Meie Elu = Our life, March 1, 1979

              Jtöeie Elu" nr. B (1516) 1979
Sir Arvi
-ne parima hulga!
SYDNEY (tyf. K.) — Austraalia aja­leht
„The Aiistralian" avaldas üles­kutse,
et leida äri- ja majanduselu
juhtide seas 10 hinnatuimat juhtivat
isiksust. Lugejate valitud 286-št isi­kust
valiti ajalehe toimetaja ja News
Ltd grupi hnantstoimetajate poolt
Austraalia ärimaailma ladvikusse
kuuluvat 10 isikut, kelle võimed ja
saavutused möödunud aastal silma­paistvaimaks
loetakse. Nende korpo­ratsioonide
juhtide seas on ka eest­lane
Sir Arvi Parbo, kelle juhtimisel
Western Mining Corp. on aina tõusu­teed
näidanud ja j1-õii'--üsna piiratud
kompaniist jõudnud juba kümnen­dale
kohale Austraalia tippkompanii-de
hulgas.
Ajaleht mainib, et Sir Arvi, kes
elas Eestis ja Saksamaal kuni 1949.
2LS. millal ta immigreeris Austraalias
se, on üheks edukaimaks pärast-sõja
aegseks .immigrandiks. Elulooliselt
mainitakse, et Sir Arvi pärast Ade­laide!
Ülikooli lõpetamist kaevan­dusinsenerina,
algas tööd WMC-i juu
•'res. maamõõtjana Büllfinchl kulla
kaevanduses. — WMC-i tõus algas
mitmekesistumise ja avastusoperat-sioonidega,
mida Sir Arvi nüüdki;
peab Wl^C-le. vajalikuks ja oluliseks
samavõrra kui kaevanduste välja­arendamist.
Kompanii vajadus avas­tada
ja arendada on toonud WMC
praegusele kõrgseisule viimase 25
aasta jooksul ja see bn suurel mää­ral
tulemuseks kompanii praeguse
peadirektori ja imajandusjuhi Sir Ar­vi
Parbo tõttu. \ 1
90% kompanii praegusest sissetu­lekust
saadakse niklist Kambalda
kaevandusest, milline sai alguse 11
aastat tagasi. Nikli hinnalanguse tõt­tu
langes kasu möödunud aastal $22
miljonilt $10 miljonile. Nikli tootmi­se
alal On WMC maailmas suuruselt
neljas. \ •': Y \ •••
Kuigi WMC huvid on seotud ka
alumiiniumi ja alumiiniumoksüüdi-ga,
kuid nii kompanii kui ka publiku
huvi köidab enam nende uraähipro-jekt
Lääne-Austraalias Yeelirrie's,
kiis maakehä uraanioksüüdi sisalda-vus
on kõrge ja produktsiooni puhul
turustuste väärtus ületaks $300 mil-jonit
aastas.
I-fegi|
aa Teaaiai
Eesti olukorrast?
NEW YORK (VES) — Eesti Rahvus­komitee
saatis kirja ameerika ette-võite
Pepsico,.-.Int. presidendile Do
naid M. Kendallilel; küsides informat
siooni asjaolude kohta, mis on seo- j
ses firma poolt^Tallinnas sooda joogi
Pepsi-Cola käitise • avamisega. Pepsi­co,
Inc. president D. M. Kendall isik­likult
lendas Tallinna käitise käiku- i
laskmise puhul ja sündmust tõsteti
ameerika ajalehtede poolt pildis ja
sõnas esile kui USA ärisidemete
laiendamise juhtumit N. Venega. Tal­linna
käitis pidavat plaanikohaselt
välja laskma 60 milj ohi t pudelit Pep-si-
Colat aastas, .•;('."'
ERKU esimehe Juhan Simonsöni
kirjas märgiti, et Eesti Rahvuskomi­tee
esindab USAjS paljude tuhandete
eesti päritoluga" ameeriklaste huvi­sid,
ja et paljud nendest eestlastest j
on ka Pepsico, Tnc, poolt turustata­vate
produktide tarbijad. Nende isi­kute
huvipäritolumaa Eestiga šeo-tud
sündmuste. suhtes on endast­mõistetav.
Eesti Vabariik ja tema-kaks naab­rit,
Läti ja Leedu vallutati N. Vene
poolt illegaalselt 1940. a. suvel ja
nõukogude vene ^valitsust Eestis ja
•;- teistes Balti riikides ei ole USA valit­sus
kunagi tunnustanud, vaid jätkab
nende; riikide • diplomaatiliste esin­duste
tunnustamist. ' • <
Niisuguse olukorra juures on Ees­ti
Rahvuskomitee ülimalt huvitatud
..teada saama, kas Pepsico,-Inc. juh­ivad
isikud ja spetsialistid, kes on
seotud Pepsi-Cola käitise:'ehitamise­ga
ja käimalaskmisega Eesti pealin­nas,
on teadlikud Eesti õiguslikust
staatusest.
NELJAPÄEVAL,. L MÄRTSIL i . THURSDAY,
Kanada on ühendatud rahvas
koosneb inimestest kes on tulnud
kõikidest maailma nurkadest, t a on
haruldane rahvaste mosaiik ning nende
rahvaste mitmekesised kultuurilised
juured jä väärtused on ainulaadselt";.
liidetud ühte rahvuslikku perekonda,.
kes elab koos rahus, arusaamises ning
vabaduse vaimus, .
See et kanadalased pole kõik ühe- .
sugused ongi mis annab meile meie •
mitmesugusust. Too on rikkalik mitme-sugusus
mis võimaldab igale
kanadalasele olla erinev .... võrdne.
Vabadus rõõmu tunda iseenda indivi­dualiteedist
; alal hoida iseenda
kultuurjuuri ja väärtusi ning neid
teistega jagada. ";
Mitmekultuurilisus peegeldab ning
samas vastab sellele Kanada reali­teedile;
Teie Kanada valitsuse püsiva
mitmekultuurilisuse: poliitika kaudu;
avaneb igaühele meist suur program­mide
valik võimaldades nii isiklikku
täiustumist'kui ka kaastööd Kanada
kasvule ning elujõule.
Teie mitmiekültuurilisu
kindlaks et mitmekurtuürilised
tegutsemisviisid on tarvitusel kõikides
valitsuse toimingutes ning et kõiki
kanadalasi, vaatamata nende kultuuri­lisele
tagapõhjale, peetakse võrdseks.
Tema mitmekultuuriline direktoorium
ergutab ringhäälingut, televisiooni ja
, ajakirjandust meie kultuurilist elu õieti'
kirjeldama:^^Mitmekiütuuiilišuse kaudu
me tunnustame et kuigi kõik •"
kanadalased pole mitte samasugused,
nende õigus võrdsusele on •:
kindlustatuid.
Oma seisukohtade esitamiseks või
informatsiooni taotlemiseks kirjutage:
" •; •-•.,"'. • : ' '. i.. - . .
;.. /,"'.' (ViUlttCültUfSÜSm ,
Ottawa* üitiafto:.;'
Honourable Norman Cafik
Minister of State
Multtculturalism
Lhonörable-Norman Cafik
Ministre d'£tat. ;
. Multicuituralisme
MOSKVA: — KariiDi mere saareni
gi Jamaika röek-müüsikud andsid
külaliskontserdi oma Eüroopa-reisi
lõpetuseks ka.Moskvas.
Piletid teatrisse, kus pii 2700 istet,
võtsid parteifunktsionärid 90-prot-sendiliselt
endale. Rahvale müüdi ai­nult
10. protsenti pääsmetest ;
Mustal turul võis kontserdipileteid
saada hinnaga kuni 200 rubla tükk.
Keegi kavalpea oli läinud piletikas:
; sasse ja küsinud oma kätte USA eelastele.
HELSINGI (M. E.) — Soome tele­visiooni
10-osaline sari „§õjä ja rahu
mehed", mis annab ülevaate Soome
ajaloost 1938—1945 a. ja millestnüüd
neli osa on nähtud, on huvi äratanud
ka Nõukogude suursaatkonnas.
• Kavadirektor Pekka Silvola and­metel
Nõukogude Liidu saatkonna
esindajad on sarjast kõnelnud koos
Soome ringhäälingu juhtkonnaga.
Vene esindajad olevat öelnud, et sa­ri
võiks „vanu arvamusi esile, tõsta".
Mingit survet pole siiski olnud.
Üheks peamiseks põhjuseks, miks
venelaste poolt tuntakse huvi kava
vastu on see, et saateid vaadatakse
ka Eestis. Balti küsimus tõuseb esile
ja. arvatavasti just see ei meeldi ve
saatkonnale määratud : neli piletit.
Nii jäidki ^ameeriklased piletita, kuni
lõppeks keegi ametisik pigistas oma
Kõige enam on seeriat kritiseeri­tud
äärmise pahempoolse nn. taisto-laste
(nimest Taisto Sinisalo) ajale-kontingendist
neli piletit ameeriklas- (hes „Tiedonantaja", kus saadet nime-tele.
(EPL) . " tatakse uskumatuks ajaloo võitsin
gnks. Samuti äärmiste parempoolse­te
poolt, .kellede meelest ei vasta toe:
le, et Soome valitsus üksinda oleks
olnud;, patuoinas./ . •
Seevastu SKDL (Soome Rahva
Demokraatlik Uit), mis; tähendab ka
kommuniste, peahäälekandja „Kan-san
üutiset'' kolumnisti Mauri' Sir^
nö meelest seeria on hea ja vastab
tõele.
,,Kansan . Üutiset" on kompartei
enamuslaste, nn. saarislaste, ja „Tie-donantaja"
vähemuslaste häälekänd^
j ad. Need on rohkem saatega tegele­nud,
kui Moskva.
Kahtlemata kõige vaieldavamaks
kohaks sarjas pn ~ kas Stalini ja
Hitleri paktis oli lisaprotokoll, mil­les
Stalinile anti vabad käed Soome
ja Baltimaade osas. Lisaprotokoll on
ja leidub see ka selles seerias. Tani
ni N. Liidu ametlik ajalugu seda ei
mööna. Kindlasti just see venelastele
tekitab ,;paksu verd".
Üheks saate asjatundjaks on välis­ministeeriumi
alamriigisekretär (ali-valtiosihteeri)
Keijo Korhonen, endi­ne
poliitilise ajaloo professor ning
eksvälisminister. Ajalehe ,,Ilta-Sano-mat"
järgi asjatundjad on kõik saa­ted
vaadanud ja väikseid vigu paran­danud.
! ; .
Helsingi .ülikooli Soome ajaloo
dotsent ja Ida-Euroopa ajaloo.assis­tent
Osmo Jussila, kes on ka üheks
seeria1 asjatundjaks, peab seeriat te­retulnuks
ning heaks:
„Samä arusaamine on olnud kõi­kidel
neil ajalookirjutajatel, kellega
mul juttu on olnud. Saated on too­nud
uusi andmeid neile, kes; kõiki
ajaloolisi detaile ei tünne". Jussita
järgi pole kaval erilist ideoloogiat,
kuid see põhineb tõsiasjadele.
Autoril Mati Tapiol on otsekohene
püüe olnud tuua tõigad esile nägu
need olid. Seda tõendab ka see, kui­das
rezhissöör üritas visalt inter
vjuusid saada vene asjatundjatelt,
igal juhul Molotovilt. See aga ei õn­nestunud.
-
Matti Tapio suri möödunud det
sembris ja /,Sõja ja rahu mehed" jäi
cusumBEBsaBssamxB
E
Teeme uusi ja parandame varna, sa­muti
suvilate katuseid.
HeHstada tel. 699-5295
mässul iste
ta viimaseks suurtööks. Sari on 91%
Tapio käsikirja järgi. ^
Saadetesari põhineb vestlustele
Helsingis, Moskvas ja mujal alates
Jartsevi külaskäigust Soome välismi­nistri
juurde. 1938. a. Vahepeal on
naha dokument filme rindelt. Sak­sast
ning kunagi hiljem ka Eestist.
Stalinit mängib Mikko Niskanen,
Molotovit Risto Mäkela ning Paasi­kivi
osa Keijo Komppa. -
Kava kvaliteet peegeldub Jüssüa
seletusel selles, et „sari on poleemi­kat
tekitanud nii „vasakul" kui ka
,,paremal'v pool.
See sari on TV-2 üks kõige enam
vaadatud programm. Sellest on hu­vitatud
üle miljoni soomlase; kind­lasti
"ka eestlased. : : I. M .
II
Iraani mässulised, üliõpilased kor­raldasid
I raan i revolu ts iooni s tülis
väikese „mässu" ka USA-s Beverly
Hills, kuhu asusid Iraani shahhi erna
ja õde. Mässulised kogunesid üle ko­gu
USA, tegid seal •vägivallategusid.
Põletasid autosid ja hakkasid polit­seile
vastu. ,
Eriti suurt kahju tehti shahhi õe
kinnisvarale. Nüüd on võetud uuri­misele
Iraani üliõpilaste küsimus.
USA-s on praegu USA stipendiumite­ga
23.000 Iraani üliõpilast. Poole roh­kem,
kui teiste maade üliõpilasi. Pre­sident
on teinud korralduse, et Iraa­ni
üliõpilased, kes kasutavad vägival­da
peavad maalt-lahkuma. Nad. sea­takse,
ultimaatumi ette: kas austada
korda ja USA seadusi või lahkuda
USA-st. Seoses sellega on võetud uu­rimise
ajla "välisüliõpilaste, küsimus.
USA-s on praegu üle 2Ö0.000-de välis­üliõpilase,
kellest paljud ön vasak­poolselt
meelestatud ja rikuvad üli­koolides
korda, •
„Meie Elul
Mi
Veebi
rents hõlmJ
me lähemal
.VIRKU
Dr. Taavc
ülevaate
mis sundis
Kultuurisidl
kutsel — tJ
kultuurielul
sümfooniakl
Tallinnas .'ja
lindislamini
sest saal oi lj
liisa suur, v|
hapäeval,
Kontsert kd
gus. Helitöj
järgmisel pj
Mulle, kui
honorariks
maalt välja
raha siiski il
kestrile EstJ
eest konjaki
sidemeid.
Temalt
Ühendriikide
mis juhtub
Vastus oli
minu reisis tl
des küsitakl
viina. Teine
-.te suhtuminl
inimene ja
õige." Pole
eeleja, et ml
ma ei kohkv
mast.
. Estonia si|
jaliikmelinc
Eestis. Dirigj
keda mehed
pikkus ^on 3|
tunnilise vai
dugi pisut t(
taga ametühj
nab tunda.
Palju noote
. Keelpillide
kuid puhkpil
Ameerika tal
oli. võimalus
vuda ja juteH
Räätsi, Leml
Jaan Kohagal
võimalus nähl
töid helilindil
"Nii oli või mi
ka Eino Tai
niat.
Tartus oli
ne helilooja
suur isiklik n
dugi tuli jättij
ne plastist
täienduseks,
oli võimalus
sika Muusetn
kornetit ja sa|
katsuda ning
Dr. Virkhaul
foonia kontser
inimesi, kes U
käi. Tavaliselt|
nistid teise k(
ma, samuti ei|
teist dirigenti
serdile aga oli]
Külastades
G. Ernesaksa,
südameataki iA
on arstide poõlj
rimine!
Kuigi Tartusl
. jäi ära,, võimal
.ringsõit Eestis"
jandis, .Suure-re-
Jaanis tehti
dati näha Kapi
KODUTUNDE i
Otsides kodul
seda mitje. Oli]
qlen välismaal,
Ta on arvamisel
. kunud kodumai
siis tagasi,minnl
muti neil, kes lc|
ja nooremalt,
dub neil, kes lal
nuses, millisessj
ta ise, sest lanki
tunde puudumii
reks pettumusel
kuu möödumise
elusaima ja tald
lastada.
Edasi jutustäj
võtt kodumaal
kohtumine sugull
. nädalat möÖdusil
Eestist lahkudesl
haks enam minnl
' arvan, ütles dr."
hea meelega veell
da. Ta arvas, et if
käima ja vaalamj
gä tundma mis s(
ning alles siis,vc
või teisiti. Esime