1980-10-30-05 |
Previous | 5 of 10 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
,Meie Elü" nr. 44 (1602) 19S
• xm
Vabadusraadio
sbadab Eesti$se
I raamatust
I DX ca EO ca Eä EO os cn aa oa rai na m m na cn aa ea tea ia m ta ta m tn Ei ta CBI aa tfa
PUBUCATIONSCANADA ' :
RO.Boxl98S,SfationB,OTXW^ KIPGCIG
Please send me more infonmtion on ^^^^
l • • .Ejcplanation:: V #16 • , ^
j ; V. Highiights'" . -#17 • ; ^ . .
a Please alsoaddmynametothe mailing list •
0 . I^SmP • o » » r i » f l » o » o » » » « i e ö « « a « « « « « * » « . . » « . . . « . . » . . « ' . » . t » » « 9 o . i » « > » o o o « , . e . . J o o o » o . » i » o D 8 o o D . »»
11
i
a
a
0
D
II
If they are nöt available atyour
postoffice please seEid, tWs coupoa
Sö'e(S't ....o Apt. #
: ('at\'/'Ibwn.:...-.....; Ftw..;.....».....;........-.;.;.....;..
, Postal(!:ode..w...„..,„..„.o..v..o........,.,.........,..v,......i,.^
J: I BB oa s a ta as taj OID oa SD taa aa isa eo towa ca eas õo su os isn cn tn ta ta pa tn ca i
, Saatsin, aasta tagasi lühikese ja
kriitilise sõnumi Kitcheheri Oktober-festi
kohta. Tahaks seda sel aastal
pisut täiendada ja kui võimalik —
ka tasakaalustada, ütlesin, et Okto°
berfest on kujunenud suureks äriliseks
ettevõtteks, mis sadadelt tuhair|-
detelt ameeriklastest külastajatelt
palju raha Kitcheneri toob, kuid nü!-
lest tavaline kohalik elanikkond
enam osa ei võta. Müncheni Oktober-festiga,
mis pidi olema eesl^juks,
pole muud midagi ühist kui jitnult
nimi. Ka korraldava organisatsiooni
hulgas pole enam leida isegi saksa-i
päraseid nimesidki, õllelaua laul^
õhutatakse küll laulma saksa keeles,
kuid see viib otse kõige koomilisemate
situatsioonideni, sest keelt ei osaf»
ta ja laulu sõnu õieti väljahääidada
veel vähem.
Jään selle juurde mis mullu öeldud,
see on 'kõik õige. Äga fakt ori
see; et oma ainult tosinikond aastaga
pn see oktooberfest kasvanud pt-se
uskumatult suureks etteivõtteks.
Tänavu .arvestatakse väljastpoolt külaliste
arvu juba ligi poole miljoni-peale;
peamiselt Ameerikast. Pole midagi
imestada mis on ieaktsioori isegi
kõige kaugemais Ameerika paikades
kui ainult 'Kitcheneri nime nimetada:
,>Ahaa, Oktoberfest!". Jääb
vaid küsiida kuidas see kõik alguse
sai ja mispärast? Mäletan mõndagi,
sellest päris isiklikult.
VOOmLÜKKAMINE :
Selle idee algatajaks oli „Great
Dane" (ise küll lühike ja ümmarguselt
paks mees) Richard Hermansen.
Enne seda katsetas ta ka mitmete
teiste ideedega, mis esialgu läksid,
kuid siiski varsti tõid tüdimuse. Sel
ajal oli ta Waterloo Lutheran Univer-sity
PR (public relations) mees ja tema
ideed olid seotud ülikooliga, mil-
Mle tõttu nende £irengutlähždalt nägii^
ja ka Hermanseni ennast üpris häst|
tundsin. Esimene tema idee oli jää-kameval,
Quebeci eeskujul. See hjäik-kas
Waterloos päris hästi minenya.
Isegi ju tolleaegne Waterloo Eesti
Üliõpilaskond võttis elavalt sellest
osa, tuli oma j ääskulptuuriga kunagi
isegi auhinnale. Praegune EKN esi|-
mees Udo Petersoo, abipr^ost Tõnis
Nõmmik ja paljud teised seHeaegsed'
üliõpilased peaksid seda veel hästi
imäletaima. Aga millegi pärä^st Quebeci
taolist iioogu sellele sisse ei läinud
lõpuks kogu ettevõte suri välja.
Siis tuii Hermansen välja
kummalisema ideega, mille mäletajaid
1960-ndatest aastatest ka veel
peaks olema. „Bed-Pushing"! See
idee ei pärinenud vist mitte kustki
mujalt "kui ainult Hermanseni enese
'kujutlusvõimest. Voodile pandi väikesed
rattakesed alla; ka poiss ja
tüdruk sisse, ja siis lükati seda voodit
suure karjaga ühest ülikoolist
teise keset talvist teed, Londonist
Waterloosse jaWaterloost edasi Torontosse
jne. Nähtavasti H-i idee oli
seda üle kanadaliseks teha, kuid ei
võtnud vedu, kuigi päris mitu aastat
ajakirjandus ja muud meediad seda
suurelt oma uudistejanus ära kasutasid.
(Isegi „TimeMagazine"). Her-mansenil
eridal läks midagi üljkooli
administratsiooniga sassi ja ta löödi
paugupealt minema;
' ' serdid koos kaugelt tulnud solistide-
: ga, nüüd ka uues kultuurihooneSi ko-f...
,^ .ihalikui>tea4r^iö4öndusedi s n i i^
3vÄ Flied^troäus''^^ K^^
kordselti Pileteid muidugi kohati eel-õhtulgi
raske saada.
Ja siis Oktoberfesti paraad. Olen.
seda viimaseil aastail vaadanud ainult
TV-st, kus ka paremad palad
edasi antakse. Seekord läksin välja,
olin ühel kõrgema hoone katusel, binokkel
kaasas. Ainuke minuga seal
oli veel üks Kitcheneri politseinik,
rikuteš/(jumalateenistus polka tak- ff^ seal pidi olema. Olin üllatunud,
tis), Põhjaameerika .batoncontest", ^rreldes Edinburghi Tatoo paraa-rahvarõivaste
pidu, pensionäride (se- ^ > võibolla isegi Miincheni Oktc.
riior citizens) kalkuni söömme, Ülle ^erfesti omaga, see on juba tõest!
ja moe näitused, troopiliste kalade Wamisvääme, M m kuni neli kile.
mööbli
aiuiniga (šteamcleaning)
^ Helistada ERIK LOKBIK
Kõikideks kindlustusteks
L Ä T E R & C O . L T D
Andres Küng rahvariides tea-,
düStajana Festiv&t Gala ajäl.
. (FotoTrümmer).
NEW YORK - Münchenis asuva
„Vabadusraadio" (Radio Liberty)
eestikeelsed saated alustasid Andres
Küngi värske raamatu ;,Ä Dream of
Freedom: Four Decades of National
Sqrvival Versus Russian Imperialism *
in Estonia, Latvia and Lithuania, 1940
—1980" .Kokkuvõtlikku edasiandmist
seeriaprogrammina eesti keeles. Taolist
informatsiooni on Vabadusraadio
saatnud kodumaale varemgi. Nii
näiteks anti põhjalik ülevaade pike-maulatusliku
seeriaprogrammina
mõne aja eest Ameerika Ühendriikides
ilmunud ingliskeelsest teadusil--
kust eesti autorite koguteosest „A
Case Study of a Soviet Republic: The
^ Estonian SSR", samuti Priit Vesilinnu
Eestit käsitlevast artiklist ajaikir-jaš
„National Geographic".
Raadiosaadetes on isegi ette loetud
terveid eestikeelseid raamatuid.
Vabadusraadio ei ole seotud selliste
rangete eeskirjaliste kitsendustega
nagu seda on Ühendriikide ametlik
informatsiooniraadio , Ameerika
Hääl", mille eestikeelsed saated toimetatakse
Washingtonis. Sellepärast
on võimalik Münchenis asuval Vaba-dusraadiol,
mille toimetuse haru
. asub ka New Yorgis, sellist raamatute
tutvustamist läbi viia.
meetrit pikk, öeldi olevat 18 opkest-rit.
Küllap oli. Kolm orkestrit paistsid
olevat vähemalt üle saja mängijaga^
nendest üks Shoti bagpipe
band, mida Öeldi olevat Kanadas seni
kõige suurem mis on olnud. Teine
ainult noored tüdrukud, päkapikust
kuhi paraja eani. ^Ujukeid" (floats)
ei jõu(kud lugeda, üks kenam, keerukam
ja kirevam, kui teine, küllalt
kufuuYlmei ^ t'na«ve^ Klajdaok i ,üüi ;km^s«nt^ee i srVee. svt*o o-«ir^da un,i • k1j• au sk\r luu mb-i ^1^^^e,e Ki^riarkn kAaud ,sa tk i.•lt •õK- ui nl•a aupn-oeoi l1jkse ü lUltil u -sne as«.a i bPVe-arl--m.
nmm nrVPct.. n t e . M i^^wici ^^alt. Aga siiski, uldmuljes palju
näitus^ koerte ja hobuste näitused,
öösärgi paartid (Kitcheneri YWCÄ-s),
„women of the year" ball, „Ei?;stock-schies'sen",
(mõista, mõista mis see
on) jne. jne. See siin on ainul osa
ametlikust „Oktoberfest "Zeitungist",
mis oma esiküljel lubab kõigile „fuh,
food and festhalls".
40ilESTORANI
1482 Bathurst SÜp 900 kg põdraliha jd
Toronto M5F 3111
Tel: 653-7815 Jä 653-78M gOO Icg lõhet 0 0 0
pa-umpa orkester otse Münchenist,
'kus hotellides k'õige pehmemad voo- saksapärasust värvides, riietustes ja .
dsuidu.r eSma ksvaa-A l^iuCt eolukn comrdaiaa i'1lmk lausb ilo- lnlke sõaai-g ekmZouh^uaslC.i kEkTuk s sva^äkl'jsa^as ^ok.ll^iudb^ ik:T a 'Ck'oõ^nik"c o^nrde^ilai
Siis aga tuligi see Oktoberfest,
Müncheni eeskujul. Ma ei usu, et
Hermansen oli Oktoberfesti Münchenis
ise kunagi näinud. Heaks aluseks
oli ju suur hulk saksa päritoluga inimesi
Kitcheneris ja ümbruskonnas,
mitmed ka ise või nende vanemad
lõuna Saksamaalt. Idee võttis jalad
alla ja ettevõte hakkas kasvama ja
kasvama. Mispärast ? Äri-ringkonnad
nägid selles bmale suuri tuleviku võimalusi;
Nad ei eksinud. Hoopis uu$
ja võimeline juhtkond ilmus kärmesti
välja, reklaami peale läksid päris
Jtead summad. Hermansen ise aga
kukkus jällegi rataste vahele ja löödi
asja juurest minema, igasuguste
süüdistustega. Mis neis süüdistustes
õiget või valet, kes seda teab. Ma ei
teagi enam mis temast sai voi kus ta
on. . - • .;
Oktoberfest on aga kasvanud jä
kasvanud, katsume ainult osaltki
ülesse lugeda mida ta sellel aastal
pakkus, Kui keegi on Müncheni Oktoberfesti
näinud, või kui ka mitte
ka sus võib päris ilusasti ära tunda
mis siin on Müncheni eeskujuga ja
mis ipitte. Vibulaskmine, üle õlletõr-re
hiippamihe, hommikused ,;peapa-randused"
(brunch) kiriku seltskon-naruumis,
laste keedukunsti pidustus
(Kinderkochfest), koogikaunista-mise
Võistlus, nuku- ja marginäitu-sed,
golfi ja tennise ja skvashi ja
kurni ja hockey ja hobušerauaviska-mise
ja muruTSuusatamise ja ratastoolist
korvpalli, ja ühisujumise ja
waterpolOj ja rugby ja male, ja kes
kõiki neid ülesse lugeda jõuab —
.,>messid", (mass) ki-^
111,^ i„ urMii TP • u A«w.ge suurem), Älpine (austerla-lvi.
k,cl kus , Willkonnmi.en. .MEve nimrg^ L, ^^d)' S€jc vhw aube n tKnlu ub j•a TT ranssyilv a-kus
„Gemütlichkeit üay^ kus „Insu nia Club (Rumeehia sakslased).
rance Night", „Happy Wanderers
Day", „Münchener Night" või „Auf
Wiedersehen Day". Ja muidugi ärid,
ärid ja ärid ning nende suveniirid,
Aga muidugi, last but nöt least,
,yMiss Oktoberfest". Selle jaoks lasksid
ennast mõõta, kaaluda, küsitleda,
uurida, vahtida/kamandada mitukümmend
noort tüdrukut üle Kanada
jä USA. Valitule, seekord Texa- .
sest noor ülikooli polütteaduste assistent,
' lisaks neli näitsikut, peale
^elle eriauhinnad kellele talendi, kellele
teab mis muude asjade eest;
Koos valimiste ja auhindadega karusnahast
kasukad, autod, maailma- ,
reisid ja pudi>padi peale, Tagajärgede
väljakuulutamine ja kroonimine
uues Kitcheneri linna kontsert- ja
teatrihoones, 1920 istmekohaga kut-.
sutud külalistele ja kallihinnaliste _ Mõnda mida mulle mu naaber Eit-^
piletitega mida iga surelik ka raha ' cheneri politseinik valgustas. Carlsr
€AELSiBERGI ÕLLEHOBÜSED
eestki ei saanud, suur osa
ameerika dollarites.
Noh see on enamvähem, mis täht-bergi
, kuuehobuselise (igaüks neist
touštest üle tonni) õllevankri juht
<ili tema onu. Onu oli olnud Molsoni
oHe väljavedaja siis kui veel hobust
tarvitati. Hobune kadus ära ja onu
samat öelda on. Aga küsimus, mis vedeles kuski laos. Sus aga kui Caris-need
sajadtuhanded siiatokkuajab? ^ergi õlu tuli Kanadasse tehti talle
Kõneldes mõnedega seÜgus, et nad ettepanek hobusemeheks hakata, fek-jeiavad
selle oma elu kõige suurema laamivankri jaoks. Nagu mu sõber
sündmuse olevat. Fascinating" oa Politseinik ütles, ega „mu onu loll
tavaline sõna: Saab' aasta jagu ette olnud, et oleks jätnud koha vastu-tantsitud,
aasta joodud joodud, „fun. võtmata". Nüüd rändab ^ g u Kana-food
and festhalls". Poolmiljonit ini^ ^ ja Ameerikas paraadilt paraadb
mest? Kitchener-Waterloo ise kok^^ ^ P * on |40,000 aastas ja kõik ku-umbes
200,()00. Dollarite arvusid vae- ^ makstud; Vargsi ^ff^esin^ ^
vait keegi äri, hotell või kõrts
dab. r
ga ka sümfoonia .ja .muud i
mina olen oma elus ka hobustega tegemist
teinud.
Siis saabus aga^ paraadis omapärane
pilt, millele ma ei oleks osanud
mingit seletust anda. Turske keskealine
iseteadliku kindlusega naine, tumedatoonilises
vormis suure musta-värvi
laiaäärelise kaabuga uhke ja
tugeva hobuse seljas ees ja vist üle
tosina naisest palju nigelamat meest
nigelamate hobuste seljas samasugustes
tumedates vormides ja tumedate
kaabudega tema järgi. „Sheriff"
ütles mu informaator-politseinik. Ja
siis seletas mulle selle ka ära. USA-s
olevat ainult kaks nais-sheriffi ja
üks nendest oli nüüd siin,Kitcheneri
Oktoberfesti paraadis, need mehed
tema järgi olid tema abid, „deputy
sheriffs". Ma enam edasi ei küsinud,
kuid mind jäi piinama mõte, et mis
'külj neid siia paraadi ajas? Muidugi
ma* ei tea seda praeguseni, aga nagu
ma seda sõna „fascinating" nii palju
kuulnud olen mida Kitcheneri Okto-berfesti
kohta on öeldud ja kui mõelda,
et nüüdsel ajal keegi ametisik kuhugi
välja ei lähe kui esindusikülud
pole makstud, siis mingisugune arusaamine
on minulegi nagu kujunenud.
„Fun, food and festhalls" riigi
rahadega.
Veel üks tähelepanek. Märkasin
natuke hilja siis kui eeskantud nime
enam lugeda ei saanud. Umbes 2S—
30 rühm, vist õieti koolilapsed, sini-must-
valgetes värvides. Täiesti ehtne
eesti sinine. Mitte kõik täiesti samasuguses
vormis, aga igas vormis sini-must-
valge. Kahtlus tekkis, et see ei
saanud olla juhuslik. Aga praegu
mõtlen, see oli juhuslik — või võib
olla siiski ikka mitte. Ilusad värvid,
paistavad silma teiste värvide hulgast.
Imelik, olen viimasel ajal märganud
seda kombinatsiooni siin ja
seal, ka ärilistes reklaamides. Ilusad
värvid. Küllap neid on kuski nähtud,
•küllap nad on meelde jäänud, küllap
nad šiinrseal ka siis uuesti esile tulevad.
Muud ühendust nähtavasti pole
midagi.
Seekord oleks siis Kitcheneri Oktoberfesti
kohta jällegi kõik Tuleval
aastal võibolla uuesti. Tulge ise vaa-
. tarna, siis näete. • K. Ao
STpKHOLM (EPL) - Rootsi ajalehed
nimetasid Esto-80 rahvapidu
„aegade suurimfaks söömaajaks Stok-holmis",
. V
Kohal olnud 4.856 külalisele toidu
valmistamiseks töötasid 12 kokka 7
päeva, laudade ettevalmistamiseks 4
inimest 3 päeva, katmiseks töötasid
110 ja ettekandmiseks 200 '-elnerit,
jooke müüsid 42 inimest.
Sama imponeerivad on arvud
m.uus osas: toiduks tarvitati 900 kg
põhjapõdraliha, 800 kg lõhekala, 270
kg sissetehtud heeringat, 950 kg räi-meid,-
147 liitrit hapukoort, 400 kg
kartuleid, 290 kg majoneesi, 50 kg
spinatit, 30 kg tilli, 225 kg salatit, 200
kg Õunu, 218 kg sidruneid, 140 kg jõh-vikakeedist;
150 kg pohläkeedist, 60
kg kõrvitsasalatit, 600 liitrit maasid-
'kaid, 200 lütrit vahukoort, 70 kartongi
juustukooke, ^00 võitaignarplli
jne. jne.
Kuidas läks jooke? Aruanne ütleb,
et ära läks 40ÖÖ napsi, 1960 klaasi likööri,
3600 minipudelikest wiskit,
1960 klaasi konjakit, 1440 klaasi
dzhinni ning veini, õlut, iauavett,.
mahla jne.' 18.120 pudelit. Kohvil joodi
900 liitrit. >
Laudade katmiseks kasutati 1869
meetrit linamaterjali, 10.000 servjet-ti,
5{)00 söögi- ja 6000 vähemat taldrikut,
4400 kohvitassi jne.
Pidujäätmete mahutamiseks läks
üle 400 suurt plastist jäätmekotti.
Peo järeltööd võtsid 1876 tundi.
Niisugune oli siis „aegade söömaaeg",
eestlaste rahvapidu Estol. Ei
ühtki korrarikkumist ega probleemi.
Kõik olid rahul: pidutoimkond Eldor
Vellistega eesotsas, y messirestorani
juhtkond ja personal, eelkõige aga
ligi 5000 peost osavõtjat (EPL/K).
. — — — _ _ _ — • •
4iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiititiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiin^
Eesti Sihtkapital Kanadas
Asmetused ja testamendi-pärandused
on tulumaksuvabad.
Annetaja soovid täidetakse.
EESTI MAJA, 958 Broadview Ave.
Toronto, Ont. M4K2R6 3
iiiilliliililliillillilliiillliiiliiililiiiilliiliilHülliltlllililH
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, October 30, 1980 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1980-10-30 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E801030 |
Description
| Title | 1980-10-30-05 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text |
,Meie Elü" nr. 44 (1602) 19S
• xm
Vabadusraadio
sbadab Eesti$se
I raamatust
I DX ca EO ca Eä EO os cn aa oa rai na m m na cn aa ea tea ia m ta ta m tn Ei ta CBI aa tfa
PUBUCATIONSCANADA ' :
RO.Boxl98S,SfationB,OTXW^ KIPGCIG
Please send me more infonmtion on ^^^^
l • • .Ejcplanation:: V #16 • , ^
j ; V. Highiights'" . -#17 • ; ^ . .
a Please alsoaddmynametothe mailing list •
0 . I^SmP • o » » r i » f l » o » o » » » « i e ö « « a « « « « « * » « . . » « . . . « . . » . . « ' . » . t » » « 9 o . i » « > » o o o « , . e . . J o o o » o . » i » o D 8 o o D . »»
11
i
a
a
0
D
II
If they are nöt available atyour
postoffice please seEid, tWs coupoa
Sö'e(S't ....o Apt. #
: ('at\'/'Ibwn.:...-.....; Ftw..;.....».....;........-.;.;.....;..
, Postal(!:ode..w...„..,„..„.o..v..o........,.,.........,..v,......i,.^
J: I BB oa s a ta as taj OID oa SD taa aa isa eo towa ca eas õo su os isn cn tn ta ta pa tn ca i
, Saatsin, aasta tagasi lühikese ja
kriitilise sõnumi Kitcheheri Oktober-festi
kohta. Tahaks seda sel aastal
pisut täiendada ja kui võimalik —
ka tasakaalustada, ütlesin, et Okto°
berfest on kujunenud suureks äriliseks
ettevõtteks, mis sadadelt tuhair|-
detelt ameeriklastest külastajatelt
palju raha Kitcheneri toob, kuid nü!-
lest tavaline kohalik elanikkond
enam osa ei võta. Müncheni Oktober-festiga,
mis pidi olema eesl^juks,
pole muud midagi ühist kui jitnult
nimi. Ka korraldava organisatsiooni
hulgas pole enam leida isegi saksa-i
päraseid nimesidki, õllelaua laul^
õhutatakse küll laulma saksa keeles,
kuid see viib otse kõige koomilisemate
situatsioonideni, sest keelt ei osaf»
ta ja laulu sõnu õieti väljahääidada
veel vähem.
Jään selle juurde mis mullu öeldud,
see on 'kõik õige. Äga fakt ori
see; et oma ainult tosinikond aastaga
pn see oktooberfest kasvanud pt-se
uskumatult suureks etteivõtteks.
Tänavu .arvestatakse väljastpoolt külaliste
arvu juba ligi poole miljoni-peale;
peamiselt Ameerikast. Pole midagi
imestada mis on ieaktsioori isegi
kõige kaugemais Ameerika paikades
kui ainult 'Kitcheneri nime nimetada:
,>Ahaa, Oktoberfest!". Jääb
vaid küsiida kuidas see kõik alguse
sai ja mispärast? Mäletan mõndagi,
sellest päris isiklikult.
VOOmLÜKKAMINE :
Selle idee algatajaks oli „Great
Dane" (ise küll lühike ja ümmarguselt
paks mees) Richard Hermansen.
Enne seda katsetas ta ka mitmete
teiste ideedega, mis esialgu läksid,
kuid siiski varsti tõid tüdimuse. Sel
ajal oli ta Waterloo Lutheran Univer-sity
PR (public relations) mees ja tema
ideed olid seotud ülikooliga, mil-
Mle tõttu nende £irengutlähždalt nägii^
ja ka Hermanseni ennast üpris häst|
tundsin. Esimene tema idee oli jää-kameval,
Quebeci eeskujul. See hjäik-kas
Waterloos päris hästi minenya.
Isegi ju tolleaegne Waterloo Eesti
Üliõpilaskond võttis elavalt sellest
osa, tuli oma j ääskulptuuriga kunagi
isegi auhinnale. Praegune EKN esi|-
mees Udo Petersoo, abipr^ost Tõnis
Nõmmik ja paljud teised seHeaegsed'
üliõpilased peaksid seda veel hästi
imäletaima. Aga millegi pärä^st Quebeci
taolist iioogu sellele sisse ei läinud
lõpuks kogu ettevõte suri välja.
Siis tuii Hermansen välja
kummalisema ideega, mille mäletajaid
1960-ndatest aastatest ka veel
peaks olema. „Bed-Pushing"! See
idee ei pärinenud vist mitte kustki
mujalt "kui ainult Hermanseni enese
'kujutlusvõimest. Voodile pandi väikesed
rattakesed alla; ka poiss ja
tüdruk sisse, ja siis lükati seda voodit
suure karjaga ühest ülikoolist
teise keset talvist teed, Londonist
Waterloosse jaWaterloost edasi Torontosse
jne. Nähtavasti H-i idee oli
seda üle kanadaliseks teha, kuid ei
võtnud vedu, kuigi päris mitu aastat
ajakirjandus ja muud meediad seda
suurelt oma uudistejanus ära kasutasid.
(Isegi „TimeMagazine"). Her-mansenil
eridal läks midagi üljkooli
administratsiooniga sassi ja ta löödi
paugupealt minema;
' ' serdid koos kaugelt tulnud solistide-
: ga, nüüd ka uues kultuurihooneSi ko-f...
,^ .ihalikui>tea4r^iö4öndusedi s n i i^
3vÄ Flied^troäus''^^ K^^
kordselti Pileteid muidugi kohati eel-õhtulgi
raske saada.
Ja siis Oktoberfesti paraad. Olen.
seda viimaseil aastail vaadanud ainult
TV-st, kus ka paremad palad
edasi antakse. Seekord läksin välja,
olin ühel kõrgema hoone katusel, binokkel
kaasas. Ainuke minuga seal
oli veel üks Kitcheneri politseinik,
rikuteš/(jumalateenistus polka tak- ff^ seal pidi olema. Olin üllatunud,
tis), Põhjaameerika .batoncontest", ^rreldes Edinburghi Tatoo paraa-rahvarõivaste
pidu, pensionäride (se- ^ > võibolla isegi Miincheni Oktc.
riior citizens) kalkuni söömme, Ülle ^erfesti omaga, see on juba tõest!
ja moe näitused, troopiliste kalade Wamisvääme, M m kuni neli kile.
mööbli
aiuiniga (šteamcleaning)
^ Helistada ERIK LOKBIK
Kõikideks kindlustusteks
L Ä T E R & C O . L T D
Andres Küng rahvariides tea-,
düStajana Festiv&t Gala ajäl.
. (FotoTrümmer).
NEW YORK - Münchenis asuva
„Vabadusraadio" (Radio Liberty)
eestikeelsed saated alustasid Andres
Küngi värske raamatu ;,Ä Dream of
Freedom: Four Decades of National
Sqrvival Versus Russian Imperialism *
in Estonia, Latvia and Lithuania, 1940
—1980" .Kokkuvõtlikku edasiandmist
seeriaprogrammina eesti keeles. Taolist
informatsiooni on Vabadusraadio
saatnud kodumaale varemgi. Nii
näiteks anti põhjalik ülevaade pike-maulatusliku
seeriaprogrammina
mõne aja eest Ameerika Ühendriikides
ilmunud ingliskeelsest teadusil--
kust eesti autorite koguteosest „A
Case Study of a Soviet Republic: The
^ Estonian SSR", samuti Priit Vesilinnu
Eestit käsitlevast artiklist ajaikir-jaš
„National Geographic".
Raadiosaadetes on isegi ette loetud
terveid eestikeelseid raamatuid.
Vabadusraadio ei ole seotud selliste
rangete eeskirjaliste kitsendustega
nagu seda on Ühendriikide ametlik
informatsiooniraadio , Ameerika
Hääl", mille eestikeelsed saated toimetatakse
Washingtonis. Sellepärast
on võimalik Münchenis asuval Vaba-dusraadiol,
mille toimetuse haru
. asub ka New Yorgis, sellist raamatute
tutvustamist läbi viia.
meetrit pikk, öeldi olevat 18 opkest-rit.
Küllap oli. Kolm orkestrit paistsid
olevat vähemalt üle saja mängijaga^
nendest üks Shoti bagpipe
band, mida Öeldi olevat Kanadas seni
kõige suurem mis on olnud. Teine
ainult noored tüdrukud, päkapikust
kuhi paraja eani. ^Ujukeid" (floats)
ei jõu(kud lugeda, üks kenam, keerukam
ja kirevam, kui teine, küllalt
kufuuYlmei ^ t'na«ve^ Klajdaok i ,üüi ;km^s«nt^ee i srVee. svt*o o-«ir^da un,i • k1j• au sk\r luu mb-i ^1^^^e,e Ki^riarkn kAaud ,sa tk i.•lt •õK- ui nl•a aupn-oeoi l1jkse ü lUltil u -sne as«.a i bPVe-arl--m.
nmm nrVPct.. n t e . M i^^wici ^^alt. Aga siiski, uldmuljes palju
näitus^ koerte ja hobuste näitused,
öösärgi paartid (Kitcheneri YWCÄ-s),
„women of the year" ball, „Ei?;stock-schies'sen",
(mõista, mõista mis see
on) jne. jne. See siin on ainul osa
ametlikust „Oktoberfest "Zeitungist",
mis oma esiküljel lubab kõigile „fuh,
food and festhalls".
40ilESTORANI
1482 Bathurst SÜp 900 kg põdraliha jd
Toronto M5F 3111
Tel: 653-7815 Jä 653-78M gOO Icg lõhet 0 0 0
pa-umpa orkester otse Münchenist,
'kus hotellides k'õige pehmemad voo- saksapärasust värvides, riietustes ja .
dsuidu.r eSma ksvaa-A l^iuCt eolukn comrdaiaa i'1lmk lausb ilo- lnlke sõaai-g ekmZouh^uaslC.i kEkTuk s sva^äkl'jsa^as ^ok.ll^iudb^ ik:T a 'Ck'oõ^nik"c o^nrde^ilai
Siis aga tuligi see Oktoberfest,
Müncheni eeskujul. Ma ei usu, et
Hermansen oli Oktoberfesti Münchenis
ise kunagi näinud. Heaks aluseks
oli ju suur hulk saksa päritoluga inimesi
Kitcheneris ja ümbruskonnas,
mitmed ka ise või nende vanemad
lõuna Saksamaalt. Idee võttis jalad
alla ja ettevõte hakkas kasvama ja
kasvama. Mispärast ? Äri-ringkonnad
nägid selles bmale suuri tuleviku võimalusi;
Nad ei eksinud. Hoopis uu$
ja võimeline juhtkond ilmus kärmesti
välja, reklaami peale läksid päris
Jtead summad. Hermansen ise aga
kukkus jällegi rataste vahele ja löödi
asja juurest minema, igasuguste
süüdistustega. Mis neis süüdistustes
õiget või valet, kes seda teab. Ma ei
teagi enam mis temast sai voi kus ta
on. . - • .;
Oktoberfest on aga kasvanud jä
kasvanud, katsume ainult osaltki
ülesse lugeda mida ta sellel aastal
pakkus, Kui keegi on Müncheni Oktoberfesti
näinud, või kui ka mitte
ka sus võib päris ilusasti ära tunda
mis siin on Müncheni eeskujuga ja
mis ipitte. Vibulaskmine, üle õlletõr-re
hiippamihe, hommikused ,;peapa-randused"
(brunch) kiriku seltskon-naruumis,
laste keedukunsti pidustus
(Kinderkochfest), koogikaunista-mise
Võistlus, nuku- ja marginäitu-sed,
golfi ja tennise ja skvashi ja
kurni ja hockey ja hobušerauaviska-mise
ja muruTSuusatamise ja ratastoolist
korvpalli, ja ühisujumise ja
waterpolOj ja rugby ja male, ja kes
kõiki neid ülesse lugeda jõuab —
.,>messid", (mass) ki-^
111,^ i„ urMii TP • u A«w.ge suurem), Älpine (austerla-lvi.
k,cl kus , Willkonnmi.en. .MEve nimrg^ L, ^^d)' S€jc vhw aube n tKnlu ub j•a TT ranssyilv a-kus
„Gemütlichkeit üay^ kus „Insu nia Club (Rumeehia sakslased).
rance Night", „Happy Wanderers
Day", „Münchener Night" või „Auf
Wiedersehen Day". Ja muidugi ärid,
ärid ja ärid ning nende suveniirid,
Aga muidugi, last but nöt least,
,yMiss Oktoberfest". Selle jaoks lasksid
ennast mõõta, kaaluda, küsitleda,
uurida, vahtida/kamandada mitukümmend
noort tüdrukut üle Kanada
jä USA. Valitule, seekord Texa- .
sest noor ülikooli polütteaduste assistent,
' lisaks neli näitsikut, peale
^elle eriauhinnad kellele talendi, kellele
teab mis muude asjade eest;
Koos valimiste ja auhindadega karusnahast
kasukad, autod, maailma- ,
reisid ja pudi>padi peale, Tagajärgede
väljakuulutamine ja kroonimine
uues Kitcheneri linna kontsert- ja
teatrihoones, 1920 istmekohaga kut-.
sutud külalistele ja kallihinnaliste _ Mõnda mida mulle mu naaber Eit-^
piletitega mida iga surelik ka raha ' cheneri politseinik valgustas. Carlsr
€AELSiBERGI ÕLLEHOBÜSED
eestki ei saanud, suur osa
ameerika dollarites.
Noh see on enamvähem, mis täht-bergi
, kuuehobuselise (igaüks neist
touštest üle tonni) õllevankri juht
|
Tags
Comments
Post a Comment for 1980-10-30-05
