1983-03-17-05 |
Previous | 5 of 11 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
.JUele Elu" nr. U (1724) Kevadesse meeskoori lÄHiSTASiD lumalateenistuste, , pidustuste ja aktustega pühitseti Torontos arvu-kalt E.V. aastapäeva. Seda sündmust ei unustanud eesti jätkukoolid. Tä-ülistamine tpünus neljandal märtsil, Eesti Maja avaras saalis. Seal pikkadel kaarde-lükatud toolidel istus arvukalt noori lastevanemaid ja vana. vanemaid,! kes teadlikult, tahtlikult hoiavad eesti meelt ja keelt, ning suunavad lapsi eesti koolidesse. Saali teises külijes istusid me kaunid nöorek Tiiwtop riietuses, tütarlapsed peamiselt rahvarõivas. Nende j-idades polnud, ainustki ,;karvasit" ega „liõngus!t". Keset saali jäi ruumikas ,jpaiikettväli" rahvatantsuics ja hilisemalks jalakeerutuseks. : Avapalvuses Viyienne Medri palus Taevaselt Isalt õnniSitust ja vabadust kodumaale ning kaasmaalastele, samuti, ka tänulikku südiant, Koolikomite esimees Hans Lupp tarvitas koosviibLJaid ja tänas kõiiki, kes osa -võtsicl. koolide esinemisest E.V. afetusel üliikoolii aulas. Ta arvas, et esinejad' said sest meeliülendavast aktusest kauakestva ülla mälestuse. Kanada pinnal võime E.V. aastapäeva ilma igasuguse kartuseta vabaiit ja uhkusega tähistada. Kodumaal viibiN eesti rahva on aga vene kommimismi haardes. Võitlus vabaduse ja inimõi- "guste ees ei ole sealgi raugeAud. Selle 'kandjaiks on tihti õipilased, just noorem sugupõlv, ikes ilma tagajärgi kartmata astuvad välja iseenda ja oma rahva õiguste eest. Nende õigusr teVeest, liiis nii loomuliikud on, nii - arusaadavad on, vabas maailmas.., Südameläliedased olid keskkooli ja gümnaasiumi õpilaste poolt ettekantud laulud: „Veel kõlab meie laul/ sulle me E e s t i . . , „Need tammed, need kodumaa t a m m e d . . Tõepoolest võis tunda, et eesti südamest ei kustu lootus, nagu noored Vlaulsid, õhtul juhatas kõiild laiuk Liiw na Meriloo-Teo^.. HOIAME EESTLUST Sandra Rannu tõi kõnes esile E.V. sündi 65 aastat tagasi. Ta üttes, et siis andsil eestlased oma elu, et meie võiksime vabalt elada. Taas koimmii-nistide tulles valvasid eesti noored meie ausambaid, kommimistide lõhkumise eest, panid me kangelaste haudadele lilli ja isegi praegu püüavad meie pühadusi kaitsta, Restis vTõitlevad ikka veel inimesed eestluse eest. 'Siin hoiame eestlust: lauldes vägevaid eesti laule, seistes lipuvalvel, mis sümboliseerib — lahinguis üpukaits^ mist vaenlase eest. Siin tulevad eestlastele hümni lauldfes pisarad silmi, ^eal kaugel lauldakse hümni südames ... Kuid kord läheme' tagasi vabasse Eestisse ja laulame hümni aastapäeva pühitsedes vabas Eestis! Liisa Kaid deklameeris oma luuletuse ,;Ees!timaa". Algas pika programmi teine osa. ^aHjammuskeskkooli noorem rahvatantsuHto uli-keis, uutes rahvarõivastes. Ellen Sa-lumets- Tülli juhatusel ja pililimehe Ellen Valteri muusika saatel tantsis distsiplineeritud rühm.: ,Xiige ja va-se^ mba", „jMe!reme4V>te valits" ja „Mustjala paarisrcaigi". Oli tugevat aplausi. „Eestluse säilitamisest Kanadas" refereeris Ingi Mai Loorand. Kas võime end nimetada eestlasteles ? Bioloogiliselt oleme eestlased, kuid seda 'kahjustab abiellumine kanadla-sega. Kuid 'kui vanemad hoiavad eestlust, jäävad ka lapsed eestlas-te'ks. Ka mina olen õnnelik, et osikan eesti 'keelt ja jään eestlaseks. Kahjuks ei saa me praegu vabalt kodumaale miiiiia, seda tundma õppida, ja sdletõttu on ka raskem hoida eestlust võõrsil. Meisterliku mänguga esitas Pia Metsala klaveripala ..Vespers". Tiina Hubeli referaat,Alkohol ja autosõit" baseerus tõsielule. 'Need kaiks ei käi käsikäes. Inimese otsustusvõime, tarvitades alkoholi, on vilets. Kohvijoomine ei päästa. Rooliratta taga ei ole joobnu nägemine ja kuulmine; esma-järgulised. Segamini uimastusakiete-ga on aliköholitniõju kahekordine. Karastavad joogid kiirendavad seda mõju kehale. Alkoihol mõjub halvasti maksale, isüdamiele jiai lajule. Suur protsent autoõnnetusi juhtub alkoholi võtmisest. Mõtelge 'SeMe! s rahvairõivais lauluansainb^^» Foto ~ 0. Haaffler EESKAVA Anne Tülli juhatusel ja iFeeter geri pillisaatel tantsis keskkooli vanem rahvatantsurühm: ,,NelijapiÄ-ri'", ,,Vartatside tantsu'' ja ,3111^" kat''. Tantsiidi teenisid kiitusit. Liisa I-ambur luges. oma kirjandi*. „Sörkimine". See on jooksu ja kõnni vahepealne tegevus — lükuinifle- Terved inimesed peavad end selleks treenima. Muidu võib riskida eluga. Sorkimisel on füüsiline kui ka vaimne mõju. Inimene võib vabaäieda. oma sisemisest pingest. Naised ja lapsed olgu ettevaatlikumad kui mehed. Olgem sellest teadlikud! Ilusas riimis ja 'riitmis oli Hillar Sõrra luuletus „Vana-aasta õhtu". Ester .iRoosipuu kirjandis ,;Haigu^ tamme" '^tles, et noorelt on haigutamine tavaline asi, arstiteadus ei ole andnud sellele õiget seletust. Haigu^ tuse juures on tegevad keel, kurk, hingamine, silmad (pisarad tulevad silmi), hapnik läheb peaajju.'Haigu-tamine <MI nakkav nägemise ja; kuulmise läbi. Kui loomad haigutavad, siis nad tahavad magada. „Koos eluteel" laulis keskikoolilau-lurühm, kuhu 'kuulusid: Silvi Mat-soo. Rutt 'Küng, Juulia Lindau, Iiig-rid Jürman, Tiina Hubel ja klaveril Ingi Mai Loorand Laul oh meeliiöi-tev. Geograafilise referaadi «Galapa-gose saared'' esitasi Riina KindlanL Ta luges saare cmaij^rasustest, pinnasest, loodusest ja 'kartmatute&t lindudest, loomadest." Tal endal on sooviks kunagi sinna sõita. Omapärane ja huumoririkas oli Peeter Sõrra luuletus „Elu klülmuUsr kapis". „Tegelased" selles yipoeeoAs" olid: Volii Või, Rein Redis, Kail likas, Kaarin Kalkunijalg j.n.e. Aw-tor oh vilunud, julge esineja. . 'Pantomiimüises etend\ises imitee-ri's. Sandra Rannu huvitavalx telefoni^ putkat ja naabri koera, i üleilmliselt eesti noorte seas levinud ,;Kikililpsu" laulis güminaasiumi laulurü^ m. Samuti esitas rühm vana, armsa: ,;Kord mõtetes istus..." Kava teadustajad olid Lee Metsalo ja Andres Loorits. Koolide juhataja Edgar Marten ütles, et ettekanded noortelt olid läbilõiked nende töödest. Uus gümnaasium oil veel arenemisjärgus, kuid ibodab, et ikoolitöö püsib samal tasemel. Ta rääkis kevadisest väljasõiduist Ottawasse. Järgnes Hümn. Peale va'heaega algas seltskondlik tants, mida nautisid noored; ' H.L. • Toronto Eesfti Meeskoor paibub pühapäeva'!, 20. (märtsil kell 3.CÖ p.l. Eesti Majas meie lauluannastavate publikule tõhusa kava, (mis koosneb 14 helilooja poolt lloodud lauludest. ;Kavas on tööd helstojateU J. Aavik, E. Tubin/M.LiMiig, A. Läte, S. Purre, K. Tümpu, iE. Aay, R. Tobias, M. Saar, J. Simm, W. Mozant, R. Toi, L Viärkhaus ja T: Vettik. InstrumeDtaalsoilisltiks on meie noqr andekas tseli&t Eero Voitk. Bariton Andrus Vokk ja Asta Ball-stadt klaverisaatjana annavad koori kava teisele osale juurde mahlaika an-nusie ühinedes kooriga R. Toi ,Mu hvil" ja L. Virkhausi ,Aga ükskord algab aega..." ettekandel. Meeskoori juht Charles Kipiper on kava koostanud erimeeleoludesse viivatest lauludest, mis peaks olema huvitavaks muusikaliseks ehmuseks koos kevade saabumisega. Laupäeval, 9. aprillil laulab T.E. Meeskoor Detroitis sealse soome meeskoori' (kus laulab ka mitmeid kohalikke eestlasi) 60. aastapäeva pühitsemise kontserdil-. Bussid Detroiti lahkuvad Eesti iMaja juurest Torontost sama ipäeva honimikul kell 6.00. Bussides on veel vabu kohti 20-le kaasasõita soovijale. Soovikor-ral heüstada tel. 493-6406, Georg Lco- Finnair'i juhtkond kooc „Meie Elu" kaastöölisega. Vasakult, Wil-liam Duplak — Ceniral Canada mänedzher, Ärja Palonen — bü-roomänedzher, Ritva Hyjtlälnen — reisiosakonna esindaja, Ilkka Mitro — Finnair Kanada dHrektoir ja „Meie Elu" kaastööline Elna Kungla. Foto — 0. Haamer LIGf POOLTUHAT EESTLAST SOOME LENNULIINI KÜLALISTENA EESTI MAJAS Põhjala Tiitardi^ tõotuse andmist koondus Pühapäeval, 20. veebruaril toimus Põhjala Tütarde' tõotuseandmise koondus Eesti Maja Noorteruumis. Vanemaid ja tüdrukuid oli palju kohal. Lipkonna juht ngdr. Silvia Bink- Terts avas koonduse tervitusega ja sellele järgnes kohe tõotuse andmine. Kathryn Hiir, Kristina Hogg, Kristina Kukk, Eliina Martin, Monika Medri, 'Lia Saastamoinen, Mai^Liis Tõu ja 'Leiki Veskimets andsild oma hellakese lubaduse; Liisa Novek, Ellen Oiling, Anne Rubeig, jBlien Silm, Tamara Tambre ja Erilca Verret and^ sid oma gaidiltõotuse. Gaidimaleva' juht, ngdr. AnneMai Kaunistmaa võttis \^tu hellake&te lubaduse ja gai-aide tõotuse ja ta tervitas uusi hel-lakesi ja gaide ja looti<s, et kõik jääksid tegevateks liikmetäks ja peaks meeles alati> mida nad on sel päeval tõotanud. Ngdr. Sil^a Birk-Terts ja-gas välja ka teise järgu märgid Lee Metsalo'le, Särina Westerblom'ile ja Ingrid Si!lim'ale. Tiina Hubel kõneles oma mälestustest gaidi elust ja mida ta oh gaidiusest õppmud. Seda teemat kanti edasi tüdrukute etteikanne-tes kohväaua ajal. Koondus lõppes Põhjala Tütarde lauluga. Eesti Maja suur saal jäi kitsaks suurele külastajate hulgale teisipäeval, 22. veebruaril, kes olid tulnud, et nautida Finnairi külalislahkust ja teha eeloleva suve reisiplaane. Koos kokkutuleku lõpul liitunud meeskoor ri liikmetega võttis Finnairi õhtust osa 480 eestlast. Finnair. Canada direktor Ilkka Mi-m avas kokkutulelcu tervituse ja tänuga eestlastele, kes on kaasa aida-: rud Finnairi' lennuliini edule, mis on üllatav võrreldes teiste lennuliinidega. Direktor ütles, et Finnair teeb kõik võimaliku, et reisijad tunneksid end mugavana ja kodus, kui nad asr liivad Finnair'i suurlennukite pardale. • , Toronto — Helsingi erilendude 600 istekohast on välja müüdud 400. Kes soovib lennata 895 dpllariga kesk-suvel peaks ruttama. Sama maksab Finncharteri lendude kohta. 1983 aasta lennud on võrdsed või odavamad kui olid 19S1. Suur muudatus on toimunud valuuta väärtuses, mis teeb;Soome ja Skandüiaavia külastuse majanduslikult meeldivaks. Kui 1982 aasta suvel sai Kanada dollari vastu vähe üle 3.00 Soome mai^a, siis nüüd saab 4.37 Smk. Rootsi ra-has sai dollari eest vaevalt 4.00 Rk, nüüd 6.02 Rk. Soomet külastab rohkem turiste kui seal elab soomlasi. Tundus pea-aegu uskumatuna, et. Finnair suudab suurde külaliste hulgale pakkuda küllaldaselt võileibu ja karastavaid jooke, kuid kõik õnnestus ülimalt. Sõnavõttude vaheajal esines Kanada tuntud akordionimängija Hannu Lambert. Vaadati kahte turismifilmi Soomest, millest viimane oli esilinastus eeskujulikus.. Mõlemad filmid said aplausi osaliseks. ,^eie Elu" esindajal, kes rännanud Soomes viimasel kahel suvel, tuli anda näpunäiteid Soome-reisi kavandajatele. Üllatusvõidu, knd kahele Soome, võitjaks osutus Fricda Treumuth. Ta ütles, et ipole kunagi midagi elus võitnud ja-see on suurim, meeldivam üllatus. T^ kavatseb võitu kasutada 1984. aasta suvel. Kokkutuleku lõpetas direktor Illk-ka Mitro sõnadega — kohtume jälle Finnair'i suurlennukite .pardal, kui algate reisi Soome — Skandinaaviasse. ' dmi KAKS SUURT KUNSTNIKKU RAMBIVALGUSE^ Ettekanne Kristjan Raua ja Anfs Laikmaa üle Eesti Vabariigi 6S. aastapäeva aktuselt „Ehatares". Esireas Vabadussõ-^ Ja veteranid (vaSalmlt) :Paul Merila, Artur Ojassoo, Michel Pruul, Älelk. Sander Proos ja „Eesti Kodust" August Tomander, Gustav Jürgens, Jaan Hion, Aleksander Melliste, Jaan Kon-ze. (Pildilt puudub August Laanve-re). Paremal aktuse sisustajad EAK esimees Alfred Sepa, aupeakon-su] Ilmar Hehisoo, Hans Kivi, Ru-ja Riina Reinik. . Foto — •Elna'Kun^]ä' Oritusterohke kuy „Ehatare" hoolealuste meelelatiu. tuse eesit kataiab hoolt pr. Koppel, kelle organiseeriimisel ja hooHsal ettevalmistamisel toimusid alljärgnevad üritused: 13. vedbruaril Toronto Baptisti koguduse noortekoor ,/Päike" külaskäik „Bhataresse". Charies Kipperi juhatusel laulis kooir mitu laulu, mis hoolealuste poolt tugeva aiplausiga vastu võeti Viiulisooiloga esines noor vüuldaja Puu. lühikese jutkise ja palvuse pidas õpetaja K. Raddv 19. veebniaril tähistaiti: E. Vat Ariiv gi 6Wat aastapäeva piduliku aktusega. A. Sepa avasõnadele ütles sütitavaid ^ u H. Kivi ning aibtuse kõnelejaks oli aupeakonsul I. Heinsoo. Naitekunstnikud Riina ja Rudolf Lipp esitasid põimiku eesti liuul^ ja proosast ja Riina andis üle „Ehata- ^le" Kllelkorvi kevadlilledega Aktus lõppes hümniga. Koos sürduiti söögir saali ühiseks kohvijoomiseks., 20. veebruaril oh jumalateeiöistusel jutlustajaks praost A. Taul. Soolo-laiduga kaunistas teenistust sopran L. Kööp. Praost A. Tanö õimistas ka „Ehatare" töökojas valtamud risti, miä tkasutuseli jismalafteenistusel ka. sutataval liaüail. Risti'aJusel on kivi, mille tõi 1975. aastal Kolgaita mäelt A. Kuriey. 26. veebruaril Masitasid ,iEhatare" Põhjala Tütreid esinedes mitmekesise ja huvitava kavaga võttes kaasa lisaks kiidusõnadele kutse tulla- jälüb kijtestaina. ; 27. veebruari jismalatesnistuseil juit-lustas püsikop K. Raudsepp. Teenistusel Imdis ,yEhaftare" oma laislttoKT • J, Henna jÄ-tös©!. Toronto «Kirjanduse Sõbrad" korraldusel toimus 1. märtsil Tartu CoI-Jege'is ettekanne meie vanemapõlve. kahe kunstniku, Kristjan Raua (1865 -1942) ja Ants Laikmaa (1866-1M2) üle kunstiajaloolaselt Eda Sepp'a]t. Kirjandussõprade koondis täitis 1950-ndaist aastaist kuni 1962. ani ühe osa eesti kultuuriharrastusist, tutvustades kirjandusõhtutel uusi teoseid, korraldades vanade kirjanike austamisi jne. Vahepeal, 1980-ni' olid IcüU mõned leegiõhutused, ei suutnud aga pidevama ega ulaitusli-kimia tegevusele virgutada. Siis aga järsku paatoseta ja kärata oli kor-raida^ tud kolmepäevase kestvusega soome-ugri päev. ettekannetega meie ja soome eriteadlasilt, mis kokku tõi ligi 300 osavõtjat, peamiselt nooremast põlvkonnast. Teiseks tähelpan-davamaks ürituseks oh möödunud aastal kaks päeva kestnud viimase MBS koverentsil kunstiküsimuste kordamine sümpoosionina Toronto publikule ning seejärele loeng meie vanemapõlve kunstniku, professor-akadeemiku ja keisrikoja kimstniku Johan Xöleri üle Eda iSepp'alt. Kõnesolev loeng 1. nnärtsil Kr. Raua ja A. 'Laikma üle oli jällegi Eda Sepa poolt. Referent, käsitades neid kaht meie kunsti ja rahvusliku elu sumkuju, seisis kindlalt ja süvenenult Raua ja Laikmaa ajajärgu püüdlusis ja kordaminekuis mitte üksi kunstis, vaid ka kirjanduse ('Ncor- Eesti jne.), mtjusika, kultuurilise vanavara kogumise ja tähtsuse keskel. Kõigest sellest hoolimata pobud loeng laialivallguv, vaid kompaktne, huvitav, meie kultuuri esile tuues. Osavõtjaid oli märksa enam kui tavaliselt taoHstel üritustel. Teema sisu ja käsitluslaadilt tingib. tuna oli referent ettekande plaaninud kahele õhtuile. Esiimescs osas vaatles ta ajajärku kuni E. Vabariigi alguseni. Teine ettekanne toimub kavakohaselt aprillis. Kuigi need- kaks vaadeldavat kunstnikku oma olemuselt erinevad, on neis palju ühtuvat, nende sünnib aegki lähedane (Raual 1865, Laikmaal 1866), surma-aasta koguni sama (1942). Mõlemil on oma aja kohta kõrgem üldharidus, nad põlvenevad' talust, õppinud mõlemad Düsseldorfi. kunstiaikädeemias (mitte samal ajal, ehkki asunud kunstiõpinguiile mõlemad oma 27-dais) baltlase ,pi^f. E. v. Gebhardi juures. Mõlemad pärast õpingute lõpetamist Väljaspool, olid meie esimesi kunstnikke, kes jäid kodumaale ning nende taoithised kunstipedagoogena ja rahvusliku mõtte äratajaina, ja kandjana, rah- A'akunsti austajatena, kogujana ja viljelejana. Ning mõlemad ka Tartu Ülikooli audöktoi^d — drjphilh.c. • ! • R.A. Heinsoo insuranc® Brokers Ltdo Eesü Majas Broadview Avenue, ruum Toronto, Ontario M4K 2R6 Telefon 461-0764 Reis Pühale Maale Ev. luteriusu 'kirikute konraldiisel ja Sabra Tours Ltd. vahendusel toimub 14.—28. augustini reis Pühale Maale. 'Eestlaste reisijuhiks on õp. Tõnis NÕnunik. Nagu informatsioonis üteldakse, on tänavu Püha Maa külastamine majanduslikult soodne, kuna Martin Lutheri 500 a. sünnipäeva tähistamine tõmbab palijud turistM Ida^ksa-maale. Reis toimub üle Pärüsi Iisraeli Nädalipäe^^ad viibitakse Jerusalemas, Judea kõrbes, Surnumere ääres, Jee-rikos, Naatsaretis ja Jordanis, Galilea järves ääres jne. 2 päeva on nähtud ette vübimJseks Tel^Avivis. Taga^i-lend toimub taas Pariisi Icaudu. Reis maksab 1.'785,— dod. kaittcs lemiupileti, hoteMid, hcsrwnifcur ja õhtusöögid, ringreisid jne. Infionnflt-sioon annab õp. Tõnis, Nõmmik, tel. (416) 483-2478 või Hamikcnis (416) 527-0410. „Meio Elu" nr. Ü (I7Ž4) 1983 tou lembit Jänes JAAPANIS - HIINi Grimm's Foods Ltd. peaosanik käis koos abikaasa Meeriga Jaai. tlähelepanekutest jutustab ta rea ,11 iugccles kohapealse ajalehe majanv dusosa selgus, et meie Kanada dollari eest makstakse viis ja pool Hongkongi dollarit ning üllatuslikult leid-i sin ka vene nibla tõelise väärtuse maailmaturu hindadega võr)x^ldv\s, nimelt 90 Hongkojigi centi. Soega \'e-nc rubla väärtus on 16.4 aMiti Kanada rahas. PRANTSUSE RESTORAN Esimese päeva õhtul oli äraselcta- . malu tahe süüa midagi mis meile meeldib (selle asemel e( keegi tein^ otsustab). Olime valmis keskmisest natuke rohkem ikulutama ja kuna paremad riided ei olnud seljas kogu Hiina-rcisul, siis astusime tähtsate nägudega sisse ..Restaurant dc Fran-ce'i". Raske kristall laual, kolm kelnerit seljataga ja toidukaardi hinnad panid kahvatama ja värisema. Tellisime tagasihoidlikult supi lestakala filee kaviaari täidisega ja pudeli veini. Kaaviar oli ehtne, mitte värvitud lumi:^kala või lõliemari. Veinil on ha- ^ riildane mõju, ta nagu kergendab ,s(s da arve maksmise vaeva. «Kui olgu, siis olgu — tellisin veel klaasi Hen-nessey Xo-d ja sigari, anJs anti mulle , üle põlevalt. Järgmises hommikulehes oli peal kiri „The IJltimate in French Food" ja suur kiidulaul sellele restoranile iilis nagu õigu&tas eelmise õhtu kulu lusi. OSTUD Neli päeva Hongkongis ci ole küi lah, et asjalikku npu anda ostudeks sellepärast kirjeldan mis meicgai juh tus. Olin Torontos valmis vaadanut kaamerafirma, tüübi ja hinna, Hong kongis leidsin, et see firma oi ole jaa panlaslde litsentsi andnud produt seerimiseks ja hind oli sama kui.Tv; rontüs. Jaapani kaamerad pidid ole ma tunduvalt odavamad Tokios ku • USA-s ja veel odavamad Hongkon gis. Kahjuks minul jäi see ko^kku hoid ära. Hiinas tehtud siidpl'uusid| särgid, vaibad, kashmlii-kamipsunid väsid ja kausid jne. on UUIIKS 50!! kallimad Hongkongis aga seal ei oi roingit probleemi ««uda kaupu õige suuruses ja maitsetele vastavalt. Vaj tarnata scllok, ci Hongkongis on lü na kaubad kallimiitd, ostud on siis väga soodsad. Näit. Hiinast käsilj tikitud kimono U.S. |25.Ö0, sam Hongkongs U.S. $38.00 ja tüüpselt m ma Tomnlos Kan. J^MO.OO. Meeri oli otsustanud tellida siidi} pulmakleidi meie „pe«>aimuna" laiili I Ilseks ja minu ülesanne oli lasteile j miinjatele leida õiges suuruses siid pluusid ja särgid peamiselt neid m da Hiinast ei leid'nud. Kui Meeri käi kleiti passimas, mina käisin känk II. ^ i t' 4 s. m »4 il. . • Vt Meeri Jänes proovib Hoiikoni Ja Lembit Jänes jalutab vee ä| {amisväärsuseks turistidele,
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, March 17, 1983 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1983-03-17 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E830317 |
Description
Title | 1983-03-17-05 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text |
.JUele Elu" nr. U (1724)
Kevadesse
meeskoori
lÄHiSTASiD
lumalateenistuste, , pidustuste ja
aktustega pühitseti Torontos arvu-kalt
E.V. aastapäeva. Seda sündmust
ei unustanud eesti jätkukoolid. Tä-ülistamine
tpünus neljandal märtsil,
Eesti Maja avaras saalis. Seal pikkadel
kaarde-lükatud toolidel istus arvukalt
noori lastevanemaid ja vana.
vanemaid,! kes teadlikult, tahtlikult
hoiavad eesti meelt ja keelt, ning
suunavad lapsi eesti koolidesse.
Saali teises külijes istusid me kaunid
nöorek Tiiwtop riietuses, tütarlapsed
peamiselt rahvarõivas. Nende
j-idades polnud, ainustki ,;karvasit"
ega „liõngus!t". Keset saali jäi ruumikas
,jpaiikettväli" rahvatantsuics ja
hilisemalks jalakeerutuseks. :
Avapalvuses Viyienne Medri palus
Taevaselt Isalt õnniSitust ja vabadust
kodumaale ning kaasmaalastele, samuti,
ka tänulikku südiant,
Koolikomite esimees Hans Lupp
tarvitas koosviibLJaid ja tänas kõiiki,
kes osa -võtsicl. koolide esinemisest
E.V. afetusel üliikoolii aulas. Ta arvas,
et esinejad' said sest meeliülendavast
aktusest kauakestva ülla mälestuse.
Kanada pinnal võime E.V. aastapäeva
ilma igasuguse kartuseta vabaiit ja
uhkusega tähistada. Kodumaal viibiN
eesti rahva on aga vene kommimismi
haardes. Võitlus vabaduse ja inimõi-
"guste ees ei ole sealgi raugeAud. Selle
'kandjaiks on tihti õipilased, just
noorem sugupõlv, ikes ilma tagajärgi
kartmata astuvad välja iseenda ja
oma rahva õiguste eest. Nende õigusr
teVeest, liiis nii loomuliikud on, nii
- arusaadavad on, vabas maailmas..,
Südameläliedased olid keskkooli ja
gümnaasiumi õpilaste poolt ettekantud
laulud: „Veel kõlab meie laul/
sulle me E e s t i . . , „Need tammed,
need kodumaa t a m m e d . .
Tõepoolest võis tunda, et eesti südamest
ei kustu lootus, nagu noored
Vlaulsid, õhtul juhatas kõiild laiuk Liiw
na Meriloo-Teo^..
HOIAME EESTLUST
Sandra Rannu tõi kõnes esile E.V.
sündi 65 aastat tagasi. Ta üttes, et
siis andsil eestlased oma elu, et meie
võiksime vabalt elada. Taas koimmii-nistide
tulles valvasid eesti noored
meie ausambaid, kommimistide lõhkumise
eest, panid me kangelaste
haudadele lilli ja isegi praegu püüavad
meie pühadusi kaitsta, Restis
vTõitlevad ikka veel inimesed eestluse
eest.
'Siin hoiame eestlust: lauldes vägevaid
eesti laule, seistes lipuvalvel, mis
sümboliseerib — lahinguis üpukaits^
mist vaenlase eest. Siin tulevad eestlastele
hümni lauldfes pisarad silmi,
^eal kaugel lauldakse hümni südames
... Kuid kord läheme' tagasi vabasse
Eestisse ja laulame hümni aastapäeva
pühitsedes vabas Eestis!
Liisa Kaid deklameeris oma luuletuse
,;Ees!timaa". Algas pika programmi
teine osa. ^aHjammuskeskkooli
noorem rahvatantsuHto uli-keis,
uutes rahvarõivastes. Ellen Sa-lumets-
Tülli juhatusel ja pililimehe
Ellen Valteri muusika saatel tantsis
distsiplineeritud rühm.: ,Xiige ja va-se^
mba", „jMe!reme4V>te valits" ja
„Mustjala paarisrcaigi". Oli tugevat
aplausi.
„Eestluse säilitamisest Kanadas"
refereeris Ingi Mai Loorand. Kas
võime end nimetada eestlasteles ?
Bioloogiliselt oleme eestlased, kuid
seda 'kahjustab abiellumine kanadla-sega.
Kuid 'kui vanemad hoiavad
eestlust, jäävad ka lapsed eestlas-te'ks.
Ka mina olen õnnelik, et osikan
eesti 'keelt ja jään eestlaseks. Kahjuks
ei saa me praegu vabalt kodumaale
miiiiia, seda tundma õppida,
ja sdletõttu on ka raskem hoida
eestlust võõrsil.
Meisterliku mänguga esitas Pia
Metsala klaveripala ..Vespers". Tiina
Hubeli referaat,Alkohol ja autosõit"
baseerus tõsielule. 'Need kaiks ei käi
käsikäes. Inimese otsustusvõime, tarvitades
alkoholi, on vilets. Kohvijoomine
ei päästa. Rooliratta taga ei ole
joobnu nägemine ja kuulmine; esma-järgulised.
Segamini uimastusakiete-ga
on aliköholitniõju kahekordine. Karastavad
joogid kiirendavad seda
mõju kehale. Alkoihol mõjub halvasti
maksale, isüdamiele jiai lajule.
Suur protsent autoõnnetusi juhtub
alkoholi võtmisest. Mõtelge 'SeMe!
s rahvairõivais lauluansainb^^»
Foto ~ 0. Haaffler
EESKAVA
Anne Tülli juhatusel ja iFeeter
geri pillisaatel tantsis keskkooli vanem
rahvatantsurühm: ,,NelijapiÄ-ri'",
,,Vartatside tantsu'' ja ,3111^"
kat''. Tantsiidi teenisid kiitusit.
Liisa I-ambur luges. oma kirjandi*.
„Sörkimine". See on jooksu ja kõnni
vahepealne tegevus — lükuinifle-
Terved inimesed peavad end selleks
treenima. Muidu võib riskida eluga.
Sorkimisel on füüsiline kui ka vaimne
mõju. Inimene võib vabaäieda.
oma sisemisest pingest. Naised ja
lapsed olgu ettevaatlikumad kui mehed.
Olgem sellest teadlikud!
Ilusas riimis ja 'riitmis oli Hillar
Sõrra luuletus „Vana-aasta õhtu".
Ester .iRoosipuu kirjandis ,;Haigu^
tamme" '^tles, et noorelt on haigutamine
tavaline asi, arstiteadus ei ole
andnud sellele õiget seletust. Haigu^
tuse juures on tegevad keel, kurk,
hingamine, silmad (pisarad tulevad
silmi), hapnik läheb peaajju.'Haigu-tamine
|
Tags
Comments
Post a Comment for 1983-03-17-05