Meie Elu = Our life, June 19, 1986

              2 19. lUUNlL - THURSDAYJUNE 19 „Meie E k " nr. 2S (1893) 1988
iMriiimnmBnu.
9 0 ee
9 e
E8E ELU" -
Published by Estonian Publ.ishing Co. Toronto Ltd., Estonian
Houso,958 Broadview Ave., Toronto, Qnl.Canada, M4K 2R0
Tel. 466^0951 • •
ToirnGtajad: H. Rebane ja S. Veidenbaum.' Toimetaja New-
Y(.)rnis BvParmifig. 473 Luhmann Dr., Nev^ Milford, N.I..USA:
. Tel. (201) 202-0773/ :^
.,M('U!,Elu'" väljaandjaks on Eesti. Kirjastus Kanadas.
Asut A.Weileri algatusel 195Ü,
. , M(Me: E l u " toim(Mus'ja talitus Eesti Majas. 958 Broadview
Ave.. Toronto, Ont. M4K2R6Canada - Tel. 466-0951
„ M E I E ELU" kontor avatud kuulutuste ja tellimiste vastu­võtmiseks:
Esmasp.,kolmap. ja reedel kl. 9 hm. — 5 p.l. Alates
okt. 15. teisip. ja neljaji. [kl. 9 hm. — 8 õhtul.Laupäeviti avatud
kl, 9 hm. — 1 p.i:
. , M E I E E L U " tellimishinnad: Kanadas 1 a. S43.00. 6 k. S24.00,'
3 k. $15.00. #• USA-sse 1 a.S47.00.6 k.S25.00, 3 k.Sl6.00.
Üiemeremaadesse 1 a. S52.Q0, 6 k. S28.00. 3 k. $18.00.
Kiripostilisa: Kanadas 1 a. S28.5Ü, 6 k. S14.25. 3 k. S7.00.
USA-sse l a . S33.00, 6 k. §16.50, 3 k. S8.00. Õhupostilisa üie­meremaadesse:
l a . S62.00, 6 k.J31.00,, 3 k. S15.50. .
Üksiknumber— 75e
Kuulutush/nnad: 1- toll ühel veerul -
tekstis S5.00.
esiküljellO.OO.
DETROIT (M.E.) - Jeruusalem-mast
saabunud „Holocausti" esi°
mees Yitzhak Arad külastas amet­likult
ÜRO arhiivi Manhattanis
koos Iisraeli ÜRO saadiku Binya-mln
Netanyahu'ga.
y. Arad: lendas New Yorki 12.
mail ja temal oli kaasas nimistu
2000 arvatava sõjakurjategija koh­ta,
mis koostati Iisraelis juba va-
1 maailmasõja üheks kaugemaks
eesmärgiks oli lõpetada kõik sõjad.
Teine maailmasõda taotles lOOO-aastast
rahuriiki saksa rahva juhti-misel.
Kumbki suursõdadest ei
jõudnud lähedale oma kaugele ees­märgile.
Need sõjad kinnitasid tõi­ka,
et sõjad on armutud, ebainii^li-kud
ja hävitavad. Sõdu kardetakse,
neist püütakse hoidud^, kuid Ühi­nenud
Rahvaste Organisatsiooni
statistika ja uurimuste kohaselt on
peetud pärast II maailmasõda 150
kuni 200 sõda, vastavalt seHele,
millist relvastatud võitlust sõjaks
loetakse. |
Nendes sõdades on saanud surma
igal aastal keskmiselt 492.000^ini­mest.
3 iga 5 surmasaanu seast on
olnud tsiviilisikud. Suur osa nendest
naised ja lapsed. |
Sõdu on peetud ja peetakse igal
kontinendil, troopilistes dzungl^tes,'
kõrbetes ja tsiviliseeritud, tihedalt
asustatud paikades. Enamik nendest
sõdadest peetakse ..KolmanJas
maailmas", kus elavad vaeseimad
rahvad. Sõdade põhjused ön sageli
raskesti mõistetavadning mõttetuina
näivad. Kasutamisel on tööstuslike
riikide poolt konstrueeritud ja vii-misHetud
kallid relVad.. Tööstuslike
suurriikide sõjaväelised esindajad on
igalpoolkohal nõuandjatena ja vaat­lejatena.
Nendele on kohalikucl sõjad
õpiste andjaiks, kuivõrd tõhus on üks
või teine viimistletud relv..
veelaevadelt ja lennukitelt. Viima­seks
probleemiks on strateegiliste
kaugrakettide vastase kaitserelvade
konstrueerimine ja kasutamisele võt­mine
maailmaruumis, et vaenlase
kaugrakette hävitada enne, kui nad
kaitstava maa territooriumi kohale
jõuavad.
Kõik relvad on väge viimistletud
ning täpsed. Lühikese lennuulatuse-ga
raketid võivad täpselt tabada mär­ke
kuni 250 km kaugusel ja suurlin­nad
on küllaldase täpsusega hävita­tavad
strateegiliste kaugrakettide
poolt. Eriliseks vajaduseks on kuju­nenud
selle tõttu moondumine, et
sulada maastiku värvidesse ja liiku­da
äärmiselt varjatult. Tulemuseks
on see, et kõigi riikide.sõdalaste la-hinguriietus
on üldjoontes üks ja sa-
••ma. . ' • . ' .
Tulevikusõja ühe moodusena on
viimastel aastakümnetel esile kerki­nud
uus tüüp — terroristlikud sõjad.
Neid on peamiselt organiseeritud
Moskva juhtimisel, kommunistlike
riikide ja parteide poolt kehtiva valit­suse
kukutamiseks ning ahendami­seks
kommunistlikul diktatuuriga,
või riigi sisekorra selliseks laostami­seks,
et valitsus on sünnitud terroris­tidega
kokkulepet otsima ja nende
nõudm.isi rahuldama. Mõned sellis­test
sõdadest on kestnud aastaküm­neid
ja kestavad veel praegu — Viet­namis,
Angolas, Kesk-Ameerikas.
Iisrael oli hiljuti küsinud luba ar­hiivi
inspekteerimiseks, et selgitada
1 379 natöi kohta tõendmaterjalide
(toimikute) olemasolu.NagU;B. Neta-nyahu
hiljem ütles, on tema leid­nud
arhijivis ainult 347 toimi­kut,
mis saadeti ,,Yad vashem Ho-locaust
Memoriari"a Jeruusalemma/
lähemaks uurimiseks. Seega üle tu­hande
kohta pole ÜRO-1 andmeid.
Mis rahvusist, või riigist need Iis­raeli
poolt tagaotsitavad on, pole juudi
ajakirjanduses öeldud. On ainult tea­da,
et pärast kapitulatsiooni liitlased
hakkasid koguma sõjaväe vastuluure
kaudu igasuguseid andmeid natside
ja ka oletatavate kommunistide koh­ta
Euroopas. Võib arvata, et paari
aasta jooksul saadud andmed anti üle
„ÜRO Sõjakuritegude Komisjonile",
milline allorgan need kokku kogus ja
ari^iivistas New Yorgis, Manhattanis,
selleks varutud laoruumidesse.
See UN-i alakomisjon on juba am­mugi
oma töö lõpetanud ja ÜRO
.sekretariaadi poolt kuulutati need
salaj^siks ja ligipääs avalikkusele oli
suletud! Ettevažitust võiks põhjenda­da
asjaoludel, et sooviti mitte tekita­da
Euroopas jm. asjatuid sekeldusi
ega andmete avaldamist juba niigi
ülekurnatud poliitilises olukorras,
mis oli nii liitlasi kui ka Euroopat
pikkade sõja-aastatega teatud ma-janduspoliitilisše
depressiooni vii­nud.
Ka soovis USA päästa Saksa-,
maalt niipalju aatomieriteadlasi kui
yõimalik, sest Nõukogude Venemaa
püüdis viia kõik Venemaale; kes vä­hegi
olid seotud tuumarelvade aren­damisega.
Seega oleks olnud vale
pärast Nürnbergi protsessi hakata
jälle uuesti peale i,natsideküttimise-ga",
kuna kõik tippteadlased pidid
kuuluma parteisse ja väiksemate
<ohta teostasid juurdlust Saksa koh­tud.
Seda saladuskatet arhiivi osas kat­sus
Iisraeli ÜRÖ saadik B. Neta-nyahu.
kergitada ja nõudis UN-i pea­sekretärilt
Javier Perez de Guellar'ilt,
et ta annaks korralduse kõikide toi­mikute
vabaksandmist! Oma nõuet
põhjendas ta eriti just Kurt Wald-heim'iosaSj
väites et kui oleks toi­mikud,
tema kohta avaldatud õigel
ajal siis poleks K.WaIdheim'1 mitte
ÜRO peasekretäriks valitud?
(D
Spetsialistid väidavad, et olukorc.
^ ei
I maailmasõda algas 67 aastat ta-;
gasi. Selle aja kestel on sõj^ iseloom
ja sõjapidamise viis ijohkem muutu­nud
kui varematel aegadel sajandite
<6stel, I maailmasjõja iseloomustu­seks
olid väljaehitatud kindlustatud
positsioonid, Lahinguid löödi kaevi­kute
vallutamiseks. Kaugemaks ees­märgiks
oli läbimurre kindlustatud
vööndist, Sõda lõppes keskriikide ^
kaotusega, kui nemad ei olnud enam
suutelised ehitamal uusi varuposit-sioone
iäbimurtute asemele, mis
V oleks suutnud vaenlase edasitungi
Vpeatada, Lahingutes kasutati peami-.
selt püssi,tääki ja suurtükki.
II maailmasõda I^itleri armee" alus­tas
massilise tankidjg,! soomusmasi­nate
ja tugeva lennuväe kasutamise-evõtmisega.
Tä oli võrratult edukas.
Väeosade liikuvus suurenes, tule-jõud
kasvas, Rinde läbimurrud kuju­nesid
tavalisteks näheteks. Uued rin-
. ded kujundati suure Ijsügavuäega, et
• sissemurdnud vaenlast pidurdada
rindelõigu piirides. Kohalik|e ela­nikke
ei püütud säästa ja kaotused
nende seas kujunesid esmakordselt
suuTemateks kui võitlevate üksuste'
ridades. Lahingute tandrid kujunesid
• tohutult suuremateks I maailmasõja
omadest ja sõjad ise ääriiiiselt kulu-
;;kate'ks,,. : • ^ ^. •
Sõda Vietnamis kujunes esime­seks
suuremaks kohalikuks sõjaks
pärast II maailmasõda, kuigi selles
sõjas salesid ka N. Liidu, Prantsuse,
USA ja mitme Kagu^Aasia riigi
sõjalised jõud, kaasa arvatud Aust-
" raaiia väeosad. Selles sõjas Võeti hui-.
; galiselt kasutamisel^ helikoptereid
. /väeosade transporteerimiseks ja va­rustamiseks.
Võitluseks maapealsete
märkide vastu hakati kasutama soo­mustatud
helikoptereid, varustatud
raskekuulipildujate, suurtükkide ja
pommidega. Loodi uusi rindeid ja
võideldi kaugeLväljaspool ühendus^
. ; ' t e i d . ,
Võimaliku tulevase suursõjatarvis
on suurtel tööstuslikel riikidel juba
olemas mitmesuguse laskekaugusega
ja mitmesuguse lõhkeainega varusta-
, tud raketid. Rõhk on asBtatudtuuma-laengutega
rakettide väljaarendami-
^ sele\ja nende väljalaskmisele maa­pealsetest
baasidesj:! laevadeh, all-ÜRO
uurimuste kohaselt kuluta­takse
spjayäe ülalpidamiseks ning
sõdadeks globaalses ulatuses miljon
miljardit dollarit aastas. (1 trillion.
siinse maa arvestuses). Suuremateks
dollarite kulutajateks on NATO.ja
Varssavi-pakti riigid. Nemad kulu­tavad
83,5% üldisest summast.
Sõjaliste jõudude koosseisu kuu­lub
globaalselt 25,9 miljonit meest ja
naist. NATO ja Varssavi-pakti riiki­de
sõjalistes jõududes on kokku 1,5.
miljonit. Kolmandaks suuremaks sõ­jaliseks
jõuks on,Hiina. Tema sõja­väe
suuruse kohta puuduvad ÜRO
uurimiskomisjonil lähemad andmed.
See on läheldane 4 miljonile.
Kolmanda maailma sõjalistes jõu­dudes
on 10 kuhi 14 miljoni sõdalast.
Nendest arvudest nähtub kui piira­tud
võimaluste juures peavad sõda
Kolmanda maailma-riigid.
Tänapäeva suu^rimateks sõdadeks
on Iraani ja Iraaki sõda, algas 1980.a.
Afganistanis käib sisesõda N. Liidu
sõjaliste jõudude hulgalisel osavõtul:
Sõda algas 1979.a. N. Liidu vägede
sissetungiga Afganistani. Lõppu
pole näha. SisesõdaLiibanonis, Süü­ria
ja Iisraeli sõjaliste jõudude osa-
^võtul algas 1975.a. ja kestab.
Kõige pikem ning kõige verisem on
olnud Kagu-Aasias [Vietnam/
Kambodzha sõda). See sõda algas ko­he
pärast II maailmasõda ja kestab,
kuigi välisriikide sõjalised jõud on
sealt välja tõmbunud. Selles sõjas on
olnud langenuid üle ,4 miljoni,
Aafrikas ja Kesk-Ameerikas kok­ku
on momendil võitlused 20 fron­dil.
Nendes on kaastegevad N. Liidu
ja Kuuba sõjalised jõud. Valitsus­väed
ja ,,Contrad", kes püüavad ku­kutada
kommunistlikke valitsusi,
saavad nõuandeid Ja varustust va­bast
maailmast, peamiselt USA-st..
., NATO. JA VARSS AVE-PAKTI
•RIIGID; ,
Need riikide grupid seisavad erilis­tel
seisukohtadel rahvusvaheliste
probleemide lahendamise juures.
Mõlemad on hambuni relvastatud ja
võidujooks relvastuse alal kestab.
Eriti tuumalaegutega rakettide taga­vara
on niivõrd suur, et ühest küm­nendikust
jätkuks inimkonna hävita­miseks
globaalses ulatuses. Sõda
nende riikide vahel võib enesega
• STOCKHOLM (BP)-;,Head isu,
sööge terviseks!" ütles okupeeri­tud
Eesti minister Vello Lind ajale­hes
„Noorte Hääl", kinnitades, et
pole mingit radiatsiooni ohtu.
,,Esineb üksikuid inimesi, kes rää­givad
mingitest ,,mustadest pilve­dest",
suurenenud radiatsioonist
elusloodusele tekitatud kahjust. Sel­lise
valeinformatsioonij allikas on
teada: igat masti vaenulikud ,,raa-diohääled"
ja kodanlik parempoolne
ajakirjandus. Meie ajalehtedes ning
tele- ja raadiosaadetes on juba küllalt
palju räägitud sellest, et pole mingit
ohtu. Kõik on normi piires. On kor-raldatud'meie
vabariiki sissetoodava
puu- ja köögivilja kontrollimine eks-pressmeetodil.
Tulemused näitavad,
TORONTO - Ontario tervis­hoiuministeerium
annab arstide
streigi ajaks arsti- ja haiglaravi
vajajatele järgmise juhendi: pööra­ke
oma perekonnaarsti poole. Kui
see ei vasta, siis kõlistage lähema
haigla „emergency*' osakonda. Kui
seal pole võimalik teile vajalikku
abi anda, siis helistage Ontario ter­vishoiu
ministeeriumi telefonil
965-3101. Väljaspool Torontot
maksuvaba telefoniühenduse saa­miseks
tervishoiuministeeriumiga
tuleb kõlistada operaatori poolt an­tud
numbri Zenith 69100 kaudu.
Ministeeriumi kvalifitseeritud ars­tid
aitavad lahendada arstiabi va­jaja
probleemid.
TORONTO - Arstide streik
„extra billingu" keelustamise sea­duse
vastu oii kujunemas pikaaja­liseks.
Arstidel on kavas hakata
sulgema haiglates „emergency*'
osakondi, et sundida Ontario valit­sust
lõpetama seaduseelnõu aruta­mine
parlamendis. Kõrgemat tasu
kui valitsuse poolt ette nähtud, võ­tab
ainult 9% Ontario arstidest. On­tario
Arstide Ühing kardab valit­suse
vahelesegamist põhjusel, et
valitsus muudab selle seadusega
arstid riigiteenistujateks ja röövib
nendelt senise tegevusvabaduse.
TORONTO — Enamuspartei juhi
Roljert Nixon'i arvates parlament
võtab vastu „Seaduse 94", millega
keelustatakse arstidel kõrgema ta
§u võtmine patsientidelt. Ontario
peaminister David Peterson on
veendunud selles, et arstidel on
liiga suur vabadus oma honorari
määramisel.
kaasa tuua ettenähtamatuid tagajär­gi.
Seepärast kumbki pool ei soenda
alustada sõda. Selle tõttu, esmakord­selt
ajaloos, ei ole olnud Euroopasnii
pikka rahuaega kui praegu, pärast II
maailmasõda. See on rely^astatu^ ra­hu.
Kui mingisugused eriolukorrad
nende riigigruppide jõudude . tasa­kaalu
ei muuda, siis on võimalik, et
naudime seda rahu pikemat aega,
kuigi selle juures väriseme oma elu
eest.-,'
. ,-A.N. .
JU
ORONTÕ UNN
RADIATSIOON TÕUSIS
Vabariikliku Sariitaar-Epidemio-loogiajaama
radiatsioonihügieeni
osakonna Juhataja T. Makarova:
,;Tuleb märkida, et isegi meie väi­keses
vabariigis pole foori kõikjal
ühesugune. Näiteks! lagedas paigas,
kivirajatistest eemal.on see 8-10 mik-roröntgenini
tunnis." Kuid kumbki
doos ei ületa aasta keskmist fooni -
200 milliröntgenit. 28.-30. aprillil re­gistreeriti
Tallinnas radiatsioonifoo-ni
kõrgenemine 1,5-2 korda. Seda
fooni tõusu täheldati vähem kui nä­dal
ning käesolevaks ajaks on kõik
normis, foon moodustab 10-12 mik-roröntgenit
tunnis. Tehtud tööde tu­lemusel
selgitati välja, et radiatsioö-nifooni
kõrgenemine oli üldine näh­tus
kogu Eesti territooriumil.
Levinud osakeste — jood-131 — la-gunemisperiood
on vaid kaheksa
päeva. Seetõttu ei saa mingist.radiat-siooniohust
meie vabariigi territoori­umil
juttugi olla.';
'„NOORTE H A A L " nr. 109,'1986.a.
aatmete äraviimise
teadaanne
CANADADAY
TEISIPÄEV
0
Jäätmete kogumist El toimu teisipäeval 1. juulil.
Tavaline teisipäevane kogumine toimub kolmapäeval 2.
juulil.
Kolmapäeva! 2. juulil El toimu ajalehtede ja suuremate
ese(nete kogumist.
Säilitage ajalehed ja suuremad esemed kolmapäeval 9.
juulil toimuvaks äraveoks.
Pidage meeles: Torontos on 17 klaas- ja metallnöude
kokkutoomise keskust. Aprillis koguti 433 tonni.ajalehti,
43 tonni klaasi ja 3 tonni tina. Lähema informatsiooni
saamiseks helistage 392-7742.
PALUME MITTE PANNA KLAASITÜKKE VÕI MUID
TERAVAID ESEMEID PLASTIKUST JÄÄTMEKOTTI.
R. M. BREMNER, P. Eng., F.I.C.E.
Commissioner of Public Works
City of Toronto
et ka siin pole normist kõrvalekal­dumisi.
Seepärast võime julgesti öel­da:
head isu, sööge terviseks!"
'^SPETSIALISTID VÄIDAVAD
Näib, et sõnum õnnetusest Ukrai­nas
levines suust suhu ja rahva ra­hustuseks
lasti spetsialistidel sõna
võtta. Mõningad inimesed eelistasid
koju jääda, põhjendades sellist käi­tumist
väitega, nagu oleks keskkond
radiatsiooni läbi saastunud. Ajakir­janduses,
raadios ja televisioonis esi­nesid
korduvalt meedikud ja teised
spetsialistid,, kes selgitasid elemen­taarseid
tõdesid ja tõestasid, et mingit
ohtu Eesti NSV elanikele ja külalis­tele
Tshernobõli aatomielektrijaama
avarii ei kujuta. •
Hüdrometeoroloogiateenistuse
Valitsuse Atmosfääriõhu Kaitse
Riikliku Inspektsiooni ülem J. Saare
ütles: . " . . • , :
,,Radiatsiooniavarii korral kehtes­tab
NSV Liidu Tervishoiuministee­riumi
Sanitaar-Epidemioloogia Pea-vaKtsus
avarii ulatuöestlähtudes aju­tised
lubatavad j kiirgustasemed.
Käesoleval ajal on selline kiirgus-'
doos elanikele 5 röntgenit aastas, mis
on tervisele ohutu». Antud doos on
kehtestatud avarii naaberpiirkonda-:
de suhtes ega saa kuidagi käia Eesti'
kohta. Sellest lähtudes on igasugu-'
sed kuuldused ohust meie vabariigi
inimeste tervisele täiesti alusetud."
LUGEJA KIRJUTAB
„Meie Elu" (mdXdah meelsasti
oma lugejate mõtteavaldusi — ka
neid mis ei ühtu ajalehe seisukoh­tadega.
Palume kirjutada kokku-võtlikult
ja lisada oma nimi ja
aadress. Toimetum jätab endale õi­guse
lugejate kirju redigeerida ja
lühendada ning mittesohivuse
korral jätta avaldamata.
Üks laupäev
Eesti Majas
Lehekuu vimasel päeval oli Toron­to
Eesti. Maja peolist täis. Filipiinla-sed
olid üürinud suure saali, kus
nende pensionärid pühitsesid ema­depäeva.
Naised olid enamuses vär­virikastes
rahvarõivastes, kuid ka
meestel ei puudunud nende Guyaveri
särgid. Valiti ka emade kuninganna
ja häälte lugemisel selgus, et võitjaks
tuli proua Belisario, kelle tütre pul­mad
peeti samuti Eesti Maja suures
saalis möödunud aasta detsembris.
Pärast kuninganna valimisi serveeri­ti
filipiini rahvustoite. Kui peolised
olid küllalt majustanud, läks tantsuks
lahti rahvamuusika helide saatel.
Umbes 350 seeniori tantsis kuni kella
üheni hommikul. Janu kustutati ka­rastavate
jookidega, kuna filipiinlas-tel
ei ole kombeks teatud pidudel ja
olemistel alkohoolseid jooke tarvita­da.
Keskmises saalis pidasid läti noo­red
oma tantsupidu. Moodsate muu­sikahelide
ja läti rahvamuusika saa­tel
tantsiti kuni kesköö läbi. Umbes
üle 130 noore lätlaste maksis igaüks
$6,00 sissepääsu eest tantsupeole,
mida korraldas Latvian National
Youth Assoc. in Canada. Einelauas
pakuti võileibu, olut ja karastavaid
jooke. Terve õhtu jooksul ei olnud
kuulda inglis keelt, räägiti ainult läti
keelt. Peo korraldajad ja organiseeri­jad,
kõik noored, omavaheHstel as­jaajamistel
ja arvepidamistel rääkisid
ainult läti keelt. Seda ei sünni meie
noortega teisjpäeviti ning reedeti,
klassiruumides on õppeained eesti
keeles, kuid vahetundide ajal kõlab
koridorites inglise keel. Laupäeviti
mudilaste eesti keeh on klassid ja ko­ridori
d täis, kuid kohvikus nende.va-nemad
peavad omad juttuajamised
inglise keeles.
Kuna maikuu viimane laupäev oli
ilus ilm, oli suur hulk kaasmaalasi
Eesti Maja külastamas. Mõned pe­rekonnad
olid isegi USA-st ning mõ^
ned väljastpooh Torontot. Kuna lau­päeviti
ei ole suvel lasteaeda, siis
kohvik on suletud. Kohvi tuli minna
jooma mujale, kus enamus otsustas
kohvitassi õlleklaasi vastu vahetada.
a -
linule
9lll|||||illllliililiilliiilHill!liiiliil!ii3lilliiilillllliil1iIliiniIli
Eesti Sihtkapital Kanadas
Annetused, testamendi-pärandused ja
mälestusfondid on tulumaksuvabad.
Suunake oma annetused noortele Ja
teistele eesti organisatsioonidele
Eest! Sihtkapital Kanadas
kaudu tulumaksuvaba kviitungi saa­miseks.
— Eesti Maja, 958 Broad­view
Ave. Toronto, Ont. M4K 2R6
Täht kustub - öö ligineb - on inimhing elu tühjal laval,
vaimu silmilt veereb minevik ja sina . . .
Mälestused, mida armastanud, neist vaimusilma kestma
jäi õrn leek.
Kas õnnistame omi päivi ning läidame see minevik sääl
kus iganes kulgeb me tee?
Õpetasid mind hindama loodust sel päeval mil
korjasime pääsusilmi aasalt.
Õpetasid mulle õnne ja ma leidsin sinu ja
elu armastuse;
Ent varjasin su puudutust — su naeratust, su ligiolu.
Su mõte oli hästi valitud ning tõsiseh leitud.
Lase mul öelda, et su mõtted olid puudutatud
õiglusest, õnnest ja noorusest.. .
Nägime kauneid imesid ning imeilusaid päivi ja
seda rahulikku ööd,...
Olime reisinud ning puudutanud sügavamasse ajasse, —
sinna kaugele, kaugele tähtede taga, kuid
seda kõiki armastanud ja kes võib soovida enam.
Ja kes me iganes oleme — me oleme igavesti.
Mälestus — üks tõotus pidada üks abi
silmapilgu vajaduses, üks hinne ühest
imekaunist muusikast, ausast hingest see
ilu ühest tärkavast lillest, — kuid kõigist
sellest ülim on Elu . . .
Elu mu unelm keda otsin .—
Elu mu päike mida vaatan—
Elu mu vari, sa oled mu vaikus ja rahu
Ja Elu mu lootus — mu a r m . . .
. • ' • *
Magus tundub päikese paiste pääle vihma,
tervitatud see õhk mis järgneb kuumusele.
Soe on tuli külmusele - kuid, mitte nii
ütlematult väärtuslik kui oli sinu
naeratus...
MAIE GRAY
.iMeie Elu" nr.
atamg
24. ja 25. mi
Eesti Keskkool
kevadine välja^
Sõü algas, hu
kui. Kaasasõitja
ne õpilase ja ka'
olid paar tundi
pärast esimesi
toodud raadiote
gümnaasiumi
v.Vägevat väljas
' vastasid küsimi
Kanada valitsus
väljasõidu jooks
Eesti Vabariigi j
detaile eestlaste
luses.
Ööbimine Ott
kooli ühiselamu
ennast sinna si
linna hakkasinn
väga ligidal, nii
jalutuskäik Natij
se. Seal reisi ju 1
erinevat auditO(
erineva suurusel
saalis sai kas \n\\
tajaskonna tooli
nedos ettekandel
ärgmino peati
galerii, mis oli p|
'olime lühikesi if
nautida kanada
kute originaaln
olime ainult ku|
nud,
Siis läksime'
kus seadsime on
giks ja teatriks,
suurt, laualäit a
kelnerid said me
rida, et jõudsim
duse alguseks kd
kerget (kuid vei
USA k
(Algus
mõrvanud bois
jonidesse' või
tegusid bolshov
Mi\useas märl
cl sakslased ha
bumisol oma kä
had, eriti ka nen|
giiaagrites, nin
ratsioonilaagri
nud mitte eestlal
sakslane Eritz C
võtnud seni v
omaaegse eesti
hilisema Omakci
dakailselise üle
ei usu, härra Pr
Võõbus, et Te
U S A kohtu r(!p
seni nähtud su
ja OSI vjhkun
Kui ei saada jij
hule, .siis jl)eaks
riiud vähemalt
sem:õiguse raki!
lu otsuse aluse
PARTEI MURK
Karl Liniuise
dumaal partei'
line bülletään,,
veebruarinumhi
maadilist leheki
repi allkirja kaiu
,,TäheIipu hiWti
Varepkasoma 1
partei tindikulii
ga, et vastavalt
,,kohtuotsusel(^'
tus Karl Linnas
juriste suhtes
Ervin Viksi ko
liasl teatatud, e
elukohast Melh
hu lahkunud, j
mõistetu, komi
osas oleval asi
„Linnast ei sü
mille sõjaroima
les, et ta varjas i
ku kohta sisses
a." Varep on kj
sest ,,tagurHkud
nisatsioonid (c
kogumist Linnf
kamiseks". See
tegijate, sealhul
gude arutamise
riikides saanud
latakse tuhande
de inimeste m;i
KUI PATT ON
,,Kui pallon
oma maad, siis
ke, taevalähle
kord ühes oma
ses Henrik Visn
meenub lahini
õigusjõus, kui ti;
„sõjakürjategija
osaga (The Cen
Criminals and S
nalConsolidate
Non-Germans
Karl Linnase pr
(527 Federal S
444). Kõnealun