Meie Elu = Our life, January 13, 1978

              ••1 i.
SEEDEL,;13, JAANUARIL -FRIDÄY, JÄNÜMYII
aSBm
„Meie-Elp"
kirjanduse
Hamiltonis abiellusid Virge-Kai Linda ja ja Urmas
Noorpaar asus elama Göteborgi, Rootsi.
lerelaid Göteborgist.
äri pakkuvat juba sajadollarilisi
kuldseid vedrunõelu.
Mõned vaatlejad seletavad punk
rocki levingüt sellega, et praegune,
juba aastaid moes olnud rock, ole­vat
nende arvates arenemas rahuli­kuma
vormi ja mahedama tõlgitsus-viiši
suunas - ja sellega jätnud täna­päeva
noorte hinge ühe vaakumi, mi­da
mink rock tõttas täitma" oma
anarhiaga j$. nihilismiga. Tõenäoli­sem
näib aga olevat see, et punk
.rocki levik .Ameerika mandril on üks
järjekordne . sopamüüjate. tehing
enese rikastamiseks ühe ogaruse im­portimisega
Inglismaalt,, hoolimata
sellega kaasuvast moraalsest- hävi-tustööst;
ebaküpse noorsoo hulgas.
Kui aga punk rock peaks tõesti-ka­jastama
mingit sotsiaalset liikumist,
nagu seda mõnelt poolt on püütud
väi ta, siis moodustavad selle voolu
lipukandjad ühiskonnas küll ühe
võõrkeha, kellel pole mingit eesmär­ki,
tulevikku ega kutsumust milleks­ki,
positiivseks ega ülesehitavaks.
. K. V. :
Punk rock — nii nimetatakse ühte bešianud või vedrunõelu täis ripu-uut
voolu tänapäeva rock-muusikafe. tatud T-särgi, nahksed kaelarihmad
Punk-liikumine ; sai oma alguse j koeraketiga. jne. ja üks. New Yorki
elust-pettünud ja lootusetus olukor­ras
tööta töölisnoorte hulgas Inglis­maal.
Punk-rnuusikud on eranditult
noorukid,' kes näivad uskuvat, et mis.
neil puudu j ä äb muusikalisest hari-
•düsest, kunstimeelest ja muusikaäl-
-us-est, seda saab asendada naiivsete
ja nürimeelsete, kuid sealjuures sho-j
Veerivate' ja vastik u s t j t e k i t a va t e
efektidega, nagu näiteks roheliseks
või roosaks, värvitud juuksed, mis
sellekohase kleepaine varal on kam-iiTilLid
püsti nagu -.siili;,okkad. ,Või
nietunrme räpastesse kaltsudesse,
;»eärimõelie V- kandmine ninasõõr-meist,
läbi;- torgatulr ja .igasuguste
muude ebatavaliste esemete enese
. külge riputamine, mille ainsaks üles­andeks
on. shokeerida kuulajaskonda
ja eriti selle hulgas leiduda võivaid
vana ; moraali tunnistajaid. Punk-muusikute
varusutse hulka kuuluvad
sellised esemed nagu koera kaelarih­mad,
ahelad, haisvad tenniskingad,
terariistad, sukapaelad, 'mõnesugu­sed
pornograafia valdkonda kuulu­vad
objektid jne.. = :
Ja kui siis,„punkerid", nagu punk-;
rocki, harrastajaid .nimetatakse, sel­le
tagajärjel veel küllalt tülgastavad
.pole, siis sülitavad nad laulu ajal
publiku hulka, oksendavad laval,
solvavad publikut sõnadega/peavad
roppe monolooge,'demonstreerivad
sügulisi ebanormaalsust jne. Seda,
kõik saateks laulule ja mängule, mi­da
võib pigemini samastada röökimi­sega
ja lärmiga kui muusikaga.
Punk rockis tuleb ilmsiks seesama
haiglane enesehävitamise tung, mille
ajel inimesed endid narkoosiga mür­gitavad
ja enesetappe sooritavad.
Punker id torgivad auke oma' huul­tesse
ninasõõrmeisse, kõrvalestades­se
ja mujale, et neisse riputada veu-runõelu,
paberiklambreid,. ketilülisid
ja rõngaid. Kontserdi hulka kuulub
•k a enese veristamine noa, -pudelikil­dude
või nõelte varal, põletishaavade
tekitamine hõõguva sigaretiga, või
käte veriseks peksmine kitarrikeelte
- vastu. ••'. •./•;•': ' , -\ '-; •'
Sama komblusetu ja ropp, kui
•um keri te esinemine, on ka nende
isiklik; elu. Püüdes sörkida kaasa
. ajavaimuga, tunnevad nad endid kut­sutud
olevat ka ühiskondliku elu
probleemides kaasa rääkima. Nägu
etamine.; Hoof $j
STOKHOLM- 1977/78 eelarveaas­tal
toetab Rootsi' Kultuurinõukogu
kirjanduse ja raamatukogude amet
sisserändurite ja minoriteetide keel­tes
ilmunud kirjandust 300.000 kroo­niga.
Selle jagamise ja taotlemise
kord on nüüd välja töötatud ja on
kokkuvõtlikult järgmine: Toetus an­takse
projektitoetüsena või produkt-sioonitoetüsena.
Projektitöetus on
mõeldud peamiselt minoriteetide en­di
kirjastustele, kirjastuste kulude ja
raamatute levitamiskulude katmi­seks.
Siin eelistatakse kirjastusi, mis
töötavad pidevalt ja raamatuid välja
annavad vähemalt mõne aasta kes
tel. Produktsiooni toetus on mõeldud
lisakulude katmiseks, mis on seotud •
kirjanduse väljaandmiseks teistes
keeltes kui rootsi keel. Seda toetust
võivad taotleda ka rootsi kirjastused
eeldusel, et nad juba teistest allika
test toetust ei saa ja et selline rootsi
kirjastus koos töötab, vastava keele-grupi
esindajatega ja organisatsioo­nidega.
Haridusminister Wikström on ise
endine kirjastuse direktor ja ta on
eriti eksiilkirjnaduse toetamise osas
läbi surunud põhimõtte, et oluline on
just toetada vastavaid kirjastusi,
mitte niipalju üksikute raamatute
väljaandmist. Rootsis ori pidevamalt
töötavad eksiilkirjastused olnud just
peamiselt eestlastel ja . soomlastel,
kes nüüd seda võimalust peavad ära
kasutama. Järgmistes aastatel on
võistlus toetuste osas hoopiski tuge­vam,
küna rida minoriteete on.prae­gu,
uusi kirjastusi, organiseerimas..
PEDESTRIJAAN
SUVIÖÖ IDÜLL
Ainsad kõndijad rööplikul teel:
minul jalgeall teepeenra
':/•••:••.-'•'• V--'•mustendav, rada,'-.,
tema kesk karjatänavät veidi mu
eel, . >-,'•.'
sääred kasteheina kõrte piitsutada.
Maad ehtimas õite dekoor,
unund päevatöö väsitav
koorem...
Olin noor,
» see, kes mu eel; veel noorem.
Püüdsin samme kiirendada
jõudmaks käies ta kõrvale,
kuid oma edumaad loovutada
ei tahtnud ta minule.
Kuid kui värav, mis ristas me
•;;_••• tänava
meil edasimineku sulges,
siis silmist ta suurist võis
»!IDIIIIIIIIIIIlllllillllllllllll|l||!IDIIQnDH
USft. kaubavahetuse • puudujääk
tõusik viimasel kuul 52.08 miljardile.
Selle: summa eest ostis. USA rohkem
kui müüs oma kaupasid. See puudu­jääk
ori suurel määral; tingitud sel­lest,
et president J . Carter keelustas
relvade müügid Araabia õliriikideie
ia nüüd tuleb õli eest maksta puhtas
rahas. Relvi müüvad . araablastele
nüüd teised riigid.
et mu lähedust tunda ta julges.
Ja sirutades kätt, et ukselinki
võtta,
nii ligi tundsin teda olevat,
et tema külge puutumata
ei saanud avada ma väravat.
Kuid kui värav sai seevõrra
-"avali, ".;.••>••' •
et vaevu sealt läbi sai pugeda,
siis tormas ta mind kas või
pikali,
et vaid rutem saaks.koplisse
/ pageda. '
Jah, mu lemmik ei osanud käituda
mu vastu päris viisakalt,
kuid mis pareinat võinukski
•;•';;••". oodata
mõnekuuliselt dzhörsi vasikalt.
Vanasti põgenesid maantee-reisi-jäe!
nii et hing varaks, .et pääseda
teeröövlite küüsist, nüüd otsivad rei­sijat!
ise nad ülesse.. Ja;et neil seda
kergem; teha oleks, ei peida röövlid
cii cl id e na m . m e t s a t i h n ikus se, vaid
pesitsevad kõigile nähtavais - tee-äär-seis
'hooneis .sildi all ;,,Serv:ce'.S.lä-
6. jaan. aktsia hind $5.42
145 King Street West, Süite 190®,
Toronto M5H 3M1 — tel. 364-1131
Õhtul tel. 925-6812
KUHI
& Laupäeval, 14. jaanuaril kell 6 õ.
Vana-Andrese kiriku saalis Toronto
Vana-Andrese koguduse tuluõhtu.
& Laup., 14. jaan. Toronto Eesti Selt­si
Vabariigi 60. aastapäeva juubeli
ball Eesti Majas algusega kl. 7,õ.
Pühap., 15, jaan. Toronto Eesti
Meeskoori Pop kontsert Monarch
Park Secondary Schoon ruumes al­gusega
kl. 3 p.l.
i( Pühap., 15. jaan. Kalev-Estienne
eliitvõimlejate näitemüük Peetri ki
riku saalis algusega kl. 3.30 p.
-/r Pühap., 15. jaan. Arvi Sinka klave­rikontsert
St. Lawrence Centre
Town Hallis algusega kl 7 õ.
with all your heaft...
Young people ih over 20 countries
give thanks.for nourishing food
made possible by your. gift to
CARE. Protein-rich supplements
are combined with locäl foods in
traditional dishes to combat mal-nutrition.
;
Send your gift to-day to
CMII^Canada
• Dept. 4, 1312-Bank St..
-Ottawa K1S5H7 -,'".
Kui mc oma ees seisvaid problee­me
püüame vältida neist.suures kaa­res
' mööda : hiflides,' siis ründavad
need meid seljatagant.
Arstide kabinettides leiduvad kaa­lud
on üldiselt tuntud oma täpsuse
poolest, väljaarvatud need, mis näi­tavad,
.nagu kaaluks patsient roh­kem;
kui' ta oma -'vannitoa', kaal. .osu­tas.-'
•
; ' * .' :
Öeldakse küli, et üks lind peos on
rohkem väärt. kui kaks tükjri katu­sel;
kuid üTrustatakse^ et peosolev
lind ei laula enam.
Vastupidi levinud arvamusele ei
ole asjade kaotamine vanade inimes­te
probleemiks. Neil on ainult, ras­kusi
nende1 ülesleidmisega.
Lastele- kingitavad käekellad pea­vad
olema: roostevabad, põrutuskind-lad,
antimagneetilised, automaatselt
üleskeerdüvad ja selgelt loetavad, et
emadel kergem oleks kella omaniku­le
vastata, mis kelt on, kuni see ise
ükskord' keHatundmise- ära õpib. .
Egoist karistab kõige rängemalt
seda, keda ta kõige rohkem armas­tab,
see! on — iseennast. .
Noppinud PEDESTRI. JAAN
1 Veedan oma senaatoriga linna-
| osas, kus armsad sõbrad ja truud
| naabrid tegelevad nuumkasside
I kasvatamisega. Rasvased hiirekü-
I ningad traageldavad ülbelt aiatee-
I del just nagu seisaks maad nende
| krepostiraamatutes. Veebruarikuu
| öödel ori kõik aiad ja tänavad täis
| võigast kräumumist otsekui oleks
| kiisukeste pulmaööd seotud suur-
1 te valudega.
| Arvesse võttes kasside.rohkust
| ei tohiks aedades hiirepoegagi ol-
I la. Aga neid on röMem kui õigus.
1 Kassid/kes kasvanud majandu-
| ses õnnistuses, ei pea enam hiire-
| karbonaadist lugu. Linnpraad see-i
vastu on hoopis teines tubakas, Ti-
|•'•'msedr vindid, punasabad ja muud
= tiivufised lähevad hiirekuningate
I nahka. Hiired omakorda peavad
| praasnÄt' ja.nliepÄ^Ifflesib^a--
§ te kallal'.. Fam^ sügisel tuliMsibtilad
1 mulda ja imetle kevadel õitemere
CD J
1 asemel hiirtev stahhaanoviiikke saa-
| vutusi sügavpnurimisesv
| Ostsin neli/hiirelõksu, et õigiva-
1 tele hiirtele aias kuus; viirniasf.te*
I ha. Toredad lõksud olid. Traadid;
= ja vedrud läikisid nagtt prilliMvi
1 või saunamehe laulatüssörmus.
I Aga maksid ka ilusa hinnas •
I Panin õhtul kohe -lõksud' üles..
I Tükike juustu peale ja vedrud virr-
• t n . . .
§, na, et tulge viimasele sÖömaajaTe,
I kõik, kes teie lillesibulad; nahka;
| panete. :
§ Järgmisel hommikul olii kolmfö;
I lõksus parajad volaskid sees. Nel-
| jancia peal oli sooritanud enese-
1 tapmise, sõrmepikkuiic seatigu..
I. Aga kõik lõksud olid koos hiirte
l ja sea teoga scatembuga hakkama
1 saanud. Puha olid ühest lahti.. OIi'.
| ime, et hiired ei pääsenud kerge-;'..
= mate kehavigastüslega. Matsin hii-
I recf tulbipeenrasse teistele hir- •':•'
§ muks. Lõhutud lõksud .lennutasin-
| prügi nõusse. Võimalik, e'| 20. sa--
| jandi tehnika on nii kõrge, et püü-
I tud hiired tulevad koos lõksudega,
j priiginõusse visata. Seetõttu on ka
| praegu- nii suured prüginõud, et
| võta või allüürnik sisse või'kasütä;
väikeauto garaazhist.
Siunasin parajasti praaki ja
selle tootjaid kui mu küljeluu;,.
| hüüdnimega Kurnäu, hõikas pesu-
1 köögist:
„Vanamees! Pesumasin jäi seis­ma."
Et olen kahe vasaku käega
| mees, tuli montöör välja kutsuda.
| Pesumasin on veidi raske riista-f
puu, et seda. enna tarvitamist lok-;
sutada. Kergemate esemete juu­res
annab see teinekord üsna'
märkimisväärseid tulemusi.
Päeva paar hiljem oligi montöör
kohal. Vaatas kella; märkis aja
üles, istus pesumasina^ette jä hak-a
' 5
5
5
5
5
Neljap., 19. jaan. Montrealis A. H.
omane nürimeelsetele räuskaja-.i tammsaare. 100. a. sünnipäeva ma­lele,
kellel' ei ole midagi muud päk-1 lestüsõhtu Jaani, kirikus algusega kl.
>:ee
kuda maailma korra parandamiseks
kui valju häälega protesti avaldada,;
propageerivad, ka punkerid kehtiva
korra kukutamist ja igasuguse auto­riteedi
ignoreerimist. Ühel avalikul
esinemisel . üks punkeritest kutsus
rahvast ülesse parlamenti laiali kihu­tama,
monarhiat kukutama ja väitis,
et Inglismaa vajavat uut Hitlerit,
kes oma pommirünnakuga kutsuks
esile anarhia;
Paljudes kohtades Inglismaal on
punk.rocki gruppidel esinemine.kee­latud
ja nelikümmend paremat raa­diojaama
ei kasuta nende heliplaate.]
Sellest hoolimata punk grupi, „Sex
Pistols"; esimest albumit „God Save
ihe. Queen", kus lauldakse „Ta pole
inimolend'', müüdi esimesel turule
laskmisepäeval 1800 eksemplari.
Punk on levinud ka -üle Atlanti.
Los Angelesis ja New Yorkis olevat
kummaski umbes tosin gruppi ja
punk rock on valgumas Ühendriiki­desse
ja Kanadasse, ja seda tänu
peaasjalikult südametunnistuseta
agentide ja kirjastajate kustumatule
rahajanule.
Punk rocki populaarsuse kasvami­se
ootel on vastavad kauplused üle
kogu. maa: endid varustanud mitme:
suguse punk rocki.kaubaga ,nagu re-
6.45- õ. •;
Laup., 21. jaan. Eesti Majandus-klubi
XII aastapäeva ball Aseot.inn'i
Hümber Valley ballisaalis, Rexdale
Blvd. nr. 534 algusega kl. 7 õ.;
it Laup., 21. jaan. „Estonia" orkestri
aastapäeva-pidü Eesti Majas alguse­ga
kl. 7 õ.
^ Pühap., 22. jaan. Helmi Betlem!
ja Maaja Roos-Öuešbergi kontsert
Tartu Collegels algusega kl. 4 p.l.
-jfcr Pühap;, 22. jaan. arstiteaduslik
vestlus Peetri kiriku ruumes alguse­ga
kl. 5 õ.
Laup., 28. ja^an. Toronto Eesti
Võitlejate Ühingu 25. aastapäeva pi
du Eesti Majas algusega kl. 7 õ.
Laup., 28, jaan. ja pühap., 29. jaan.
Lõuna-Ontario eesti noorte Nõupäe-vad,
Town Manor Motel HöteTis Ha­miltonis,
i
Laup., 4. veebr, saarlaste küünla­päeva
kokkutulek Eesti Majas algu­sega
kl. 7 õ.
r^Pühapi., 5. veebruaril A. H. Tamm­saare
„Juudit" Kanada Eesti Teatri
esituses Monarch Park Secondary
School saalis algusegakl. 3 p.l.
•fc Laup., 18. veebr, tantsu- ja laulu-põimik
„Rabaküla poiste ehalkäik"
Sir John A. Macdonäld CoHegiate'1
saalis algusega M. 7.30 õ.
Teetus kirjösty§te!0
. (CANA-DIÄN SCENE) - Võitudeta
y^intario loterii piletid -ostetatakse
nüüd tagasi ja maksetakse 50 centi
I pileti eest (tagasimaks on maksi­maalselt
2 dollarit). Seda tagasimak­su
tuleb, kasutada hinnaalanduse
saamiseks mõne kanada autori raa­matu,
ostmisel või' ajakirja tellimi­sel,
kusjuures ostu- või. tellimise
hinnaks peab olema minimaalsel t 3
dollarit. ,
Washingtoni p®de
Kommunistliku Poola juhti E. Gie-rek'it
ja Ungari .kommunistlikku
juhti. Janos Kadariit peetakse suur­teks
sõpradeks. Nad on mitu korda
kokku saanud ja vaatavad mõlemad
USA suunas, kust loodavad abi oma
maade kehvale majandusele. Mõle­mad
ootavad kutset. Washingtoni kü­lastamiseks.
Ilmus müügile
Hedi M^rge
KolTtirminister külastab vangima
ja.. Ta küsib: .
„Kas vahialused tohivad ka tele
visiooni vaadata?"
,,Tohivad?" imestab direktor. „Nad
peavad. See on osa karistuskandmi-sest."'
-'::
Telefonikõne hullumajja:
„Kas teie asutusest on täna mõni
segane jalga lasknud?"
„Küidas teie selle peale.•••tulete?"
„Täna röövis üks tüüp minu nai
kas suure suuga pruukosti võtma. |
Pärast seda luges bulvaarilehe lä-1
bi ja küsis õlut. Pakkusin mine-1
raal vett, sest sain õllejpomiseame-1
ti juba viisteist aastat tagasi sel-1
geks. % -
„Ega ma ennast pesta ei taha," |
porises montöör. Ta kruvis masij |
nai pealmise katte maha. Võttis §
pika kruvikeeraja ning asus sosi-1
mä traatide ja kaablite rägastikus. |
Oli vist kobinasoolo, et tabas õi-1
get traati, mille väänas sirgeks. |
Masin Võttis hinge sisse, Montöö- |
ri arve oli pikk nagu- poliitgangste-1
ri süüdistusakt ja kallis kui Eu-1
roopa Majanduslffdu võivitsik. 1
Vaevalt oli vaiiunad montööri |
automootori podin tänaval kui pe-1
sumasin tegi viimsed hingetõmbed |
ning. otsustas, kas streikida Või |
puhkepaigale minna. Tuli uuesti §
montöör. Vahetas seekord mooto- f
n välja. .- s
„Nüüd on korras," ütles ta ja |
tegi minekut. i
Lülitasin masina sisse; ja tegi §
tõepoolest paar laiska tiTru. Siis 1
viskas lusika nurka. Helistasin f.
jälle montööride bossile ning pa-1.
Iušin saata asjatundja kohale.: |
„Äga teil oli ju asjaturidja. Kaks |
«korda koguni," vaidles boss vastu. |
. „Kella ta vist tunneb, aga pesu-1 .
masinast pole aimugi," vastasin. |
„Saatke teine mees" - I
Juba samal päeval oli ,,asja- J
tundja" kohal. Soris traate, krat- |
sis oma karvast kukalt, nagu I
tooks see toiming rohkem aru pä- §
he. • s •
„Ma ei leia minsit -viga," ütles-.-I '
• ' ^ ^ ' ta
ta. • -•;•: J
Viskasin ise põgusa pilgu masi- | ;.
na siseelunditele ning avastasin ?
. • • . OO '
; ühel. kaabli 1 kõrbenud kasuka. |
Viisin asjatundja ninapidi juurde;.!
,,Ah vat ja. Kaabel bn läbi sula- =.-'.
nud " avastas ta,tõe ning asendas J
kaabli uuesa. Seega oli masin kor- š "
ras ja kolme, montööri kogukulud |
• pool uue masina hinda. i
Õhtul vaatasin televiisorist- päe- |
vauudiseid. Parajasti sel ajal kui | -.
näidati autosträada uut kokkuva- ~
risenüd silda, tegi aparaat turtsa- ä
tuse nagu vihane kass ja ekraanil |
©li Egiptuse pimedus. , =
„Kas kutsume jälle montööri I
majja?" muigas Kurnäu. 1 .
Lennutasin kogu aparaadi ak- §
nast välja Iillepeenrale. I
)-olIa on nüüd, korras," ar- |
vas Kurnäu. •'• f
w
• . OB
- Puhastasin, väljas aparaadi silm- =
näo mullast ning tõin tuppa taga- §
si. Olles saanud antenni ja.vooluni
ga ühenduse, hakkas kohe rõõm-1
salt häälitsema. Loksutamine saa-f
där> mõnikord imesid korda. i
iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii.iaiisiiaiiiiiiiiiiiiiiiiiiDiiiriiiiiiiiiBiiiiiiiHPNOH
M . (416) 466-1951
FLOWERS & GlrTS
362 Dänforth Ave.,
Töi-onto, Ont. M4JC 1N8
MEIE ÄRIS ON SAADAVAL RIKKALIKUS VALIKUS VALIK LILLI
erisündmusteks ja tähtpäevadeksv 0: Samuti käsitöö kinkeese-meid
— KULLASEPA, MEREVAIGU^ KERAAMIKA-; NAHA jaPÜÜ-
NIKERDUSE alal. Kõneldakse eesti, läti-'-ja inglise keelt, i |
Ghartered Äccountant
Süite 600} 55 University Ave., Toronto, Ontario, M5!; 2ff7
: Tel 862-7115
se.
heliplaat, hind |4.50
'. Ont.;müugiimaks:;7% '.-:
Postiga tellides saatekulu 300
DB
01
958 Broadview Ave.,
Toronto, Ont. M4K 2R6
< n > ( ) « » ( ) « I 3 > ( , < I 3 P ( ) ^ ( ) ^ O < I Ä , , c ^ ( ) ^ ( ) ^ 0 < s a | ) ^ o < I D , 0
Proua Tinakas mehele: ;
„Mul oli täna politseiga pahandus.
Ma parkisin auto vales kohas. :
„Kus kohas sa siis parkisid?"..
),Ühe teise au to peal."
;,'L*;-;0; ••/^:V^
Tätaoveeritud kehaga hulgus päe­vitab
kraavikaldal oma ülakeha.
Möödaminev vanaproua küsib:
„Kas need ilusad pildid ei lähe pe­semisega
välja?"
„Kust iilina võin seda teada?"
„KarIa," küsib õpetaja. ,,Miks sa
•puudusid eile koolist?"
„Meil oli perekonna juurdekasv."
„Poiss või tüdruk?" ••'.-'.;. 1
„Ei kumbki. Mu ema abiellus."
Härra Sorokohvka kurjustab
muuseumivähiga. '
„Nümber selle ilusa naisakti all on
vale: Igakord kui helistan, vastab
matusebüroo."
. Bv Äiv IINHOLM Ltd; RSÄLTÖR
Kinnisvara vahendaja Torontos kaasmaalastele teenistuses alates
aastast 1954.
Tel. kodus 48^-9932
GB&tEmsoBaa
Noored langevarjurid sooritavad
esimest hüpet. Veltveebel talutab iga
mehe üksikult luugi juurde ning an­nab
väikse tõuke. Ainult üks mees
rabeleb käte ja jalgadega vastu. Aga
veltveebel viskab, ka tema .luugist
alla. Üks langevarjureid naerab suu­re
häälega. . ,
„Mis asja siin naerda- on?" rööga­tab
veltveebel,
„Viskasite just praegu piloodi al­la,
härra veltveebel."
Külapastör tõstab pärast jutlust
mingi rohelise kimbu kantsli servale
ja küsib: -.\.-
„Mis see on?"
„Nõgesed," vastavad .paar julge­mat.
;
.'; -,,0'n küll Sellest kootakse põrgus
esu." .
EESTI SIHTKAPITAL KANADAS
MEIE ÜHISKONNA :
EESTI MAJA ?\'y''\
958 Broadview Ave.
Toronto. Ont. M4K 2R6
„Kas tead soovitada mõjuvat va­hendid
meestega lävimisel^" küsib
kergemeelne Manda sõbratarilt.
„Raputa!"
„Mida?"
„Pead." ' - ; : ' ] • . " • ' ' ' ;-v;--:
: ::.-:r.\:^.:.
„Miks nimetate oma ülemust pi­mesooleks?"
V:
„Ta on alati ärritatud ja täiesti üle­arune".'
' -.- -.-1-"'-• --;;.'.-/