Meie Elu = Our life, October 30, 1980

              30 ,^eie Elu" «^^^
ma
üsasEBsisiax
j'llBIIDIiqiiBlllll.,l|,,,HBIlD1181IOIiaUBl.B110llBllDlllllB.IOIIOIIOIIDllDliail^
?a nSmede ajalugu ulatub
kui. kõr|@iiiaks peetava
ühiskondliku MU, tekkimise ajas­tusse,
mil ühenduses riikliku korra
väljakujunemisega ja pealikute või­mu
suurenemisega viimaste eesõigu-
Kuningävõimu kasvades varase
ke&käja Euroopas, tekkis sellise su-guaadli
kõrvale n.n, teenistusaadel,
mis põlvenes lilitrahva liiifcmeišt, kes
ratsasõduritena ja ministeriaalidena
omai teenete eest aadliseisusesse
HELME JOHANSON
Sündinud 3. Juulil 1957. Lõpdas
Treiiti ülikooli Hohours B.Ä. kraadi­ga
inglise keele ja kirjalnduše aläL
õpib edasi Freiburgi Ülikoplis Sak­samaal.
Saksamaa kõrgaadel, kes ainsajia
kvalifitseeris kuningaiks ja
peadeks, koosnes 'ainult
järglastest.
Alamaadel jagunes ür^
kiriäadliks (Briefadel) 'vastavalt sel-lele>
kas nende seisus oli enne või
pärast äv 1350 dokumenteeritud.
\ Väijaaryatud piiskopid ja ordu­meister,
moodustus XII sajandil
Bältimaile asunud aadel peaasjali-
'kuU ministeriaalidest.
; Vene võimu tulles seati Eestis
XVII sajandil sisse matriklid, milles-se
sissekantud perekonnad kujunda­sid
ri.n. immatrikuleeritud aadli,
vastandina vene sõjaväe- või tsiviil-teenistuses
tiitli omandanüile. Nen­de
kahe liigi omavahelised suhted
rukina on toodud kirjutises ära järg­miselt:
Saksa põgenikelaagris olles
oli ta usina õppimise tulemusena
omandanud mäeinseneri Ikuitse ja
emigreerus a.' 1949 Austraaliasse, kus
ta oma ikaheaa&tase töökohustuse
täitis ühes kivimurrus töötades.
Osaajaliselt õppides oli ta a. 1955
29 a. vanuselt lõpetanud Adelaide
ülikooli „cum laude" ja asunud ühe
väiksema kullaikaevanduse ettevõtte,
Western Mining Company (lühenda­tult
WMC),. teenistusse i n t r i n a.
Kui ta alguses vastavalt oma töö ise­loomule
viibis enamiku päevast maa
all, siis nüüd asub tema töötuba pil­velõhkuja
29-dal korrusel ja ta on
Pühapäeval> 2k oktoobril toimus
ühine eesti ja läti koguduste pidulik
Usupuhastuse püha jumalateenistus,
ktfs õnnistati uued altari tarvikud,
(rekvisiidid), mis välmiiiüd arhitekt
eri Täuli ja kunstnik Otto Ranna-
Jumalateenistuse lõpul tähistati lä­ti
koguduse õpetaja — emeritus A.
Chopsi 75. aasta sünnipäeva. Nii juu­bilari
kui Otto' Rannamäed austati
roosidega. Kohvi ja rikkalikult kae­tud
lauaga lõpetati kahe- koguduse
meeldiv pära^llõuna.
Vana-Aridreše Kiriku altari iavan-damine
ja tööde läbiviimine on lasu­nud
Eneri Täuli õlgadel. Nii kahe
õpetaja kui koguduste harmoonilises
koostöös on valminud moodne põh-a
a
õ
õ
õ
cc
5
õ
õ
Q
S'
Õ
õ
m
5 .
m
m
m
m
õ
- a
õ
sama kompanii president, esimees ja jajpaise iluga altar, kus puu;* valge-tehniline
direktor.
Tema tõus teenistusredelil on kul­genud
käsiikäes kompanü kasvuga.
Sellöks ajaks, >kui WMC uute maava­rade
otsingul suurtele niklilademeile
sattus jä bmale väärika koha teiste
Austraalia suurfirmade hulgas päris,
oli sir Arvo juba asperesidendi ko­hale
tõusnud. Tema juhtimisel on
kompaniü käsil õli eksploorimise
tööd Kesk-Austraaiias.
Sir Arvi elufilosoofia näiteina tsi-vask
ja marmor pakuvad harmooni­lise
pildi. Kaks 4 jala kõrgust 7 ha­rulist
küünlajalga ja altari rist on
valmistatud mahagonipuust ja val­gest
vasest. Sama stiili on rakenda­tud
ka manalasse varisenute mäles­tustahvli
küiinlajalal, mille materja­li
ostis • Olga Kraav • abikaasa males-tuseksv
Altari risti ja küünlajalgade
materjalid ostsid kogudused. Nii
.puu- kui metallitöö on asjatundlikult
viimistletud,
Jutuajamisel selgus, et Otto Ran­namäe
on om^'töötunnid kinkinud
m
jätsid vahel mõndaigi soovida,
mene grupp kippus teise peale üle- yg^ij^j^ig.
õla vaatama, nimetades neid mõni- y ^^^Ma pole kunagi töötanud
tavalt „tshinovrikuteks"
Paljud neist, kes me kirikule va­bas
maailmas aluse panid|Ja korra-päralise
funktsioneerimise eesi hoo­litsesid,
eesotsas peapiiskop Juhan
Kõppuga, on Jumala kutsel meije kes­kelt
lahkunud. Jumal pole aga jät­nud
nende kohad täitmata,,vaid on
ikka leidnud asendajaid, kellel on
„hea tunnistus ja kes ori täis Vaimu
ja tarkust": Üks tublimaid ja viljaka­maid
neist on Eesti Kiriku" peatoi­metaja,
EELK Rootsi praostkonna .
praost, lictheol. Richard Koolmeis­ter,
kes 28.; nov. saab 75-äastapks.
Ta sündis Tallinnas. Käis^ Jakob
Westholmi Gümnaasiumis ja on sel­le
lõpetanud 1926. a. Ta v^^nemad,
Peeter Koolmeister ja ema Leena,
n-na Prass, olid pärit Hiiumaalt aga
asunud hiljem Tallinnassi,|ki^s Pee­ter
Koolmeister oli Vennaste kogu­duse
jutlustaja. Küllap siin isa pal­vetundidel
ja jumalateenistustel Pü­ha
Vaimu kirikXis, kus R:ichard igal
pühapäeval käis, tärkaski ta südames
soov saada korc^ isegi Jui:nala sõna
kuulutajaks ja õpetajaks. 1932.i a.
sooritas ta filosoofia ja kreeka keele
eksamid Tartu Ülikooli filosoofia
teaduskonnas ja juba 1935. a. lõpetas
usuteaduskonna. Et sellega veel ei
piirdunud ega kätkeriüd ta teac^uslik
huvi, näitab seegi, et veel pagulas­põlves
sooritas Uppsala ülikooli filo­soofia
teaduskonnas ^psühholoogia
ja pedagoogika ja usuteadijis(konnäs
iie. theol. eksamid. ' :
Olles lõpetanud usuteaduskonna
Tartu ülikoolis sooritas prooviaasta
Tallinnas Kaarli koguduse õp. A.
Soomre juures ja ordineeriti 'Tallin­na
Toonnkirikus 1936. ^. Oli vikaar-õpetajaks
Viljandis ja Tallinnas, üht­lasi
ka. Noorte ja Lastelehe toimeta­ja.
Sõja aastatel 194l-^i944 oli Tal^
ühenduses isevalitsusliku rii|
ra kahanemisega on aadlike eesõigu­si
kõikjal tunduvalt kärbitud. Prant-.
susmaal on aadlitiitlid yorrniliselt
tühistatud a; 1848 saadik. Eestr ja
Läti alal (väljaarvätuci viimase Ku­ramaa
osa mis sellal oli Saksa oku­patsiooni
all) kaotas aadel oma kom-munaäl-
ja poliitilised eesõigused a.
1917 Vene ajutise valitsuse otsusega
jaaadel, kui seisu®li'k korporatsioon
iiikvideeriti Eestis ja Lätis selleko­haste
seadustega ia. 1920. Säiksamaal
ja Austrias on aadel kui seisus sea­duslikult
kaotatud 1918 a. saadik ja
viimases tehti aadlitiitli kandmine
isegi karistatavaks.
Mis puutub Bnti Maaiiknanigisse,
siis 6n aadli osatähtsus 'seal aegade
vapustustel kõige paremini väštü
pannud ja uusi tiitlikandjäid tekib
aegajalt juurde nii emamaal kui
maailmariigi liikmesmais. Tänapäe­va
rüütlikslöödute omapäraks on, et
need põlvenevad peaasjalikult neist,
kellel erilised teened teaduse, kuns­ti,
rahvaifiajahduse/ seadusandluse,
riigikaitse, spordi
^lal.
teeritagu siin mõned tema vastused kirikule ja nende arv ulatub üle 400.
Lisaks altari ja mälestustahvli kau­nistustele
on Otto Rannamäe valmis­tanud
ja kinkinud eesti kogudusele
nägusa 20-tolliše annetuste" kogumi­se
kandiku. Valmistamisel on/altari-le
ristimisvaagen.
On saabunud aeg, et Vana-Andrese
kogudus pööraks tähelepanu ainu­laadse
kunstikogu loomisele, mille
mopdustaksid Eneri Tauli graafilised
joonised laululehtedelt. Ka viimane
laululeht on kunstiteos Vana-Andre-se
kirikust j a altarist.
maks sinna, kus ma praegu olen.
Olen alati huvitatud olnud vastu võt­ma
väljakutset, mis ohikõrrad esile,
seavad".'
„Minu põhimõte on alati teha oma
parimat, sest strateegia, kus iga
samm juhib järgmise juurde, on kõi­ge
edukam".^
- ,Kaevaridamine pn nagu avastus­retk
—• üks väheseid e^ksploorimis-alasid,
mis inimesele siin maailmas
veel järele on jäänud".
,,Kuna lähema 50-ne aasta jooksul
pole . näha ette muud alternatiivi
energia vajaduse täitmiseks kui
üraanium, siis on ettevõtete, nagu
W.M;C., kohus toota energiat sellest
ja nii ohutult kui võimalik. Sellest
keeldumisega teeksime meie väga Laupäeval,; 1. nov. tõuseb eesriie
põhilisi otšusi teiste nimel ja selle -Ontario Mitmeku^
moraalsed aspektid on vaga tõsised", tuste avaeteriduseks.
Eestlastele;pakkus-•kindlasti, huvi
ttmamulluše uusaasta puhul avalda­tud
ülendatude nimestik, kuna see- j-ji^evate eriteadlaste kvalifitseerimi
se komitee liige, etnilise ringhäälin­gu
nõuandva komitee esimees, Aust­raalia—
Jaapani Seltsi president ja
Austraalia—Saksa ühingu asepresi-
•:dent.':
Kirjutis ei maini sir A
suhteid eesti ühiskonnaga.
Artikkel sisaldab ka mõningaid
Isiklikke andmeid sir Arvi kohta. Te­ma
abikaasa, lady Saima, on nagu ta
isegi, eestlane, kellega ta oli tutvu­nud
Saksamaal ja abiellunud Aust- võtta vanaema matusest.
raalias a. 1953. Neil on üks tütar jä ..Pärast Baba matuseid" võitis 5
kaks poega. Tütre erialaks on jaapa- auhinda 1980. ä.Theatre Ontario
ni keU ta töötab Jaapani peakonsu- teatri-festivalil Peterborough's ja
laadis Melboürnis. Üks poegadest on esindas Ontariot .üleriiklikul teatri-raali
programmija ja leine õpib ^^estivalil Edmontonis.
tööstuslikku kavandamist, i ; Avaetendus toimub laupäeva õhtul
Sir Arvi võtab aktiivsdt osa mit-;^l' 8 St.^^i^^^ Centre Town
mešuguste asutiste ja organisatsioo- Halfis.
iiide tegevusest. Ta on välismailt pä- • ' • ' ' •
Kavas on kanada näidend inglise
keeles ,;Pärast Baba matuseid^' („A^
tat Baba's Funeral''). Autor Ted Ga-iay
kirjeldab selles näidendis pinget, 1
mis ilmneb, kui noor ukrainlane tu- |
leb tagasi oma vanemate koju, et osa m
m
E
sm
—
(•
m
m
5"
5
m
m s
m
5
linna Niguliste, Õhtukogudus
mause ja Peeleli koguduste asetäitja jutiste ; - sarjas:
õpetaja. .Kui'Saabus 1944. a. sügisel Kings",
sisaldas ajaloo esimese eesti soost
põlveneva inglise aadlimehe, sir Arvi
Parbo, kelle vaimuanded ja töökus
on tõstnud tema silmapaistvale ko­hale
Austraalia rahvamajanduses.
Kuid huvi sir Arvi isiku vastu ei
piirdu ainult tema rahvuskaaslaste-ga.
Mõni aeg tagasi ilmuis Austraalia
ajalehes ,,Herald" tema usutlus kir-
„The Company
Rootsi organiseeris kiriklikku |tööd
kaasmaalaste seas Põhja-Rootsis,-
asutades Kumla ja örebro kogudu­sed
ja oli nende õpetajaks. Oli Väste-rosis
gümnaasiumis usuõpetuse, filo­soofia,
vanade keelte ja ajälpb õ]
. Sir Arvi eluikäigu- ül
rašt tema põgenemist kodumaalt a.
0
1. ja 2. nov. J.
kunstinäitus Eesti Majas.
is( Pühap., 2. nov. Kanada Eesti f@8l^
ri esituses ,;Koiitüinine vanas majas"
Lawrence Park Colleglate saalis ai-
•gusega'kl. 7 õ .
2. nov. Esto '80 fite Eesti
,..4.:pX
Laup., I. nov. Toronto Eesti Mees­koori
kontsert-ball Holiday Innis
., ž. nov.
mine Tartu College'is algusega
1955. a. valiti EELK Rootsi praost­konna
praostiks ja on sellele kohale
korduvalt tagasivalitud. EpLK Ko­mitee
asutamisest peale oli selle lii­ge
ja hiljem EELK Konsistooriumi
assessor kuni 1971. , v , \ ^
1975. a. peale pn Richard Kiõolmeis-ter
sihtasutuse „Eesitiyaimulik Raa­mat"
esimees ja EELit häälekandja
„Eesti; Kiriku" " peatoimetaja. Kui
meie uue Piibli tõlicimine käsil oli,
oli praost Richard Koolmeister iõl- " Wyhford Dr. algusega M. 6 6,
ke-koniitee esimees \ja uue Pfibli il­mumise
puhul 1968.\a. valiti ta B|*iti
ja Välismaa Piibliseltsi auliikmeks.
Kiriklike teenete eest on talle' anne­tatud
kuld ametirist. ,
Richard Koolmeistri sulest il­munud
rida teaduslikke artikleid aja­loo
ja usuteaduse alal saksa ja; ing­lise
keeltes, samuti populaarteadus­likke
ja usukosutaväid kirjutisi ema­keeles
,,Eesti kirikus",„Triinus",
ajalehtedes, jm.'Hiljuti ilmus jutlus-tekogu
„Püha-tee — via sacra".
,,Eesti Kirikut", nieie kiriku hääle­kandjat,
on ta nüüd juba mitu aast,at
meeldivalt ja sisukalt toimetanud.
Seda, kõiki me usukaaslasi ühenda-
;vät ja inspireerivat häälekandjat oo­tavad
ja heameelega loevad me |iaju-
.lud kirikuliikmed kog^u .maailmas jä
soovivad ta peatoimetajale; tublile
ja andekale Jumala kaastöölisele jät­kuvat
Jumala õnnistust elus ja töös.
Eesti Kiriku'''lugeja.
(„Rahva Hääl" 1.10. 80 toob 35-rea.
Ilse sõnumi Marie Underi surma koh­ta.
Tema loomingu iseloomustamise
puhul ön öeldud:
„Marie Underi elutöö põhiosa, mi­da
iseloomustab sügavus ja sugestiiv­sus,
demokraatlik eluhoiak ja avar
filosoofiline elutunnetus, kuulub ees­ti
luule paremikku."
STOKHOLM — Eestist saabunud
andmetel toimus laupäeval, 4. ok­toobril
Tallinnas Balti jaama ligidu­ses
raske rongiõnnetus. 10 inimest
s^i surma ja paljud haavata.
Tallinna jaamas ja rongidel oli sel
päevaLeriti palju.rahvast seoses as­jaoluga,
et teisipäev, 7. oktoober oli
riigipüha (Konstitutsiooni aasta­päev)
ja paljud võtsid sel viisil va­baks
ka esmaspäeva, et kolm päeva
väia;olla.
IGAPÄEVANE LEII
Kes ei mäletaks sammaldunujci
anekdooti kahekõnest turühaise
ja ostja vahel, kus viimane müü­dava
piima puhtuse juures ka­heldes
lõpuks küsib:
,;Kuidas sa selle piima siis nii
peenest pudelikaelast sisse
said?" .
„Kuidas muidu, kui ikka oma
nii pirtsakas värviliikide valikul,
kui nüüdisajal. Paljud mürgised
tina- ja vaseühendid. mille tarvi­tamine
tänapäeva tarbijale oleks
saatuslikud, ei teini^d muistsele
kangele sugupõlvele nähtavasti
midagi ja toitainete töösturid
võisid puhta südametunnistuse,
ga käed risti panna õndsas t^d-enese
puhta suuga. Ikka järjest mises, et nad oma töö on hästi
suu piima täis ja suust pudeli- teinud oma kaaskodanike varus
kaela pidi alla, -kuni pudel täis",
on vastus.
Ja kuidas saanukski see suu
olla midagi muud, kui puhas. Ta
polnud ju elu sees ühtegi roppu
sõna oma suhu ^ võtnud ja selles'
samas suus oli ta purenud väl­mis
toidu oma süütuile lastele
suhu toppimiseks, kui need al­les
hambutud imikud olid.
Egas' muiste keegi toitu solki­nud.
Vahel sattus ehk sortsuke
tamisel igapäevse leivaga.
Ja nii säilitati marineeritud
kurkide värskelt roheline värvus
vasesulfaadi abil.-^ Sinep võlgnes
oma ilusa värvuse tinakromaa-dile
ja komvekid vase- ja tina-iihenditele.
Tinapunasega värviti
juustu koorikut.
Saia omadusi parandati kriidi-pulbri
ja maarjajää lisandamise­ga.
o
S
5
S
S
2
5
S
õ
B
s
£
S
ss
õ
m
5
5
S.
B
ra s
s
s
5
5
§
5
5
õ
2
5
S
5
" 9
5
g
§
õ
a
s
5
n
S
Kuid hagu ikka, just siis, kui |
puhast kaevuvett turule viidava .ettevõtjate leidlikkus hakkab vil-piima
sisse, kuid ega see polnud ja kandma, seal topib valitsus-tüssamiseks.
Mine tea — võibolla linna unt-säntsäkad
poleks talunudki ram-
-musamat piima. Kaup pidi ikka
olema puhas ja mõõt täielik. Kui
juhtuski vahel, et veidi vajaka
kahekümrietoobihsest nõust tuli
müüest välja 21 või 22 toopi, siis
võim oma nina vahele. Inglis­maal
juhtus see juba 120 aastat
tagasi, kui seal kehtestati n.n.
,Toidu ja droogide" seadus.
Ameerika töösturid võitlesid
aga sangariikiilt oma õiguste
eest, ja alles 1906 a. võttis Kong­ress
vastu samasuguse seaduse
ainult sellepärast, tööd oli palju ja rseda peaasjalikult kuulsa dr.
ja selle juures ei tohtinud jom- Harvey W. Wiley õhutusel ja
tada. Toop piimanaiise käes käis
väledamalt kui vodkämõõtmise
kopp tänapäeva baartenderi näp­pude
vahel.
Alles,hiljem, suure sõja ajal
hakkas esile kerkima algatus või­melisi
vigüriväntu, kes oma sü­dameasjaks
tegid toitainete-puu-duse
leevendamise. Vorstidesse
sokutati lihajäänuseid, mis mui­du
söögiks kõlvutud ja müügile
lasti alaväärtuslikku kaupa. Üks
pagar TalUnnas, kelle leiba õli
alati kiidetud olevat selle tege­misel
hakanud kasutartia kraani-vee
asemel kraavivett.
Meie muistsete toidutempijate
leidlikkus jääb aga varju Amee­rika
ametivendade oma kõrval
praeguse sajandi alguses, nagu
seda vanad ürikud jutustavad.
Et vesistatud piim rammusa-mana
näiks segati sellesse krii-ditolmu
ja melassi (molasses).
Ja kui melassi leelisusest küllalt
polnud piima tilgastumise välti­miseks,
anti käärimispisikutele
surmahoop formaliiniga, mis sel­lest,
et see ka piima jooja tee­konda
igavese õndsuse pqole lü­hendas.
• Searasv pleegitati, värviti ja
pehmendati kemikaalidega, et
minna turule ehtse koorevõina.
Kuna tuhksuhkrut vanasti
lahtiselt müüdi, siis oli poodn*o
kel hõlpus ka selle omadusi õi­listada
peene valge luiteliivaga.
Samadel kaalutlustel lisandati
kakaopulbrile telliskivi tolmu.
Lokkas omapärane teetööstus.
Hotellide nõupesijad tegid endi­le
taskuraha sellega, et nad tee-kaYmudest
kokkukraabitud tee-paksu-
alles hoidsid ülesostjate
jaoks, kes oma ringkäike tegid
mööda holelliköökide tagauksi.
Seda teepaksu leotati liimivees.
värviti musta värviga ja läks pä­rast
kuivatamist müügile ehtse
Tseiloni teena.
Kui tähtis oh müüdava kauba
värvus, seda mõistsid muistsed
poodnikud sama hästi,'kui täna-päevsed
kaubandushiiglased, ain­sa
vahega, et siis ei olnud keegi
hoolimata igat liiki toitainete
töösturite vastuseisust, kaasa ar­vatud
maailmakuulus Coca Cola
kompanii, kes tänapäevani joo­dab
miljoneid fosforhappega
umbes samas happesuse astmes,
nagu tavaline äädikas.
„Coke" pureb küll urbseks sel­le
jpoja hambaemaili, kuid ta on
see-eest asendatamatu lauahõbe­da
puhastajana. Ja kas pole tore
kanda oma vesti all hõbeda kom­bel
säravaid soolikaid.
Rügii^õim kogu tsiviliseeritud
maailmas on teinud lõpu roman­tilistele
aegadele, mÜ igaüks toh­tis
rakendada oma ideid, toitäi-neite
menetlusel ja keegi ei saa
enam varjata, mida turule too­dud
toit sisaldab.
Suur osa toitaineid tuleb turu­le
hügieeniliselt pakitult karpi­desse,
kottidesse, purkidesse ja
püdeljitesse. Tarbija näib aga na­gu
, alateadlikult taga. igatsevat
ilusaid aegu, millal ostetud toi­du
tarvitamine tähendas sageli
elu ja tervise kaalule panekut.
Veendunud selles, kui hästi pa­kend
^ oma sisu kaitseb, ei nähta
selles midagi halba, kui kaupu
ükskõik kelle poolt käper^datak-se.
Pakendid Võivad ollg^lmu-sed
kauasest laos-olemisest, või
prügised põrandal või kõnniteel
seismisest. Pole haruldane, kui
poesell kastitäie plekkpurke või
pudeleid omale jalgealuseks võ­tab
kiiündimaks kõrgemale riiu­lile.
Ja kõige selle tagajärg on, et
ühtefteset, millel on jaluli tram-bitud,
või mis on tolmune, prü­gine
või ära käperdatud, ei pa­neks
keskmine tarbija ilma seda
enne'pes,emata või puhastamata
oma kodu lauale või kappi, väl­jaarvatud,
kui see ese juhtub ole­ma
pakitud toitaine. Ja kuimit-med
neist, kes tavatsevad juua
õlut või muid jooke otse plekk­purkidest,
võtavad vaevaks mõel­da,
millega kokkupuutes on oi-,
nud šee purgikaas, mille vastu
nad öma janused huuled suru-,
vad?
m
2
m
õ
mn
S
5
9
S
5
S
s
' s
2
2
3
5
õ
§ '
S
5 I
5
5
n
š
,3.
OH nss
«3
n
S
5
3
5
S
S
3
5
a
5
5
5
S
s
li
s
m
§
Q
S
5 /
i
a
Š
5
5
S
s
5
5
B ss
s
5
5
5
õ
n
.5
5
5
§.
õ
5
5
iiB.iifliiBi.^iBiiaiifliiDiiDiiaiiaiiiiisiiBiifliiiiiaiiBiifliiQiiiiiDiiDiioiiniioiis^
5. nov,
Eesti Majas algusega kl.
^ Laup., 8. ja 9. nov.
turg Läti keskuses, 4
u
näitemüük algusega kl.
Jr Piihap., 9. nov. Vana-juduse
loterii
iJr Fühap., 9. nov.
sünnipäeva tähistamise
Lawrence Park Colleglate
seg^ kL 3 p.L
Reedel, 14." nov. FüssS- Ja püstoli-klubi
pidu Eesti Majas algusega Jcl.
M. Liidu Ülemnõukogu koosoleknä
aruandest nähtus, et selleaastane
saak oli 20% normäalsaagist väik­sem.
Se^e tõttu on oodata N. Liidus
eeloleval talvel mitte ainult lihapuu-dust,
vaid nappust ka muudest toidu-o.
Süg
ta •
s o.
^ Pühap
Kogu !
gusega
lu as algusega kl.
Eesti Majas ai-o.
O.MEIE ELU"
lu
nov.
MMEIE ELU"
näitus
Sl
7õ.
nov.
a
Seedrioru Laskurklubi korraldu­sel
toimusid järjekordsed Kanada
eestlaste meistrivõistlused 22 kai.
püssist laskmises 4. okt.
Võistluste alguseks, mis oli ette­nähtud
kell 10 hommikul, oli elav­hõbe
langenud 7—8°-le ja ka tuule
keerutused olid muutunud valje­maks.
Külm omakorda tegi tööd, eri­ti
päästmise sõrmega, muutes selle
tundetuks ja tuimaks. Ehki igaüks
püüdis teha oma parema, jäid taga­järjed
erakordselt madalateks. La­mades
võistlus oli eriti tasavägine
kus ainult üks silm lahutas esimese
ja teise koha.
Kohtunikkudel: C. Rajamets'al ja
J. Reinoja'1 tuli märklehed mitmel
korral üle kontrollida, et võitjat sel­gitada.
Inglise matsh (60 lasku lamades):
L K . Trei 574 silma, 2. U. Robi 57is.
Kolmest asendist, 3x40 lasku. 1.
H. Gering, 379, 318, 362 - 1059 s. 2.
E. Tiilen 376, 312, 355 - 1043 s. 3. K
Trei 381, 260, 342 - 983 s. 4. U. Robi
385,274,310 - 969 s. 5. Ä. Pakker 375
265,313 - 9 5 3 s. r ;
Asendite järjekord: lamades, püsti,
põlvelt.
Noorte kl. (60 lasku lamades): | , R.
Saar 500 s. 2. Ä. tamm 466 s.
, Sihtasutus Seedrioru, igavesti rän­dava
auhinna, kolmest asendist lask- lasL-miseš,
võitis'E. Gering. Hiljeni veedeti aega L. Tnlen'i
I Seedrioru Laskurklubr rändauhin- pö^^ valmistatid kohvi juures,
na, võitis jäädavalt, E. Gering. j^^^j^yj-jte suurim tänu,auhindade
Noorte klassile, oli väärtusliku au- annetajatele, kohtunikudele ja pr.
hinna annetanud pr. Ivask, mille või- Tiilen'ile, nende vastutulelikkuse
n . u . . . c _ . „ ^ . ^ . ^ ^ abistamisel, s ^
peeti Seedri»
[s vaenlasena on ohtlikum
kui julge mees, kuna ta lööb seljata­gant.
.• • • • , '
• • • • •
' . . . .
Paljud inimesed surevad juba en­ne
surma.
Kogemus õn nimi, millega mehed
ristivad oma eksitused.
• *
JsLldkmjad on tingimisi surmamõis­tetud
inimesed.
HALJAD
Küsimus ajalehe nõuändenurgas:
. ,,Rajasin endale väikeaia, kuid ma
ei oska eraldada umbrohtu kultuur-taimedest.
Mida pean tegema?"
Vastus: »Rebige kõik taimed välja.
Mis uuesti tärkavad, s-ee pn umbro-oru
Laskurklubi korraline peakops-olelc
E. Tuleni suvemajas.
Koosolek, kinnitas kõik aruanded
esitatud kujul. / <
Juhatus valiti tagasi endises koos­seisus.
Esimees: C. Rajamets, sek. E.
Tiilen ja ametita liige U. Robi.
Koosolek otsustas, järgmised s.o.
1981 ä. meistrivõistlused tulevad aja­liselt
varemalt pidada, kuna oktoob-rikuu
ilniad on tavaliselt ebasoodsad
Sotsialism on kunst teiste kulul
elada ja seejuures muljet äratada
nagu oleks osad vahetatud.
Abielu on katse probleeme poolita­da
nende kahekordistamisega.
Igal, naisel on kolm figuuri: üks,
mida ta näitab, teine, mis tal on ja
kolmas, mille ta arvab endal olevat.
• i^. V •/
On naisi, kes surevad 60-.aastaselt
vanadusnõrkusse. .
„Kas vastab tõele, et meie sõber
Anton on linnateatris rezhissöör, au­tor
ja peaosaline ühes isikus?*
„Tean küll. Aga kui ta nii edasi
teeb, süs võtab ta varsti ka publiku
rolli üle."
Härra on ainult see,.kes ei tea
le sulane ta on.
Joodikutel on tõepoolest põhjust
terviseks juua.
Nõukogude inimese õnn seisneb
selles, et tal pole enam midagi kao-tis
Robert Saar.
jva
Silt ühes hotellitoas Chicagos:
„Kui olete õht^ul rahutu, siis võtke
öökapist Piibel. Kui see ei aita, siis
helistage uksehoidjale. Ta reservee­rib
teile koha ööklubis."
„Kas vastab tõele, et Moskva tõm­bab
kõik mehed Afganistanist väl­ja?"
,,Põhimõtteliselt küll. Ta tõmbab
ainult afganistanlased välja."
Härra Lammaste müksab tänaval
oma autoga korpulentset naist. Vii­mane
kurjustab:
„Kas teie poleks võinud ümber mi­nu
sõita?"
„Oleksin küll, aga mul oli liiga vä­he
bensiini paagis."