Meie Elu = Our life, January 13, 1978

              \
REEDEL, 13. JÄÄNÜMIL ~ FRHJAY,iA?WM¥ 13 . „Meie Elp". nr, 2 (1457) 1978
ttEKP
Eesti iseseisvuse mõtte selgitami- nud ja lahkusid koosolekult. \
seks peeti jaanuaris mitmeid kong- Maapäeva juhatus, Vanematekogu
iresse. Eesti poliitilised parteid suh­tusid
sellesse pooldavalt. Ka Vene
Rahvakomissar J. Stalin pooldas ise­seisvat
Eesti Töövabariiki. Eesti
enamlased olid sellele vastu. Nad
jätkasid maa-, linna- ja vallavalitsus­te
ülevõtmist kommunistlike sõduri­le
toetusel ja suurendasid kihutus­tööd
eesti rahvuslikes väeosades.
Kuu lõpul hakati moodustama Ees­tis
punaarmee üksusi. Kõigest sellest
nähtub, et Eestimaa iseseisvuse ette-valmistamine
ei olnud mitte, nagu
N. Eesti ajaloolased väidavad» K.
Pätsi, kui rahvavaenlase hr. 1. isiklik
ettevõte.
Vabariigi 60. aasta­is
ta mine
1. 1. Al. polk. Juhan Laidoner jõu­dis
Tallinnasse. Eesti Diviisi juhatus
jaotas maa eesti polkude piirkonda­deks,
et võidelda vene demoralisee-ritud
väeosade ^omavoli ja vägivalla
vastu.
2. 1. J. Poska ja J. Seljamaa, kes
olid eestlaste poolt valitud Vene Asu­tavasse
Kogusse, käisid Petrogradis
USA saadiku jutul informeerimas
olukorrast Eestimaal ja Eestimaa
iseseisvaks kuulutamise vajadusest,
Paluti Ühendriikide toetust Eestimaa
iseseisvusele. • \
3. 1. Eesti Sotsiaal-Revolutsionääri-de
partei nimel G. Suits, J. Semper
ja J. Kärner esitasid Eestimaa Täide­saatvale
Komiteele (esimees V.. Kin-gissepp)
märgukirja, milles nõuti
Eestimaa iseseisvaks kuulutamist,
vene ja saksa vägede väljaviimist
Eesti territooriumilt ja eesti sõja­meeste
koondamist kodumaale. V.
Kingissepp lubas nad ülespuua lähe­ma
laternaposti otsa Tallinnas.
5. .1. Eesti Sotsiaal-Demokraadid
pooldasid Eestimaa iseseisvaks kuu­lutamist.
^ Partei esimees Mihkel
Martna saatis isiklikud kirjad enanH
laste juhtidele Leninile, Trotskile,
Stutchkale ja Kollontoile, soovitades
nendel toetada Eestimaa iseseisvaks
kuulutamist.
Eesti maatameeste kongress, mis
koosnes peamiselt enamlastest, oi
süstas Oleviste kirikus jääda Vene:
maaga lähemasse .riiklikku ühendus­se
J. Anvelti ettepanekul. .
V^AI. polk. J. Laidoner asus 1. Eesti ^ s S * ^ v a b a r i i g i " ' k o ' ^ š l ^ s e
Diviisi ülema kohuste täitmisele.
ja kõigi parteide juhatused, väljaar-vatud
enamlased, ühinesid Vanema­tekogu
otsusega kuulutada Eesti ise­seisvaks
. demokraatlikuks vabarii­giks.-'
' vv',v, y:..
14. 1. Koosolek samas koosseisus
Estoonias. Selgitati iseseisvuse; välja­kuulutamise
võimalusi ja otsi ii kok­kulepet
enamlastega, kes Eesti ise­seisvust
ei pooldanud. Iseseisvuse
väljakuulutamise deklaratsiooni
koostamiseks valiti komisjon koos­seisus:
K. Saral, J. Kukk, L. Sepp, G.
Suits, A.- Ostra, J. Jaakson, P. Schnei-der,
J. Raamor ja J. Reintal.
19. 1 Ajakiri ,.Eesti Sõjamees"
avaldas esiküljel kirjutise ,,Iseseisev
Eesti Rahvariik". Sellega Eesti ise­seisvuse
mõte oli toodud avalikkuse
ette ja algas laialdane selgitustöö
selle heaks.
Petrogradis astus kokku Vene
Asutav Kogu. See asus nõukogude
korda mitte pooldavale seisukohale
ja aeti enamlaste poolt laiali juba
järgmisel, päeval
20. ja 21. 1. Enamlaste poolt kok­kukutsutud
II sõjaväelaste kongress
Tallinnas. Nõuti Eesti Diviisi juha
tuse likvideerimist ja div. staabi­ülem
äl.polk. J, Soots sunniti koos
olekult lahkuma. Koosolek otsustas
siiski kuulutada Eestimaa iseseis
vaks töövabariigiks, Enamlased sel
selga ei nõustunud ja lahkusid koos
olekult. ' ; ";
21. 1. Selgusid Eesti Asutava Kogu
valimiste tulemused. 2/3 • äraloetuc
häältest ainult 35,5% oli antud enam
lastele, Absoluutne enamus pooldas
Eesti Demokraatlikku Vabariiki
Enamlased katkestasid häälte luge
mise ja see-jäi esimeseks ning vii
maseks korraks kus' enamlased luba
sid Eestis vaba valimist.
23. 1. Eesti esindaja Vene Asuta­vas
Kogus, J. Vilms, J. Poska ja J.
Seljamaa -käisid Inglise saatkonnas
Petrogradis, andsid informatsiooni
olukorra, kohta: Eestis ja soovisid
inglaste pooldavat suhtumist iseseis­vasse
Eestisse. - . e
24. 1..Eesti S-Revolutsionääride ju-
.hid G. Suits. ja H. Kruus esitasid
Petrogradis isiklikult märgukiri a
Eesti Vabariigi 60. aastapäeva ak­tus
Montrealis toimub reedel, 24.
veebr, algusega kell 7 õhtul, Windsor
Hotellis. Samaaegselt tähistatakse
ka' fentreali Eesti Seltsi 45. aasta­päeva.
Aktus toimub Versailles saalis; kõ­nelejaks
on dr. Martin. Pühvel, dekla­meerib
Ain Vatis. Kontsertosas esi­nevad
meie tuntud laulja Heinz Rii-vald
— abikaasa Asta Riivaldi kla­verisaatel,
Armas Maiste — Montrea-
Sümfooniaorkestri klaverisolist;
Jan Järvlepp tshello, Karl J. Raud­sepa
klaverisaatel ja Montreali Ees­ti
Segakoor Karl J. Raudsepa juha­tusel.
•'.,;'
Aktusele järgneb koosviibimine
Windsor ; saalis,: kus eeskavalises
osas esinevad: külalistena Quebeci
prantsuse laulu- ja tantsuansambl
,,Les Tournesole" 20 liikmelises koos­seisus,
Montreali eesti rahvatantsu­rühm
„Kuppari" ja Montreali eesti
nais võimle jäte klubi „Eesti Kool".
Lõbusate laulupalade eest hoolit­seb
jällegi Heinz Riivald ja tantsuks
mängib Karl J. Raudsepa orkester.
Kohapeal pääsmete müüki.ei ole.
Pääsmed on eelmüügil saadaval lau­lukoori
ja rahvatantsurühma liik­meilt
ja Montreali Eesti Seltsi juha
tuse liikmeilt.
0R0NT0
DELE MAKSUDE ALAL
OMANIKELE TORONTO LINNAS!
Vanematele kodude omanikele majandusliku abi andmiseks on City Council volitanud
City Treasurer'i lubada elamute omanikele 100 dollari suurust maksusoodustust 1978.
aasta maksude arvel sellistele kinnisvaradele, millede omanikud vastavad järgmisele
kvalifikatsioonile:.
TSIÖONBKS PEAB OMANIK VÕ3
6. 1, Maapäeva • Vanematekogu sa­lajasel
koosolekul otsustas Eestimaa
iseseisvus välja kuulutada lähemal
ajal ja teha selleks kõik vajalised et­tevalmistused..
;:• \- •
12. 1. Eesti sõjaväelaste. II kong­ress
Tallinnas. Võeti vastu pooldav
seisukoht, iseseisvuse -väijakuijiluta-mise
suhtes. P. pchneider tegi ettc-
:; panek LI iseseis vu š otsekohe v äi j a kuu­lutada
1. Eesti Polgu kaitse all Haap­salus.
Enamlased selleea ei nõustu-asjus
Vene Rahvakomissaaride Nõu
kogule ja Rahvakomissar J. Stalmi-le,
Stalin pooldas iseseisva Eesti Va­bariigi
Joomist. Selle teate tõi Ees­tisse
H. Kruus. ,!
26. ja 27. 1.,Sotsialistlike sõjaväe­laste
kongress Tallinnas. Moodusta­ti.
Eesti sotsialistlike sõjaväelaste
nõukogu ja hakati formeerima Vene­maa
eeskujul punaarmee üksusi Tal­linnas
ja Tartus.
VKEVÜL
Skaudi hoolsusdiplom koos märgi
kandmise õigusega on antud:
Villi Ldmax (Toronto Lembitu)
Ivar Luksep (Toronto Lembitu), Ro­bert
Soosaar (Toronto Lembitu).
:•' Nooremskautmastriks on eduta
tud: •
Toomas Sepp (Toronto Lembitu),
Andres Terts (Toronto. Kalev).
Skautmastri väitekirja kaitsmise
õigus õn antud: "
Martin Jõgi (Toronto Kalev), Eg-bert
Runge (ESMK). v • - :\
Ä. 65 aastat vana või vanem 31, märtsil 1978, mis on viimaseks sooviavalduse
sisseandmise tähtpäevaks. !
B. Peab saama igakiiiset GARANTEERITUD SISSETULEKU LISANDIT, mis
antakse Oid Äge Security Act'i (Canada) alusel.
C. Elama kinnisvaras, millele on määratud omavalitsuse maksud ja . r
D. Peab olema olnud pidevalt Toronto linnas mitte vähem kui viis aastat hin­natud
kinnisvara omanik enne 31. märtsi 1978. aas tal. y
Kui te kvälifitseerite sellele abile ning ei ole veel saanud sooviavalduse formulari; siis
palutakse helistada CITY CL^RK'S OFFICKsse 367-7Ö36, ning teile saadetakse välja
sooviavalduse formular. '
Sooviavaldus selle abi saamiseks tuleb esitada igal aastal. See soodustus, kui see garan­teeritakse,
on otsene toetus linna poolt nmg ei võimalda mingisugust tagantjärele maksu.
Lähema informatsiooni ja abi saamiseks tuleb helistada 367-7036. ^ .
.RÖYV.HENDERSON, :
<• : City Clerk. .
Kas teie tunnete siin Ontarios mõnda isikut, kes omakasu-püüdmatusega,
humaansusega ja lahkusega, millele ta ei
oota mingisugust vastutasu, muudab selle provintsi pare­maks
elamispaigaks?
Sellised ön need isikud, kellede esile tõstmiseks rajati
Ontario Medal forGood Citizehship.
Medali saajad valitakse välja Ontario kodanikest koos­neva
Nõuandva Kogu poolt, mille auesimeheks on pro­vintsi
leitnant4uberner.
. Igaüks võib nimetada mõne isiku Ontario Medali 'saa­miseks'ning
vastavad esitamise formularid on saadaval
kui kirjutada:
Executive Secretary
Advisory Council
Ontario Medal forGood Citizenship
v Q u e e n ' s Park •*
Toronto, OriitariõM7A 1A1
Juba kandidaadi nimetamine ön hea kodaniku hinda­mine.
Kõik esildised tujeb sisse anda 15. aprilliks 1978.
ONTARIO MEDAL FORGOOD CITIZENSHIP
Ilmataat andis seekord Vancouve-rile
ilusani jõuluilmad. Lund küll ei
olnud, kuid paar. pügalat külma,ja
härmatis andis loodusele kodumaise
ihne.
Jõuluõhtul toimusid .jumalateenis­tused
kõigis Vancouveri kirikuis.
EELK Peetri koguduse õpetaja ei
.oie veel Rootsist- kohal. Kül aü sopu­tajana
teenis Julius Juhkentaal, Se­at
llcst. '. . ' v,
Peetri koguduse kirikus toimus
jõuluõhtul * kolm jumalateenistust.
Esimesel . teenistusel lau 1 i s Vancou­veri
noortegrupp ja organist oli Tar­mo
Viitre. Teine jumalateenistus oli
samuti litürgiline nagu esimene ja
seal oli kaastegev, klaverikuhstnik
Ülo Valdma. Muusikaga aitasid •ju­malateenistust
kaunistada Mart Laa­nemäe,
Gustav Piir ja ülalnimetatud
0 o Valdma. ••'-.'••
•Kolmas 'teenistus. Peetri kirikus
oli Eesti, Apostliku Õigeusu kogudu­se
ema ja seal teenis .ülempreester
dr. Riius ja laulis koor K. Rannaoja
juhatusel.
Esimesel Jõulupühal teenis jällegi
õpetaja J. Juhkentaal ja laulis Van­couveri
Eesti Segakoor dr. Ruus'i
juhtimisel. Organist Ülo Valdma.
Vana-aastä õhtul oli külalisõpeta-jaks
EELK konsistooriumi assessor
dr. Võõbus. Aastavahetusel oli palju
armulaualisi. Solist oli bariton Her-bert
Kirves ja orelil T. Viitre. , : "
Pühapäeval, 1. jaanuaril jutlustas
(jällegi dr. Võõbus, solist R. Oi lj urn
ja organist Siiri Muna.
Vancouveri Eesti Ühendatud Ko­guduse
kirikus algasid iõulu jumala­teenistused
varakult. 18.. detsembri
õhtul oli n.n. Jõululaulude laulmise
õhtu. Jõululaupäeva jumalateenistu­sel
laulis koguduse laulukoor ja esi­nes
orkester. Jutlustas koguduse
hingekarjane dr..Proos.
Jõulupühal toimunud . jumalatee­nistusel
laulis, 'koguduse äsjaasuta-tüd
naiskoor.
Vana-aasta õhtul oli aastavahetuse
koosviibimine ja 1. jaanuari jumala­teenistusel
laulis koguduse segakoor
ja jutlustas dr. Proos.
Järjekordne pensionäride klubi
koosviibimine toimub neljapäeval,
19. jaanuaril Eesti Maja suures saa­lis
algusega kell 2.30 p.I., millest klu-biliikmeid
külalistega palume osa
võtta.
; Juhatus
arvamoattsses
I.S
Ungcs
•protešfeerisi
Torontos senini edukalt tegutse
nud maakondlikkude organisatsioo
nide kõrvale on nüüd tekkimas uus,.
Seoses eelseisva Võidupüha ja kiila­ma
ngu d ega hakkavad orgahiseeruma
ka järvamaalased. Esimene nõupida­mine,
millest kõiki järvamaalasi pa­lutakse
osa võtma, peetakse kolma­päeval,
25. jaanuaril Eesti Majas
ruum n. 9 algusega kl. 7.30 õ. Lähe­mat
informatsiooni annab Ü. Vill-mäe
tel. 267-6745. •
Üle 50 eestlase võtsid osa 8 jaan.
toimunud Muskoka suusavõistluštest
mis leidis aset Port Sydneys. Peaor-ganiseeiijana
oli Lembit Joselin.
Kanada eestlaste ja soomlaste
poolt algatatud .murdmaa-suusavõist-used
on ajajooksul saanud; vaga po­pulaarseks.
Kümnes 'eriklassis osa­võtjate
arv ületas eelmised üritused,
ja üllatas,-isegi organiseeri jäid.' Teh-niiist.
el põhjustel oli 1600 registreeri­nud
suusatajast ainult 1200-el võima­lus
osa võtta — nende hulgas on ka
üle 50 eestlase. Kolmes eriklassis
Feagaid sõitis
. Eesti Gaidide Liidu peagaid gdn
Hilja Kuütma sõitis Torontost aas­tavahetusel
kolmeks nädalaks.Aust-raaliasseret
võtta osa seal toimuvast
Eesti Skautlikud, Noored Aust raa
lias üheksandast suürlaagrist „Har
Varem olid juba Kanadast samas­se
laagrisse sõitnud Eesti Skautide
Malev Kanadas sekretär skm. Valter
Piigli ja Eesti Skaütmastrite Kogu
Kanada Koondise abiesimees skm
Karl Sütis. : •
ID
19
yai|annamise paras
Ühendriikides ja, Kanadas elavad
ungarlased protesteerisid; tera\'ai 1
Ühendriikide^ valitsuse otsuse vastu,
anda, välja kommunistlikule Ungari­le
Ühendriikides pärast sõda hoiul
c 1 nud kuulus St. Stefani püha kroon,
millel on tuhandeaastane ajalugu. ,
Ungarlaste püha krooni üleandmine
Ungari võimudele toimus möödunud
nädalalõpul Washingtonist Budapes­ti
sõitnud üle 20-liikmelise delegatsi­ooni
poolt USA välisministri Gyrus
Vance'i-osavõtul. ..'.'
Ungari ühiskond Ühendriikides
võitles mitmete) suuremate, aklsioo-n
id ega püh a kroon i kom mun i s t i de !e
väljaandmise vastu.. President Car-
(meeste, naiste, noorte) meistrivõist-j t e r i ] e s a adeti Valgesse Majja tuhan-lüst
võtsid osa seitse eestlast. Teised
eestlased; olid osavõtjateks seitsmes
matkamisklassis. Matka-šuusatamine
oli jagatud 10 ja 30 kilomeetri pik­kustesse
võistlusklassidesse;
Eestlastest tülid kohtadele — Ro­bert
Vellend 8-ndaks meeste eliit-võistlusklassis
(30 km.) ja Allan Mä­gi
4-ndaks.noorteklassis;(1.0 km.)
on
1
Enne jõulupühi abiellusid Toron-.
tos Peetri kirikus Tiina Järviste ja
Richard Höhmann. Laulatas õpetaja
O. Puhm.
Tiina Järviste oli möödunud aastal
Karavani pidustuste ajal Miss Tal­linn.
Elukutselt on ta keskkooliõpe
aastapäeva pid.u:
peetakse laupäeval,. 21. jaan. alguse­ga
kell 7. õhtul, Eesti Majas. "
Kavas on „Valsiunistus", „Canta­bel
e" laulikute ja „Estonia<.' orkestri
ettekandel. • • ' •
Pääsmed saadaval orkestri liik­meil
t ja kohapeal. Laudade ettetel­limine
telefonil 244-4750.
H. Treffheri endiste õpilaste kok-taja
Hamiltonis. .Peigmees on kee kutiilek kooli 95 a. juubeli' puhul on
miainsener, töötades samuti Hami!-. e ( iasi lükatud ••• käesoleva aasta det-tonis
ühes suures; keemiavabrikus.•' sembrikuule. Aeg ja koht teatatakse
Noorpaar asub elama Burlingtoni. hiljem» ; .- ',
I
(CANADIAN SCENE) — Kanada
statislikabüroo viimased andmed
kinnitavad,'et Metro Toronto etnili­ne
koosseis' on käesoleva .aastaküm­ne
esimese viie aasta jooksul radi­kaalselt
muutunud, kuna urdu (Pa­kistanist),
hispaania, jaapani ja hii­na.
keelte kõnelejate arv on tundu­val
t; suurenenud. Nende inimeste
arv. kelle emakeeleks on ungari,
itaalia, juudi ja saksa keeled, on vä­henenud.
.Kogu Kanada ulatuses on
Kanada statislikabüroo andmetel et
•nilised. grupid, kasvanud järgmiselt:
indo-pakistani 80 protsenti,, hispaa­nia
.85 protsenti, portugali 46 prot­senti
ning hiina ja jaapani 33 prot­senti.-
,••;.; : "- •; :;'-
Sa$katchewai»g uus swmb©S
' (CANADIAN SCENE) — Saskat-ehewani
valitsus on omaks võtnud
uue sümboli, mis on avalikkusele
kergemini tuntav ja millega sääste-'
takse raha. Uus sümbol kujutab en­dast
stiliseeritud . nisu vihku 'ning
moodustab ühe osa üldisest; uuest al­gatusest,,
mis' kannab „visuaalse
identsuse programmi" nimetust.
deid kirju ungarlaste teravate pro­testidega
ja korraldati mitmeid pro­test
idemonstratsioone Washingtonis
ja mujal. Pöörduti kä USA kõrgema,
kohtu -poole krooni väljaandmise
keelustamiseks, mis jäeti tagajärje­ta.':-
-';"•-'- '•••'. '':
Püha krooni: väljaandmise vastu
protesteerisid ka Kanada ungarla­sed.
Möödunud kesknädala . õluul
korraldasid Ungari Liit ja Ungari Ve­teranide'
Ühing Ühendriikide Toron­to
konsulaadi ees. protestidemons-tratsiooni.
Sellest võttis osa mõnisa­da
ungarlast teiste rahvusgruppide
esindajate osavõtul. Demonstratsioo-,
nii kanti Ungari rahvuslippe ja pla­katitel
oli loosungiks ..President Car­ter,
ärge aidake kommuniste!". Kon­sulaadi
ees laulsid ungarlased, rah­vuslikke
ja leinalaule.
nuinej
Metropolitan Toronto raamatuko-.
gu on välja andnud Continuing Edu-cation
Directory talvise väljaande.,
milles on toodud 4325 mitmesugust
kursust Metropolitan Torontos. Neid"
kursusi korraldavad kogukondlikud
kolledzhid,. keelte instituudid, üli­koolid
ja usulised organisatsioonid.
Nimekiri on saadaval kõigis. Metro
Toronto avalikkudes raamatukogu­des.
'.
»
l!!ll!llll!l!III!$illl^
„MEIE ELU1 'talituses on
niüüjjil kõik paguluses ilmu­nud
ilukirjandus ja suures va­likus
heliplaadid.