Meie Elu = Our life, April 21, 1978

              NATIONAL LIBMRY
395 Wellington Str,
OTTAWA. Ont. KLA 01^
„Meic Elu" toimetus ja talitus Eesti
Majas, 958 Broadview Ave., Toronto,
Ont. M4K2R6, Canada © Tel. 466-0951
Tellrmiste ja kuulutuste vastuvõtmi­ne
igal tööp., kl. 9 h.-5 p.I., esmasp. ja
neljap. kl..'9 h.-8 õ. Laup. kl. 9 h.-l p.I.
Tellimishinnad,Kanadas:, L a . 00
6 k: $12.00, 3 k. ^8.00. USA-sse: 1 a'
323, 6 k. S12.50, 3 k. $8.50. Ülemere-maadesse:
Il a. ^26.00, 6 k. §14.50, 3 k
$9.0'0.
. Kiri- ja lerinuposti lisa: Kanadas ja
USA-s: l a. 113.50, 6 k. $6.75. Üleme-remaadesse::
1 a. |2350, 6..k. 111.75.
üksiknuniber .40^. / :
Kiiulutushiniiad: 1 tbll ühel veerul:
esiküljel |3.75, tekstis |3.50, kuulu-auste:
küljel |3'.25;'
Second Class Mail RegistratUm No, 1354.
„OUR LIFE" - „ME1E ELU"
— Estonian Weekly. Published by
Estonian Publishing Co. Toronto
Ltid., Estonian House, 958 Broad-view
Ave., Toronto, Ont. Canada.
M4K 2R6 © Tel. 466-0951
'Toimetajad: H. Rebane ja-S.
Veidenbaum. •
Toimetaja New Yorgis B. Par-min£
i, 473 Luhmann Dr., New Mil-ford,
N.J., USA. Tel. (201) 262-0773
^ „MEIE ELU" väljaandjaks on",
Eesti Kirjastus Kanadas..
^ Äsut Ä. Weileri algatusel 1950.
Nr. 16 (1471) 1978 REEDEL, 21. APRIIX5L-FRIDAY,^^A^ XXIX aastakäik
. Eels'eisvatel Eestlaste K.esknõukogiviv?:nadas. va tõcnäclikuJl võimalus valida poolssa-
:ja.;kandidaadi.-vahe!.- Esialgseks;-tähtpäevaks-pii' kanäi.da"?.te'seatiid üies 47, kuid nüüd on enamvähem kindel 3--4
-iiue-kandidaadi iisandumiiie. Valida tuleb. 45, ja juhul, kui rohKem kandidaate ei oleks esitatiidj - oleksid • valimi-
• se-d ära jäänudr-.•-;'^.• •,••••.•:•-••';:'• ^ ^ -.,;-'--;
. uivN 10-da koosseisu valimised^
.kiViihiiaii väi ja EV 60. aastapäeva tä--
hh[aniise; puhul, jay kandidaatide
ii'csscadinise -tähtpäevaks määrati 3.
aprill.' NaguV viilimiste peakomitee
hiljuti teatavaks tegi, saabus 3. april­liks
.47 kandidaadi esitam.ise kirja.
Seda iioeti väheseks, et' valimistele
asuda. Samaks ajaks' oli saabunud;
Varieouverist kirjalik sooviavaldus,
et kandidaatide ülesseadmise täht­aega
t-uleks pikendada, kuna seal ei
pidud veel jõudnud valmis valirhis-kirjadega^
ülesspadrnise tähtaega pi­kendati
kuni 24. aprillini.; •
Valimiste peakomitee oleks teatud
raskustes,, kui 24., aprilliks ei saada
kokku; vähemalt 50 kandidaadi esita-miskirja.
Valimiskorra kohaselt lä­heb
EKN koosseisu 45 kandidaati.
Kui neid on 50 või rohkem, korralda­takse
valimised. Kui neid on vähem
kui 50 ja rohkem kui 45, siis seistak­se
küsimuse. ees, mida teha, kuna
väike kandidaatide arv toob valima
vähe hääle
EKN Valimiste Peakomitee esimees
Ermi Soomet
kus on praegune EKN juhatus tervi
kuna. Praegusest EKN koosseisust
kümmekond liiget ei kandideerivat.
Uute kandidaatidena pHa esile ker­kinud
mitmeid, silmapaistvalt aktiiy-
Kuuldavasti kandidaatide nimesti- seid noori, nagu EÜS praegune esi-
Pices Jaak Ki\ik ja iilikooli lõj Jlav
poor jurist, Johannes Järvalt; luniud
hJibkonnatcgejane Tõnu Tõ.vne, T
E.S.. Lasteaia komitee c^simees/Maido
Musta, Roland Amolinslj.t. '.
Seekord tuleb kandidaate ka Lää-.
nerannikult.' -
Valimiste peakomitee .koosolekul
olevat sõelumisel olnud ka nende
eestlaste nimestik, keda valimiskor­ra
par. 3. teise lõike ja eriti punkt c
kohaselt ei tuleks vafijate üldnime­kirja,
võtta. Selle loike kohaselt „Va-üjate
nimekirja ei;võeta isikuid, kes
a) Kanada või Eesti Vabariigi õigus-sätete
järgi ou kaotanud hääleõigu­se;
b) kuulusid või kuuluvad organi­satsioonidesse,
mis eitavad koramu-nismiyastast
võitlust, c) kelle tegevus
on vastuolus Eesti Vabariigi taasta­miseks
-peetava võitlusega. Neid ei
, saa ka ülesseada EKN liikme kandi­daadiks".
Johan Holbergi viimne teekond. Ees õp. Andres Taul. Korn! Sakala leina
looris lipp auvalvega. Puusärki kannavad Mihkel Hansen, Einar Heinmaa,
Udo Petersoo, Juhan Toi, Albert Mägi ja Kalju Töri. Foto — 0. Haamei
L.
0 ••
Iphan Hölberg maeti laupäeval Torontos Mount Pleasant kalmistule.
Vabadussõja kangelast, riigimeest ja populaarset seltskonnategelast saa­tis
tema viimsele teekonnale hulk kaasmaalasi Ja lahkunu sarga juures
üteldi tunnustavaid
. Montrealis valiti 53. aastane ajale­he
omanik ja toimetaja ClaudeRyan
liberaalide juhiks, kellest loodetak­se,
et ta peab asendama järgmistel
valimistel 1980. a. separatisti Rene
•:/,Reede; Õhtul oli.leinataUtusele Va-liä
Andrese kirikusse kogunenud ma-tüselisi
üle paarisaja, nende hulgas
kadunud abikaasa Marta, tütar, Ire­ne,
yäimehed, lapselapsed pere-kon-dadega,
akadeemilised yennäd Korpi
Sakalast kus ta oli auyilistiane, E.
V.parlamendilükmeid, endisi sõja­mehi,
; seltskonnategelasi, sõpru ja
Johan Hölberg sängitati mulda
Mount Pleasant kalmistule oma tüt­re
kõrvale.
ase
. N. Liidu president L. Brezhncv on ;
ületanud 71. eluaasta piiri. Ta para­nes
just talvisest haigusest ja asu.s
Siberi reisile. Tal on nõrk süda, põeb
kergel kiljul leukeemiat ja mitmeid '.
teisi haigusi. S
L.Brezhnevi peetakse. poliitiliscH.
tugevamaks meheks ;'Soveli \aliIsu­ses.!
Kuid taile on tekkinud, oposit­sioon,;
kes; nõuavad, et temal kui
haiglasel mehel tuleb tagasi astuda
ja teha ruumi noorematele ja jerve-matele.;
Nii on mitmed vanemad
kommimisthkud juhid sunnitud oma
kohtadelt poliitbüroo otsusel vana­duse
ja haiguse pärast lahkuma. See
on uus, nähtus. Varem seUiseid kõr-;
valdamisi '-ei esinenud. Praegune L.
Brezhnevi am|etlik asetäitja j a Jä-.
hem sõber on 71. aastane Andrei Ki-rilenko.
Ta jätkaks L. Brezhnevi.po­liitikat,
kuid; tema vanadus ei \-õi-malda
tal alaliseks, asetäitjaks sa.-v :
da. Arvatakse ,et tema mantli päri- •
vad, kas siis 60-aastane Feodor Ku-lakov
või siis 55*aastane poliitbüroo
liige ,,Grigori Romanov. Kuid tema
opositsiooni hulgas on mehi, kes '
nõuavad praegusest .detente poliiti-kastTöobumist
ja rünnakule asunust
kapitalismiK^astu. Ennustatakse ise­gi,
et tuleb äge võimuvõitlus..
Levesque peaministri kohal. Tal-sei-! tuttavaid-paljudelt/elualadelt,
sab. ees aga enne pikk leekond, sest j Rohkete lilledega piiratud puusär-ta
ei-ole Quebeci provintsi parlamen-i^j juurde kanti auvklves Korp!. Sa-:
' DeviTs Elbow: suusakuurordi kasu- ;se kaasa uue 29. juuli kuupäevaga,
tamise luhtuniine Võidupühal-jaani- In/Iöödunud nädalal peetud koosole-päeval
kavatsevateks pidustusteks
teki tas i|rituse korraldajatele mure­sid
uue asukoha leidmiseks. Kartus
oli kas asjast üldseasjagi saab, sest
ajalised ja kohalised alternatiivid ej
paislund just roosilistena. Teatud
lootus oli, et ehk saab Võidupüha
ja Killamängüde pidustuse läbi viia
meile juba varem tuntud Hprseshoe
Valleys. See polnud aga võimalik.
Omanik, WilFem Lohuaru, aga juhtis
kohaotsijad leedulasele kuuluvasse
suusakuuroti Moonstone's, üiis ka
osutus kõige parei;naks alternatii­viks.
Teisei^alternatiivina oli kõne all
Trenfi ülikool Peterboros, mida
oleks saanud ainult hilissuvel. Moon-stone'i
valimine pidustuste uueks
asukohaks ei olnud seega raske. Pea­küsimuseks
oli millal seda teha.
Killariiiängude juhatus-arvas ;.väi-
. kcs.e: ülekaajuii,. et jparimaks ajaks.
on 2; september.: Sellepärast tehti-
: jscilc järele teleforiiline järelepärimi­ne
; maakondade esindajate juures.
Jäilegi oli enamus sügisese alterna­tiivi
poolt. Siis tuli üks eraviisiline
kiri Rootsist, milles teatati, et Root­si.
eesti.-skaudid ja gaidid ja paar­kümmend
noortesõpra kavatsevad
.tulla. Kanadasse- pärast suurlaagrit
Lakewoodis5.---16. juulini. Organi-
.seeritud reisugrupp pidi jõudma. To­rontosse
pühap., 30. juulil. Sellepä­rast;
võeti Stokholmiga paar telefoni­kõnet.
Reisugrupi Toronlosse jõud­mise
aeg muWdeti. reede, 28. juulile,
niis andis võimaluse ;Killamängude
aja ettetoomiseks 29. juulile.- Nüüd
helistati uuesti maakondade esinda­jad
läbr, millest nähtus, et minnak-kala
ja Toronto; Eesti Võitlejate
Ühingu leihalooris lipud. . •[
"õiDetaja, Andres Taui rajas oma
kuga kinnitati lõplikult see kuupäev..
24. juunil "ei-, ole võimalik üritust
efektiivselt - läbi• viia liigselt lähedal-oleva-
aja tõttu. Mooristone on veel
tõenäoliselt; aprilli: lõpuni lume all,
mille tõttu. pole võimalik maastiku-lisi
üksikasju; lähemalt uurida. To­rontos
on Võidupüha ajal. Karavan
Jä ;seile nädala lõpul Seedriorüs su-veharja
pidustused. Mitmed kesku­sed
soovisid yõidupüha ja jaanipäe-,
va lokaalset tähistada. Väga . oluli­seks
motiiviks 24 .juuni kuupäevast
eemaldumiseks oli -aga ka ühe ring-
Iconna resolutsioonid ja ' lugejakir-
: j^d..;-,.- ^, ;.•
Uue, 29-. juuli kuupäevaga; saavad;
diliige ja kõigepealt tuleb tal pääse
da parlamenti. Kuid arvatakse, et
tema esimeseks ülesandeks on väl­jaspool
parlamenti- võitlus Quebeci'jj^2;|J5|>gy3g ja emakeelse vaimuliku'
provintsi jäämise eest Kajada föde- ^^^g : laulule — Jumal õn: igäve-ratsiöoni.
R. Levegque valmistab et- l^e, inimene on: kaduv .. .kõneldes
te 1979.- a.. rahvahääletust Quebeci 'kadunust' kui Eesti' suurmehest. kes
lahkumiseks löderatsioonist. C. Ryan
sai 1748 hä.alt, kuna tema oponent
parlamendiliige Garneau sai ainult
oma elust nii palju pühendas'oma
rahvale, lõpetades palvesõnadega:
„Su;üle Jumal valvaku.-.,"
: Oreli helides kõlas meie hümni pü­halik
vumane salm..Selle järele To-
' I ronto Eesti Meeskoor laulis kadunu
•väimehe Harry Toi juhatusel -^Püha,
>üha....";'\;. ••;;••' ••:;•;•, ;'J^''
• Järelhüüdeid ütlesid Korp! Sakala
•esimees Einar Heinmaa, meenutades
USA välisministeeriumist kuulub, kadunu^ elukäiku, Eq^ti KorDoralsi-
Qonide Liidu presideeriva korporat-.
Johan Hölberg sündis 20. veebrua­ril
1893. a. Sangas, Pärnumaal, põllu­mehe
peres.;
; Lõpetas•1914; Pärnus gümnaasiumi,
i atkates: see j äreie bpihgüi d Peterburi
ülikooli õigusteaduskonnas. Kuid ju
'•a 1915 .;saadeti ta mobilisserituna
kaardiväe Pauli sõjakooli "ja seaii
u-pnikuks ü'endatuha - rindele, .kus ta
võitles; :kuniT918. a. Pääsenud läbi
mitme: rinde tagasi kodumaale järg­nes
Vabadussõda, millest Kadunu
osa;õvÕLtis 1. Ratsapolgu 1. eskadroni
ülemana,-tõustes seal rittmeislriko;
(kapten). Ta vaprust ;hindas.ülemju­hatus
Vabadusristi II/3 annetamise­ga.
Pärast s.õda lõpetas ta Tartu Ü!i.
ise taga
rmnaalt Riigikokku, kuhu vaHli ta­gasi
kõikidesse koosseisudesse, kuni
saabus iseseisvuge katkestamine Ve­nemaa
poolt. Viimases parlamendis
kuulus ta Riiginõukokku.
1927/28 oli la Jv Tõnissoni kabine­tis.
. kaubandus-tööštusminislriks.
1944,-enne põgenikuteedele asumist,
nimetas p'residendi aseiäitja J. Ulu­ots
kadivnu sõjaministriks, jäädes
pärast j-..' -üluoisa.surma,...küi: Valimis,
ko:iu valis.,/presidendi' asetäitjaks
Riiginõuk. esimehe A. Maureri, pea-,
ministri asetäitjaks.
Paguluses oli ta Saksamaal USA
tsooni keskesinduse liikmeks, oli
kooli 1923 õigusteadlasena Ja siirdus Balti koostöö organiseerijaid jne. Põ-advokatuuri,
tegutsedes. Tallinnas .genikuna asunud: Kanadasse, • nii
Vene. okupatsioonini vandeadvokaa-RVN esimene esimees Ja tegutses
dina. .Liitunud üliõpilasena; Pö]lu^ kõikjal, kus oli võimalusi-EtiSti eeiU
meeste Kogudega,; valiti ta 1923 Vi- väljaastumiseks.'
•et neutroonpommi keelustami-sl
.nõudsid.ÜSA LRO saadik A.: Young
:ja ÜSÄ\SALT läbirääkimiste peade-mistamine
ei ole rnoraalsetel ^põhjus­tel
soovitav ja et Moskva peatab siis
oma suure lõhkejõuga ^'esinikupoiti-mi
valmistamise.
Killamänaud kujuneda maadevaheli- ^ ^ ^ ^ ^^^^ Warnke.; Nad veensid
seks ürituseks, millele on eriti-^palju Presidenti, et meutroohpommi val-oodata
noori.; Teadaolevalt;ei ole sel
ajai ühtegi; teist suuremat kokkutu­lekut
ja; puhkustel olevatel eestlas-
. tel on hõlbus ka päev või kaks
Moonstones viibida.; Kuna: Rootsist.
1 u 1 eb Killamängudele III Ülema.ailm-sete
Eesti Päevade peakomitee esi-inees
Richard Norye 11, siis ongi; teda
palu tucl pidustuste peakõnelejaks.,
kes ka onia nõusoleku pn andnud.
Nprvelli siinolekut tahetakse ära ka­sutada
kä-; laiemaks aruteluks selle
suurkokkutuleku läbiviimise kü
muštes. _ •
Möödunud nišdalal peetud Killa­mängüde
koosolekul arutati kavali­st
küsimusi ja kinnitati Ain Allase
poolt kavandatud ürituse märk. See
ku j u tab enesest laulupidude puhul
kantavate märkide linte, sümbolisee­rides
maakondi, mis on .ühendatud
üheks eesti rahvaks.
siooni Rotaha- esimees Enno A.^u)-
E.V. aupeakonsul Ilmar Heinsoo, kes
Johan Holbergi iselocmustas\- ku
head eestlast Ja suurt rahvameesi
kelle- võitlus Ja l o o olgu eeskujuks
meie'noortele. E.' V. .pariamehdiliik
mete-ninfcl Mihkel; Hansen, rõhuta­des
- kadunu kindlat;, konservatiiv-set
ideoloogiat, -EKN-i esimees Ude
Petersoo tõstis Oma iärelhüüdes esi-
!• Välisvõitluse Nõukogu esimest esi
^..ÄiÄmmKLUB! meest aastatel 1952—53. Toronto Ees-neljapäeval,
27. aprillil kell 8 o.
Eesti Majas laudkonna vestlus
meie mQs''
c-trg;
Taiipäeval: 29.; aprilli! k,Gll 7.õbtü! .Peetri: kirikus.'
• S
KORDUSETENDU
, 28. aprillil kell 730 õhtul Eesti Majas.
T.E.Š. Täienduskoolid
Vestlusest osavõtjad:
LEPIK,: J. OINUS,:-M. JOASAAR,^
;;j..ROAN0 ja E.;iCURIS. j ;;
TERETÜLNUDl ;
ti 'Võitlejate Ühingu ja Võitlejate
Ühingute Liidu poolt ütles järelhüü-de
esimees Kalju Tori. .
Leinatahtus, kus orelimuusika
eest hoolitses dr. Roman Toi,; lõp­pes
K. • Türnpu" lauluga „Rekviem''
meeskoorilt.
.Ärasaatmine toimus- kirikust lau­päeva
hommikul, kus järelhüüdeid
ütlesid veel Eelix Allik ja kadunu .sõ-jakaaslane-
Boris Leeman.
'^T e g e V a d:• Moortekoor IJOOTUS Charles Kipper'! .juha--.:,
tiisei, vaimuliku orkestri trio Inga Korjuse juhatusel.
Flöödisolist Leelo Valdšaar.
Kalev Estienne Eliitrühma Maailmareisi heaks
KERSON
VALIKRÜHMADE
MeljapäevaL 27. aprilW^^^
• ,,eENTRAL TECHNIeÄL'-^;•kooH auditooriumis,; ' ,
/. 725.Bathurst Str., Toronto. ^ • ;,;•.::-• i . -
Sissepääs $5.00. õpilastele • jä ^pensionäridele |3.00. Püetid müügil .
Eesti Abistamiskomitees, Mt. Pleasant .„POKO's" ja võimlejatel
ROYMADALVEl
klaver, viiul, flööt ja tilummid.
l, 30. aprilhl kell 4 p.I. Eesti Maja suures saalis,
Pääsmedp.50, õpilased §2.00-
Akadeemilise Kodu
Laupäeval, 29. apr. algusega kell 8 õ. Tartu CoM^^^ |
Kavas: Vanu üliõpilaslaule akadeemiliselt kvartetilt,
Ülo Isberg, Urmas Migur, Andres Raudsepp ja
"..Andres. Tork..'.',•-:, ;
Tantsuks mängib Harry Liivi orkester. ' I Sissepääs $5.00 isikult. Palun tulge värvides. ;