Meie Elu = Our life, June 17, 1977

              R E E D E L , 17. JUUNIL _'FR1D>ÄY, J U M E II
- f l l fWfrf
jrfefe Eto",rar. 24 (1447) m?
MIDA 00TAM1 DAVISf VÄUTSüSEH
9. juuni valimised tõid küll kon- ja Ontario valitsuse vastu õigusta-servatiivid
tagasi valitsusse, ometi ei tud pahameelt. Aastaaastalt kasva-ole
neil põhjust selle üle eriti tihked vad kinnisvaramaksud on 1977. aas-olla.
Viiekümne kaheksa kohaga par- tal jõudnud tasemele, kus terved
lamendis liberaalide 34 ja>MDP 33 ühiskonnaklassid seisavad olemas-koha
vastu, jääb Wm. Davis'e valit- olu küsimuse ees, sest paljudele on
sus edasi minoriteetija seda juba nende elamu ühel või teisel kujul
teist korda. See tähendab seda, et ainukeseks varaks ja peavarjuks,
opositsiooni erakonnad oma 67 haa- Kõrge maksukoormuse juures lei-lega
võivad 'alativalitsuse kriisi esi- dub nüüd hulgaliselt inimesi, kes se-le
kutsuda ja seda oma valiku järgi, oa koormust ei ole võimelised kand-
Silmnähtävalt ei ole Wm. Davis ma ja oh sunnitud seda likvideerima,
Ontario peaministrina sama kaliibri et edasi imbitseda.
poliitik, nagu seda olid Leslie Frost Sellises olukorras on tuhandeid
ja John Robarts, kes hoidsid Ontario pensionääre, madalapalgalisi ja ko-poliitüist
juhtimist kindlakäeliselt guni töötuid, kelle sissetulekud ei
oma käes. Võib olla isegi enam, kui tõuse või on katkenud koguni. Sel-polntilised
võimed, seisavad Davis'el lega paisutab administratsipon vaid
takistusena ees tema polntilised ja tulevaste hoolealuste arvu ja sama-majanduslikud
tõekspidamised, ku- aegselt loob võimuvastase vaenuliku
na teda loetakse konservatiivide "era- meeleolu, mis ei piirdu ainult asja
konna vasaku tiiva meheks. Frakti- osalistega, vaid levib ka üldisse ela
listeks näheteks sellel^ alalt on pfo- nikkonda. Nüüd kus W. Davis ja te
idntsivõimu ülelügne sekkumine era- ma erakond on uuesti vähemusvalit-ettevõtluse
ja üksikisiku majandusse usse olukorda tagasi viidud, tohiks
näiteks talumajapidamiste osas, mil- olla õige aeg tema lubaduste meelde-
-lišest-sektorist tuleb konservatiivide- tuletamiseks koos nõudmisega olu
ie rohkesti hääli. 1 kord selles osas parandada ja era-
Davise valitsus on kannatanud sa- omandi õigus selle sisulises mõistes
masuguše laiutamispolntika all, na- restaureerida. ...
gu seda on näidanud) keskvalitsus Ilma vajalike korrektuurideta võib
Ottawas ja raha tuleb maksumaksja seista Davise valitsus peatse usaldus-taskust>
vähendades vpmase endar küsimuse ees koaleeruva opositsioo-
Mndlust majanduslikus olukorras, ni poolt, keda toetavad parlamendi-
Vaüjaskond on seda tunnetanud sel- hoone uste ees tuhanded proteste*
gesti ja mõnigi valimiskasti ees seis- rijad, kes on kannatanud aastaid
tss, kaalus veel viimasel hetkel, kas ebaõiglase olukorra pärast. Ontarios
vasakpoolsed, konservatiivid vääri- on samuti sadandeid tuhandeid su­vad
suuremat usaldust kui näiteks vilaomanikke, kes on samuti koor-parempoolsed
liberaalid. matud koolimaksudega, kuigi nende
Meile tundub ka, et Davis'e valit- lapsed neid koole ei kasuta. Uue tu­stis'
valimiskampaanias seistes on an- ruvääristuse kalkulatsioonide koha-mid
õigeid lubadusi, kuid võimu selt on ka suvilate maksukoorem
juurde asudes pole asunud oma kõi- koos köollimaksudega tõusnud nii
Mde lubaduste lunastamisele. Üks kõrgele, et see teeb oma suvila pida-nendest
on kinnisvaradel lasuva koo- mise paljudele küsitavaks. Üldise
limaksu elimineerimise lubadus otse- maksukoormuse osas tuleb suvilate
maksu süsteemi inkorporeerimise ja isiklikus kasutuses olevate kinnis-teel,
millega koolimaks jaguneks varade staatus viia isikliku elamu tä>
kõikide maksumaksjate vahel ja semele ja peaks omama samad mak-mitte
ainult kinnisvara omanike va- suprivileegid, nagu tavaline pere-hel,
nagu praegu. Kui Davis ei asu konnaelamu.
koolimaksu ümberjagamise juurde P r a e g l I n e maksusüsteem on üle-koheselt,
siis võib ta oma poliitilised k o h t u n e j a konfiskeeriv. Ontario
lootused tulevikus1 maha matta. konservatiivid koos oma valitsusega
Koolimaksu koormus kinnisvara^
omanikel ei ole ainult arhailine, vaid
Laenu vajaduse korral kasutage
TORONTO E£STI ÜHISPANGA
madalaid laenuintressimäärasid.
j > * . o c o n « o 4 9 a 0 4 a « o o « a c o o '
Intressid arvestatakse veerandaasta viisi laenud on lahtised
O0»o«o,»<,,j««0O«O'0OO
Personaallaenud on laenuvõtja surma ja jä
puhul kindlustatud $10,000.00 ulatuses.
%
töövõimetuse
ginin"T'L["T
minud „uuest ajaloost".
koos inflatsiooniliste nähete süvene­misega
on kujunenud otse barbaar­seks
ja tekitab kogukonnavalitsuste
peavad õiglased korrektuurid leidma
ja kohe, kui nad järgmistel valimis­tel
tahavad üldse hääli saada.
Hlllltlillllllllllllilllll^
0 0 l i d u p ü h o
.(Algus esiküljel)
kinnitati, et Kanada ..võtab Belera-dis
kindlasti üles inimõiguste raken­damise
küsimuse. ;>: •
Ü. E. Kesknõukogu rahaline aru?
anne esitati tasakaalus Sl0.837 suuru­ses,
kusjuures •••'eri loetus;! on .saadud
$5.953. Peale jooksva eelarve on
ÜEKN juures eriarvetel kasutamata
erifondid $15.900 jä 10.600 suuruses.
Rahalise aruande kohta andis lähe­maid,
seletusi esimees A. Anders-on,
kes ühtlasi selgitas mõnedes ajaleh­tedes
vildakalt käsitatud ühelt Aust­raalia
eestlaselt saadud 115.900 suu­ruse
toetuse, küsimuses. See toetus
oli antud Kesknõukogule vabadus-võitluslikuks
tööks enne Vabadus­fondi
loomise otsust Rahvuskongres­sil
jä seisab alles erifondis. Vabadus-
;fondi arvele ori sama isik teinud hil­jem'
sissemaksu $10.600, mis seisab
puutumata kuni Vabadusfondi tege­vusse
rakendamiseni. On tehtud et­tevalmistusi
Vabadusfondi statuudi
loomiseks. See saab toimuda New
Yorgi osariigi seaduste alusel ja sel
alal on väga nõudlikud eeskirjad.
Tegevuskava kohta andis lähemaid
selgitusi E. Vallaste. ! 1
.Ühenduses 19801 a.. olümpiaadiga
on kavas-, algatada maailma ajakir-
; janduses aktsioon N. Vene kava vas­tu
korraldada olümpiamängude pur
je-regatta Tallinnas kui okupeeritud
; maal, missugune küsimus - on üles
tõstetud ühes ; Norraj i ajalehes. Sel
teel saab. Eesti küsimust üles tõsta.
Võetakse osa Euroopa inimõiguste
ja enesemääramise, konverentsist,
mis -igal aastal toimub Euroopa
maade väljapaistvate poliitikute ning
teadlaste osavõtul. Presideeriva rah­vusgrupina
tuleb eestlastel; juhtida
Ülemaailmse Balti Nõukogu tegevust
Nõukogu eestlasest esimehe ja juha-tusliikme
kaudu. •."'•'.
Tegevuskava küsimustes olid ela1
vad läbirääkimised. Aktsioonis Tal­linna
regatta vastu tuleks kaasa
:.. tõmmata sportlikud : organisatsioo­nid.
I. Pleer juhtis tähelepanu kom­munistlike
agentuuride taotlustele
pagulaskondade lõhkumiseks . ja
lahkhelide tekitamiseks. Sellele tu­leb
vastu astuda. I
Pikemaid läbirääkimisi oli Aust­raalia
ettepaneku kohta, võtta väl­jatöötamisele
statuut ülemaailmse­teks
Rahvuškongressideks, mis kor­raldatakse
Eesti Päevade puhul. Et­tepanek
võeti tegevuskavasse juha­tuse
poolt esitatud ku juh; .'
Tegevuskava võeti vastu Ä. Aricler-soni
poolt esitatud-täiendusega,'mil­lega
Rootsi' Eestlaste Esindusele feh-
Võidupüha ja võidutuled 23. juunil
KUS ASUB EESTI PÕLISVAENLANE?
Ämdmeid ja mõttekriipse küüditamisöhvrite
färjekordsel mälestyspievd
I^eed on omapärased andmed, mi­da
loeme praegusel kodumaal, endi­ses
vabas ja iseseisvs Eesti Vabarii­gis/
praeguse nimega Eestimaal
Moskva valitsejate juhtnööridel ja
korraldusel väljaantavast kirjandu­sest.
Kõigepealt Eesti pindala, mis
on nüüd endise 47.549 ruutkilomeetri
asemel 45.215 ruutkilomeetrit Seega
on „suur ja lai" suutnud omastada
„rahvaste üheõigusluse alusel" väike­se
eesti rahva põlisest elamispinnast
2.334 ruutkilomeetrit
Edasi rahvaarv ja eestimaalaste
rahvuslik koosseis. Partei Kultuuri­sidemete
ühingu käsiraamatu „Tu-hat
fakti" andmeil olevat Teise Maa­ilmasõja
suurte ohvrite tõttu Eesti
elanikkonna koguarv langenud alla;
900.000-le. See arv on enam-vähem
õige. Kuid kuulakem edasi: juba 15.
jaan. 1970 on olnud elanike arv Ees­tis
1.356.079 ja 1. jaan 1976 koguni
1.438.000. Kas on eestlaste iive siis
sedavõrd imesid ületades tõusnud, et
900.000 inimese juures juurdekasv ca
30 aasta jooksul oli üle poole miljo­ni?
Ime mis ime! Kuid.juba järgmi­sel
•.leheküljel• loeme uut '„fakti": eest­lasi-
oli ka alles nii hilja kui 1970. a.
Eestis, ainult 925.157, seega 25 aasta
juurdekasv peagu null. Ei saada sa­lata:
ajavahemikus 1961—1971 oli
sündide arv Eestis iga 1000' elaniku
kohta (pane tähele: iga 1000 elaniku,
mitte eestlase kohta!) 14—16, surma­juhtumeid
aga iga 1000 elaniku koh­ta
samal ajal 10—11, mis jätab juur­dekasvuks
iga 1000 elaniku kohta
4—5. Eestlaste arvuna kogu Venemaa
ulatuses teatatakse 1970. aasta kohta
1.007.356, milles* nähtub, et 72.229
eestlasele ei leidu, enam kohta kodu­maal,
kus üteldakse eestlased moo-
AKTUAALSEL TEEMAL
ISERVÄTHVID I! SAANUD SOOVITU!
INAMUST
partei valimisvõit, kuid samal ajal soovitud enamuse,
mitte saamine, võib olla isegi teatud määral kasulik Ontario maksumaks-jaile.
Kui analüüsida valimistulemusi, siis ei saanud rahvas W. Daviselö
soovitud tugevat mandaati anda, sest ta keeldus kategooriliselt viimast va­litsuse
ja Ontario koolivalitsuste kulutusi inflatsiooni määruste alla. KOKV
servatnvid^taotlesid volitust, et neile antakse vabad käed valitsuse, Ontario
Hydro ja linnavalitsuste kulutuste viimiseks määramata kõrgele. Xiberaa-lid
nõutsid ka nende kulutuste viimist inflatsiooni eeskirjade alla ja nad
säilitasid oma positsiooni ning tulid ametlikuks opositsiooniks.
Ontario konservatiivid võtsid need
valimised ette selleks,^et rahvas an­naks
neile tugeva mandaadi võitle­miseks
Kanada ühtluse eest ja võit­luseks
selle eest, et hoida Quebeci
provintsi Kanada föderatsioonis. See
valimisloosung oli tegelikult mitte
eestlasi Venemaale/kukutama seal-1 Ontario provintsi sisemine probleem,
set „töörahva valitsust". 1941. a. Ees- v a i d hiduvalitsuse asi ning Ontario
tis loodud 27-messe hävituspataljoni rahvast huvitasid peamiselt Ontario
(siin julgetakse kasutada seda möis- o m a d probleemid. Kaks opositsioo
tet)'või „rahvakaitseväeüksusse" ole- n i s o l e v a t parteid uusdemokraadid
vat-.' astunud' vabatahtlikult'.' •t?!) j ^ ^ / 1 1 6 ^ 3 1 ^ 1 ^ . ^ ü n d ^ s i d ; konservatiive;
10 000 võitlejat, sügavasse tagalasse kohalike probleemidega, nagu töö-Isid.maha nende seaduse, mis võimal
olevat evakueeritud 25.000 tšiviilela- P u u d u s » inflatsioon, mis mõlguvad danuks majaomanikel üüri tõsta S%.;
nikku. Aga aastatel 1941-1944 olevat Ontario valijate meeles palju roh-valitsenüd
Eestis j u lm terror" hing k e i n> k u i Kanada • ühtluse küsimus,
„hitlerlased hävitasid Eestis . üle m i l l e l e 0 n t a r i o mõju on piiratud.
61.000 tsiviilelanikku" ja „peale selle B i U D a v i s e s i n e s o m a valimiskam
hukkus umbes 64.000 sõjavangi". : P a a n i a s h a s t i J a mõjukalt. Rahvas
Niipalju eesti rahva Moskvas v a i 1 v õ t t i s t e d a h a s t i v a s t u - Ta saavutas
ei võitnud kohti juurde, kuid säilita­sid
oma positsiooni, mida peetakse
suureks saavutuseks uuele parteiju­hile
S. Smithile. Konseratiividele-osutus
kahjulikuks olukord, kus On-tario
isikuvalimiste põhimõttel toi­muvatel
valimistel, kus traditsiooni­liselt
võistlevad ainult kaks parteid
esinevad kolm parteid.
Konservatiivide edu vähendas ka
asjaolu, et nad võtsid valimised ette
väga ebapopulaarsel põhjusel, et I li­beraalid
ja uusdemokraadid hääleta-
Opositsioon viis üüri tõstmise alla
64e protsendile, mis meelitas üürnik­ke.
Ontarios nende poole. Ka rünnati
konservatiive seepärast, et need va­limised
võeti f ette ilma vajaduseta..
Oli ka veel teisi põhjusi, mis viis
Eesti armee ei läinud kunaM kuku- oma positsiooni. Kuna mitmes vali
t^a rna bolshevike võimu- . Vt rprn em„ aal,. misiaoskonnas konseravtnvid kaota
Eesti armee kaitses oma maa ja rah­va
vabadust, kui vene bolshevike
massid, hoolimata eestlaste rahvusli­kust
enesemääramisõigusest ja väl­jakuulutatud
riiklikust iseseisvusest
mis jaoskonnas konseravtiivid kaota­sid
ainult kümnekonna häälega, siis
oli, nende absoluutse enamuse kao­tus
nagu üle noa tera. .] ..
Küsime, et mis olid õieti need põh­jused,
miks rahvas keeldus BilL Da-tugevat
mandaati? Kahtlemata; män
gisid neil valimistel tähtsat osa üksi-kutes
valimisjaoskondades ülessea­tud
kandidaadid ja nende isiklik po-pularasus.
Vastaskandidaatidel olid
konservatiivide vastu ülesseatud sa­geli
väga suure populaarsusega ko-n
\\A . o i i , , ^ ^ ^ • u olid vallutanud jub a ik o! lmanjd- ii kuhv isele •a ndmas,t taotletud enamust ja TA , ^, ..•
meie kodumaast. Ei saanud niisiis
seoses olematu ^interventsiooniga"
hukkuda ka 60.80.000 eestlast. Eesti
Vabadussõjas oli langenuid kokku
3.588 ja haavata; või põrutada, saa
nuid. 13.775. Kuid selgitamata on jää­nud
täpsemalt Eestit iseseisvusest, u w A- *• • • i ^ D t , •
, ' („vabastama . saad• etud• pilusi made Lhahkud tegelased. Kahvas ei-haale A + vere.t.ö..ö. d-e oh, vri•t e arvu•••d , ai.u ti.s el,t ta. nud mitte part eiderl e, va-iAd \ ka'n:Ad-i +- , , 0 k • '-A' -I R . . . . , , • j ^ ^ ^ ^ daatidele. B. Davis pidi neil va hm• is-ne,,
de katte langenud aladel lel: v õ i [ l c m a ebavõrdset: võitlust,
•.-„Uus ajaluguL na,tab ka et .e! ole s e s t valitsust jaselle poliitikat kriti
snndinud,,ei 1941, a. ega hthsemat s e e r i s i d kaks/lugevat vastast. See oi.
masskuuditamist, ci e uiõuliste ••! , -.4 l ^ , , v
mees.t e ia noorte- Vevn emaLa! Ut|öUöUiIa1aMslf -imüh^e-m ehe võrit lu•s kahe mehe vastu. 4 , v-i v.maa tuuiaag a. valimist el, ,t o•i mus vahm.i s
Teisse viimist mobilisatsiooni suitsu-tähistaaid
meie kodumaal vabaduse' d u$lavat 68,2°b ja kus. üldse olevat
võitu. Siis mängiti; lauldi ja tantsiti
leegitsevate tulekeelte valgusel, peeti
kõnesid, kuulati neid. uhkusega ja
joodi vaba Kodumaa terviseks.
Võidupüha oli meil teiseks tähtsa­maks
riigipühaks, seistes väga lähe­dal
meie vabariigi aastapäevale, 24.
elanud 1970. a. penšioniealisi 20,3%.
On eriti huvitav valgustada siinko­hal
paari kodumaa Majalöo-teadu-se"
taset näitavat „fakti".
Jättes täielikult nimetamata Eesti
iseseisva vabariigi väljakuulutamise
.24. veebr. 1918, õpetatakse noortele
veebruaril. Ka paguluses on Toron-.{:la teatatakse välismaailmale, et ,;pä-tö
eesti organisatsioonid.sellest ikka frast Marva''vabastamist..(?!?)'• kuülu-lugu
pidanud oma suvepäevade k o r - t a t * s i m 2 9 • nov. 1.918 välja Eesti nõu-raldamisega
ja samal ajal võimalda­nud
ka Võidupüha tähistamist. Ku­hu
jäid aga organisatsioonide suve­päevad
sel aastal? •
: Kas peame laskma võidupühal
mööduda nii vaikselt ja võõralt, mil­lega
meil midagi asja ei ole? Kas
varsti möödub 24 .veebruargi samal
kombel? Kas tunneme häbi", või isegi
hirmu, oma vabariigi tähtpäevi tä­histades?
Kas oleme. juba unusta­nud,
mida tähendab olla vaba inime­ne,
ja poeme vabatahtlikult olematu­tesse
ahelatesse?
Ei. Meie ei.saa jätta võidutuld süü­tamata.
Meie ei tohi salata oma aja­lugu,
selleks pole meil/mingit õigust.
Sellepärast süütame selgi aastal Või­dutule
Vaba Eesti auks, peame ara
oma kõned ja siis laulame ja tantsi­me,
nii nagu seda tehti varemgi;
Sõbralikus koostöös Toronto Eesti
Võitlejate Ühing" ja Toronto Eesti
Qngitsi\ate ja Jahimeeste Selts löö-:
vad käed külge ja korraldavad suu­re
võidutule „DeviIs Elbow's", 25.
juunil. Võidutule tõrvikud on juba
korda seatud, lõkketule palgid met­sast
kohale veetud, piduplats korral­datud
ja veel palju muid toid teh­tud/
mis sellise asja korraldamisel
paratamatult teha tulevad. ;
Võidutule süütab aupeakonsul Il­mar
Heinsoo) pidukõne peab Üle-ti
ülesandeks 1980. a. Eesti Päevade
ajal Rahvuskongressi korraldamine.
Eelarve voeti vastu $10.000' suuruses.
ÜEKN esimeheks valiti ühel hää­lel
tagasi senine esimees A. Än^er-son
ja juhatuse liikmeiks Mäido Ka­ri
(Austraalia), Ilmar. Pleer (Ühend­riigid),
Kaljo Popp (Inglismaa), Ha­rald
Raudsepp (Kanada) ja Eduard
Vallaste (Saksamaa). Revisjoni ko­misjoni
liikmeiks A. Kinno,: G;
Buschmann ja E. Rubel. Euroopa
Büroo juhatajaks A. Joonson, liik­meiks
A. Luik. ja V. Pärtel. Peavoli-nikeks
Washingtoni valiti G. Busch­mann
ja K. Popp.
Koosolekult otsustati saata tervi­tus
Ühendriikide presidendile. /
kogude vabariik,; Eesti Töörahva
Kommuuni nime all". Kuid 9 kuud
enne seda väljakuulutatud Eesti Va­bariik?-'
Oli see kukutatud? Missugus-,
te eesti rahva enamuse esindajate
otsusel see -vägev tegu Narvas .sün^i
dis? V
Siis tulnud-aga kohale suurbri­tannia
sõjalaevastik ning palgasõdu­rid
Soomest, Rootsist ja.Taanist" ja
„kodanliku Eesti poolel võitlesid, ka
.vene valgekaartlased ja bahi-saksa
pataljon" ning asi.läinud lörri.
'Kuid kuidas on Eesti mimkaötus
tega? -v-- •
Esimeses „isamaasõjas" (vist peab
see tähendama Eesti Vabadussõda!
olevat saadetud interventsiooni jõu­dude
korraldusel kümneid tuhandeid
katte varjus, ei massilisi tapatalgu-sid
Eesti 1918—1919, 1941. ja 1944
aastal, eesti noorte jätkuvat Vene-matile
ja Siberisse asustamist, ei vist
ka ligi 100.000 eestlase lahkumist
1944
kohti; juurde ja tugevndas tublisti, konservatiivide populaarsuse vali­miste
ajal 47-lt protsendilt alla 40-le
protsendile. Liiduparlamendi järel-valimistel
osutus, liberaalidel võita
kuuest kohast koguni 5 ja konserva­tiivid
kaotasid Prince Edwardi saa­rel
ühe koha liberaalidele. See asja­olu
mõjutas ka teatud määral Onta­rio
valimisi ja tõstis ka Ontario libe­raalide
edu. Liidüvalitsuse liberaali­de
partei valmist*fcuüteks valimis­teks
ja nende valimiste aparatuur
osutas S. Smithile kaasabi ja toetas
rahaliselt liberaale. B. Davise Onta-'
riö valitsuses on mitmeid ministreid,
kes oma liigagaruse ja sageli ebapo­pulaarsete
seadustega vähendavad B.
Davise poolehoidu.
Mõlemad parteid süüdistasid kon­servatiive
tööpuuduse ja- ihflatsiooni
tekitamises/; kuid valimiste'; kampaa­nias
jäi kahe silma vahele, et nii töö­puudus
kui ka inflatsioon on põhjus­tatud
liidüvalitsuse majanduspoliiti­ka
läbi ja provints ei suuda siin pal­ju
muuta. Kui nüüd liberaalid osutu­sid
võitjaks, "siis said nad selle võidu
teenimatult, sest liidüvalitsuse libe­raalid
on süüdi. Konservatiivide käed
on tulevikus seotud liberaalide poolt,
ja nad-.ei. saa näiteks ehitustegevust
elustada, sest liberaalid ei luba üüre.
tõsta isegi inflatsiooni normide tase­mele.
\'.••;'•' ;h :;;'':
Kuid kõige suuremaks tagasilöö­giks;
oli asjaolu, et W. Davis keeldus
valitsuse Ontario, Hydro, Linnavalit­suste
ja koolivalitsuste fantastilisi
kulutusi piirama ja neid viima inf-latsioonimääruste
alla. Kui liberaa­lid
nüüd pidurdavad nende kulutus­te
•tõstmist, siis võib rahvale olla,
neist valimistest isegi kasu.
võitlus peamiselt konservatiivide ja
ametliku opositsiooni. liberaalide
vahel, .kusjuures- uusdemokraadid
äi.d nagu kõrvale ja see olukord;tõi
uusdemokraadid S. Lewise juhtimi­sel
kaugelt tagaplaanilt 19 kohalt 38-
AJK
10. juunil aktsia hind §5.04
145 King Street West, Süite'
Toronto M5H 3M1 — tel. 3644131
õhtul tel. 925-6812
a. kodumaalt ja poliitilisse pa- s a i e kohale, ja ametlikuks opositsioo-
^ulusse asumist. Kas 61.000 .tsiviil- n i k s ; N e i i v a i i m i s t e l ründas B. Da-etanikku
, keda hitlerlased olevat v i s p e amiselt uusdemokraate ja maa-hestis
tapnud, ei moodustagi seda ar- H s s ü n g e pildi sellest,, mis juhtuks
vu mis 13. juuni 1941. a. ööl kuudita- s i i s k u i uusdemokraadid tuleks või
li Venemaale ja Siberisse hukkuma? muie ja rakendaks oma käügeleula-
Punaarmeest. ületulnud eestlastest t a v a i d sotsialiseerimise plaane. Tule
ohvitsere -ja: sõdureid ei hoitud sõja- m u s c k s oli see, et uusdemokraadid
vangilaagreis ega- hukkunud seal. kaotasid küll. 6 kohta, kuid- nende
Nad:vabastati ja asusid, uuesti võit- kaotus ei olnud nii suur, et see oleks
.ema, seekord oma maa ja rahva va- viinud konservatiivid enamusse
baduse eest. Sõjavangideks laagrites Kasu sai seekord kahepartei vaheli
olid umbkeelsed venelased,.hiinlased sest veristamisest kolmas partei -
jt., ..nende hukkumine ei vähenda liberaalid, kes' nihkusid ametliku
eesti fahva arvu.. ;. . | opositsioonipartei kohale tagasi. Nad
Moskva on kirjutanud eestlastele
täiesti uue „ajaloo". f
See algas juba 1940741, nagu märgib
kõnealune partei käsiraamat: „haka
ti õpetama marksismi-leninismi alu­seid
(ja),muudatusi toimus ka mit­mete
ainete (näit. ajaloo) program
mides'' Sellele vastavalt leiame nüüd | Möödunud nädalal toimus Torontos Royal York hotellis Kanada valis
" k s . 0 l k . . 1
n i l l l l s e ^ k e e I e s Praeguses ministeeriumi esindajate kohtumine Euroopa Ikestatud Rahvaste Kanada
testis väljaantud eestlaste „ajaluguM Komitee esindajatega, kellega selgitati eeloleva Belgradi konverentsiga
käsitlevas ^kirjanduses: ainult vene-1 seoses olevaid küsimusi.
laste pidevat abi eestlastele läbi nen­de
pika ajaloo kaitseks „võõraste I Kohtumisele rahvusgruppide esiri
anastajate vastu". Ei ühtki rahva Ve- elajatega, olid sõitnud, välisministee-nemaale
vedamist eestlaste aladele numi viis juhtivat ametnikku — Eu-idast
korraldatud 300 suurkallaletun- : r o o P a osakonna peadirektor J. H
gi korral, ei Tartu tühjendamist, ei Taylor, Euroopa osakonna asedirek
inimeste; keetmist tõrvakateides Pai- t o r O- A - Chistoff, kes on Belgradi
de turuplatsil. konverentsi ettevalmistamise korräl-
Me. kõneleme tänase mälestuspäe-J däj-ä> välisministri. D. Jamiesoni isik
\-a puhul "eestkätt-^ Eestist' kuudita-Nik assistent W. Wiseman ja laudkon-mistest
1941. ja 1949. aastal/millal dade juhatajad R. Lysyšhin ja R
hukkus ja viidi ära kokku vöib-ollai H a r r o ] d - Rahvusgruppide; poolt võt-
RAHVASTE SEISUKOHAD
SMINISTEERIUMILE
maailmsete Võitlejate Ühingute Kes­kuse
vastne esimees A. Jurs, avasõ­na
lausub Toronto Eesti Võitlejate
Ühingu esimees K. Tori ja lõppsõnas
tänab kõiki Toronto Eesti õngitse­jate
ja Jahimeeste Seltsi esimees tj.
Villmäe. Lõkketule lioogsate laulude
eest hoolitseb M. Niinvee ja tantsu­muusika
eest vastutab G. Iltali or­kester.
Einelaud ori teadlikes kätes,
hapukapsad ja suured viinerid on
juba tellitud. Karastavad joogid jää­vad
aga iga mehe enda hoolhseda.
Telgitamisruumi on ohtralt. Sisse­pääs,
$3.00, peaks olema kerge igale
taskule.
Kallid . kaasmaalased,. (austagem
oma vabadust', oma kodumaad' ja
.oma ajalugu. Tulge hulgaliselt Või
dupüha tähitsamisele, tundke rõõmu
ja uhkust sel päeval. Tdlge ohtralt
tuige 'varakult, nautige .Jlusat
päeva ja kohake sõpru.
suve-.
üle 150.000 inimese. See on poolik
mälestuspäev. Me neame ristisõdäla-si,
ordumehi jt. Saksamaalt,.kes röö­visid
ja tapsid. Aga meil ei ole and­meid,
et nad oleksid-vedanud range
järjekindlusega eesti rahvast ka or­jusesse
Saksamaa aladele. Milline ol­nuks
eesti rahva arv 18. sajandi algu­seks;
kui meie igavene ja põline pea­vaenlane
— moskoviit idast ei oleks
sajandite; jooksul teostanud süste­maatilist
eestlaste .elamisalade tüh­jendamist
tapmiste ja küüditamiste
näol? Milline olnuks eestlaste arv ja
elu-olu .kujunemine, kui tänu Venele
ei toimunuks sajandite jooksul Eesti
aladel'laastavamaid ja hävitavamaid
sõdasid kui kuski mujal, ühelgi tei­sel
maal? Kas me eksime oletades,
et moskoviitide ja nende järglaste
kui.: meie ajalooliste peavaenläste
ohvriks on langenud sajandite jook­sul
ainuüksi itta veetutena . 500.000
või enam eesti rahva liiget?
Tänasel mälestuspäeval liidame
viimase sajandi ohvritele ka need
eelmiste sajandite ohvrid. Sest meie
eesmärgiks on mälestada mitte ai-sid
läbirääkimistest osa eesti, läti,
leedu, poola, tshehhoslövakkia', unga­ri
ja ukraina rahvusgruppide esinda­jad.
Eestlasi esindasid EKN abiesi-me.
hed L. Leivat ja H / Lupp.
Sõnavõtud ja läbirääkimised Inim­õiguste
küsimuste käsitamisest avas
dr. L.Lukss, märkides kokkusaamise
ülesannet, selgitada olukorda ja rah­vusgruppide
soove enne Belgradi
konverentsi. L. Leivat esitas lühiette-kande,
käsitades Helsingi kokkulep­pe
rahvusvahelist; juriidilist alust ja
inimõiguste kohta käivaid kokkulep­peid
Euroopas; Järgnesid rahvus-nult
moskoviitide poolt küüditatud
ja orjusse ning sunnitöölaagreisse
veetud rahvuslikult meelestatud
kaasaegseid, vaid kõiki meie esivane­maid,
kes oma vere, keele ja vaimsu­se
tõttu on langenud põlisvaenlase
julmuse ja verenälja ohvriks. Olgu
nende kõikide saatus hoiatuseks tä­napäevale
ja homsele! Ristitagem
nende kõikide mälestuseks käed!
; :::;'-:.:. .' JOONAS UULU •
gruppide esindajate lühikesed esildi­sed,
neid huvitavate probleemide
kohta. Sõna võtsid ja rahvusgruppi­de
soove 'esitasid ungarlaste poolt
dr. G. Nagy, Tshehhoslövakkia ühin­gu
poolt dr. L. Urban, e.estlaste poolt
L, Leivat, lätlaste poolt dr. L. Lukss,
leedulaste poolt pr. I. Meiklejohn,
poolakate poolt Z. Szpikowski ja uk­rainlaste
poolt dr. Sokplsky, andes
üle ka vastavad kirjalikud esildised.
Belgradi konverentsi ettevalmistu­sest
ja Kanada hoiakust eeloleval
konverentsil kõneles .pikemalt Eu­roopa
osakonna peadirektor J. H.
Taylor. Ta rõhutas, et Kanada tahab
konverentsil kindlalt inimõiguste kü­simused
esile tuua. Ajakirjanduses
ilmunud informatsioon, nagu ei soo­viks
välisminister D. Jamieson tuge­vat
väljaastumist inimõiguste küsi­muses,
on olnud ekslik ja Kanada ta­hab
täiel määral inimõiguste raken­damise
küsimused konverentsil üles-se
võtta. '
Belgradi ettevalmistav konverents
algab 15. juunil ja võib kesta 2—3
nädalat. See konverents on tehnilise
iseloomuga. Sisuline konverents al­gab
septembri lõpul, või oktoobris.
Kanada delegatsiooni koosseisu, kuu--
lüvad ; peamiselt' isikud. Euroopa
saatkondadest ja delegatsiooni, ju­hiks
on.Kanada saadik Ungaris. J . H,
Taylor puudutas lähemalt paljuid
küsimusi, mis on seoses Belgradi
konverentsiga, ühenduses Venemaa
poliitikaga märkis ta, et eriti Balti
(Järg. lk. 3)
yalii
serval
enaml
taotle
said
du st
Uus
limisi
kohall
kaotal
nult
oma.
ametil
beraal
kõigel
ga ei
palju
paaniJ
tilisesl
Ontl
minisj
ne vai
nud \|
ridega|
kuid
enami
võitšic
konnal
misel
datusiili
suudal
et 47°
tagasi I
asetleil
j a va J
vähenj
sust- jil
40«ö h
ge sul
partei
töl
GE
donisl
tõrgu
sed
ma sl
toidu
kätt
Sadt il
nori i
duai
konn
teiste
eriäri
deie.
>Da
nud I
di, T
Klaip
kenda!
reid j
nata tl
hapea]
ta läj
Värskj
tes tol
Lon|
lääne
ris stil
tel rä|
palgac
ajend 1
tavad
maalal
dest."f
riikide
hendavj
mida n|
J. H. Tc
nedes ül
Läbirä
jalikuml
Toodi
mise alj
nea" on
perekonl
see ei of
dest ei
maks.
di kom
raske eil
. munistl
välja, oj
Kanada)
õiguste
Ühend
eüevalnl
yusgru.pj
pa Ikesl
mitee.o]
intensiil
. rohkes ti|
.mu ses.
" anti koi
teeriunn
kumad
;. sügisel
korraldal
de saati
ja paiiai