Meie Elu = Our life, March 1, 1979

              Shahh on maapaos; tema valitsus Afganistanis, kui senisele korrale
ja peaminister Šhapour, Bakhtiar on Iraanis. Nii peetaksegi Afganistani
kukutatud jä mässuliste p^olt on võimu kukutamise keskuseks "Iräa-ametisse
seatud uus peaminister riis, kust on alati võimalus uusi inim-
Mehdi Bazargan. Kuid Milrešiserevov reserve saada, palj
lutsioon ei tähenda Iraariileveel kii- Kuubas.
ret siserahu. Revolutsioonilisele Nii siis on praktiliselt Nõukogude
Uraanile ön mitmeid huviosalisi ja Liit hüppevalmis, et Iraanis instal-seega
mitmeid kosilasi. Praegu näh- leerida omale sobivat ja kuulekat va­iavamad
on neist Nõukogude Liit ja litsust. See toimub xnipea, kiu Kho,
Ayatölläh Ruhollah Khomeini, neist meini ei suuda end suurte rahvahul-viimane
taotlemas usulisele korrale lade poolehoiuga stabiliseerida ja
rajatavat riigikorda. võim läheb relvajõu abil kommunis-
Vesiste silmadega jä pettunud na- tide kätte. See tähendab Moskva
gudega jälgib arengut valitsus Wash- orientatsiooni, USA-st hangitud
ingtönis. Ning lõpuksXähis-Idas Tõib moodsa relvastuse langemist punas-arvata
mitmeid poliitilisi kombmat: tele, lääneriikidele nii tarviliku õlu
sioone ja püüdlusi, et Iraani araabia voolu äralõikamist Iraani ja hiljem
maade poolele siduda. Mäng on kõr- ka teiste araabia M
ge. ja riskantne; kuid ka poliitffised osas ning lõpuks ühe strateegiliselt
jä majanduslikud muutused suured, olulise maa langemist vaenulikku or-Kas
Khomeini oma poliitilised biiti.
unistused kunagi saavutab, on raske
ette näha. Kuid juba nüüd paistab,
et politiseeritud usumees 1 on olnud
heaks sildiks, kelle ,taga kommunis­tid
(Tudeh partei) ja radijcaalid on
suutnud sündmustele lähedal seista
ja on valmis arengut teiste diktaati­de
kohaselt edasi viima. Khomeini'1
peetakse tugevalt kommunismivasta­seks
ja nii satub ta vastamisi Nõu­kogude
Liiduga, kes omab 1.500 miili
üMspiiri Iraaniga, ja kelle ^ajalooline
tung (Peeter Suurest peale) on otse­ühendus
saavutada J*ärsia lahte.
Moskva näeb endale hiilgavat või­tu
ja nii ongi Nõukogude Liit esime­sena
andnud oma tunnustuse uuele
valitsusele. Paar päeva hiljem järg­nes
oma tunnustusega ka Inglismaa.
Maailmajõud USA reaktsioon olukor­rale
Iraanis on ebamäärane.
Mida kavatseb siis USA president
ja vaUtsus Washingtonis? Kas tahab
ta ilma Jääda kõigest sellest, millest
USA oli huvitatud Iraanis? Kas ta­hab
ta loovutada USA viimase pres-tiizhi
maailmajõuna, kes suvatses te­gutseda
rahvaste õiguse ja rahu pä­rast?
Või suvatseb ta loobuda sõbra-
Sini-müst valge
Konsulid ETO vastuvõtul Eesti M a j a s t Dig-gins,
Belgia konsul Ferdinand De Wilde, Eesti äüpeakonsul Ilmar Heinsoo, E&N esimees Udo Petersoo, Hispaa-t
nia konsul Harpld K Pishleigh, Läti konsul dr. E. Upenieks. Foto — Elna Kunglä
0.0 fl
Selles mängus ongi kaardid juba likest vahekordadest NATO Euroopa
N. Liidu käes. Esialgseteks relvadeks maadega ja Jaapaniga, kelle elusoon
on iile N. Liidu piiri saadetud Iraani tuikab ainult Iraani õlist?
püsse, kuulipildujaid ja tshelihi ret Paistab, et Washington on täiesti
vi. Sellised saadetised ei liletat Nõu- ettevalmistamata selleks, et aidata
kogude piiri ilma sealsete võimude tõrjuda revolutsioonilisi ümberku-teadmata
ja otsese kaastöö^ Tei- jundamisi riikides ja maades. Ta ei
seks ootab Nõukogude piiri tlga ter- oska isegi kopeerida nõukogude tak-ve:
diviis pärsia keelt valdavaid noti- tikat ja strateegiat selles. USA ori
kogude sõdureid. Eetris võtab nõu- küll valmis ja varustatud igasuguse
kogude ringhääling elavat osa Iraani sõjalise agressiooni vastu. Kuid ta
kodusõjast, juhtides demonsträtsioo- näib täiesti võimetu olevat tõrjuma
sisemist õõnestustööd väliste agenti­de'
abil ja ta on täiesti kadunud, kui
selline õõnestustöö kannab revolut­siooni
nimetust.
ne ja õpetades „molotov kokteelide-süütepudelite"
valmistamist. Ning lõ­puks
on Iraanis illegaalselt pool mil­jonit
afganistanlast, kes on rohkem
aalsed nõukogudelikule korrale
23. veebruaril aktsia hind $8.19
145 King Streejt West, Süite 1900,
Toronto M5E 3M1 —" tel. 364-1131
õhtul tel. 925-6812
.Nõukogude l i i t OP
IB
(Algus esiküljel)
jas Eesti sõjasangareid suurtele kan­gelastegudele.
•
KAS AINULT MÄLESTUS? .' : •
Täna meenutame seda päeva 61
aastat tagasi, kui Eesti Vabariik väl­ja
kuulutati. Kuid •meenutame ka
Eesti iseseisvuse aega,, kui Eesti
kuldset ajastut, kus suudeti soorita­da
suuri: riiklikke saavutusi. Äratada
imestust kõigi suurte ja vanade riiki­de
keskel. Meie põhiseadus pii imet­lusobjektiks
paljudes: riikides. Tegi­me
edusamme kõikidel aladel, kuid
eriti oma kodukaunistamise, kauban­duse
ja tööstuse arendamise ning
oma välispoliitika rajamisel. Unelma­test
olid saanud tõelisused nendest
oli saanud Eesti Vabariik. Kõneleja
toonitas, et üks Lõunaameerika va­badusvõitleja
S. Bolivar on .korra
ütelnud, et kergem on vabadust Saa--
vütada, kui seda vabadust säilitada.
N. Liit oli esimene, kes haaras oma
väikese naabri järele. Teise Maailma­sõja
lõppedes jäi Eesti N. Liidu oku­patsiooni
alla. Kuid mitte kõik riigid
ei tunnustanud Balti riikide annek­teerimist.
Selle tõttu paljud maailma
riigid eesotsas USA ja Kanadaga tun­nustavad
veel praegu Eesti. Vabarii­ki.
Kõneleja küsis, et kas praegusel
momendil, on Eesti Vabariik ainult
mälestus? Kas see on ainult mäles­tus
neist aegadest, kus Eesti rahvas
nautis oma lühikest vabadust- omal
esi-isade maal Eestis.
Meie kohus on seda mälestust
muuta tõelisuseks. Peame kogu maa-
1
Möödunud reede hommikul kell 1©
toimus eesti lipu pidulik heiskamine
Toronto raekoja lipuvardasse, mis
jäi sinna kogu nädala lõpuks lehvi­ma.
Lipuheiskamist toimetasid linna­volinikud
T Ruprecht ja T. Wardle;
äüpeakonsul I. Heinsoo ja sinna ko­gunenud
kaasmaalaste juuresolekul.
Oma sõnavõtus rõhutas T. Ruprecht,
et see lipp Toronto raekojal sümbo­liseerib
iseseisvat ja vaba Eestit E.
V. aastapäeval. Ma loodan, et Eestist
pärit Torontolaste unistused Eesti
vabanemiseks peatselt täituvad.
I. Heinsoo oma sõnavõtus tänas
linnanõunik T. Ruprechti ja T. Ward-let
selle eest, et ta lipu heiskamisega
sooritas tähtsa sammu Eesti vaba­dusvõitlusele.
See lipp vaba maail­ma
ühe suurlinna raekojal on heaks
ja julgustavaks märgiks meie vaba­dusvõitluses.
Pärast seda pakuti rae­kojas
lipuheiskajaile kohvi ja suupis*
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas
traditsiooniline vastuvõtt Eesti Va­bariigi
aastapäeva puhul ei toonud
kokku küll suuremal arvul nimekaid
väliskülalisi, kuid kujunes elava­maks,
mis olnud viimastel aastatel.
Enam kui kakssada osavõtjat täitsid
Eesti Maja suure saali ja meie vaba-dusnõudluse
tõid kõnelejad esile jõu­lisemalt
kui tavalisse rutiini kaldu­vad
sõnavõtud.
Äüpeakonsul Ilmar' 'Heinsoo tervi­tas
ja hästisõnastatult kriipsutas al­la'
meie õigusi..EKN väliskomisjoni
esimees Laas Leivat oli oma päeva­kohase
kõne põiminud parajal mää­ral
poliitilise huumoriga. EKN esi­mees
Udo" Petersoo esitles; välisküla­lisi,
kellede hulgas silmapaistvamalt
olid esindatud konsulid. • USA pea­konsuli
J. Diggins'iga eesotsas. Es­makordselt
meie vastuvõtul Belgia
ja Korea konsulid. Teryitussõnavõtu­ga
esines.Leedu peakonsul J. Zmuid-
Sedä seigitaä möödunud nädalal
Torontos ukrainlastele ja ajakirjani
kele Kiievist päritölev Nadja Svit
lychna, kes esimese naispoliitilise ilmale selgitama seda kohutavat üle-vängina
on pääsenud välja N. Lii-zmas.
• •
Liiduparlamendist o.li kohal Yuri
Shymko, kes pidas hoogsa kõne, On­tario
.' tööminister dr. Robert Elgie,
parlamendiliikmed James R. Breit-haupt
ja Margaret Campbell. Linna­valitsust
esindasid linnavolinik Trio­ni
as Wardle, kes ütles tervitussõnad
ja linnavolinik Tony Ruprecht. Tul­nud
oli ka East Yorgi .linnapea Allan
Ä. 8. Redway, Georgina linanpea Ja­mes
Dales, Jackman Ave., algkooli ju­hataja
Paul Rowny> kes kõneles ees­ti
koolist ja rohkesti teiste rahvus­gruppide
esindajaid. Esmakordselt
oli tulnud ka Kanada Juudi Kongres­si
esindaja Alex Epstein. Enamus kü­lalisi
olid- abikaasadega. Texvituskir-jad
olid opositsiooni juhilt Joe Glark-
'ilt ja linnavolinikult William Boyt-chukilt.
. . '
Eeskavalise osa täitis ooperilaulja
Avo Kittask, keda saatis klaveril
Jaak Kivik.
Tellige ingliskeelseid
k^mmunismi-vastaseid
mida pole saadaval raamatukauplus­tes.
'/('• :";••'..•
Saatke $1.00 aadressil:
POSITIVE PRODUCTS
21 Graven Road
Toronto, Önt.,
M4L 2Z4
ja Teile saadetakse raamatute nimes­tik
ja hinnakiri
Usf of fhe Suppressecä 0B«
II
Saadetud $1.00 arvatakse maha Teie
järgnevast tellimisest.
' (Algus esiküljel)
ni nõuab, et tema ja shahh Phalevi
saadetaks tagasi Iraani, et nende üle
saaks mõista kohut. Kui seda ei teh­ta,
siis ähvardab tema nad ise üles
otsida.ja nende üle kohut mõista.
Inglismaal süveneb üldstreik.
Endiste streikijatega ühinesid möö
dunud nädalal 300,000 riigiteenijat
üheks 24-ja tunniliseks streigiks, et
nõuda üldist palkade tõusu. Streiki­jate
arv ulatus siis 1.4 miljoni peale.
President CarLer tegi teatavaks, et
tema kavatseb- kokku kutsuda, uue
(,tippude konverentsi", et viia lõpule
Egiptuse-Iisraeli srah|Uläbirääkimised
Gämp David'is. Ta loodab, et eel läbi­rääkimistel
saavutasid välisministrid
sellise kokkuleppe, et kokkulepe tip­pude
vahel on võimalik.
President Garter vähendas sõjalist
ja majanduslikku abi Afganistanile
USA saadiku mõrvamise pärast Ka­bulis.
Sealt USA saatkond on saat­nud
Washingtoni üksikasjalise aru­ande
saadik A. Dulase mõrvamise
kohta. See aruanne kinnitab, et saa­dust.
Ta mõisteti kinni neljaks aas­taks
riigivastase tegevuse pärast, te­ma
juurest leiti läbiotsimisel mõned
dissidentide poolt saadetud kirjad,
teda peeti kinni mitmes vanglas ja
vangilaagris, milliseid N. Liidus ön
tohutult palju. Elamistingimused
kõigis nendes on alla igasugust krii­tikat.
Pärast vabanemist vanglast ta
saadeti välja N. Liidust.
Viimase, rahva meeleolu selgitava
küsitluse kohaselt konservatiivide ja
liberaalide populaarsus Kanadas on
peaaegu võrdne. Liberaalidel on suu­rem
populaarsus Quebecis ja teises
idapoolsetes provintsides Konserva­tiivid
omavad enamuse Ontarios ja
läänepoolsetes provintsides. Uuri­mus,
milleks küsitleti 2000 isikut näi­tas
ühtlasi, et mehed on rohkem kon­servatiivide
poolt, naised eelistavad
liberaale ja eriti peaminister Tru-deaud.
Noored mõlemast soost on
v - . : - : ; .
No va Scotia ühes vanemas söekae­vanduses,
mille maaalused käigud
ulatuvad kaugele mere alla oli möö­dunud
nädalal methaan gaasi plah­vatus,
milles said surma 10 kaevurit
ja vigastada küüs. Plahvatuse põhjus
ön uurimisel.
^ [i< ;
Möödunud esmaspäeval olid Mani-diku
mõrvamises olid kaastegevad tobäs koos Kanada ja Ühendriige tä-vene
nõuandjad ja politseinikud. j heteadlased, et jälgida seal täit päi-j
kesevarjutust, mis on nähtav viimast
Kohalik ajakirjandus USA-s tipstab , korda sellel, sajandil Ameerika kon-äinendil.
Kuu vari) maa pinnal on nii
suur kui Ontario järve pind. See lii­gub
kiirusega 1700 miili tunnis ja
päikese varjutuse kestvus selle tõttu
on ainult 107 sekundit. Torontos ja
mitmes teises keskuses pilvise ilma
tõttu päiksevarjutus ei olnud mär­gatav.
Briti Kolumbias suri endine pea­minister
W. A. C. Bennett 78 aasta
vanaduses. Ta oli peaministriks 20
aastat. Praeguseks peaministriks on
tema poeg Bill Bennett, kes jätkab
oma isa sotsiaal-kreedit programmi.
lärmi, et ühendriige ülikoolidesst tu­leb
välisriikidest arvukalt marksist­likke
noori, saavad riigilt palju suu­remat
toetust kui oma maa üliõpila­sed,
kuid omavad madalat akadeemi­list
taset ja kasutavad suure osa oma
ajast rahutuste tekitamiseks üliõpi­laste
seas. TV kanal 2 Buffalos andis
selle kohta möödunud- pühapäeval
üksikasjalise ning Selgitava ülevaate.
šK; ^;:Kc
Valitsuse kriis Itaalias kestab.
Möödunud nädalal presideht tegi et­tepaneku
Ugo La Mälfale uue valit­suse
moodustamiseks J Viimane on
avaldanud arvamist, et uue töötava
valitsuse moodustamine ilma kom­munistide
kaasatõmbamiseta ei ole
võimalik. Temal näib olevat kavat­sus
kommunisti|ele mitte anda koh­ta
valitsuses. Kai; viimased sellel tin­gimusel
on nõus kaasa töötama, on
selgitamisel, :':!. ;
kohut, mida N. Liit meie rahvale on
teinud. Peame nõudma vabaduse
taastamist Eesti rahvale."Selleks on
meil Kanadas tõhusad võimalused.
Eesti sini-must-valge rahvuslipp leh­vib
praegu Toronto raekojal. Kuid
meie isade maal Eestis võivad eestla­sed
E. V. aastapäeva pühitseda ai­nult
oma südametes ja põranda all.
KAHETERAGÄ MõpK .
Eesti Vabariik peab tiivustäma
meid praegusel ajal võitluseks, et
Eesti saaks jälle vabaks. Eesti on
praegu veel lääneriikide poolt tun­nustatud.
Meie E. V. aastapäeva pü­hitsemisele
tulevad veel lääneriikide
konsuläar esindajad. Mejd arvesta­takse
kui ühte osa Eesti Vabariigist.
Teeme siin oma rahvuslikku tööd,
arendame oma kultuuri, kasvatame
oma noori eestlasteks. Teema usulist
tööd. Oleme uhked oma loendamat-tudele
ettevõtetele. See on üks reali­teet
Eesti Vabariigist. Kõneleja kut
sus üles. kõiki eestlasi toetama meie
yabadüsvöitlust ja võtma osa meie
rahvuslikust tegevusest. - ?
g
Oma kõne viimases osas kõneleja
analüüsis praegust maailmappliiti 1 ist
olukorda ja märkis, et selline kolo­nialism,
: mis: eksisteerib praegu N.
Liidus on maailmast kadumas -ja on
veel ainult Venemaal. Viis ikestatud
rahvast: Eesti, Läti^ Leedu, Valge­vene
ja Ukraina on ühinenud. Nende
rahvaste ülemaailmsed organisatsi­oonid
nõuavad, et asukohamaa valit­sused
viiksid nende rahvaste iseseis­vuse
nõudmise Liitunud Rahvaste
Organisatsiooni ette. Meie ootame
aega, mil uks suurriik võtab endale
meie nõudmise, esitamise.-
Helsingi leppe eeskirjade rakenda
mine ka Balti riikides ja N. Liidu
rahvastele oli Belgradis arutusel ja
tuleb, uuesti üles Madridis. N. Liit'on
Madridis jälle süüdistuste märk­lauaks..
Moskva taotleb olümpiamän­gude
abil võita omale teiste rahvaste
poolehoidu. Ka meie kodumaa pea­linn
Tallinn on sellega seotud, kuna
-Seal toimuvad purjevõistlused. Olüm­piamängud
on aga kahe teraga mõõ­gaks.
Selle pidamine Moskvas aitab
heita välisturistidel jä ajakirjanikel
pilku raudse eesriide taha.
Ei ole kerge selgitada' pidevalt
meie rahva olukorda ja de jure tun­nustamise
vajadust välisriikidele.
Aeg: liigub edasi ja uued poliitikud
ja riigimehed vajavad valgustamist.
Seda teeme oma üritustel, kus esita­me
oma kultuuri, ja oma vaimuvara'.
Meie isade maa ei nõua meilt praegu
verd, vaid nõuab tegusid ja .kohati
ÄÄB PÜSIMA' 0 $ ©
les-S:! V^bcsriigi aosfapöeva aktws Töroeit® L Sa
isegi jultumust
dajad ei suuda
ha. Iga eestla
Meie ametlikud esin:
üksi selgitustööd te­ie
peab olema meie
saadikuks. Meie Vabariik püsib pa­guluses
aastapäeva pühitsemistes ja
mitte ainult, mälestustes.
Kodu Eestis.: püsib Eesti Vabariik
pidevas rahvuslikus vastupanus ve­nestamisele
ja
survele. Kuid
Eesti Vabariik
ümberrahvustamise
ka vabadusvõitluses.
DÜsib meie valmišole-Üürnikud-
Torontos on pahased
uuele omaniku ja üürilise vahekorda
reguleerivale seadusele, mille koha
selt majaomanikul oh suurem õigus
avaldada oma arvamist kuidas üür­nik
majas peab elama ja maksma
renti oma korteri eest. Nad kavatse­vad
avaldada protesti ja selle seadu- kogu maailmas
se seisma panna.
mugavustest
Vabariik ei oli
unistus, vaid
kus. Ei tohi lasta ennast heidutada
õtkem tänaselt aktu­selt
kaasa kindel teadmine, et Eesti
Eesti Vabariigi sündi tähistab täi- maaala, rahvas ja valitsus. See vaiit-enduskool
tavakohaselt piduliku ak- sus peab olema teiste riikide poolt-tusega.
Samal aktusel kinnitatakse, tunnustatudi kuid praegu ei tunnus­tata
seda' valitsust, mis on võimul
Eestis. Vanemad on toonud noori sel- '
leks eesti kooli, et eestlus kestaks. Et
ei katkeks ahel esivanematega sel­leks,
olgu iga lüli ahelketis tugev! Va­nemate
hool näitab, et nad tahavad
kasvatada eesti vaimus oma lapsi.
Noorte peale on ka pandud lootus:
taastada Eesti iseseisvus. Ajaloos ei
ole ükski vallutaja jäänud püsima.
Tallinna raekoja ukse juhtlause: ,.õi­gus
jääb püsima, õigust ei saa maha
tallata'', saab siiski tõeks j
Patriootilise luuletuse Issand, õn­nista''
deklameeris Karin Jürman ja
päevakohase H. Visnapuu „Me tule­me"
esitasid Cindi Härm ja Elina Pil-vet.
Kõiki ettekandeid kviteeris pub-lõpetajaile
rinda kooli lõpumärk. Tä­navune
aktus toimus 19. veebruaril
Eesti Majas. Aktus algas rahvuslipu
tervitusega, millele järgnes lipulaul.
Lavale asetatud õpilased laulsid, Ly­dia
Aruvalla juhatusel ja Rutt Veski­metsa
klaveri saatel, omasekssaanud j
,,Veel kõlab meie l a u l . . j a „Sind
armastan, Eesti".
Avasõna ütles koolijuhataja Henn
Ründva. Ta toonitas omas kõnes, et
me moodustame ühe suure eestlaste
pere. Meil on ühine minevik, olevik
ja lootus tulevikku. Meil on ühine
vaenlane, kes kardab meie eesti rah­vuslikku
vaimu. See rahvuslik vaim
saab jõudu kõigist, me kokkutuleku­test.
Ka kokkutulekuid kardab me
vaenlane, kes % soovib, et kaoksime G l a v a a P l a u s i § a -,
ainult mälestus ja
dndel reaalsus, mis
teostub, kui saabub/meie tund, mil
Eesti saab jälle vabaks ja' iseseis­vaks,
v : , . ;;,
„Estonia" orkester esitas viisipõi-miku
„Eesti Pinnal".
TERVITUSED,
Järgnesid tervitused, mille: juhatas
sisse USA konsul J. Diggins, kes kin­nitas,
et USA ei ole,ja ei tunnusta
korporeerimist ning
eppe rakendamist ka
•Balti riikides. Ta refereeris viimast
president J . Carteri kinnitust inimõi­guste
osas. Läti konsul £.. Upenieks
tervitas: lätlaste nimel. Loeti ette pea­minister
P. E. Trudeau ja opositsioo-'
ni juhi J. Clarki tervitused.
20. aprillil tuleb, müügile Margaret Ontario' peaminister W. Davise ni-
Trudeau mälestuste kogu. Selles ta'mel tervitas parlamendiliige D. Ro-tenberg
ja liberaalide partei nimel
Balti riikide: ir
nõuab Helsingi
võõraste rahvaste sekka> hääbuksi­me.
Aga me noored laulsid: veel kõ­lab
meie l a u l . . . Me; noored ütlevad
kord Eesti vaenlasele; et kao me nur­medelt
ja heiskavad .sini-must-valge
lipu taas Pikä-Hermanni torni tippu!
Päevakohase kõne pidas Skautide
Maleva vanem, skautmaster Ermi
Soomet. Kõneleja rääkis, noortele ja
vanadele, Eesti Vabariigi väljakuulu­tamisest,
vabaduse '-võitmisest ja
rahvuslipu saatusest Pikk-Hermanni
tornis. Kõneleja on ise roninud, olles
vahtkonnas, mööda kivi treppe Toom­peale
ja meie lipu sinna üles tõmma­nud.
Oma ametkoha tõttu oli ta ka
Toompeal 21. juunil 1940. a. Oli tun­nistajaks,
kuidas vahtkond pidi rel­vad
maha panema ja vaenlase käsi­lane
tõmbas .sini-must-valge alla . ..
Nüüd .see lipp ei tohi lehvida seal,
kuhu.ta kuulub: eesti rahvale Eestis,
kuid on ikkagi meie keskel siin.
Riigi olemasoluks on kolm elemen­ti,
ütles Ermi Soomet. Nendeks on
Koolijuhataja esitas tänavusi koo­lilõpetajaid
ja lõpuklassi juhataja
andis hõbedased lõpumärgid lõpeta­jaile.
1978/79. a. (27. lend) lõpetajaid
on38.: Leonhard Abe, Mark Hoim-berg,
Kalli Hübel, Cindi Härm, Mih­kel
Jürima, Karin Jürman, Monika
Kask, Karl Konze, Allan Kruuv, An­ne
Käärid, Mart Laagus, Glen Leis,
Toomas Loite, Kristi Lüdig, Desiree
Medri, Allan Meiusi, Allan Moks, Jt>
han Moks, Maimu Nõmmik,.Robert
Paju, Toomas Palo, Paul Pede, Sara
Pihel, Elina Pilvel, Selina Reiman,
Robert Roosipuu, Ellen Ruberg,
Ronnie Saarna, Kristina Sermat, Pe­ter
Sommer, Erik Spirka, Martin S~>-
mermaa, Leo Saagi, Tomas Säägi,
Glifford Süld, Erik Tallmeister,-'Ma­rika
Tamm, Lisa Vähi;
Patriootiline aktus lõppes hümni­ga.
Peale aktust jagasid klassijuhata­jad
õpilastele klassides I poolaasta
tunnistused. : •
H.L.
pihib, nagu kirjutab Sara Bourgou,
oma katsetamist kõigi uimastavate
ainetega, väljaarvatud oopium, ühel
kuninglike killaliste vastuvõtul oli tal
olnud pahandus ninatubaka kasuta­misel.
Ta oli võtnud nii suure toosi,
et sellele järgnes silmapilkselt tugev
aevastus, mis paiskas ninatubaka ja
kõik mis sellega kaasus, kleidile ja
prints Philipi uniformile.
nende liider S. Smith, kelle vanaisa
olnud Leedust pärit. Toronto linnava-nnanõunik
T. Ward:
le eestlaste eeskuju-iseš
ühiskonnas.
litsust esindas 1
le, kes tõstis es
likku panust sü
tusis Finaalis
koor, segakoor j
Loeti ette rida eesti seltside tervi-esinesid
koos mees-
„Estonia" orkester.
Aktus lõppes eesti hümniga.
Pärast Vabariigi aastapäeva aktust
OHNE. SOOSAAR, C.Ä.
Chartered Accountant
Sutte 600, 55 University Ave., Toronto, Ontario, M5J 2H7
Importeeritud alkohooliliste jooki- i siirdus ligi 300 osavõtjat Eesti Majja
de hinnad tõusevad lähemal ajal 30 kus pakuti kohvi,
kuni 100 protsenti. Selle põhjuseks
loetakse Kanada dollari langust ja
üldist luksusesemete" hinna tõusu
N.:
Aktusest osavõtjaid oleks võinud
olla rohkem. Paljud puudujad- väit­sid,
=et võtsid osa E. V. aastapäeva,
puhul korraldatud üritustest mujal.
- JA AUTOTEEDE
LUMEST PUHASTAMINE LINNAS
VÕI SUVILATES. Tasu kokkuleppel,
Helistada 284-4359 ja küsida Andi