—7 õhtul,
neljapäeviti 2—8 õhtul ja pärast igat
teenistust. • ' ' _
I I I l i l l — m — U M I M I W — • ! • • • M I I " " '
• * , •
TORONTO EESTI BAPTISTE
KOGUDUS
883 Broadview Ave.
Juti. Kaljo Raid
se Bards Walkway, WUlowdal©,
Ontario M2J 4T9
EESTI VABAKOGUDUS
TORONTOS
2Ö Thomcliffe Ave. TeL 463-6223
Jutlustaja E. Saraoja
Kirik: 562 Jone^ Ave. Tel. 461-2077
Laup., 7. mail keli4 p.l. LAULUDE
JA SÕNAPÕIMIKU pärastlõuna.
Pühap., 8. mail kell 11 hommikul
JUMALATEENISTUS. Teenivad A.
Seppi ja Edm. Säraja. Emadepäeva
kava. Laule naisansamblilt.
Kolmap., 11. mail kell 7.30 õhtul
PIIBLI-PALVETUND. Kristuse
taastulek Ilmutusraamatus.
TORONTO EELK JAKOBI
KOGUDUS
Kirik: Redeemer Lut. Kirik,
Bloor & Indian Rd.
Õp. T. Nõmmik
SOI Davisville Ave., Toronto M4S !J2
Td.: 483-2478 ja 1-527.0410
Laupäeval, 14. mail kell 15.00
EMADEPÄEVA JUMALATEE­NISTUS
Virginia United Church -
RoyalBeach.
Pühapäeval, 15. mail kell 17.00
EMADEPÄEVA JUMALATEENIS­TUS
ja PÜHAPÄEVAKOOL. Järg­nevad
emadepäeva tähistamine ja
täiskogu koosolek.
ÕPETAJA KÕNETUNNID: igal
neljapäeval kell 18.00—19.30 omas
kodus 501 Davisville Ave., Toronto,
ning iga esmaspäeval kell 18.00—
19.00 Hamiltoni kiriklas, 3 Maple-side
Ave., Hamilton, tel. 527-0410.
Montreali eesti skautide „Kalevi"
lipkond tähistas traditsioonilist jüri­päeva
piduliku kokkutulekuga, mil­lest
seekord võttis osa eriti rohkesti
noorte vanemaid ja sõpri\. Teatavaks
huviobjektiks oli inimestel ka see­kord
kokkutulekule lisatud noorte-kunstinäitus.
Igal aastal meie noored
on oma Lättemäe noortelaagris val­mistanud
rohkesti akvarelltehnikas
maalinguid oma. juhi Endel Rubergi
õpetusel. Endel Ruberg on laiemalt
tuntud maalikunstnik, kes muuseas
on leiutanud maalimise külmetus-tehnikas,
mis seisab söllest, et just
äsjavalminud töö asetatakse talvel
mõnekraadilise külma juures välja,
kus sellel looduse kaasabil tekib tea­tav
kristallitaoline kude. See on alati
annud maalidele eriti metsadest ja
maastikust väga loodusega seotud
meeleolu.
Seekord oli noorte tööde näitusele
välja pandud ühtekokku 80 tööd viie­teistkümnelt
noorelt. Montreali noo­ri
esindasid Allan Sutt, Toomas Püh­vel,
Heiki Viita, Jaan Kukk, Kristjan
Pühvel, Mark Piibe, Margus Riga ja
John Kadai. Nendest John Kadai on
•ilmselt jõudnud tõelise kunstniku ta­semele.
Tema viis suuremõõdulist
maali lilledest ja loodusest metsas
ilusates raamides köitsid ilmselt eri­list
tähelepanu. Torontot esindasid
.Liisa, Linda ja Toomas Norheimid,
UUS EESTI KORTERIMAJA
PÕHJA-TORONTOSSE
©OSTETAVATE KORTERITEGA (1, 2 ja 3 magamistoaga)
# ALLMAARAUDTEEJAAMA LÄHEDUSES •
® SUURTELE MAANTEEDELE KÄTTESAADAV
® HEA KVALITEEDIGA EHITUS, SOEdVATE HINDADEGA
©PARGISARNASES ÜMBRUSES
©PRIVAATSUS! JULGEOLEK, ÜHISTEGEVUS, PUHTUS
Körterihuvilistel ja investeerijatel palume kirjutada:
Giiidd E. Laikve, Architect, 101 Cassandra Blvd.,
Don Mills, Ont. M3Ä 1T1 Telef. 444-6405. 444-2897
«VABADUSE KUULUTUS"
RAADIOSAATED IGAL
PÜHAPÄEVAL
ieU 3-3.30 pJ.
Pühap., 8. mail kell 11 hommikul
TÄNU JA TERVITUS EMADELE,
laste ettekanded, noortekoor, päeva­kohane
sõnavõtt Varje Raid. Kell
6 õhtul KÕNELEB K. Raid „Jumal
armastab ka üksikuid", emade ja
tütarde koor.
TORONTO EESTI
S. P. ADVENTKOGUDUS
80^ Broadview Ave.
(Aümaaraudtee vastas, Eesti Maja
poole)
Tel 626-3417
Laup., 7. mail kell 9.30 hommikul
ühine PIIBLIUURIMUS. JUMALA­TEENISTUS
kell 11 e.l. Kõik tere­tulemast.
TORONTO EESTI
EVANGEELNE KOGUDUS '
Immanuell Klrife
21 SwanwIck Av<p.
Pastor Allan Laur
72 Appleby Cres.,
Markham, Ontario L3R 2L4
Tel 477-6248
Laup., 7. mail kell 6 õhtul KOGUDU-SETUND.
Pühap., 8. mail kell 2 p.l. PÜHA-PÄEVAKÖOL
lastele ja täiskasva­nuile.
Kell 3 p.L JUMALATEENIS­TUS.
Kõneleb Allan Laur. Pühapäe­vakooli
lapsed esinevad emadepäeva
kavaga. (Buss „Eesti Kodust" kell
^•30 p.l.]. Kell 6.15 õhtul ingliskeelne
JUMALATEENISTUS. Kõneleb
Toomas Rüdmik.
Kolmap., 11. mail kell 7 õhtul PAL-EELK
PEETRI K0GUDU2J
817 M. Pleasant Rd.,
Toronto, Ont. M4P 2L11
Praost Andres Taul
34 Dlnnick Cres., Toronto, Ont.
M4N l U
Tel. 483-4103, kirikus 483-5847
Organist dr. Soman Tol
Pühap., 8. mail kell 11 homm. EMA­DEPÄEVA
JUMALATEENISTUS.
Esinevad pühapäevakooli ja leerieelse-te
ansambljd Margit Viia juhatusel.Tii-na
Hubel'tsellol ja Karin Jürman flöö­dil.
Leerieelsed ja pühapäevakool.
Pühap., 15. mail taevaminemispüha
JUMALATEENISTUS kell 11 hommi­kul.
Pühapäevakooli lõpetamine. So­listid:
Vilu Varik kontrabassil, laula­vad
Evi Valge ja Linda Lindau. Kell
10.15 hommikul Heidi Klamas harpsi-kordil.
Noortekoor „Lootuse" TULU­ÕHTU
kell 4 p.L Rikkalik kaval
Pühap., 22. mail JUMALATEENIS­TUS
kell 11. I
Pühap., 29. mail JUMALATEENIS­TUS
Jõekäärul kell 12 päeval, ^ui ol­lakse
huvitatud bussi võtmisest, palun
teatada õpetajale või koguduse kant­seleisse.
INGLISKEELSED JUMALATEE-NISTUSED
igal pühapäeval kell 9.30
hommikul. Pühapäevakool.
PIIBLITUNNID igal pühapäeva­hommikul
kell 10.
KOGUDUSE KANTSELEI on ava­tud
teisipäeviti 10-6, neljapäeviti 12
- 3 p.l.
ÕPETAJA KÕNETUNNID kolma-päeval
9.30—12 kirikus, neljapäeval
6—8 kirikus ja igal pühapäeval pärast
jumalateenistust. i
Vermonti Ingrid ja Tiina Sirgo ja Ot-tawat
Karen Smeets ja Linda Värve.
Kõige lähedasemad kõikidest nen­dest
töödest elukutselise kunstniku
töödele olid Montreali noormehe
Toomas Pedriski sümboolsed klubi-märgid.
• ..
Kokkutulek algas noorte tradit­sioonilise
liputseremooniaga jaühis-lauluga
sini-must-valge lipu teemal..
Noored süütasid ka peolaual sini-must-
valged küünlad kodumaa mä­lestuseks.
Jä Endel Ruberg ja Heino
Altosaar sidusid nad ühiseks palve-ringiks.
Õpetaja Heino Laaneots oma
palvuses kodumaa ja eesti noorte
eest viis mõtted lähedalt tagasi Ees­tile.
Endel Ruberg ühendas oma mä­lestused
tagasi Eesti vabaduse eest
langenutele ja gaid Linda Kukk sidus
kodumaad meeleolukalt oma luule­tuses
„Mõttesild kodumaale".
Lex Šoom luges ette skautide ma­leva
ringkirja, milles oli märgitud
noortele osaks saanud tunnustused.
Nskm. Toom.as Altosaar andis
oma aktusekõnes elava ajaloolise
ülevaate skautlusest ja sidus selle
elavalt väljavaadetiega tulevikus.
Hinnates Montreali Eesti Võitleja­te
Ühingu liikmete major Ernst Tii-veli
ja major Erich Kõivu teeneid
abistades eesti noori nende töös,
andis Endel Ruberg neile tänutäheks
üle koguteose ,,Eesti skautluse viis­kümmend
aastat". Seesama kogu­teos
sai osaks ka möntreali Eesti
gaidide juhile ja pereemale Elsa Peet-sile
ning vanemgaid Linda Kukk sai
kingituseks raamatu Kalevipoja tee­mal.
Meeleolukas kokkutulek jõudis
lõpukorrale tervitustega Eestlaste
Kesknõukogu Kanadas poolt, mille
ütles Martin Pühvel, Montreali Eesti
Seltsi poolt Richard Leitham, Mont­reali
Eesti Naisseltsi poolt Leidö
Held^ ja Montreali Eesti Võitlejate
Ühingu poolt Ylo Ojamaa.
Ja nüüd jäävad Montreali eesti
skaudid ja gaidid ootama oma tradit­sioonilist
laagrit Lättemäel 21. kuni
27. augustini. See on see laager, mil­lest
Toronto eesti gaid Pia Metsala
kirjutas oma rapprdis ,,Meie Elu"
veergudel: pealkirja all ,,Lend Lätte­mäe
laande" ja juhatas selle sisse
luulesõnadega „Meie laager on Lät­temäe
laanes, ringiks liitunud me
sõpruses töös."
HENN ARVO
@gOÕOOppOOOOOOOOOCQOOOOOO@
Vastavali trükikoja tehnilis­tele
nõuetele palume käsi­kirjad
,jMeie Elu" toimetu­sele
saata masinkirjas
Ja võimalikult varakult enn<&
lehe ilmumist.