Meie Elu = Our life, January 13, 1978

              REEDEL, 13.- JAANUARIL —- FRIBAY, JANÜARY 13 ,^Ieie Elu" nr; 2 (1457) 1978
Poliitikute Uue aasta õnnitlused seks on, et kui õpetust antakse va-
Eiieile kõigile sisaldasid soovid edu- hemale arvule õpilastele ja selleks
rikkaks tulevikuks järgneva 365 päe- on tarvis vähem koole, siis jaguneb
va kestel. Kuid juba jaanuarikuu esi- koolimaks vähemas summas endis-mestel
päevadel teatas Ontario va- tele maksumaksjatele.Koolimaksu
litsus 12,4 protsendilise kinnisvara- norm peab madalamale minema!
maksu tõusu üksikelamuile Toronto Aastaid tagasi lubas peaminister
piirkonnas. Seila vaatamata sellele, Bavis lülitada koolimaksud üldisse
et isegi provintsi laekur Därey maksusüsteemi tulumaksu alusel ja
McKeough pidi lisama, et selline kin- eraldada 'kinnisvaramaksust, kui
nisvaramaksu tõus ori ijldiselt vastu- ainsast maksuallikast praeguses süs-yõtmata.
teemis. Põhimõte on terve, kõigile
Kuidas sai provintsilaekur koosta- mõistetav ja õiglane. Miks ei ole see
da eelarve, mis isegi temale endale rakendatud?
tundub vastuvõtmatuna? Selgub, et Praegune maksussüsteem ei õle ai-
Mnnisvaramaksüde laekumiste eel- -õult ülekohtune, vaid ön ka ruinee-arve
põhineb mõni aasta tagasi teh- riv. Sellega sunnitakse oma kodudest
tud otsusele kinnisvarade maksusta- välja inimesed, kes ei ole suutelised
Haiseks maksualuse summana 50 maksukoormusele vastu pidama. See
protsenti kinnisvarade turuväärtuv tähendab uute kogukondlike korte-sest.
Kuid kinnisvarade hinnad To- rite nõudlust ja uut koormust hoole-rontos
on kerkinud kiiremini kui kandelistele summadele. Need kulu-mujal
ja oleneval! sellest on Toronto postid on kõrgemad isiku kohta, kui
Mrinisvarade omanikud! sattunud praegu nendelt isikutelt saadav mak-maksükoguja
pihtide vahele. sutulu. Nii töötab valitsus üha suu-furuväärtüsed
või mitte, maksu- remate kogukondlike eelarvete suu­raaks
ja on huvitatud ainult sellest, rias ja toodab riiklikke hoolealuseid,
et teda ei maksustatakse selliselt, et Oh selge, et oleme valitsusse vali­ta
peab tekkinud koormüže pärast ;nud mehed, kelle ettenägelikkus on
oma kodust välja kolima. Nüüd üt- lühinägelik ja ei ulata üle iga-aastaš-leb
McKeough, et maksusüsteemi te eelarve piiride. Meie endi valitud
muutmine on keerujine asi ja muut- poliitilised autoriteedid tegutsevad
miseks puuduvad ; võimalused ka põhimõttel, et nad täidavad oma
käesoleval aastal. Või teiste sõnade- soove küsimata kas pärast neid tu-ga,
kas maksumaksja jõuab maksu leb või kas veeuputus,
maksta või mitte, ta seisab märgitud Jaatamata sellele leiab „Torönto
fakti ees ja sellest pole pääsu. Star" juhtkirjaliselt, et on tarvis
Meie ei saa pidada riiklikku kor- veel ühte maksu: Inflaisioonilistelt
da õiguslikuks, kus riigivõim võtab; hinnatõusudelt akkumuleerunud va-omale
volituse määrata konfiskeeri- randustelt— elamutelt, maalt, val-vaid
makse, ükskõik millises süstes- las varalt jne. Kui maksumaksja kord
mi osas/Süsteem peab kindlustama ka selle võimaluse ette seatakse, siis
kodanikule tema eravaranduse pea- on selge, et kapitali osatähtsus ini-tades'infIatsioonilised
nähted ja mit- mesele Kanadas kujuneb positiivsest
: te; põhjustades neid. See tähendab negatiivseks koos vastavate järeldus-seda,
et kui maksu aluseks on võe- tega majandusele, sotsiaalsele kor-tud
turuväärtus, siis tuleb maksu- raie ja kapitali enda olemasolule.
normid määrata nii, et maksud kon- Kõrgete maksude ja rumalate ma-fiskeerivaks
ei osutuks. See põhimõ- janduslike ideede domineerimise tõt­te
on äärmiselt lihtne. tu võib Kanada jõuda eelistatud maa
Kuid lihtsatest küsimustestvalit-olukorrasthoopisteiseni, kus koda-sus
ei <räägi. Kõrgemat maksu kas- nik ja kapital on sunnitud end maalt
seerida on kergem, kui süsteem on likvideerima ja otsima uusi eluvõi-nii
keeruline, et kodanik sellest mi- maiusi mujal, kus erakapitali res-dagi
aru ei saa. Kuid süsteem on nii pekteeritakse ja maksukoormus
keeruline, et koolimaks tõuseb vaa- soodsam. Soovid edurikkaks tulevi-tamata
sellele, et õpilaste arv üha kuks ja üha suurenev maksukoor-väheneb
ja näiteks suur Torontos tu- mus poliitikuilt ei ole usaldust ara-leb
sulgemisele enam kui tosin koo* tav ja sunnib otsima uusi teid, nagu
li. Süsteem on nii keeruline; et koo- seda otsib praegu suurkapital Que-limaksud
tõusevad vastupidises prp-becis, kus usaldus poliitiliste juhtide
portsioonis koolis antava õpetuse vastu on samuti langenud .
Laenu vajaduse korral kasutage
TORONTO EBSTI. ÜHISPANGA
madalaid laenuintressimäarasid.
Intressid arvestatakse veerandaasta viisi
• • > 6 » o • o a • 0 • • o o o o o.
f J % saastes
laenud on lahtised
AKTUAALSEL TEEMAL
" Personaalläenud on laenuvõtja surma j a jäädava töövõimelise
puhul kindlustatud $10,000.00 ulatuses.' ' v ; :-";:'V;^
MMUNISEI1CU IMPEERIUM
SÜTUV ELUST
• ^^yeniejnaagi ,;C^D[;.ylUismaailmäle'• alati olnud suureks müsteeriumiks. Kuid
vaatamata raskustele, võivad välismaised vaatlejad nentida suuri muu*.
datüsi"Nl Liiflu elustiilis. Need muudatused toimuvad kiiresti ja läänemaa­ilma
^9Jütus^I^''Kä-;;Yene inimene läheb iga aastaga nõudlikumaks. Tä
nõuab rohkem luksuskaupasid. Rohkem autosid, TV-aparaate, pesumasi­naid
ja mootorpaate. Arvatakse isegi, et poliitiliste vangide arv on võrrel­des
J. Stalini valitsemisperioodiga vähenenud. Võibolla ei ole KGB haare
ka enam nii brutaalne, kui varem. Kuid venelane on praegu umbusklik ja
ei lasku välismaalasega kõnelusse poliitilistel teemadel. Kõigele sellele vaa­tamata
on N .Liidu inimese elu tuim ja üksluine. Puudub töörõõm ja huvi,
sest kommunistlik süsteem võimaldab vaid väga piiratud eksistentsi |a
rahvas'.'teab seda. • '•• i
Võitlus enesemääramise õiguse ning inimõiguste taastamise eest oku­peeritud
Eestis kestab raugemata jõuga. Vaatamata ohvritele KGB poolt
likvideeritute, sunnitöölaagreisse saadetute ja töölt vallandatute näol lei­dub
ikka veel neid, kesoma elu kaalule pannes võitlust jätkavad,
maailmas asuva eestlaskonna kohus on seda võitlust, igati toetada
vabadusvõitlejad ootavad meilt tegusid. Ka okupatsioonivõimu poolt vene
sunnitöölaagreisse saadetud poliitiliste vangide ja nende perekondade abis­tamisel
« *
Vabas
Eesti
Vaatamata sellele, et praegu elab
N. Liidus alaliselt rohkesti välismaa­lasi
ja; suured turistide mässid käi­vad
'kommunistlikku „paradiisi"
imetlemas, on raske saada objektiiv­set
ülevaadet sellest, mis;. Venemaal
sünnib. Kui välismaalased puutuvad
rahvaga kokku, siis on need •ikkagi;
kommunistlikku eliiti kuuluvad ini­mesed,
kellega nad lävivad. Ja need
elavad vähemalt N. Liidu standardi
K I R J U T M E POLIITVANGIDELE!
.Okupatsioonivõimu; ülemkohus
.mõistis Tallinnas, lavastatud prot­sessil
31. oktoobril 1975 neli vabadus­võitlejat
süüdi ,,nõu.kogutievastase
agitatsiooni ja propaganda" eest', ka­ristades
neid 5—6 aastaks range rez-hurniga
sunnitöölaagrisse saatmise­ga:
Nende tõeline „süü" seisnes ühi­nenud
Rahvaste Organisatsioonile ja
'• viim a s,e pease kr e liiril e m ärguki r j ade:
saatmises,, millistes nõuti Eesti rah­vale
enesemääramise õiguse ja inim­õiguste'taastamist.
Nende sunnitöö­laagrite
asukohad . ja aadressid on
iär-sniised:
; • järgi- luksuslikult. Igal sellisel pere-
Vabaduses asuvate eestlaste kirjud! konnal Moskvas on oma suvemaja
on moraalseks toeks vene vangiläag-1 Moskva lähistel ja ta sõidab sinna
.reis 'süütult kannatavatele- vä-hgideie.-l nädalalõppu- veetma. See on ka mil-
Need kirjad demonstreerivad; oku- iiega võõraste ees: uhküstatakse. Neil detakstv palju rohkem piima, kuid
patsioöniyõimule> et meie ei väsi 'on muidugi N, Liidu.elu suhtes vaid piimast ön siiskii suur puudus.
le eest ei oie midagi osta. Nende üle­jääkide
eest püütakse ostagi ..luk­sust"
N.'Liidu mõistes, nagu. autosid
ja mootorpaate. Volga kallastele ole­vat,
juba vähemalt pool miljonit
mootorpaati. . •
Nõukogude eliidi, juures on moes
suured pulmapeod. Kui pulmas on
100 külalist, siis peetakse seda. pul­mapidu
juba luksuslikuks. Kuid tei­seks
mõõdupuuks on kuipalju oli
pulmas:autodega külalisi. Kuigi on
kaupadest suur puudus, siis arvatak­se,
et N.--Llidus valmistatakse palju
rohkem tarbekaupu ,'k'iü varem. Toö-võitlemast
oma rahva kustumata õi-vaärtusega.
Maksumaksja loogiliseks järeldu- V.
!!illlinil!lllllllll!llli!il!!llllllillllllllllllllllllilllllllin
JUSKEVITSH, Artjom
431161 Merdovskaja ASSE
Zubovo-Poljanski raion
Stantsija i-'otma
Utshrezhcieiiie Zh, 385/19
SSSR
gitse eest vabadusele ja iseseisvusele.
Toetage poliitvangide perekondi!
Poliitilise vangi perekond võib-pe­rekonnapea
vangisoleku ja kodu­maas
t kaugel, asuvas vene. sunnitöö­laagris
viibimise all kannatada risegi
raskemini kui vang' ise. Toetage Ees:
ti. poliitiliste'vangide perekondi kin
kepakkide saatmisega!
neile!; .;• ; ; •
JUSKEVITSH, Olga J
Tähetorni 33 -•• .
Tallinn
•:Eesti"ksv \ ' V ; V " : ^ > v
Artjom Juskevitshi abikaasa. Fere-
'konnal on üks laps, sündinud 1958.
KORK, Anne-Liis
.Lehota 27
Tallinn y
•Eesti NSV ''
Kalju Mätikü õde. Kalju Mätik - on
vallaline; -;.
•; KIIRENB; Malle ' • ; ' ' .
Tatari 3—6
Tallinn
=.Eesti;.NSV .;•. ••;:':.\:-
Mati Kiirendi abikaasa. Perekonnal
on ..kaks last, sündinud 1965 ja 1974.
Eesti Vabariigi väljakuulutamine tulevikule otsustava tähtsusega, et
toimus 60 a. tagasi kirikukellade he-j keskealised ja noored eestlased
listamise ja riikliku iseseisvuse prok
lamatsiooni ettelugemisega kiriku
kantslitest. Sajandite ootus ja igat­sus
oli läinud täide Jumala armu lä­bi.
Eesti rahvas vaatas lootusrikkalt
tulevikku ja tema mehed asusid vars­ti
võitlusesse, et kaitsta oma rahva
vabadust ajalooliste vaenlaste vastu.
Aasta varem, maikuul 1917, oli juba
toimunud Eesti rahvusliku Kiriku
rajamine. Luterliku ^arusaamise järe­le
kuuluvad usulised ja rahvuslikud
väärtused tihedasse ühendusse. Ala­tes
usupuhastuse algusest meie põli­sel
kodumaal oli toimunud põhiline
murrang ka meie rahvusliku ja kul­tuurilise
elu huvides, kuna reformat­siooni
Kirik võttis tarvitusele rahva­keele
ja kandis läbi sajandite hoolt
eesti keele uurimine ja eestikeelse
kirjanduse rajamise eest.^ Ka täna­päeval
meie pagulasolükorras on toi­munud
elav side eesti Kiriku ja meie
rahvusliku ja kultuuriliste püüdluste
vahel. Teadlike ja oma kodumaad
armastavate enamik Läänemaailmas
on koondunud eesti rahvuslikesse
kogudustesse. Ateistlike kommunis­tide
lootus, et meie kogudused ja or­ganisatsioonid
paguluses lõpetavad
varsti oma tegevuse, ei ole täide läi­nud.
Ükski kogudus ei ole oma tööd
ja tegevust alates 1944. a. sügisest lõ­petanud.
Muidugi me keme kand­nud
oma Kiriku ja koguduste liik­meskonnas
suuri kaotusi selle läbi,
et tuhanded ön oma maise teekonna
lõpetanud. Samaaegselt on eestlaste
juurdekasv olnud üsna tagasihoidlik.
Suur osa meie koguduste liikmetest
on jõudnud või lõudmas kõrgesse
ikka. Nad on suure ustavusega osa
võtnud kiriklikust ja rahvuslikust
tööst ja andnud oma väärtusliku pa
nuse. Nüüd on meie püsimisele ja
Meie Elu
iriakasf
Lugejakirja ,,Kas jõujujutlus, või
kommunistlik propaganda", kirjuta­jat
palume võtta ühendus toimetu­sega.
koonduvad tihedamalt ja aktiivse-mait
oma eesti kogudustesse ja or­ganisatsioonidesse.
Samuti me kut­sume
kõiki neid, kes seni on eemal
seisnud liituma kristliku ja rahvus­liku
töö ja võitlus-rindega. Olgu see
meile kõikidele südamelähedane eri­ti
nüüd, kus meie läheme vastu uue­le
aastale, mille teisel kuul me tohi­me
tähistada Eesti Vabariigi sünni
tähtsat juubelit. Inspireerigu see
sündmus meid kõiki. Elustagu ta ar­mastust
ja usku Jumalasse ja eesti
rahva tulevikku meie kõikide süda­metes.
Selleks meie palume Kristuse
nimel Jumala õnnistust teile kõiki­dele
1978-ndaks aastaks.
OSKAR PUHM
praost
• RUDOLF KIVIRANNA
praost
• ALEKSANDER HINNO
" praost .
K1IREND, Mati
618263 Permskaja oblastj
Tshusavskoi raion
Stantsija Vsesvjatskaja
Ltshrezhdcnie VS 389/35"
SSSR
Kaks kolmest elavad
ktatuuri aSI
„ F r e e d om House" instituut New
Yorgis uurib . vabade riikide arvu
suurenemist ja kahanemist. 1977. a.
uurimuste, tulemusena; oli 35% nel­jast
miljardist maakeral elavast ini­mesest,
44-jas riigis ja 25-el territoo­riumis
vabad. Aasta varem oli vaba­de
rahvaste protsent ainult. 19. •
Selle suure muudatuse tõi India ja
Hispaania muutumine vabaks. Peale
selle:toimusid;28-al rahval valimised
ja nende rahvaste,vabadused suure­nesid.
Vabadused vähenesid Lõuna-
Aafrikas, Angoolas, Jamaikas, Argen­tiinas,
Abessiinias, Maltas, Burmas,
Kongos ja Gineas. Vabadused suure­nesid
möödunud aastal Ghanas, Ku-waitis,.
Nepalis ja Süürias. Uurimu­ses
märgitakse, N . Liidus jääb dissi­dentide
hääl ikka nõrgemaks ja ter­ror
ning diktatuur läheb rangemaks.
Seda peetakse J. Carteri süüks, kes
lõpetas oma kampaania inimõiguste
nõudmiseks N. Liidu rahvastele. *
MÄTIK, Kalju
618263 Permskaja oblastj
Tshusavskoi raion
Stantsija Kutshino
Utshrezhdenie VS 389/36
SSSR
SOLDATOV, Sergei
431161 Mordovskaja ASSR
Zubovo-Poljanski raion
Stantsija Potma
Pošjolok Ozernöi
Utshrezhdenie Zh. 385/17 A
SS5
ülistavaid: väljendusi.;
.GRUNBERG, Ludmilla r:
Lembitu 8—49
Tallinn
Eesli NSV
Sergei Soldatovi abikaasa. Perekon­nal
on üks laps, sündinud .1959.'
Nõudke juhendit Eesti vangistatud
vabadusvõitlejate abistamiseks,
pöördudes Eestlaste Kesknõukogu
Kanadas poole. Koordineerivalt an­nab
lähemaid andmeid Eesti poliiti­liste
vangide abistamise kohta ning
vahendab vastavaid juhendeid Root­si
Eestlaste.Esinduse Valis1 ja Kodu­maa
. küsimuste komisjon/ Fack 11,
100 52 Stockholm 29, Swedeh.
'Leitakse, :et seda eliiti on raske tä­napäeval
iili konn a lõike j"a kleidi moe
järgi välismaalasest eraldada. Kuigi
võimcflused on piiratumad, siis vene­lanna
kompenseerib selle oma'suure­ma
püüdlikkusega. Välismaalane
riietub sageli lohakamalt. Seda, mis
varem oli kogu maailmale Pariis, on
Kirjutage 'nüüd N. Liidule Riia jä Balti riigid.
' Kogu Venemaa jälgib Riia riidemöo-de
ja mpelehti. Baltikum ongi sel­leks
aknaks mille kaudu- läänemaail­ma
mõjud tungivad N. Liitu. Viima­sel
ajarpannakse ikka rohkem rõn-ku
isegi headele kommetele ja nae­ruvääristatakse
avalikult halbu laua-kombeid,
? '•.'-....•'
Venemaa suurlinnades- suureneb
autode arv, ehitatakse maa-aluseid
autogaraazhe ja. sildu üle suurte
maanteede liiklusummiku vähenda­miseks.
Olgugi, et praegu.omab. vaid
4% rahvastikust Venemaal autosid.
Kuid autode valmistamine suureneb
jä arvatakse, et praegu valmistatak­se
N. Liidus rohkem; autosid kui
Itaalias ja Lääne-Saksamaal. Autode
hinnad on kõrged ja tõusevad kogu
aeg, kuid nõudmine autode järele on
suur ja tuleb mitu aastat, autot oo­data.
. . ;: '••:•
Belgradi järelkonverents lõpetas
oma 1977. a. istungjärgu 22. dets.
Konverentsi töö jätkub 17; jaanua­ril.
Kui möödunud aasta konverent­si
tööd täielikult domineerisid inim­õiguste
küsimused ja kommunistli­ku
bloki ja lääne delegatsioonide
kokkupõrked neis küsimustes, siis
1978. a. kevadperiõodi töö on peami­selt
suunatud Belgradi lõppdeklarat-sioohi
koostamisele. Jaanuaris asu­vad
tööle kaks peakomisjoni arvuka­te
alakomisjonidega. Samad peatü­kid,
mis leiduvad Helsingi kokkulep­pes
tulevad kõik uuesti sõnastada.
Konverentsi töö teiste peatükkide —•
korvide arutamisel ei ole olnud nii
dramaatiline kui inimõiguste sekto­ris
ja siin on töö edenenud kiiremi­ni.
Delegatsioonide poolt juba esita­tud
üle 80 mitmet laadi ettepanekut
tulevad nüüd arutamisele. Kuna kõik
otsused - peavadV olema ühehäälsed,
siis toimub kogu konverentsi töö vä­ga
aeglaselt. Peamiselt on need vaid
neutraalsete riikide grupi, nimeta­tud
NN grupiks, ettepanekud, mis
läbi lähevad. Ametlikult peaks kon­verentsi
töö lõppema Veebruari kes­kel,
aga seda ei usu keegi. Kõige va­rem
jõutakse lõppdeklaratsiooni
teksti esialgse visandiga valmis alles
märtsis või isegi aprillis. Kuidas ja
kelle poolt see alla kirjutatakse, ei
ole veel selgunud.
Kui veel paar aastäkümmend ta­gasi'
inimesed töötasid nädalalõppu­del,
siis nüüd on üldiselt võetud sis­se
mugavamad eluviisid. Surve on,
et tavalist 8-tunnist tööpäeva vähen­dada
ja mitmel pool tungib sisse 5-
päeva.ne töönädal. Isegi kolhoosniku
elu olevat, paranenud. Kui varem ei
olnud mõeldav, et kolhoosnikule lu­bati
liiklemist yäljaspoole oma kol­hoosi,
siis nüüd olevat mõned ees­rindlikud
kolhoosnikud saanud isegi
passid, : ' '
Kuid samas kirjutatakse, et Mosk­vast
Kiievisse ei saa sõidupiletit: il­ma
altkäemaksuta. Tavalise töölise
kuupalk olevat ca 1208.00. Kuid ostu­jõud
on vaid poole USA omast. Töö­liste
palgad olevat kaks korda suure­mad
kui 15 aastat tagasi/Venelastel
jäävat. siiski sageli raha üle, sest sel-
• Kõige tundelikum' välismaiste,
moe uu du iste. vastu on noorus. Eest­lased
saavad kogu afg kirju oma su­gulaste!
t^: kus: lapsed- paluvad saata.
..rtšiine" ja muidugi neid kõige kitsa­maid
ja moodsamaid. Tsi-inide eest
makstavat jiibaj üle .200 rubla. Kom­munistliku
eliiidi lapsed on omaette
ühiskond ja need valmistavad oma
vanematele suuri probleeme. Noored
kasvatavad pikki juukseid ja naudi-,
vad pop-muusikat. Nende tantsusaa­lides
kiirgavad' tuled ja mängib rokk-orkester,'
nagu läänemaailmas. Kuri­tegevus
on noorte keskel tõusmas ja
kui eliidi, noorus ilmub kohtu ette,
siis vabandatakse, ;et vanematel ei
jää aega oma noorte kasvatamiseks.
Kõige raskem on hinnata seda, kui
tugev o,n praegu poliitilise politsei,
KGB haare. Agente oii kõikjal ja to­hutu
hulk ning inimesed teavad seda
ja nad ei lasku välismaalasega kõne-,
lusse poliitilistel teemadel. Venelane
on ikka veel umbusklik ia kartlik.
Kuid sellist hirmu öise koputuse vas­tu
uksele, nagu J. Stalini võimu ajal
enam ei. ole.- Keegi ei tea ka palju
on veel N. Liidus poliitilisi vange.
„Amnesti Internationale"' annab nae­ruväärselt
väikese arvu, kuid neid .
arvatakse siiski olevad vähem kui oli
varem. '
Vaatlejad leiavad, et N. Liidu ma- •
j andus on praegu väga kõikuval alu­sel.
Inimesed lähevad nõudlikumaks.
Aetakse.taga isegi luksust..Kuid hu­vi
töö vastu väheneb!, Töölt puudu­mine
jä joobnud olekus tööle ilmu­mine
on tavaliseks nähteks. Uusi
maju ehitatakse,'kuid praeguse tem­po
juures peavad kaugemate paik­kondade
inimesed veel aastaküm-'
neid elamapaigatud tsaari aegseis
hurtsikutes.. Vastupanu kommunist­likule
rezhiimile suureneb, .sest. ve­nelane
nõuab samu elutingimusi, mis
on rahval vabas maailmas. Kuna dis­sidendid.
A. Shchranskv, Y. Orlov ja
A, Ginsburg. lähevad kohtu alla, siis"
on oodata sel aastal protestide, suu­renemist;
ja intensiivsemat^ inimõi­guste
nõudmist.
;' ' '; •• AJK
CMPII OLE SÜÜD!
•'...V MARGUS. VAN STEEN .r.. -. Teised riiizid on selles küsimuses
'.,'.'"'•[ < palju ettevaalikumad kuna nad lahu-
(GANADIAN ŠCENE)- -~ RCMP tavad täielikult seaduse t ä i t m i s e üle
ümber praegu keerleva kontroversi-aalsuse
omapärase aspektina tuleb
esile tõsta, et need probleemid ei
puuduta tegelikult RCMP-d kui sel­list.
Politseiüksuste kes on juba üle
saja aasta Kanadas rahu ja korda
alal hoidnud, ei süüdistata oma või­mupiiridest
üle astumises. Sellistes
illegaalsetes operatsioonides, nagu
seda oli L'Agence de Presse Libre
kontoriruumide läbiotsimine Mont:
realis, süüdistatakse tegelikult Ka­nada
julgeo^ekuteeriindust, mis te­gutseb
küll RCMP raamistikus, kuid
ei allu otseselt RCMP ülema kontrol­li
alla. On aeg, et seda asjaolu sil­mas
peetakse. On ka aeg, et Kanada
julgeolekuteenindus lahutatakse
täielikult RCMP-st.
Selline etepanek tehti juba 1969.
aastal Kuningliku Komisjoni poolt,
kes.uuris Kanada julgeolekuproblee­me
ning tegi muu seas ka ettepane-,
ku, et julgeolekupolitsei tuleb raja­da
iseseisva üksusena ning lahutada
täielikult seaduse täitmise üle valva­vatest
politsei jõududest. Samal ajal
alluks iseseisev julgeolekuteenindus
otseselt peaministrile. Tolleaegne va­litsus
otsustas rajada julgeolekutee-ninduse
kuid rakendas selle tegevu-
ELÜ" asutas Eesti ühiskond sesse RCMP raamides. Uus üksus
ja seisab eesti ühiskonna teenistu-, kasutas RGMP ruume ja varustust
ses. ning mis kõige halvem—. ka RCMP
' n i m e , , • :
valvavad politseijõud nirig sellised
julgeoleku operatsioonid nagu seda
on vastuluure. Ameerika Ühendriiki­del
on oma FBI jaCIA. Inglismaal ei
ole kuidagi võimalik ära segada MI-5
ja Scotland Yardi. Isegi N. Liidus ei
tegele: KGB maanteedel ja tänavatel
patrulleerimisega ning kurjategijate
tagaajamisega. Politseijõudude töö
ja tegevus on avalik kuna julgeoleku-võimude..
operatsioonid on oma ise­loomu
tõttu salajased. .
Praegu toimuval RCMP tegevuse
uurimisel on peamiseks küsimuseks,
kas föderaalvalitsus on , võtnud en­dale
vajalikul, määral vastutuse selle
institutsiooni eest, kelle ülesandeks
on meie rahvusliku julgeoleku kait­semine.
RCMP tegevus seaduste täit­mise
järele valvava organina ei ole
tulnud vaatluse alla. Kahjuks on
praegu paljudele Kanada kodanike­le
jäetud mulje; et need politseini­kud,
kellede ülesandeks on paljasta­da
seaduse rikkujaid üle kogu Ka­nada,
on ise osutunud seaduse, rik­kujateks.
Sellist arusaamist on vaja­lik
korrigeerida, Seda on kõige pa­rem
teha sel teel, et valitsus pühib
maha tolmu 1969. aastal koostatud
kuningliku komisjoni impordilt ja
rajab eraldatud ja hea reputatsioo­niga
asutuse vastuluureks ja teisteks
sellelaadilisteks ülesanneteks.
« ;
Mi
„Meie Elu"
eidini
Ukraina
maal on vaw
perialism,
7-se aastat ri
lastest vange]
ühte endist
vaikima. Polil
kus elu on
niivõrd varjaj
§e välimusegj
Jüri Vudk<
Balti Liidu
nišel koosolel
Annahiga. J.
Leivat. Ta oil
ja tema näine|
Ta. vangist J
vastase tegev
7-ks aastaks il
laagrisse ja vt
sates. Vladiml
laagrites. Teirl
mitmed'vaba
sest ta naine
tas oma mehe]
karistuse kanj
li ja on praed
mandril. J. vJ
se kaasabil, H
keelt. " .
Näidati Sibi
kaarti, kus vel
gilaagrid. Kõia
va vangilaagri
Moskva südan
lat, eesotsas Fj
lünka, 'Butör
vangiga, kus
inisel. Filmid
ved hoonete "d
detüd, et keegi
vangla hoonetI
• J. Vudka juil
vangidest, . iial
kust Josep LI
koos vangilaaa
ta Kalju Matil
miri vanglas I
sest nõudis H|
seisvust oina
rääkis ka iili
kelle nimi o!i
ne. Too leenil
cleti minyi iil
mase iilestõiil
ülestõus ja t^gaj
surumist vai
mõnda aega. l\
ti N. Liidule \|
lise range -r.ezl
tuse. Ta oli kl
ka Ukraina aj
kuid ei. kohani
• nagi, sest V.
sikkoimis.
J. Vudka ii
vangide arv (j
varnalt yarja|
Kuid vangid
'= aladel .eriti,
teistes .artika
vangilaagreid
des, millest vai
Liidus ei tea(a|
takse aalompJ
raadio aktiivsel
kes sinna saacl
kuud. 90% kog{
poi ii iilis lest v
vaste liikmed,
rahvusluse ja li
Kõige raskemal
usklikkude elu.
23 WEi
SÜITE 4(
Oritv M9V y
HM M y K M M Jt M M y l
TOET
VAB Al
A
IKN-ule
958 Broadview|