Meie Elu = Our life, October 1, 1981

              MELMFÄEVÄL, 2
EINAI
Pikk/ rahulik ja kindel. Nende sõ­nadega
ma iselooinustaksi|n eluteed,
mida praegune Eesti iKiriku praost
Austraalias on käiriu'^ 75 aastat. See
on pikk tee. Vahel: on antud ikehele
vähe, vahel mõõdukalt, siin aga roh­kelt
aastaid.. Ta ei olevat seda ise ka
osanud mõelda; et veel nii kõrges eas
, Suudab teenida kogudust ja praost-konda
nagu ta ühes/kirjas ise väijen-dab.
Aga ta oskab sdlle eest olla Ju­malale
tänulik. Oma luuletuskogus
,,Vainiuliikiid Laulud'' 1976^ ta ön an-
. nud oma usutunnistuse, et püha väri­naga
-südames ta põlvitab Jumala
ees, kes on suur ja suudab kõik. Nii
tõesti maksab pikka teed käia ja
ikka üfesse vaadata. Siis on ka hallid
juuksed midagi väärt. Ta ise kirju-
• tab. veel oma elu kohta, dt ta ei os-
Jcaks seda muuta kui tuleks uuesti
otsast alata. Ta on oma eluga rahul,
on tänulik ja õnnelik. Vana Testa­mendi^
Icwlik ütteks tema kohta sel­ge
sõnaga, et selle mehe karikas on
hästi täis.: Ta ei ole pooliku tassi
"mees..'
Kui 1928 a. sügisel kohtasin Einar
'Kiviste't Tartu Ülikooli 3 auditooriu­mis,
siis kohe midagi köitis selle me­heiga.
Tä oli alati rahulik, korralikult
riides ja mõõdukas. Ei teadnud meist
keegi, et ta oli pastori poeg ja juba
6 aastasena oli teiiiud^ otsuse, et ta-hab
isa jälgedes käia ja pastoriks
saada. Oli kasvanud k i i t Nan^a kose
läheduses, aga sete rahutus polnud
teda mõjutanud. Mees oli rahulik na­gu
meie Emajõgi. Meil ei olnud ras­kusi
teda Tartu poiste kaaslaseks
kutsuda. Oli meile ^;kohe omane, see
oli tema rahuliku, mõõdetud ja mit^
te hüpleva iseiõõmu ja käitumise tu»
lemus. Võtsime ta ruttu omaks nagu
oleks temagi Tartu mees; Hiljem al­les
kuulsime, et ta oH sündinud Põh­ja
Eestis; nimelt Harju-Jaani pastori
pojana 15. oktoobril 1906. :S^ega pi­sut
vanemgi meist teistest, bliülesse
kasvanud ja gümnaasiumi lõpetanud
Nan^as, kuhu isa oli siirdunud seal-set.
Peetri kogudust teenima.^ Oli ol­nud
skaut ja nüüd Tartis, et lapse­põlve
unistust teostada ja pastoriks
Ä i e Elu" nr. 3T (I64d) 1981
B lOilOllBllllllllllllUlllinilllllllllllllllllllllllirilOIIDIISJIDMOübllDliaillHOII^
Balti laskemaavõistluse juhtkond. Esimene
Riko, Arvi Tinits. 2. rida:
han.Reinoja. ja
rida, vasakult: Oskar Grauds, Voldemar Kana, Helmut
/Jakob Vares,/Eduard Saar (pildilt puuduvad Ju-
, FotoTommy Tomson
5
m
õ
õ
5
n
5
5
õ
a
a
õ
m
m
E
—
5
2
õ
a
a
a
5
laa;
: j New Yorgis elab koos oraa abikaa­saga
rakendusjcunstnik Astrid TiitS'-
uga tagasihoidlikult omaaegne tuii-tud
Tartu skaudijuht ja pikemat ae-g^
Eesti tuletõrje mees number üks.
Jõudeaja harrastusena tegeleb ta ik­kagi
veel tuletõrje ja tsiviilkaitsega,
olgugi teoreetiliselt. Tuletõrje Ühin­gu
liikmena, ka kursuseik
/Tagasihoidlikuna ta ei soovi, et 75.
a. puhul temast palju kirjutatakse,
sellepärast on järgnevalt märgitud
temast ainult lühidalt mõnda oluli-
.semat./' •
Sündinud, kasvanud ja hariduse
saanud Tartus, Poisikese pdlves/kao-tas
ema, kuna isa töötas ööseti, pu-
•hates päeval (pagari alal). Mitme­külgsed
huvid, eriti, aga skautlus tõid
tema posiitivsed jooned esile. Pea­mine
püüe oli hariduse taotiemine.
Lõpetanud Treffneri igümnaasiumi,
astus ta sõjakooli, lõpetades iipnikU"
na.-' •/•"•• •
Järgnesid õpingud Tartu ülikoolis
majandusteaduse alal. ;Seda võimal­das
temale ülesanded Tartu tuletõrje
lendsalga liikmena, — öövalves õppi­mine,
päeval loenguil. Eesti üliõpilas-
Seltsi.liige. ;
Temast sai siseministeeriumi amet­nik
tuletõrje alal. Tuletõrje inspek­torina
koostas ta tuletõrje seadustik­ku,
põhikirju ja määrustikke. Kõr­geimale
kohale kinnitamiseks oli
mõõduandev siseministri nõusolek.
Selleaegne siseminister J. Hünerson
(tuntud Eesti skautluse sõprade lii­du
esimehena ja peavanema abina)
oli avaldisete kirjutanud ainult ühe
lause: „Tunnen kui tublit skaudijuh­ti."
Parmask asus kõrgesse ametisse.
Ta organiseeris Vabariigi tuletõrje
võrku ja juhtis selle majandust. Oma
ametialal ta sooritas välisreise. Tema
tunnustati Valgetähega.
Juubilar lõpetas Usutea<[luskonna
1932 S . O . Ülikooli 300 juubeli aastal.
Bidas prooviaasta Närva-Alutaguse
praosti J. Jalajas'e juures ja ordineer
• riti õpetaja ametisse Tallinna Toom­kirikus
10. sept. 1933. Oli Tallinna
Kaaril kog. I pihtkonna õpetaja
jprs^st A. Kapp'i afdjunjct ja noorsoo
õpetaja. Kuid oma isa erru minekul
vaitakse ta 1935 aastal tema järgla­seks
Narva Peetri koguduse õpeta­jaks.
Sealt tä tQÖtab kuni Narva lin-m
evakueerimiseni 1944 aasta soja
keerises, Asub Sälcsamaale ja teenib
oma kaasmaalasi õpetajana Schwa^:
j^enbecki ja Štolzenau laagrites Ingli.
:$e okupatsiooni tso(^nis. 1947 aastal
asub ta Inglismaale ja asutab ning
teenib Kesk-Inglisihaa eestlaste ko­gudust.
1961. a. ta rämlab ülemere
Äustraliasse sealse suurliihna Sydney
eestlaste õpetajaks. Kui 19)2 a. Aust­raalias
tekib eesti kiriku praostkond,
siis valitakse tema; praostiks. Olles
korduvalt tagasivalitud on ta' prae­gugi
selles auväärses ametis. ;
Einar Kiviste elu on kulgenud küll
pikka ja keerulist teed üle mitme vee
j a läbi mitme mandri/ aga ta on oL
nud kindla sihi ja ülesandega, teeni­da
Jumalat ja oma rahvast ja: see
kestab praegu. ; \ • '
Austraalia praost on luuletaja nagu
ta isagi. 1936 aastal ta andis kodu­maal
väjja isa vaimulike laulude ko­gu.
Austraalias aga trükiti tema enda
laulude raamat 1976. Ta oli ka Jkiriku
lauluraamatu komisjoni liige ja redi­geeris
meie Uue Lauluraamatu koos
teiste .komisjoni 'liikmetega, mis i l ­mus
Stokholmis 1957 aastal.
Juubilar on abielus^ 19^9 aastast
n-^a 1 Renimelkoor'ega,
Kolmekümnendate aastate algu­poolel
oli ta Tartu skautide maleva
õppejuhiks, korraldades iganädalasi
treeningkoondus*^.^ Peamiselt oli see
tema töötulemuseks, et ainukordselt
ESM peavanema käskkirjaga edutati:
üheaegselt Tartus 13 nooremskaut-mastrit.'
Järgnevalit oU Parmask ka
maleva juhiks ja ESM II Suurlaagri
(1932 a.) komandandiks.
Veel Saksa okupatsiooni aastail
jätkus tema töö tuletõrje alal. Elas
ta sel ajal Nõmme kandis. Kuna töö­tasin
1942—1944 a. Tallinnas, eluko­haga
fJärvel, siis olime peamaanteel
vahest ühised matkajad, kandes sel
ajal oma ameti tõttu ka säärikuid.
Need olid mõnusad varahommikused.
matkateökonnad, vestlused ühišeist
huvidest.. : , /
Sellega on märgitud ainult mõned
momendid Parmaski suurest tööst
eestlusele. . /
' HERBERT MICHELSON '
Põhja-Ameerikä Balti esivõistlused
laskmises peeti laupäeval, 19. sept.
Läti Beržaine lasketiirudel. Korralda­jateks
olid Toronto Eesti õngitsejate
ja Jahimeeste Selts ja Toronto Eesti
Püssi ja Püstoli Klubi.
Berzhaine (tõlkes kaasik) on 70-
aakriline I lehtpuumetsaga kaetud
maaala ilusate kasesalkudega. Asub
Torontost, ca 70 kiri põhjas, tee nr.
48, Mount Albert'ist Vähe läänes Kes­kele
on ehitatud ilus klubihoone vas­tavate
kõrvalhoonetega. Klubihoone
ees on jahipüssi lasketiir. Sellest ida-pool
tennisplats, ujula ja Black Ri-ver.
Klubihoonest läänes on. väikene
järvekene, kus kasvatatakse forelle.
Sellest ca 300 m lõunas asub väikese-kaliibri
püssi ja püstoli lasketiir.
Klubihoone seest on dekoreeritud
täistopitud metsloomade peade, sar­vede,
kalade,- piltide ja saavutatud
karikate ja diptomitega. RuumV ,
mahtuvus võrdub umbes Eesti Maja
suurele saalile. Laskevõistlused alga­sid
hommikul täpselt kell 8 Kanada
ja Balti riikide lippude heiskamisega
j a kestsid kuni videvikuni. Kauge­malt
tulnud eestlane oli Toomas Al-'
tosaar Mont realist.
VÕISTLUSED JAHIPÜSSIDEST '
.See toimus kolmel alal: 1. Trap —
ühe lendava 'märgi tabamine, 2.
Double Trap — kahe korraga erisuu-nas
lendu lastud märkide tabamine,
3. Handikapp ~ erinevatest kaugus­test
lendavate märkide tabamine.
Märk kujutab endast 11 sm läbi­mõõduga
ja 3 sm sügavusega laldre-kut,
mille välÄülg oh oranzh/ See
lennutatakse varjendist elektrijõul
töötava masinaga õhkü 45 kraadi all
ja lendab ca 70 m kaugusele. Nende
võistlustel tulid esikohtadele lätlased
ja'leedulased. •
Eestlaste omavahelisel võistlusel:
1); E. Püss 91 p:, 2) E. Kuusik 80,3)/
K. Paap 77/ kes said seltsi poolt vas-'"
• tavad auhinnad.
Võistlusi, juhtis seltsi'sekretär ja
laskeala instruktor Eduard Säär.
iiiiitiiiiiiiiiiiiiiniiiiii(iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiin
©
kes ustavalt on seisnud kiriku töös
oma mehe kõrval tänini.
Einar Kiviste on alati rõhutanud,
et pastor peab oma südame panema
oma töösse. Rohkem kui keegi teine
ametimees. On rõõm, seda avalikult
kinnitada, et see on selgelt nähtavale
tulnud tema enese elus. Mehe sõnad
ja teod käivad koos. Soovime Eesti
Kiriku kõigi koguduste nimel temale
rohket õnno. ja Issanda õnnistust
oma ilusat pikka teed jätkata rõõ­mus
ja rahus. Palju tema endiste ko­guduste
liikmeid ja sõpru üle kogu
rnäailma ühinevad südamlikult selle
tervitusega.
7^ P^Jeljäp., L oktoobril Eesti Ohvitse»
ride Kogu Kanadas Sõprusõhtu Tar
tu Gollege'is kell 7.30 õ. °
* Laup., 3. oktoobril Eesti Majandus,
klubi Kanadas tegevushooaja avaball
Casa Loma lössis kell 7 õ.
7^ Reedel, 16. okt. Eva Wilson-Märt^
soni kontsert Vana-Andrese kiriku
saalis algusega kk 7.30 5.
# Laupäeval, 17. oktoobril New Yor­gi
Eesti Teatri esitusel Eduard Vilde
draama „Side" Lawrence Park Col„
legiate Institüte auditooriumis, 125
Chatsworth Dr., kell 4 pX '
^ Laup. 17/ okt. Lahti piirkomia sõ­javeteranide
koori (Soomest) konto
sert Eesti Majas algusega kl. 7 õ.
^Pühap., 18 oktoobril T.E.Segakoo.
ri 30. aastapäeva tähistamise pidulik
aktus Eesti Majas kell 2 p.i.
^ Pühap. 18. okt. kirikukontsert Va-na-
Ändriese kirikus algusega kl. 11 |i
^ Pühap., 18. okt. Lahti piirkonna
sojave^teranide koori kontsert Agri«
cola kirikus algusega kl. 6 õ.
^ Laup., 31. oktoobril T.E. Segakoo­ri
30. aastapäeva juubeliball Prince
Hotel, 900 York Mills Rd. kell 7 õ.
7^ Pühap., 1. nov. mulkide seltskond
lik koosviibimine Tartu CõUegeis al­gusega
kl 3 p.
^ Laup., 7. novembril T.E/Meeskoori
ball „Imii on thePark^' hotelli Cenc
tennial balliruumis kell 7 õ.
Kohtunikkudeks olid seltsi esimees
Helmuth Riko, Harald Särg ja Lia-
Mai Barras. Võistlejaid oli kogusum­mas
28, nendest eestlasi 6, lätlasi 15.
ja leedulasi 17, nendest üks Ühend­riikidest,
Michigani osariigist. Selle-alaline
sport on väga kulukas. Head
võistiluspüssid maksavad kolm kuni
nelituhat dollarit. Lätlaste informat­siooni
kohaselt kasutatakse seal har­jutuste
ja võistluste korraldamiseks
aa^stas keskmiselt 50000 lendavat:
märki. /
VÄIKEKALIIBRILISTEŠT •
PÜSSIDEST JA PÜSTOLITEST:
Vabapüss: - 4-liikmeline Olympia
match, individuaalselt: 1) V. Sosta-kas
Leedu 584 p., 2) P.. Trauds Läti
583, 3) Ü. Robi Eesti 583. — Mees-^
kõnd: 1) Eesti 2096, 2) Uedu 2076.
Vabapüss 3-st asendist ä 20 lasku,
individuaalselit: 1) P. Trauds Läti 560
p., 2j E. Gering Eesti 547, 3) V. Sepu-tä
Leedu 540. — Meeskond: 1) .Leedu
2025, 2) Eesti 1979.
Standardpüss 3-st asendist ä 20
lasku, individuaalselt: 1) P. Trauds
Läti 582 p., 2) T. Altosaar Eesti' 569,
3) I..Sambla JEesti 56L — Meeskond:
1) Leedu 2198, 2) Eesti 2165; :
"Meeskonnavõistlustel Lätil puudu­sid
meeskonnad. '
Vabapüstol 3-st asendist ä 20 las­ku,
individuaalselt: 1)' M. Gering 506
p., 2) A. Tinits 471, 3) U. Sui 434. Kõik
eestlased. - - Meeskond: 1) Eesti 1792.
Standard püstol 3-st asendist ä 20
lasku, individuaalselt: 1) M. Gering
531 p., 2) U. Sui 523, 3) A. Tinits 515.
Kõik eestlased. — Meeskond: 1) Ees-
'ti 2023 p.
Püstoliläskmistes lätü ja leedul
puudusid meeskonnad.
Kogusummas võttis võistlustest
osa 24 võistlejat, nendest 14 eestlast,
4 lätlast ja 6 leedulast, nendest 2
Ühendrikidest, Michigani osariigist.
Üldkorraldajaks oli klubi esimees V.
Kana ja kohtunikkudeks J. Reinoja,
A. Kontus, J. Vares,. A. Oiling ja A.
Tinits, viimane ainult püssilaskmjse
alal. Ilm oli võistluseks soodne ja;
korraldus kulges väga sujuvalt.
. Võistluste lõppedes jäi mulje, et las-kevõistlusi
on palju raskem korral­dada
kui kergejõustiku võistlusi.
HARALD RAIGNA
õ
5
5
m
S
m
5 '
§
õ
õ
õ
a
õ
5
5
m
õ
r-s
m
.5
õ
•
5
5
õ
õ
5
m
•
5
m
õ
5
Q
Õ
õ
Üks mu kaugerriäid idanaab­reid
Juuh Vallera oli omaarust
loomaarmastaja, naisterahvas.
Küllap sellest tuli ka ta hüüdni­mi
>-,:Koeramamma, sest tal p|ol-nud
teisi inimesi majas. Kui ta -
patseeris vihmase ilmaga mu
vigvamist mööda, et peni võiks j
kalliste naabrite väravaposte i
kasta, oli ta lahutamatul elu­kaaslasel
— promenaadisegul •
Muril — vihmamantel seljas.
Talvel, mil kõnniteedele riputa­takse
soola, olid Muril pastlad ja­las.
Aga kui väljas oli külm il­mastik,
nii umbes kümme kraadi
või üle selle, kanti väärt villsaba
süles, kust lasti maha ainult tut­tavate
puude ja väravapostide
juures.
Jah — inimene on mõnikord
kergemeelne, wiks öeWa isegi
sõge. Ei tea, kuidas see tuli, et .
Juuli Vallera kutsus meid külla.
Ja meie ~ igavesed punikud —
võtsime kutse tänuga vastu. See
tähendab mina ja mu vägevam
pool madaäm Kurnäu.
Ega siis kedagi kui helistasime
ühel õnnetul õhtupoolikul Juuli
• Vallera uksekella. Esimeseks
reaktsiooniks oli vihane lorin jä
kole klähvimine. Juuli avas meile
ukse. Ja vana „hea tuttav" Muri
andis tervituseks oma käpa jäljed
Kurnäu kumerustele. Mul katsus
ka sõbramehe poolest habet fak-kuda,
aga sokutasin talle saapa­ninaga
päris hella kohta. Muri
niuksatas. Juuli vaatas mind vei­di
valge-silmaga ja küsis:
jKas teie ei armasta loomi?"
„Armastan küll.".
„Äga teie lõite mu koera."
„Ei Vasta tõele. Ta kõrvetas
' oma keele mu habeme küljes.
~ Mul on väga vali habe, teate.
Pean seda lõikama traadikääri-dega."-
-.
Juuli Vallera jäi minu seletu-sega
pooleldi rahule. >
Ja siis paluti meid lauda. JuulS
silitas oma kallikest, suudles ta .
silmnägu, aga unustas käed ja
silmnäo pesemata. Lükkas koo-i
gilõigud samade sõrmedega meie
taldrikutele, kallas kohvi ja mu-gay
olek võis lahti minna.
Aga kus Muri! Vaevalt olid
pubiiküml lõualuud liikuma ha­kanud,
hakkas ta ka süüa pom­mima.'
Esiteks palus .silmadega,
[süs haukumisega ja kui see ka ei
aidanud, siis kaapas käpaga mu
kintsu. Tumedad triibud jäid mu
heledaid pükse ilustama. Mee­leldi
oleksin talle äsanud tagumi­se
jalaga, aga Juuli istus mu kõr-
. vai. Ta võttis tordilabida ja lük­kas
lõigu torti Murile kurku na­gu-
leivaahju. Äärepealt oleks pe­ni
harinud ka tordilabida, aga
Juuli päästis selle ta lõugade va­helt.
Mis sellest, et söögiriist di
võetud koera suust. Ta lükkas
sama laoida uue koogitüki alla
ja küsis:
„Soovite veel kooki?"
„Tänan pakkumast, aga ma
alles eile ^sõin", naljatasin.
Kurnäu võitles pööritusega.
Juuli oli võtnud Muri/sülle ja see
oli löönud vehkleva sabaga Kur­näu
kohvitassi ümber. Ta heledal
suvikleidil ilutsesid käpajäljed ja
kohviplekid.
'Suure surma ja sõdimisega sai
selle aiinudlaadse söömaaja möö­da.
Juuli Vallera jahvatas kogu
aja juttu ajada, aga tal polnud
peale Muri muud teemat. Kiitis
peni kõrget intelligentsi, haru­kordset
ilu ja ääretut truudust.
Muri tundis kella, kolme kohalik­ku
keelt ning vajutas kolm kor­da
kellanupule kui tuli hüisõhtul
küla pealt. Võimalik, et Muri
oleks tehtud koguni Nobeli lau­reaadiks,
aga tegin jutule lõpu.
Tänasin lahke vastuvõtu ja suu­repärase
kostitamise eest ja taht­sin
teha minekut. Aga Juulil oli
ikka midagi südamel. Ta küsis:
„Kas teie tõepoolest armastate
loomi?"
„Aga muidugi.".,
„Miks teie koera ei pea? Teil
pole ju lapsi."
„Koer pole lapse eest."
,Aga mulle on ta rohkem kui
laps. On vähemalt üks elus ole­vus
majas, kellega saab juttu
ajada."
! ,;Mida Muri teile räägib?" küsi­sin.
„üuest kirjandusest, mood­sast
muusikast või aatomraketti-a
n
5.
5
a
5
' Š
5
2
5
m
S
m
m
D
u
CD
5
cõ
m
m
5
E
u
ta
5
õ
õ
a
õ
D
a
n
D '
n
•
•
•m
õ
a
. a •
n
a
a
n
u
Cl'
õ
a
m
3
ta
5
ä
Juuli Vallera unustas suu imes­tusest
lahti.
„Vaadake, proua Vallera", jät­kasin.
,yMa armastan loomi ja
seepärast pole mul väikses linna­korteris
ei koera, kassi, papa­goid
ega kuldkala. Loomad vaja­vad
vabadust ja liikumist. Aga
teie mõtlete, et kui nuumale oma
peni, siis olete, loomaarmastaja.
Minu arusaamise järgi olete loo-mapiihaja."
„Teie olete häbematu ja täna­matu
inimene", kähvatas Juuli.
„Minu majasse teie enam ei tu­le."
,;Ma saadan teinekord naabri­mehe
koera. 'Siis võite korralda­da
penide praasniku."
Läksime. Nüüd uurime enne
järele, kas võõrustajal on villa-saba
majas. Kui i ja, siis jääme
koju.
o
s
õ
õ
m
m
D
Õ
Õ
a
õ
i
o
D
n
n
m
m
m
m
õ '
B
D
a
CD
n
m
5
ö
S
5
5
E'
•
ca
õ
liaiiaiiqiiBitin.QiiDiiQiiDiiaiioiiD.iiiiiiDiiDUBiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiBiioiiQiiaiioiiQii^ ^iioi.aiiaiiaiiaiiQiiBiiQiiiiiBiiQiiDiiaiiG loiiaiio
MÕTTESÄHVATUSI
Diskretsiooni all mõistavad naised
kunsti, saladusi välja lobiseda, nii et
vaikimise pitser jääks vigastamata.
Toronto Eesti Püssi & Püstoliklu-bi
juhatuse nimel avaldan suurt tänu
noortele laskuritele Tomas Altosaar>
de Montreälist, Robert Saar'ele Ha-miltonist
ning Jaak Järv'ele Toron­tost,
kes vaatamata kaugusele, kulu­le
ja: ajale arvestasid eesti laskuri
ülesannet ja kohustusi' Balti Maa­võistlusel.
Samuti kuulub eriline tänu ^kohtu-
^nikkudele J. Reinoja, A. Kontus, J.
Vares ja A. Oiling'ule ning „Meie
.Elu" kirjasaatja H. Raigna ja „Vaba
'Eestlase" T. Tomson'ile, kes kõik ala­stes
hommiku kella 8.00-kella 21.00-.
ni kannatlikult ja täpselt omi kohus­tusi
täitsid. See on põhjus ja tõend
niiks ainult Eesti rahvusgrupp Kana­das
on võimeline sarnaseid laske-võistlusi
korraldama. /
-jtr Veera Kõpp, prof. Peeter
lesk, tähistas Hackensäckis New Jer-šeys
onia 90. sünnipäeva tütre pere­konnas.
/j^ Agronoom Oskar Poom tähistas
USA-s oma 75. sünnipäeva. Ta omab
suure õunapuude istanduse New Yor­gi
lähedal. Akadeemiliselt kdüilub
juubilar E.Ü.S. Põhjalasse.
^ Robert Viiand tähistas Kumlas
oma 75. sünnipäeva. Juubilar on sün­dinud
Läänemaal
^ Insener j a tööstur Hartvig Soe tä­histas
Stokholimis oma 60. sünnipäe­va.
i( Mats Gustav Norrman ja Liisa'
Sergo Upplands-Väsbyst laulatati
Ljunasbergi kirikus Kopparbergis.
Henri Malvet ja Äira Riipinen, mõ­lemad
Stokholmist, laulatati Soomes
Haukivuori kirikus.
^ Laevakapten Karl Karell ja peda­goog
Maria Kaul laulatati Tunabergl
kirikus.
Tööstus Dhnitri Mathiesen Stok<"
holmist viibis juulis ja augustis ring-reisul
Alaskas.
Ükski ei tööta mi rängalt oma ra­ha
eest kui abielumees.
Mingi asi ei too mi palju südame­rahu
kui oma arvamuse puudumine.
hull, kui saada vanaksv Aga
palju hullem oleks see, kui meie va^
naks ei saaks.
Kohustus on, mida nõuame teis­telt,
aga mitte iseendalt.
Kas võite ühi naist ette kujutada,
kelle armuke jutustas talle 1(K)1 ööd
muinasjutte?
Armasta oma vaenlasi. Nad saavad
selle üle pahaseks.
Pärast sõda on igal sõduril mars­salikepp
seljakotis.
. Suur tänu kõigile tulihingelistele
Eesti laskesportlastele kes viis tundi
järiest/ püssitaga-olles ei väsinud
eestlaste tahet kaitsmast. Tänu ka A.
Kaasik'ule Hamiltonist, kelle poolt
kingitud kõrgeväärtusega laskemoo-;
naga püssidest võistlustel lasti. .
Ühenduses on jõud, kõik sündigu'
eesti nime ja rahva kasuks.
' VÕISTLUSTE KORRALDAJA SU™.
Alcan
Buiiding
PrcHJucts A L C A N '
VIHMAVEERENNID JA TORUD
ALUMIINIUM AKNAD JA UKSED
RÄÄSTAALUSED JA PÄIKESEVARJUD.
20 AASTA GARANTII
LÄTI ETTEVÕTE
:ENTURy ALUMINUM INSTAUERS
2226 Dundas St. W. Toronto, Ont. M6R 1X3
Telefon 534-2864
Omanik ARTURS MIME
Võtke ühendust firma omanikuga. — Ei mingit vahemeest.