Meie Elu = Our life, June 24, 1982

              • r .
N E U A P Ä E V Ä L • 24. mmt THÜRSPAY, J U N E 24'
Fübiishedby Estonian Publishing^C^
Bsan House, 958 Broädview Äve.> Toronto> Onti.
Toimetajad: H. Rebana ja S. Veidenbäum. Toimejtaja New
Yorgis B.^Parming, 473^]^
ÜSÄ.fel. (201) 262M3.^^^^^^^^^^^^^^^^^^^-
• J-
„MEIE ELUväljaandjaks on Eesti Kirjj
Asut.4. We^^
„Meie Eluf • toimetus ja talitus Eesti Majas, 958
Ave., Torönto;jOnt. M4K 2R6 Canada
•
iTellmüste! ja kuulutuste vast^^
^5 p.l^ esmašp: ja neljap. kl. 9 hr8 õ ; I •
,,MEIE ELU'' tellimishinnad: Kanadas 1^4^
11 ?.00, 3 k. 113,0Ö; USA-sse— la. $37.00, ^^k. |2a00,3 k.
M; Üleni^remaadesse: 1 a. $42.00, 6 k. $21.00, 3 k.
_ .00. Kiripostilisa Kanadas: i:a.f 2^^
. ja õhul)ostilisa;USÄ-sse: 1 ä^^
poštilisa ialemeremaadess^ ;
t)ksiknurnber —.65«?. .
Küulütushinnadr 1 t o l l ü h e l veeml: esiküljel
.50, kuulutuste küljel $4.25/^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^;^^^^^^^^^^^^
00, tekstis
^^ie Elu" nr. 25^ (1686) 1982;
On anisaadav, et^^^^I^^^^
ritoluga; Ameerika Jkodanikud , kes
pn omas elus olnud killalt lähedalt
vaevatud ning j;|)iinatud igasuguste
eriosakondade, erikomiteede ja ko-missariaatide,
nägu TimEKÄ, GPV,:
NkVD, KGB, SD> jne. poolt, leidsid
sügava jahmatitea> et Ameerika va-litsuse
juurde on loodud samalaadi-luie
eriuurimise osak )i|d puhastus»
töö toimetamiseks ner de hülgas. See
oli seda üllatavam, ei Aineerikas
peaks tegelikult olemi keelatud ük­sikute
etniliste gruppi äe väljaeralda.
mine erisuguseks k isitamiseks jä
üldse tuhnimine oma kodanike sel­jataguses,
isegi kui or tegemist riigi­kukutajate,
nagu koriimünistidei või
muude riigiõõnestajatega. MärkimiSo
väärseks asjaoluks oji, et^.nii nagu
omal ajal, nii ka nüi
Kui lahkusime 1940. aastal oma ko-iumaalt/
kustusid seal ka võidutuled
ja langes pimeduse katte alla ka
meie sini-müst-valge rahvuslipp. Mii
võidutulesid kui ka rahvuslippu kar­detakse
kodumaal jkõigest muust
kõige rohkem. Mõlemad kuuluvad
eesti rahva sümbtlistika valdkonda,
kuid on vaimsed pärandid ja neid
kardetakse rohkem, jkui füüsilist de­monstratsiooni.
Sest võidutuled ja rahvtisHppan--
iiavad eesti rahva hinge valgust.
Nõukogude Liidu agressioon meie
rahva v^^tu ja sellega seostuv tege­vus
vaigust ei kannata. Seepärast tu-"
leme välSsm^ade^ kokku Võidupü­haks
ja tõn|bame vardaisse oma
rahvusvärvid, et siit läkitada oma
valgusjoad ka kodumaale järjekord­seks
märguandeks, et võitlus vaba­duse
eest ei, ole katkenud veel. See
võitlus ei katkegi, sest Kodumaa ei
olevikka veel vaba.
Mife toimub siis kod
tatud pimedust varjus? Vastuseks
on: vabaduse puuduS) nõukogudelik
sundolukord, j röövmajandus» Eesti
põllumajandus oli iseseisvuse ajal
võimeluie oma rahivast toitma kõige
mõeldavaga ja jätkus ka ekspordiks.
Nüüd kuuleme juba pikemat aega, et
kodumaa inimesel on toidupuudust
Vähese leiduva pärast peavad tööta­vad
inimesed seisma peale töötunde
toidüsabas ja siis veel ilma jäämäi^
Toitumine ja toitainete olemasolu on
§e^ kõige põhilisem nõue, millist töö­taja
võib oodata igapäevases vanjs-
'.'tuses..; ••y-
, Eesti riigistatud põllumajandus ei
ole võimeline andma kahel põhjusel:
1) puudub tõeline peremees^ 2) ma­janduslikus
vaakumis vübividapoolo
me piiritagime imeb suure osa too­dangust,
et olmä puudustkäniiatava-tel
hulkadel hhige sees böida. Eesti
töötaja on, pandud sündolukorda,
pingutama oma püksirihma ja toit­ma
venelast, j Nü on venelased asii-
Bud kutsumatult eestlase söögilaua
(taha ja tä'idavad oma kõhtu näljase
••Äusega.r;;' -:?::C''yr:-:::-
•.Toitahie. Oli aliauilt., lihtsahB"näide •
Nõukogude Liidu röövmajandüsesi
kuid see röövmajandus ulatab igale
alale. tööstusUktu toodangusse,
metsandusse, kaevaiidusse jne. Sam­mume
näiteks Kiltsi raudteejaamast
Väike Maarja suunas; Teel leiame
omaaegse Ebavere mäe oma halja
puudekäsvuga, hüiid, aastaid tagasi
laastatud puudest |a vastu vahib vä-gi^
tatud kurikas jkännastik^^^^
rem oli see Virumaa üks ilusamaid
kohti.
Kuid loeme ka VEKSA kalendrit
1982, kusj eesti inimesed Idrjutavad
põlevkivi jkaevänduste probleemi­dest.
Artiklis leiame foto Sirgala põ­levkivi
karjääri puistangust (pahi-mäest),
Ikus laiuvad terved mäed ki-viprahti
ja tarbetuid kaevanduseks
pinnase purustusi, sest põlevkivi ki­hid
asusid kusagil madalamal. Kuid
nii on see kõikjal. Kalendris leidub
kaevanduste paikkondade nimetusi:
Kohtla Järve, Jõhvi, Ahtme; Sompa,
Kohtla ümbrus. Narva, Sirgala, Viio
vikonria. Oktoober.
„Pumast teiseldasid kuni 15 kuup­meetrise
mahuga masinad, milliste
msoodustatüd \; puistangud looduses
niivõrd võõrad olid, et rahva poolt
tabavalt kuumaastikuks nimetati."
Seda ütleb VEKSA kalender; Kuid
VEKSA eesmärk on näidata N. Eesti
tehnoloogia suurt hoolt ja edusam­me
seletusega, ammutattid kaevan­dused
uuesti täidetakse kiviprahiga
ja siis pinriäsmuUaga, sinna istuta­takse
okas- ja lehtpuumets ja asi ön
jälle korras. 1959. aastast iiitusiti põ­levkivi
kaevandajatega metsamehed
ja looduskaitsjady mida taassünniks
nimetama hakati. Kõige selle taas­sünni
juures jääb suur küsimus vaso
ii:ft£B!aat»;»^';«^^ :^mõjuvad, seitiseö•'
maapimia umberkujundamised näi­teks
kohalikule kliimale ja pinna-aldstele
veekogudele, HMS eluliselt
vajaiikudr
Taassündi püüdlevate meeste mõt
tekpik oh kiiduväärne ja häd püüa­vad
päästa osa f hävitamisele määra­tud
kodumaa loodusest. Kuid ka­lendri
kirju^tajäd ei küsi sõnagagi,
miks oli esimeses järjekorras sel­list
kodumaa kalli pinnase rüüsta»
mist üldse tarvis? Vastuse puudu­misel
anname vastuse meie. Selle»
pärast, et nõukoguide vaakum teis­pool
idapiiri ei suuda enda eest hoö=
Ktseda ei inimjõu, materjalide ega
toodete poolest ja eesti pärisrahvas
pnsundolukorras töötada j ä toota.
See ongi see vastus. ^
Moskva prjapereynees saadab meicj
eesti sõdalase enda eest sõdima Af­ganistani
ja meh^d tulevad tagasi
,käte ja jalgadeta.| Moskva nõuab
Eestist valjä toitained ja kui midagi
veel üle jääb, siis kõnnivad kotime-hed
üle meie Imnade ja viivad, mis
üle jäänud. Eesti inimene seisai) toi­düsabas
jä jääb sageli ilma. Eesti
metsadest veetakse puitu itta, kuigi
seal on metsi külluses. Eesti põlevki.
vi hülgad rändavad idasiiunas, kuig!
Uuralis kivisüsi külluses. Eesti rah­vas
annab tööjõu, ka röpvmajanduse
väliseks katmiseks.
Aastatega muutub meie etnöfraafi-line
koostis ikka venelaste kasuks,
Meie eestilikele Jõududele ja harit­lastele
on jäetud vaid jälgede katmik
ne jämuinsusnmg ajaloo, eesti keele
säilitamine ning arendamine, hari-dutaseme
hoidmke Jne. Aü neilei kes
seda:teevad. ^
Kuid meie võidutuled välismail Ja
rahvusvärvid peavad lehvima edasi,
et saame vabäduspüüdlusi esitada jc
eesti rahvale kodumaal ütelda: tee-
,me'oimä parima; Võitlus,kestab,
Sõda Falklandi saarte pärast; on
midagi nii sisutut, anaki-onistlikku,
et kui ta poleks traagilineXsiis mõ­juks
ta kui jutustus mereröövlita
ajastust, kus üksikuilt meresaartelt
otsiti peidetud varandusi. Mehed tu­levad
ühest ja teisest maailma ot­sast
kokku peagu tühjale maale ja
lasevad seal üksteist surnuks. Loo­mulikult
'tekib küsimus — miks?
Kelle pool on niisugune õigus, et sel­le
eest .surra?
Küsimus pole nii lihtne vastata,
arvestades. |prevaleeFivaid rahvusva­helisi
dogmasid ning tühäeelemente.
'Kui; sõda käib õiguse eest; siis mis-
. suguse.õiguše;eest?.Kas Õigusel peab
olema ka oma sisu, mille eest või­delda,
või võidelda ainult õiguse ene­se^
pärast ^ — fiat juätit?1av: pereat
m|indus? Olgu õrguse võit, kui ka
k)|gü maaliini. šeHest h u k M Sõda
on! olnud vanast ajast rahvusvahelis­te:
vahekordade; lahendamise uititria
ratio ehk viimane, äärmine vahend.
On püütud selle ppolcy et ka rahvus­vahelistes
suhetes: keelata vägivalla.,
rakendamine — agressioon — liagu
see kehtib
ta. Selle p
;ka romsta.
eraõiguslike suhete- koh-intsiibi
põhjal' tui eh huli--
see: pöol.j^ ikes^^on.. agr|^r,.
Ave.> Toronto, Ontario M4K 2M
Ühenduses on jõ
kehtivad kti^imäärad
KAASMAALASTELE:
Laanud oi^i laenuvõtja surma puhul kindlustatud kuni |3(),0©0 ulatuses
ja jäädava töövõimetuse puhul khidlustatud kuni $10,rt
vastavalt kindlustuse tingimustele; ,
;s.o. yaenutegeyuse alustajav /
Sellest-lähtudes on õigus,käesolev
vas 'konfliktis Inglismaa.poolel,; ku­na
Falklandid seisid inglise adminišt--
ratsiooni all ja sea! lehvis inglise lipp
Union Jack. Seepärast asus 'ka Amee­rika
valitsus : Iconfljlctis: Inglismaa
poolele, hoides aumehelikult üleval.
oma. vennalife vahekorda iHglisr
maa valitsusega. Teame agä, miili-'
sesse katastrofaalsesse.' vahekorda
\iiiis see Ameeril^a teiste- selle konti­nendi
rahvaste ja riikidega, 0]uko'rd
on sarnane kui muistseil kreeka, me­resõit
j ail ScyUa ja Charibdise val-jel.
Aumehehkkuse vastas on väga o u-iised
poliitilised probleemid Amee­rika
mandril, mis osutuvad :miite ai­nult
Ameerika Ühendriikidete,: aga;
võimalikult kogu maailmale olulis-^
..teks.- •;. . x''
. K E i L E L E ; K U U L U B ? ;
Kust tuleb aga. Inglismaa õigus
sellele kaugel merede .taga asuvale
saartelapikesele? Eks see tule ajäs-tuštj
kus maakera pinda -võisid va­litseda
vaid erjHsed, väljavalitud Ja
suurema võimuga varustatud nn.
küllüurrahvad. Viimaste laevad sõit­sid
ringi; maailmameredel ja, kus
leidsid mõne asustamata maaala,
ajasid püsti oma lipu ja keliteštasid
sellega (väiksel 'kokkuleppel teiste
samasuguselt tälitavate võimudega)-
oma suveräniteedi. Äga sama tehti
: ka asustatud niaaraladega, kus koha-hke
elanike' peale tulistati sõjalae­valt
kahuritega ja kuulutati nad oma
(suveräänse) võntiu |)iirkonda kini-
. luvaikš.;. ;..;
See kolonismi ajastu on nüiid la-
: gurienud. Äga kas argentiinlastel on
enam õigust nendele saartele ja ai­nult
sellepärast, et need asuvad lähe­mal
Argentiinale kui- inglismaale?
Ka argentiinlased pn vaid omaaesse-tekoloniaalvallütajate
järglased^ja,
kui asi puutub vallutustesse, siis
missugusel vallutajal on suurem õi­gus?
Falklandi saared on ju. sajan­dite
jooksul käinud käest katte. ' '
Missugune on õieti see õigus, mille
üle vaieldakse ja mille pärast sõdi­takse?
Kellele kuulub maakera pind?
Naib.^et algaegadel kui rändrahvad.
ja smna, ei saanud neil
olla mmgeid pretensioone mõne eri­liselt:
piiritletud maakera pinnase
osas. Kui aga jäädi enam paikseks
siis pidi tekkima vajadus ka oma
teatud eluruumi järele. Niisügyne va­jadus
on teatavasti Ica loomädel-lin-dudel,
et kindlustada omaenda, või
oma ühiskondliku grupi äraelamist.
See: oh täiesti legitümine nõue liiki­de
säilitamise põhimõttel. Selle kõr­vale
pn aga tekkinud teine --/suve-,
räniteedi — õigüsy. mis on teatud
rahvast j a maa-ala kasutav nn.: riigi­võim.:
.See võim on. aga -haaranud
'kaugemale oma keskkohast jä keh­testanud
end. ka kaugemal olevaile
maile ja: rahvastele,.: nagu eespool
märkisime. Seliine suveräniteet, kui
tal puudub õigustatud alus, muutub
iuba sihiksiseeneses,^ j a selle üleval
hoidmise vajadus küsitavaks :
Aegunud suveräriiteedi ehk maake-
: ta pinnase omandiõiguse probleem
. mängib tänapäeva poliitikas veel
suurt osa. Nii näiteks kuulutab
Mändri-Hiina omale kuuluvaks FOP
nmša saare, ilma et sel oleks mingit
loogilist alust. Et ka seal elab etni­liselt
kuuluvuselt sama rahvas kui
mandril,, see ei tähenda,, et saare
rahvas ei võiks end/ise*. vahtseda.
Pealegi on Hiina manner valiutatud
väevõimuga ja selje legaalseks valit­sejaks
võiks lugeda Formoosa hiin-iaste
valitsust. ; :•
'Sarnane•-lugu ori/ Iirfffia& !j;^rofcOee-miga.
AsjöalUj et Iiri saarel'elab sa-
•ma tõugu rahvas, ei pea tähendama;
et k o ^ see rahvas peaks kuuluma
sama .vjalitsuse allä ja et moni osa
saarest, ei võiks kuuluda nendele, kes
eelistavadmingit muud valitsemis­vormi;
Näe-me, et On tegemist teo-iTetilise,
sisutu .suveräniteedi küsi­muse
Ra. Sel puhul suurem ikka taot­leb
šUA-eräniteeti vähema üle, kuigi
looeiliseit see võiks olla ka vastupi­di.
Seal kus võimuvahekordjoii võrd­ne,
nagu Koreas ja Saksam'äal, rää­gitakse
ühinemisest, mitte Wveräni-.
teedist. : • ' •
y ENESEMÄÄRAMISE^ ;Õ|GUS •' •
• Alles I maailmasõja lopp tõi suve-räniteediprGbleemi,
loogi Ilse lahendu­se.
See ön rahvaste ene semääramise
Õigus. Rahvad, kellel oma elu­ruum,:-
olgu suur või; väi ve, olgu etni­liselt
ka mistahes,, kui nad vaid elu-
Tuumilt ja tundeliselt 'kokl^u kuulu­vad,
peayad omama; omaenda suve­räniteedi,
ega VÕI nende pinna ega
elui-uumi suhtes ^kehtida mingit
müüd suveräniteeti, v
: Falklandi: saarte / konfliktis oleks
^ i i Inglise valitsus kui ka selle toe­taja
Ameerika valitsus pidanud ole­ma
targemad ning ettenägelikumad.
iSee Inglismaast maakera teisel poo-
'lel asuv tilluke täpp ei pmä Inglis­maale
mingit tähtsust ja seile peale
oleks vabalt võidud käega Kiüa., või
vähemalt mitte rakendada sõjalisi
vahendeid, - vaid oma .„au" kaitsta
rahvusvahelise kohtu ja muude sar­naste
organisatsioonide kaudu. Falk-
(landi saared- on siiski Argentiinale
sedavõrd lähedal,- et seal võidakse
sissisõda; pidada aastakümneid, kui­gi
Inglismaa oma lipu seal jälle püs-ti
ajab.- :.;. .-.
^Kõige tähelpanüväärsem neis kon­fliktides'
on, et hüljatakse täielikult
kohalike elanike enesemääramise õi-ffus
ja sõditakse vahas 'kolonialistli-kus
vaimus. Ainult maapinda ja sel­lega
seotud eluruumi - kasutav elanik­kond
õleks õigustatud otsustamj.
oma eluruumi üle. Nüüd aga toimi­vad
ja sõdivad \ning saavad surju^
.inimesed,, kel pole asjaga mingit
muud tegemist, ,kui kaitsta kellegi'
-kaugelolija rahvushkku uhkust või
•'au.':.'.' ;•.• • •-;
Office of Special
<OSI) peab oma ülelsandeks ülesse
otsida Ameerikas ejyneVaid »natsi-sõjakurjategijaid"
ja
niste". Äga mitte
viimase sõja järe
üldi
Investi^ations
Idä-Euroopast tül-s.
o. mitte
sugune asjaolu
nud : põgenike hiklgajt ja ka ainult
„natsi" sõjakurjateg
kommunistlikke. Mis
on seletatav, kuna OSI saab oma ma­terjalid
nõukogude võimudelt, peale
selle, mis on kogut id Saksamaalt,
nagu nähtub selle asutuse seletustest
ja, seni esinenud prõ
„kollaboratsio-
;elt, vaid ainult
sessidest.
kohtu ette, et
s.t. võtta neilt
Tabatud seatakse
neid ekspatrieerida,
Ameerika kodakondsus. See olekski
vastava protsessi ain ts •ülesarme. Ko­hus
peab küU kaaluma asjaosalise
käitumist seoses köe akõhdsuse taot­lemisega,'
kuid: see iseenesest ei tee
kedagi kurjategijaks, Sellefprast on
ka pea „natsidekütt''. teinu(^ eriette-paneku,
küüditada ekšpatrieeritavad
Saksamaale(!), et seil riende iile: ko­hut
mõista ja neid icaristadal'Seega
ei tohiks ekspatrieerimisega seoses
kedagi nimetada ve
jaks. See oleks muiiugi siis, kui õi­gus
valitseks.
Ekspatrieeriniise
tulema käsitamisele
protsessis
Ameerika .„Im-migration
and Natiobality Aet" ja ka
õhtute otsused-,
laialdane mater-põhjuseks,
mis
seda; puudutavad
missugune on väga
j ai uurida. Üheks
teeb taotleja kõlbniätuks, et saada
ködäkõtidšust, öh aj iäöfude" variämN
ne „for the purpos^
beiiefits ünder the
Nationality Act". Se? öiiinuidugi vä
põgenike suhtes,
a seletuste and-a
puudub Äniee-ugr
(või ehk just
ga maitse asi, eriti
kelle; probleemide ;
mise motiivide köh
rikas vist veel praeg
praegu!) täielik arusaamine.
Olulised õigusliku 1 küsimused ker­kivad
OSI poolt kasutatavate mõis­tete
(„natsi-"}sOjak
boratsionisini puhul
tõlgendused _ jööksä'ad nähtavalt
rööbiti nõukögudelikes entsüklopee-diais;
esinevatega tE.;õigusk. sõna­raamat^
Tallinn, 1960: Fashistlike
okupantidega kaas
Teise maailmasõja:
tuleb neid mõistei(
silmitsema. ;
SÕMKÜRITEOP
jäõtude^ vai^jämi-of
gaining ahy
^tnmigration and
uritegu ja kolla-
.iNende; mõistete
töötanud reetur
ajal): Seepärast
veidi lähemalt
curiteod on algupäras
ritletud rahvusvahe listes lepingutes.
mis reguleerivad sc japidämise viise.
tsiviiiisikute ja sõjavangide kohtle-;
mist jm. ; Nende eest karistamine
toimub kaš oma riigi vastavate asu­tuste,
või siis tema vaenlase poolt; ..
: kes sõja võitisi Sellele vastavalt tali­tasid
k a l i maaümasõja;võitnud nm
liitriigid, korraldades sõjakuritegu­de
protsesse Saksamaal ja Jaapanis
ja sundisid viimaseid ka? ise oriia ko­danike
üle sarnaseid protsesse kõr v
•raldama. Seejuures laiendati, sõja- '
kuriteo.mõistet mitmeti, nagu tsiviil- V
Visik]4te (juutide) massiline hävitami­ne^
okupeeritud alade rüüstamine jt. ;
. tmtlasi aga hüljatji: kultuurriikides
juurdunud õi^uspõhimõte —• nullum ' >
crimeri sine Ifege, š.o, et pole kurite­gu,,
enne kui'pole vastavat seadust,
ja ka et iga süütegu aegub kord ~
vastupidivanatestamenflikulekätte-maksü
põhimõttele neljandast põl­vest
saadik! ; ^
On küir ilmne, et sellisedühe^ gru- .
pi riikide poolt seatuid reeglid võidi
läbi viia sõja kaotanute,sijhtes, aga :
: need ei saa sellega veel rahvusvahe- '
. list kehtivust •kõigi teiste," see on
erapooletute riikide (ütleme Rootsi,
LÕuna-Aafrikal jne.) köhta,= ega saa
muuta neis kehtivat omaenese suve­räänset
õiguskorda. Kui me siinko­hal
pöördume eriti BaltiTÜkide juur.
de, šiistuleb tõdeda, et ka Balti rii­gid
olid II maailmasõja kestel ikka
veel iseseisvad, suveräänsed, erapoo­letud
j a sõjas mitte võidetud riigid,
olles vaid ühe või teise suurvõimu
(seadusvastase) ; okupatsiooni, all.
• Nende riikide suveräänsust on tun-
; n u s t ä t u d tänapäevani, j a liii ei saa
nende riikide kodanike kohta kehti­da
miingid Nürnbergis või mujal for-
"muleeritud regulatsioonid. Pealegi "
sõjakuritegude'puhul: ül,(iiselt on
vastutavad (poliitiliseid) käsuandjad
ja mitte vaid täitjad.jMuide, ei ink-
:nmirieeritud Nürnbergis natsionaal­sotsialistlikke
organisatsioone ega
ka Saksa; kindralstaapi(yi.Columbia
entsüklopeedias).
PÕGENIKE õiGUSMK SEISUND
Veelgi selgem on kollalDOratsionis-mi
küsirtiüs Balti riikide kodanike
osas. üldkehtivalt on kollabpratsio-,y
nist oma maa kodanik ja ön::
• vastijitav oma maa,^ aga: mitte võõ­raste
maade asutuste ees. Kuna Balti
: riikidest pärinevad põgenikud- olid ,
oma sõjas erapooletu^ suveräänsete •;
õigustega riigi ködanikudr.siis ei saa
nende • kollaboratsionismT arutada
mõne Ameerikas mõjuvõimii'saavu--
tanud etnilise grupi meeleolude, vaid
nende oma maa seaduste ja riiklife
huvide seisukohalt. Tuleb, k a tahenr
dada, et kui mõnelt Balti riigi koda-
. nikult ära võetaks praegune Amee-j
i k a kodakondsus, |siis langeks ta au-v
tomaatselt tagasi oma endisse koda-köridsüsse
(mida temalt pole võe­tud),
oma riigi seadusliku esinduse ;
kaitse alla j a peaks saama; sealt vas-
:tayä välispassi. • •
On arusaadav, et ekspatrieerimise
protsesside ootamatul alustamisel
asuti esialgu võitlema nendes prot­sessides
esitatava tõetidüsmaterjali
usaldatavuse osas, kuna see tuli
Moskva kaudu, seega KGB-lt. Aga
tuleb aegsasti ülesse tõsta ja selgi-tada
Balti riikidest pärinevate põge­nike'
erilist õiguslikku seisundit, et
ei rikutaks nende inaaäe tunnusta­tud
suveräänset seisundit;.
: ^..-E-N.
Selle küsimuse
nud uuesti päeval
saarte ümber toimunud
Kuigi Inglismaa
maksma kipni Esitnese
ja ajal tehtud võlgasid
tiina ägab raske
jäpidamiseks ikkagi
näivad olevat too-ornale
Falklandi
võitlused,
ikka veel peab
Maailmasõ­ja
ka Ärgen-vplakborma
all, sõ-leitakse
raha...
1 poolt moni. aas-ud
uurimuse ko-ised:
Esimesele
red Accoüntant
y Ave., Toronto
Mm
Ontario. M5J 2H7
Kolumbia Ülikoo
ta tagasi korraldat
haselt, kogukulut
maailmasõjale kõifc sellest osavõt­nud
riikide poolvtjusid 40 miljardi­le
1914. ^. dollarile. Sõjapidamise
asemel, selle suinnia eest oleks või­dud
anda täiesti tasuta igale;: pere-
•konnale USA-s, 'Kanadas, Inglismaal,
-TPrantsusmaäl, VSa^sämaal, Austraa­lias
ja Venemaal: elumaja 250Q dol­lari
väärtuses (rais oli aastal 1914
korraliku elamu täishinnaks!); sinna-juurde
lÖOQ dollari eest mööblit ja 5-
aakriline krunt, samuti tasuta. Peale
selle, igale - üle 20 000 •elanikuga lin-näle
kõigis neis. maades,- 5 miljoni
dollariline raamatukogu ja 10 miljo­niline
ülikool. Pärast seda, küi üle­jäänud
osa eelniiretatud kogusum­mast
\pleks saänml investeeritud S:
protsendiga, seeläb;; oleks olnud kae.
•tud 125 000 kooliõpetaja ja sama ^ar­vu
halastajaõdede ;balgad.... kõigiks
aegadeks! ; ;^
'•See kõik oleks oinüd võimalik, ^ a
mis toimus selle asemel oli ainult
hävitustöö, niiütek!a suures kodusõ­jas
ristirahyaste v^liel. Ainsaiks ka-süsaajaiks
sellest clid.vaike arv räh-ri^
svaheMsi finantseerijaid ja sõ:ib-tööstureid,
kes läksid sellest tohiu-tult
rikkaiks, kuna aga niihästi võitV
jad kui kaotajad riigid aefi;, samal
ajal suurtesse võlgadesse. -iSellcga
üheskoos pandi alus bölshelvismile
Venemaal ja loodi kõik vajalikud
eeldused järgmiseks .maailmasõjaks.
Võib^olla kunagi tulevikus keegi
arvestab välja sellegi, kui palju dol­lareid
teenisid sõjatöösturid ja.inte^
riatsionaalsed finantseerijad igalt 7 ;
miljoni parimas i meheeas ;^õjas lan­genud'
laibalt.
TEINE ;MAAILMA§õBA ; ' •
Varsti järgnes suur ülemaailmne
majanduskriis, mis oli omakorda; va-jaHkuks
ettevalmistuseks Teisele:
maailmasõjale. Sama uurimuse ko­haselt,
sellele sõjale kulutatud kögu-suma
oleks võimaldanud igale pere­konnale
samade? maades, pluss Bel­gia
ja Iirimaa, jällegi tasuta elumaja
24 000 väärtuses (tolleaegne hinnang)
koos ;8000 dollari väärtuses mööbli-,
ga, ja sihnajuurde40 000 dollarit su-'
ilarahas. Peale selle, igale iile 200 000
elanikuga linnale rieis miaades^ 150'
miljonit dollarit rahas ühiskondlike
ehituste; rajamiseks. — Aga jällegi,
Seda kõike ei võinud lubada rahvus- ;
vahelised finantseerijad, kõigi asjade
plaani jad ja 'nende mõttekaaslased.;
^astaid kestnud ettevalmistustel;:
hoohtsetiselle eest,et see^sõdasaaks
mitmekordselt hävitavani kui eelmi­ne,.
et selle tulemuseks: oleks mo­raalne
ja psühhplöogiline paralüüs/
Pool Euroopat anti kommunistliku
N. Liidu vangistusse, kellest endast
tehti kiirendatud korras suurvõim.
•/.••.:: ;:•;:, ;• ^• (Järg..lk."3) .;;;
l • I
Ä e Elu" nr. 25 (1686) 1982
. r
Tantsime Eesti vabaks! Selle lo
poliitiline manifestatsioon Serge
Esimees Peeter Paljak noörtefes
Teose Kanadast esi^ emas OTSE
Taevaminemispühade \ajal tol
liival Otse, mille suurimaks prol
Kohale tüli nimel ti ootamatuU pal­ju-
eesti noori mitmelt poolt Root­sist.
Peagu kõik üritused ol,id rah^
vast viimse kohani täis. ';
Otse korraldajad oli pisut tagasi^
hoidlikul t arvestanud umbes 250 osa-võtjaga,
kuid tagant järele tehtud
airestüste kohaselt oli osavõtjate
arv (need, kes vähemalt ühest üri
tüsest osa võtsid) ligemale 1()00/
Otset saab mitut moodi välja lü\
Pensionäride Klubi
tervlsvõimlemlsrühma
.....i-registreerinuile.
Buss lahkub Eesti Maja juurest
teisipäeval, 29. juunil kl. 9,30 h.
1 M
• '(Algus lk. Z)
Miljon palest ii nläst aeti välja ko
dudest. Punane uputus laiönes ja le^
vis, Hiina langes kommunistliku või
mu alla. ;iPõhja-Rbrea; ründas omj
lõunapoolset naabrjt. Järgnes Viet<
hami sõda, massimõrvad Kambodz
; has, Angöola, Afgariistan, veelgi käi
masolevad võitlused L.-AmeerikaS
Kesk-Idas ja mujai.
JOO MILJONIT .LIKVIDEERITUD''
Aastast 1914. kuni tänaseni on vä
hem kui üks inimiga, äga ometi or
stlle aja vältel tapetud või- l.iikvi
leeritud" rohkem inimesi - - N. Ve
nesüksi ühel või teisel viisil rohken
" kui 100 miljonit, Puna-Hiinas 62 mil
jonit—. rohkem nälga surnud ,föh
kem põgenikena' kodudest välja" ae
tud,. kui eelnenud kahetuhande aastj
sees üht)ekokku. Moodsat; tehnoloq
giat, mis pidanuks inimkonda vabas
tarna peaaegu täielikult füüsilises
tööst, on;.selleaseniel ära kasutatut
enneolematuks hävitamiseks ja or
jastamiseks.
Ütleb selle kohta kauaaegne aja
kirjanik ja kommentaator Malcolii
Muggeridge:„01eme jõudnud punkt
le, kus' nüüd keeratakse ajaloo osul
tagasi 2000^astat". Ja veelgi: iMitt
kunagi varem maailma ajalops ei oi
nii suured inimeste massid^ uskunui
sääraseid absurdsusi ja, nii suuri vj
lesid, nagu tänapäeval!"