1977-12-09-08 |
Previous | 8 of 10 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
•REEDEL,-9..DETSEMBRIL — FRIMY, DEGEMBER 9 „Meie Elu" nr. 49 (1452) 1977
IGAVESELE UNELE,- §
KAUAAEGSET ESIMEEST,
KITCHENERI EESTI SELTSI LIIGET. JA
Vallaliste transpordiga Austraaliasse saabunüid 1948. aastal Newcastle'is. Ees, vasakult V, Peedo; E. Järviste,
E. Karometer, V. Kongats, R. Rutnik, H. Kubu. Seisavad — U. Vastopä; J. Kalmus, V. Valk, A. Keskküla, S.
Johanson, E. Merilaid,- Reichter, V. Juurma, E, -Saarepere, R. Põder, -Varäma, H. Karusoo, V. Põder, Nitzis, Laa-mans,
Päriste, H. Mägar, J. Kena, Turvas.
älesfusfe radadel
27. novembril möödus 30 aastat, kui Freemantle sadamasse Lääne-Aüstraalias, saabusid esimesed DP-d Saksamaalt
„General Stuart HeinzelmannT' pardal. Laevas oli 843 DP-d, neist 729 mees- ja 114 naissoost. Nende
hulgas oli 142 eestlast. Kõik olid perekonnaseisult vallalised.
, --i . • " - v - H ' . : ' • . -•• • : '::-\.y-š • • - ••••••
See oli 1947 aasta varakevadel Ministrile meeldis see DP ja otsustas VALLALISTE LAEV
(siinne sügis), kui Austraalia pada- endaga kaasa viia 30 eestlannat, kes
.•mendis;. Canberras arutati Lääne-' oskasid masinakirja; et neid paigu-
Saksamaa DP-de,saatust. Valitsus oli1 tada Canberrasse valitsusasutuste
moodustanud toimkonna, kelle üles- büroodesse masinakirjutajateks. Prl.
andeks oli maad kuulata kas ja kui-| Põldre hakkas nimekirja koostama
leinab sügavas kurbuses
KITCHENERI EESTI SELTS
KAUAAEGSET UNUSTAMATA SÕPRA, VABADUSSÕJA [VETERANI
surnud Winnipegis 26. nov. 1977
das tühjendada Lääne-Saksämäa DP
laagrid kodumaata inimestest. t>P-d
(B4splaced Persons) kuulusid pärast
Teist Maailmasõda moodustatud ülemaailmse
organisatsiooni Ühendatud
Rahvaste allorganisatsiooni UNRRA
(United Nations Relif and Rehabili-
.tation Administration) hooldusse.
UNRRA ülesandeks oli kõikide DP-de
toimetamine nende päritolumaadele'
tagasi. Kuna Balti riikide DP-d
kategooriliselt keeldusid oma kodumaale
tagasi minemast, siis saadeti
UMRRA laiali. 1 '
UNRRAST SAI
DP-de hooldajaks kutsuti ellu IRO
(International Refugee. Örganisa-t
loril. IRO personaaliks sai sama
UNRRA ametkond. Muutus osutus
vajalikuks poliitilistel põhjustel. Nimelt
kuulus UNRRA koosseisu ka N.
Liit, kes püüdis iga võttega DP-de
inimväärikust läänemaailma silmis
maha kiskuda,' nõudes pidevaid
„skrimimisi", et sel kombel DP-sid
•läänlaste silmis natsideks Või natside
käsilasteks tembeldada. UNRRA
liikmesriikide otsusel võis toimuda
skriinimine ainult ^ühekordselt-. Kõik
teistkordsed skriinimised olid illegaalsed,
peamiselt kohaliku UNRRA
. juhtkonna ja US sõjaväe DP ohvitseri-
oma poliitiliste tõekspidamiste
tulemusena. Need illegaalsed „skrii
nimised" olid väga põhjalikud ja
hulk põgenikke oli sunnitud DP
laagrist lahkuma ja ulualust leidma
"Saksa majanduses.
'.•SKRIINIMISED : 1 ..:
Olin tollal1 tõlgiks US tsooni mus-terlaagris
Kassel-Beftenhausenis ja
mulle 'juhtus kogemata kätte
UNRRA liikmesriikide direktiiv
„skriinimiste" kohta. Võtsin selle aktidest
välja ja. sellega sõitsid üks
eestlane ja üks lätlane1 mootorrattal
US tsooni UNRRA sõjaväe DP ohvitseri
peakorterisse Frankfurti ja illegaalne
skriinimine pandi seisma silmapilkselt,
telefoni teel. Kahjuks ei.
olnud - enamus DP laagri baltlastest
juhtkond sellest dokumendist teadlik.
Siinkohal oleks vajalik tänutUndes
meenutada meie laagrite komiteede,
tsooni keskkomiteede, Eesti välisesinduste
ja ka üksikisikute lakkamatut
tööd, et avada maailma poliitiliselt
pimedad silmad. Ilma nende
inimeste panuseta oleks UNRRA
meid varem "või hiljem Siberi teele
saatnud.
IRO ellukutsumisega juunis, 194.7
võis DP-de ametlik väljasaatmine
lääne-riikidesse alata, sest N. Liit
ei kuulunul IRO koosseisu.
AUSTRAALIA HUVITATUID)
Üks esimesi riike, kes DP-dest oli
huvitatud, oli Austraalia. Valitsus
kutsus ellu nn. -„Australian Schema",
mille alusel taheti maale sisse tuua
18,000 DP-d, perekonnaseisult vallalised,,
kuna puudusid vajalikud perekondade
elukorterid. Valitsus oli DP-de.
suhtes siiski väga skeptiline. Parema
informatsiooni saamiseks saa-deü
immigratsiooniminister Mr.
Caldwell Saksamaale, et oma silmaga
näha neid 3) järgu „inimloomi",
keda tunti DP-e.nime all,
- Minister Caldwelli esimeseks peatuseks
oli Bremeni Area IRO peakorter,
kus töötas IRO; II klassi ametnik,
endine R.akvere Ühisgümnaasiumi
eesti keele õpetaja Ellen Põldre.
ja astus ühendusse vastavate isikutega
Canberras. Tuli ametlik; kutse
koostada nimekiri 30 lätlannast!" Viga
tuli parandada, kuid aeglaste pos-tiolude
tõttu jõudis Canberra parlament
ette ja „Australiah. Schema"
oli vastu võetud ja seaduseks tunnistatud.
30 BALTI NEIDU
Vahepeal hakkasid lätlannad oma
nimekirja koostama ja ajapuudusel
leppisid kolme balti neiud kokku, et
koostavad hoopis nimekirja 30 balti
masinakirjutajast. See nimekiri sai
omale nimeks „minister's Ust" ja
sellel seisis 22 nime, nende hulgas 5
lätlannat. ja 1 leedulanna. Minister
VList"-.oli. sedavõrd võimas dokument,
et selle üle ei olnud võimu isegi
mitte Austraalia Immigratsiooni
Komisjonil;
Üks väike näide sellest: Olin tollal
IRO peakorteris Heidelbergis Arve
Divisiooni Reimbursable osakonna,
juhataja, mille ülesandeks oli koondada
andmed US tsooni ulatuses
tarvetest, mida Saksa majandus kulutas
DP-dele ja mis arvestati maha
Saksa sõjavõlgadest. Osakond sündis
koos IRÖ-ga ja kogu töö oli uudne
senisest tegevusest. Mind ei tahetud
sealt ära lasta mitte mingi hinna
eest. IRO direktori ja Austraalia
Immigratsiooni Komisjoni direktori
ühisel otsusel saadeti mulle telegramm
Austraalia Immigratsiooni
Komisjonilt, teatades, et mind ei ole
vastu võetud põhjusel,, et ma põle
masinakirjutaja. Läksin siiski- komis
joni ette ja ütlesin, et olen ministri
nimekirjas ja selle\peale kutsuti välja
komisjoni direktor; kes vabandas
halva nalja üle! (Canberras ei saanud
. minust siiski masinakirjutajat
— vaid pandi kohe arveösakönda).
,,General Stuart Heinzelrnann" oli
sõjaväe laev ja seal valitses ka sõjaväe
kord. Pidime olema kajutis kell
9, voodis kell 10 ja magama kell 11.
Meil oli ka oma MP (Military Poli-ce).
Nii mõnigi võttis oma ülesande
liiga tõsiselt ja ühel öösel kell 3 äratati
mind, et Oleksin tõlgiks laeva-kohtus.
(Tegemist oli lätlaste ja eestlastega
— valdasin mõlemaid keeli, i
Kaebeoluseks oli uks 'noor purjus-•
neegripoiss, kes oli Port Saidis pum-!
meldanud ja laevale naastes torma- j
nud ühte tütarlaste kajutisse ja suudelnud
uksele; kõige ligemal magavat
neidu. Neegrit enam vabaks ei
lastud. Ta istus pogris kuni laev jõudis
USA-sse ja seal ootas teda US
sõjaväekohus!
eil oli ka oma komitee, kes andis
välja blületääni „Suvenir. Edition 1 st
Sailing to Australia". Eestlaste esindajaks
oli endine Petseri Ühisgümnaasiumi
matemaatika õpetaja kadunud
Valter Põder. ..General Stuart
Heinzelmanrii' pardal sündis ka praegune
Sydney „Eesti Meeskoor Austraalias"
(EMA)' Elmar Saarepere
taktikepi all. Esimene harjutus leidis
aset kusagil Vahemerel 6. novembril
1947 a.
Üldine meeleolu oti rahutu ja när-isiälestaväd
vaikses leinas
: ^ ja EVARD SERGO
IRMA ja OLEV KIVIOJA
TIlU ja HELMUT ANNIKO
: 'URMAS ja TOOMAS ANNIKO
ILSE PÄRN Calgarys
ARMAST PALJUKANNATANUD VENDA
sünd. 9. sept. 1907
surn. 21. nov. 1977
maetud kodumaa mulda
Rõhub kivina südamel paratamatus,
elu on tõelikus— halastamatus (Joh. Barbarus) ALMA.PURRES
sisustasid
(ymalqfeenisfusf
Peetri kirikus
II Kristuse tulemise püha jumala-viline.
Sõjaväe kord oli tulvil ^^ff* teenistus Peetri kirikus 4. dets. kujü-
Limits" DP-dele ja meie ei olnud ra- n e s eriti pidulikuks koostöös Rajahul
sellise; vanglaeluga, kus mingit
meelelahutust ei olnud. Isegi toitu
ei tohtinud me söögisaalis! välja
tuua. Olin 'üks neist õnnetutest, kes.
28 reisipäeva kestel käis söögisaalis
ainult 3 korral! Ja mul oli ääretult
kahju neist vapratest kaasreisijatest,
keda kinni nabiti mulle leivapala
toomisel ja pidid karistuseks laeva
värvima tohutul palaval ajal. Nad
päästsid mu kindlast näljasurmast
e- tuhat tänu teile, kus te iganes
olete! '
(Järgneb)
leidjate lipkonnagä. Lipkönna hellakesed
ja vanemgaidid Susan Valvuri
juhatusel laulsid altari ees. Hellakesed
süütasid küünlad, pidasid palvuse,
ja lugesid piihakirja. Mängis
vaimulik orkester Iriga-Pia Korjuse
juhatusel.
Rajaleidjad koos koguduse õpetaja
Oskar Puhmiga ja lipkonna vanema
Ene Rungega järgnesid kirikusse
tulles eeskantävale lipule ja asetusid
esimestele pinkidele. Õp. 0.
Puhm võttis elava tule altari küün-
Vally Johanson, jlalt J a andis selle edasi hellakestele,
Pia Kõrile jä Liisa Kaldile, kes süü-kr
ist
HEISFLAADID JOULUKINGIK!
.10-15%' hinnaalandusega
etserribräst-31. detsembrini 1
Hinnale lisandub Önt. müügimaks 1%. Postiga tellides saatekulu
.50 f. plaadilt.
E1E E Ü talituses
Broadview Ave. Toronto. Orit. M4K
JOHNI. SOOSAAR, CA.
Chartered Accountant
Sette 600, 55.Uniiversity.Ave., Toronto, Ontario, M5J2H7
Tel. 862*7115
tasid küünlad kui lootusetuled kuuskedel.
Pärast jumalateenistuse algust
ja laulupalvet hellakene Vivian
Oder pidas palvuse ja Ingrid Kivi luges
pühakirja mida. kogudus püsti-seis
tes kuulas. Altari ette rivis tiinult
hellaksed laulsid „Armas Jeesus avita".
V :•
õpetaja O. Puhmi jutlus oli rajatud
pühakirja sõnadele ,.Parandage
meelt; sest taevariik on ligi tulnud".
Selle alusel ta peatus gaidluse liikumise
ja eriti rajaleidjate tegevuse
juures, kes on tõelised tee või raja
otsijad ' tänapäeva ühiskondlikus
elus. Tundke iseennast, püüdke vaadelda
oma elu ja käitumist kõrvalseisja
isikuna. Tänapäeva .tehnika
annab selleks häid võimalusi. Parandage
oma puudusi ja olge uhked
oma rahvusele. Vanemgaidide koor
laulis 2 laulu ..Rändaja kus on ,su
kodu" ja „Helde isa taeva' sees", altari
ette rivistunult.
Vaimulik orkester mängis preluu-diumi
„Esimesed jõulud ja „Meie
kolm •küi.^ngät"; oratooriumi „Oh
tulge kõik usklikud" ja postiuudiumi
..Kuulutaja ingli laul.
Rahvast oli kirik tulvil.
Magu see on saanud igä-aastaseks
traditsiooniks,. korraldab Kitcheneri
Eesti Selts ka tänavu laste jõulupuu
koosviibimise.. Jõuluõhtu toimub 18.
dets.: 1977 a. kell 15.00 Seedriörui.
Kavas on Jõulukõne Juta -^Nõm-'
mik'ultf ühislaule ja mitmesuguseid
noorte ettekandeid. Peale ettekannete
külastab Seedrioru ka pesueht
jõüluTanar kes jagab kinke- ja mai-ustusepakke
kõigile, kes seda äratee-ninud
on, .
Lõpuks on ühine kohvilaud kõigile
koosviibimisest osavõtjaile. Kohvilaua
eest hoolitsevad K. E. S. juhatuse
daamid.
Samuti korraldab K.E.S. ka tänavu
Uue Aasta vastuvõtu peo. Pidu
toimub 3L dets. Seedriorul, algusega
kell 21:00. Tantsuks mängib Georg
Utan orkester. Kitcheneri Eesti
Seltsi daamide poolt korralda takse
rikkalik õhtusöök, kohvi' ja karastavate
jookidega. Uue Aasta saabudes
vahuvein.
Laudade ettetellimine koos pääsmete
lunastamisega juhatuse liikmetelt
kõige hiljemalt 18. dets. 1977 a.
Selts loodab liikmete rohket osavõttu
mõlemast üritusest — see
oleks ainukeseks tänutäheks korraldajatele
nende töö eest. •
lil
koosolek
Torontos peeti 26. nov. Baiti spordijuhtide
nõupäev leedu kiriku kõr-valruumes,
kuigi Mr. Bielskus ei saa-nud
lume tõttu kohale tulla Clevelandist.
Koos olid 5 lätlast, 2 leedulast
jä üks' eestlane. Arutati Balti spordi
.tulevikku, eelmise aasta, tegevust,
soovitati, edaspidi korraldada võistlusi
lähemate asukohtade kaupa, nagu
Toronto/Cleveland, New Yorll ja
ümbrus, Ameerika keskriigid ja Läänerannik..
Eriti tugevad on leedu
spordiklubid. Sai teatavaks, et leedulased
korraldavad 1978 aasta juulis
ülemaailmsed leedu spordipäevad
Torontos nädalase kestvusega. Selleks
on üüritud OlümpiUm Spordihall
ja Austraaliast lendab siia 150
sportlast koos perekondadega. Samuti
" tuleb sportlasi Vene.züeelast,
Brasiiliast, Euroopast jne. org.-de
toetustega. Võrkpallureid on leedulastel
üle 600 jä sama suur hulk
mängib korvpalli.
Nädala jooksul toimuvad kõik"
spordialad ja ka eestlasi on kutsutud
pealtvaatäjaiks. Kä lätlastel on
hulk endisi spordiveterane spordiklubide
juures tegevuses, et aidata
kaasa noorte tegevusele. Täielik Balti;
Spordiliidu koosolek on ettenäh- '"
tud 11. detsembril Torontos..
Tulge tutvuma uue soome juukšuri-äriga
658 Sheppard Avenue West
(Sheppard—Bathurst) Toronto, Ontario
TELEFON 638-2746
0 Teadaanne
pensionäridele
Klubi jõulukoosviibimine toimub
neljap., 15. dets. kell 2.30 p.l. Eesti
Maja suures saalis, millest klubi liik
meid külalistega palume osa võtta.
Jõulumeeleolu loomiseks palume
kaasu tuua kinkepakk..$1.50—$2.00
väärtuses.
: i w * M " s r " i m uu ui
5463 Yonge $tM Wi(Iowd@leB Önti
(Finchl lähedal
telefon 222-7571 :
SOBIVAD JÕULUKIMGID OSTATE MEILT: suur valik
soome klaasi,ilusaid ehteidy küünlaid, j küündajalgu jm.
JõüLUDEKORATSIOONID.
MÜRDMAA^SUUSAD ja suusavarustus
Võtame vastu teUimisi jõulusinkidele ja -kalkunitele
Pagärisaadused (ka Rooneeme leib) ja delikatessid
TIIBKLAVlERID — PIANIINOD
Petrof, Blutjiner, Forster, j.t.
Uued ja renoveeritud.
Kitarrid, akordionid ja teised
MUUSIKMIISTAD
ÜürimMe. mm
house of music Ltd.
353 Queen St. W., Toronto 133, OP*
Tel. 363-1966
nauaa
\
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, December 9, 1977 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1977-12-09 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E771209 |
Description
| Title | 1977-12-09-08 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | •REEDEL,-9..DETSEMBRIL — FRIMY, DEGEMBER 9 „Meie Elu" nr. 49 (1452) 1977 IGAVESELE UNELE,- § KAUAAEGSET ESIMEEST, KITCHENERI EESTI SELTSI LIIGET. JA Vallaliste transpordiga Austraaliasse saabunüid 1948. aastal Newcastle'is. Ees, vasakult V, Peedo; E. Järviste, E. Karometer, V. Kongats, R. Rutnik, H. Kubu. Seisavad — U. Vastopä; J. Kalmus, V. Valk, A. Keskküla, S. Johanson, E. Merilaid,- Reichter, V. Juurma, E, -Saarepere, R. Põder, -Varäma, H. Karusoo, V. Põder, Nitzis, Laa-mans, Päriste, H. Mägar, J. Kena, Turvas. älesfusfe radadel 27. novembril möödus 30 aastat, kui Freemantle sadamasse Lääne-Aüstraalias, saabusid esimesed DP-d Saksamaalt „General Stuart HeinzelmannT' pardal. Laevas oli 843 DP-d, neist 729 mees- ja 114 naissoost. Nende hulgas oli 142 eestlast. Kõik olid perekonnaseisult vallalised. , --i . • " - v - H ' . : ' • . -•• • : '::-\.y-š • • - •••••• See oli 1947 aasta varakevadel Ministrile meeldis see DP ja otsustas VALLALISTE LAEV (siinne sügis), kui Austraalia pada- endaga kaasa viia 30 eestlannat, kes .•mendis;. Canberras arutati Lääne-' oskasid masinakirja; et neid paigu- Saksamaa DP-de,saatust. Valitsus oli1 tada Canberrasse valitsusasutuste moodustanud toimkonna, kelle üles- büroodesse masinakirjutajateks. Prl. andeks oli maad kuulata kas ja kui-| Põldre hakkas nimekirja koostama leinab sügavas kurbuses KITCHENERI EESTI SELTS KAUAAEGSET UNUSTAMATA SÕPRA, VABADUSSÕJA [VETERANI surnud Winnipegis 26. nov. 1977 das tühjendada Lääne-Saksämäa DP laagrid kodumaata inimestest. t>P-d (B4splaced Persons) kuulusid pärast Teist Maailmasõda moodustatud ülemaailmse organisatsiooni Ühendatud Rahvaste allorganisatsiooni UNRRA (United Nations Relif and Rehabili- .tation Administration) hooldusse. UNRRA ülesandeks oli kõikide DP-de toimetamine nende päritolumaadele' tagasi. Kuna Balti riikide DP-d kategooriliselt keeldusid oma kodumaale tagasi minemast, siis saadeti UMRRA laiali. 1 ' UNRRAST SAI DP-de hooldajaks kutsuti ellu IRO (International Refugee. Örganisa-t loril. IRO personaaliks sai sama UNRRA ametkond. Muutus osutus vajalikuks poliitilistel põhjustel. Nimelt kuulus UNRRA koosseisu ka N. Liit, kes püüdis iga võttega DP-de inimväärikust läänemaailma silmis maha kiskuda,' nõudes pidevaid „skrimimisi", et sel kombel DP-sid •läänlaste silmis natsideks Või natside käsilasteks tembeldada. UNRRA liikmesriikide otsusel võis toimuda skriinimine ainult ^ühekordselt-. Kõik teistkordsed skriinimised olid illegaalsed, peamiselt kohaliku UNRRA . juhtkonna ja US sõjaväe DP ohvitseri- oma poliitiliste tõekspidamiste tulemusena. Need illegaalsed „skrii nimised" olid väga põhjalikud ja hulk põgenikke oli sunnitud DP laagrist lahkuma ja ulualust leidma "Saksa majanduses. '.•SKRIINIMISED : 1 ..: Olin tollal1 tõlgiks US tsooni mus-terlaagris Kassel-Beftenhausenis ja mulle 'juhtus kogemata kätte UNRRA liikmesriikide direktiiv „skriinimiste" kohta. Võtsin selle aktidest välja ja. sellega sõitsid üks eestlane ja üks lätlane1 mootorrattal US tsooni UNRRA sõjaväe DP ohvitseri peakorterisse Frankfurti ja illegaalne skriinimine pandi seisma silmapilkselt, telefoni teel. Kahjuks ei. olnud - enamus DP laagri baltlastest juhtkond sellest dokumendist teadlik. Siinkohal oleks vajalik tänutUndes meenutada meie laagrite komiteede, tsooni keskkomiteede, Eesti välisesinduste ja ka üksikisikute lakkamatut tööd, et avada maailma poliitiliselt pimedad silmad. Ilma nende inimeste panuseta oleks UNRRA meid varem "või hiljem Siberi teele saatnud. IRO ellukutsumisega juunis, 194.7 võis DP-de ametlik väljasaatmine lääne-riikidesse alata, sest N. Liit ei kuulunul IRO koosseisu. AUSTRAALIA HUVITATUID) Üks esimesi riike, kes DP-dest oli huvitatud, oli Austraalia. Valitsus kutsus ellu nn. -„Australian Schema", mille alusel taheti maale sisse tuua 18,000 DP-d, perekonnaseisult vallalised,, kuna puudusid vajalikud perekondade elukorterid. Valitsus oli DP-de. suhtes siiski väga skeptiline. Parema informatsiooni saamiseks saa-deü immigratsiooniminister Mr. Caldwell Saksamaale, et oma silmaga näha neid 3) järgu „inimloomi", keda tunti DP-e.nime all, - Minister Caldwelli esimeseks peatuseks oli Bremeni Area IRO peakorter, kus töötas IRO; II klassi ametnik, endine R.akvere Ühisgümnaasiumi eesti keele õpetaja Ellen Põldre. ja astus ühendusse vastavate isikutega Canberras. Tuli ametlik; kutse koostada nimekiri 30 lätlannast!" Viga tuli parandada, kuid aeglaste pos-tiolude tõttu jõudis Canberra parlament ette ja „Australiah. Schema" oli vastu võetud ja seaduseks tunnistatud. 30 BALTI NEIDU Vahepeal hakkasid lätlannad oma nimekirja koostama ja ajapuudusel leppisid kolme balti neiud kokku, et koostavad hoopis nimekirja 30 balti masinakirjutajast. See nimekiri sai omale nimeks „minister's Ust" ja sellel seisis 22 nime, nende hulgas 5 lätlannat. ja 1 leedulanna. Minister VList"-.oli. sedavõrd võimas dokument, et selle üle ei olnud võimu isegi mitte Austraalia Immigratsiooni Komisjonil; Üks väike näide sellest: Olin tollal IRO peakorteris Heidelbergis Arve Divisiooni Reimbursable osakonna, juhataja, mille ülesandeks oli koondada andmed US tsooni ulatuses tarvetest, mida Saksa majandus kulutas DP-dele ja mis arvestati maha Saksa sõjavõlgadest. Osakond sündis koos IRÖ-ga ja kogu töö oli uudne senisest tegevusest. Mind ei tahetud sealt ära lasta mitte mingi hinna eest. IRO direktori ja Austraalia Immigratsiooni Komisjoni direktori ühisel otsusel saadeti mulle telegramm Austraalia Immigratsiooni Komisjonilt, teatades, et mind ei ole vastu võetud põhjusel,, et ma põle masinakirjutaja. Läksin siiski- komis joni ette ja ütlesin, et olen ministri nimekirjas ja selle\peale kutsuti välja komisjoni direktor; kes vabandas halva nalja üle! (Canberras ei saanud . minust siiski masinakirjutajat — vaid pandi kohe arveösakönda). ,,General Stuart Heinzelrnann" oli sõjaväe laev ja seal valitses ka sõjaväe kord. Pidime olema kajutis kell 9, voodis kell 10 ja magama kell 11. Meil oli ka oma MP (Military Poli-ce). Nii mõnigi võttis oma ülesande liiga tõsiselt ja ühel öösel kell 3 äratati mind, et Oleksin tõlgiks laeva-kohtus. (Tegemist oli lätlaste ja eestlastega — valdasin mõlemaid keeli, i Kaebeoluseks oli uks 'noor purjus-• neegripoiss, kes oli Port Saidis pum-! meldanud ja laevale naastes torma- j nud ühte tütarlaste kajutisse ja suudelnud uksele; kõige ligemal magavat neidu. Neegrit enam vabaks ei lastud. Ta istus pogris kuni laev jõudis USA-sse ja seal ootas teda US sõjaväekohus! eil oli ka oma komitee, kes andis välja blületääni „Suvenir. Edition 1 st Sailing to Australia". Eestlaste esindajaks oli endine Petseri Ühisgümnaasiumi matemaatika õpetaja kadunud Valter Põder. ..General Stuart Heinzelmanrii' pardal sündis ka praegune Sydney „Eesti Meeskoor Austraalias" (EMA)' Elmar Saarepere taktikepi all. Esimene harjutus leidis aset kusagil Vahemerel 6. novembril 1947 a. Üldine meeleolu oti rahutu ja när-isiälestaväd vaikses leinas : ^ ja EVARD SERGO IRMA ja OLEV KIVIOJA TIlU ja HELMUT ANNIKO : 'URMAS ja TOOMAS ANNIKO ILSE PÄRN Calgarys ARMAST PALJUKANNATANUD VENDA sünd. 9. sept. 1907 surn. 21. nov. 1977 maetud kodumaa mulda Rõhub kivina südamel paratamatus, elu on tõelikus— halastamatus (Joh. Barbarus) ALMA.PURRES sisustasid (ymalqfeenisfusf Peetri kirikus II Kristuse tulemise püha jumala-viline. Sõjaväe kord oli tulvil ^^ff* teenistus Peetri kirikus 4. dets. kujü- Limits" DP-dele ja meie ei olnud ra- n e s eriti pidulikuks koostöös Rajahul sellise; vanglaeluga, kus mingit meelelahutust ei olnud. Isegi toitu ei tohtinud me söögisaalis! välja tuua. Olin 'üks neist õnnetutest, kes. 28 reisipäeva kestel käis söögisaalis ainult 3 korral! Ja mul oli ääretult kahju neist vapratest kaasreisijatest, keda kinni nabiti mulle leivapala toomisel ja pidid karistuseks laeva värvima tohutul palaval ajal. Nad päästsid mu kindlast näljasurmast e- tuhat tänu teile, kus te iganes olete! ' (Järgneb) leidjate lipkonnagä. Lipkönna hellakesed ja vanemgaidid Susan Valvuri juhatusel laulsid altari ees. Hellakesed süütasid küünlad, pidasid palvuse, ja lugesid piihakirja. Mängis vaimulik orkester Iriga-Pia Korjuse juhatusel. Rajaleidjad koos koguduse õpetaja Oskar Puhmiga ja lipkonna vanema Ene Rungega järgnesid kirikusse tulles eeskantävale lipule ja asetusid esimestele pinkidele. Õp. 0. Puhm võttis elava tule altari küün- Vally Johanson, jlalt J a andis selle edasi hellakestele, Pia Kõrile jä Liisa Kaldile, kes süü-kr ist HEISFLAADID JOULUKINGIK! .10-15%' hinnaalandusega etserribräst-31. detsembrini 1 Hinnale lisandub Önt. müügimaks 1%. Postiga tellides saatekulu .50 f. plaadilt. E1E E Ü talituses Broadview Ave. Toronto. Orit. M4K JOHNI. SOOSAAR, CA. Chartered Accountant Sette 600, 55.Uniiversity.Ave., Toronto, Ontario, M5J2H7 Tel. 862*7115 tasid küünlad kui lootusetuled kuuskedel. Pärast jumalateenistuse algust ja laulupalvet hellakene Vivian Oder pidas palvuse ja Ingrid Kivi luges pühakirja mida. kogudus püsti-seis tes kuulas. Altari ette rivis tiinult hellaksed laulsid „Armas Jeesus avita". V :• õpetaja O. Puhmi jutlus oli rajatud pühakirja sõnadele ,.Parandage meelt; sest taevariik on ligi tulnud". Selle alusel ta peatus gaidluse liikumise ja eriti rajaleidjate tegevuse juures, kes on tõelised tee või raja otsijad ' tänapäeva ühiskondlikus elus. Tundke iseennast, püüdke vaadelda oma elu ja käitumist kõrvalseisja isikuna. Tänapäeva .tehnika annab selleks häid võimalusi. Parandage oma puudusi ja olge uhked oma rahvusele. Vanemgaidide koor laulis 2 laulu ..Rändaja kus on ,su kodu" ja „Helde isa taeva' sees", altari ette rivistunult. Vaimulik orkester mängis preluu-diumi „Esimesed jõulud ja „Meie kolm •küi.^ngät"; oratooriumi „Oh tulge kõik usklikud" ja postiuudiumi ..Kuulutaja ingli laul. Rahvast oli kirik tulvil. Magu see on saanud igä-aastaseks traditsiooniks,. korraldab Kitcheneri Eesti Selts ka tänavu laste jõulupuu koosviibimise.. Jõuluõhtu toimub 18. dets.: 1977 a. kell 15.00 Seedriörui. Kavas on Jõulukõne Juta -^Nõm-' mik'ultf ühislaule ja mitmesuguseid noorte ettekandeid. Peale ettekannete külastab Seedrioru ka pesueht jõüluTanar kes jagab kinke- ja mai-ustusepakke kõigile, kes seda äratee-ninud on, . Lõpuks on ühine kohvilaud kõigile koosviibimisest osavõtjaile. Kohvilaua eest hoolitsevad K. E. S. juhatuse daamid. Samuti korraldab K.E.S. ka tänavu Uue Aasta vastuvõtu peo. Pidu toimub 3L dets. Seedriorul, algusega kell 21:00. Tantsuks mängib Georg Utan orkester. Kitcheneri Eesti Seltsi daamide poolt korralda takse rikkalik õhtusöök, kohvi' ja karastavate jookidega. Uue Aasta saabudes vahuvein. Laudade ettetellimine koos pääsmete lunastamisega juhatuse liikmetelt kõige hiljemalt 18. dets. 1977 a. Selts loodab liikmete rohket osavõttu mõlemast üritusest — see oleks ainukeseks tänutäheks korraldajatele nende töö eest. • lil koosolek Torontos peeti 26. nov. Baiti spordijuhtide nõupäev leedu kiriku kõr-valruumes, kuigi Mr. Bielskus ei saa-nud lume tõttu kohale tulla Clevelandist. Koos olid 5 lätlast, 2 leedulast jä üks' eestlane. Arutati Balti spordi .tulevikku, eelmise aasta, tegevust, soovitati, edaspidi korraldada võistlusi lähemate asukohtade kaupa, nagu Toronto/Cleveland, New Yorll ja ümbrus, Ameerika keskriigid ja Läänerannik.. Eriti tugevad on leedu spordiklubid. Sai teatavaks, et leedulased korraldavad 1978 aasta juulis ülemaailmsed leedu spordipäevad Torontos nädalase kestvusega. Selleks on üüritud OlümpiUm Spordihall ja Austraaliast lendab siia 150 sportlast koos perekondadega. Samuti " tuleb sportlasi Vene.züeelast, Brasiiliast, Euroopast jne. org.-de toetustega. Võrkpallureid on leedulastel üle 600 jä sama suur hulk mängib korvpalli. Nädala jooksul toimuvad kõik" spordialad ja ka eestlasi on kutsutud pealtvaatäjaiks. Kä lätlastel on hulk endisi spordiveterane spordiklubide juures tegevuses, et aidata kaasa noorte tegevusele. Täielik Balti; Spordiliidu koosolek on ettenäh- '" tud 11. detsembril Torontos.. Tulge tutvuma uue soome juukšuri-äriga 658 Sheppard Avenue West (Sheppard—Bathurst) Toronto, Ontario TELEFON 638-2746 0 Teadaanne pensionäridele Klubi jõulukoosviibimine toimub neljap., 15. dets. kell 2.30 p.l. Eesti Maja suures saalis, millest klubi liik meid külalistega palume osa võtta. Jõulumeeleolu loomiseks palume kaasu tuua kinkepakk..$1.50—$2.00 väärtuses. : i w * M " s r " i m uu ui 5463 Yonge $tM Wi(Iowd@leB Önti (Finchl lähedal telefon 222-7571 : SOBIVAD JÕULUKIMGID OSTATE MEILT: suur valik soome klaasi,ilusaid ehteidy küünlaid, j küündajalgu jm. JõüLUDEKORATSIOONID. MÜRDMAA^SUUSAD ja suusavarustus Võtame vastu teUimisi jõulusinkidele ja -kalkunitele Pagärisaadused (ka Rooneeme leib) ja delikatessid TIIBKLAVlERID — PIANIINOD Petrof, Blutjiner, Forster, j.t. Uued ja renoveeritud. Kitarrid, akordionid ja teised MUUSIKMIISTAD ÜürimMe. mm house of music Ltd. 353 Queen St. W., Toronto 133, OP* Tel. 363-1966 nauaa \ |
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-12-09-08
