Meie Elu = Our life, March 17, 1983

              ,AIete Elu" Br. l i (1724)
Meie Elu''nr. W (1724) 1983
;õDA
lootis
kiirek afe laskuda ja pesi rüüstata.
• tiiflesid kahes sõõris üle­ta!
katuse kohal ja jälitasid meelt-
: heitlikiit vaenlast, et päästa oma
"poegade elusid!. ,
- „Meie sõbrad on hädaohus", hüüd­sid
hoovilejäänud kajakad ja tõusid
. hirmsa sõjakisaga lendu. ,JRöövel,
f röövel", kriisikasid nad ülesse jõudes.
Kiiresti moodui&tasid nad kolmanda'
;nngi ja igaüks neist kilas saijatusi
ja ähvardusi ründajale. See kisa kos­tus
alla tänavale ja kauigele üle lin­nagi.
Aga ründaja, kuigi oli ehniala-nud
järjest suurenevast kaitseväest,
otsustas siiski visalt oma kurja ka^
vatsust täide Viia. Liiga fkergesti ei
taihtnud' ta heast kõhutäiest ilma jää­da.
Täitsa jultununa ja hoolimata
kaitsijate 'löökidest' püüdis ta ilkka ja
•jälle: noolkiirelt alla laskuda, aga as­jata.
„Ta ei kardagi meid", hädaldasid
tuvikesed ja jätkasid oma kaitselen-
; du..„Jultunud röövel, küll me sulle,
näitame", karjusid kajakad veelgi
hirmuäratavamalt. Nende suured jul­ged
juhid eraldusid sõõrist. . Nad
.moodustasid väiksema sõõri ja pii­rasid
suure musta linnu ümber. Viha-i
.selt tormasid nad siis üheskoos, ta^
jagudes tiivanukikidega ja nokalööki^
dega julma vastast.
' iNlüiüd röövel isattus kiimbatusse.
Tal oli juba mitu valusat haava peas
ja mitu sullge oli ihuikattest alla tä­navale
kukunud. Võidukalt lootis ta
^ väikesest tuvikeste parvest jagu saa­da/
aga nüüd paistis, isegi taganemi-.
ne näis üsna võimatu. ,jKui vaid veel
eluga pääselcs") mõtles tav
See oli hirmus, 'kärarikas ja viha­ne
õhusõda, mis üleval katuse kohal
toimus. Inimesed jäid tänavatele
seisma ja vaatasid ülespoole, et näha
mis taeva peal sünnib.
Lõpuks ometi, röövel päasis põge-
•• nema, tä suutis end nuhlejate parvest
välja rabeleda, kuigi need'talle veel
hirmsa \ sõjaikisaga kaugele, kaugele
jiirere kihutasid, Kui viaenlane oli ju­ba
küllalt kaugel; sii^l^a tuvikesed
'rahunesid. Nad laskukid üksteise jä-
, reie tagasi katuse äeirele ja samase
laskusid ka kajakad, i ,;Kül d i jultu­nud
röövel, teist oli meile suur abi",
kudmtasid,|uvikesed tänulikult.-
„teie olete rahuamastajad ja meie
.sõbrad, kuigi meid kutsutaksetormi-lindudeks,
aga omi sqpru aitame ala-
; tj ja me jäämegi teife; sõpradeiks." Ja,
nii tuvikesed, ,ltui.ka| kajakad jäidki
kauaks ajaks katuse äärele istuma ja
sõjasündmusi arutlema. . ^
V. A KIMBERG-KOTKAS
TULE MU LINNUKE
Tule mu linnuke/tilluke!
Tule— Ju varsti toob päikene uuesti
kevade.
Tule koos lauluga, õitega, rõõmuga,
küll neid siis kuulan ma,
pW' ilu-õnne naudin mõnuga —
hinge aga peidan su lustilised loodi
helisemaÕ
ta
pega
itus-
3le.
ei
sa
laail-bma
,.MEIE ELU"
/ lugejad, ärge unustage mm
aõpradeie soovitamast
,.MEIE ELU"
ISTO KIRJASÕPRUS KARAVANI EESKAVA VALMIMAS
Tutvuge Austraalia kängurudega,
Rootsi kuningaga, Inglismaa vihmaga
Ja $äksa vorstiga! Õpi tundma eest­lasi'
teisel maal, kirjutades talle eesü
keeles! Jah, ESTQ Kirjasõprusega on
võimalik vallutada maaUma!
ESTO '84 kavas leidus palju üritu-
%\ aga hakati mõtlema, et kas d ole
itelM mooduseid kuidas eestlased
üksteist tundma sas^id. Sellest sün­dis
Wrjavahetuse idee. EKN PJoor-sootöö
Komisjon, ESTÖ '84 ja EesÜ
Täimdusgümnaasium töötasid koos,
^i seda kavatsust täide vila.
E.K.K. muusikavõistlustest osavõtjaid. 1. rida, vasakult: Vivlenne Medrl, Marcus Silmberg, Desiree
Medri, Ljdia Van Der Veen, Martin Kiik, Pia Metsala ja Trina Läte. 2. rida; Lembi Veskimets, Tarna,
ra Tamhre, Monika Roose, KarenBayko, Liisa Bayko, Marja-Leena Roos, Rita Läte ja Ingrid Laar,
3. rida: Ricky Roos, Martin Roos, Leida Mäe, Kristi Rand. Astra Raid ja Mart Einer.
: : ' ' . . Foto —0 . Haamer-
Nüüd toome teile, löiaseestiastei©,
uue nhig huvitava võimaluse. ESTO
Kirjasõpruse kaudu võivad nii noo-red
kui vanad saavutada endile uusi
ülemaailmseid sõprussidemeid. Saat­ke
ankeet sisse nüüdl
KALLI HUBEL Ja JUTA METSALA
Toronto Eesti Tälendusgümnaaslum
Elmar Maripuu lavastatud eeska­va
Karavani pidustusteks on juba
kuu aega olnud ettevalmlstusefaasis.
Koostöös näitlejatega on käsUdrjad
valnUnud ja ettekannete viimistle,
mine läheb hoogsalt edasi.
Kava on jagatud nelja pooletunni-'
sesse näidendisse; terve seeria üldi­ne
pealkiri on .Mcestral Voices"
(«Esivanemate hääled" — Ikõilc peal­kirjade
tõllked on E. Maripuu omad).
Iga näidend toob esile ühe osa eesti
rahva ajaloost vaimust ja rahvapä-randist.
Esimene näidend on «Tlie Sha-nian's
Drum" ^«'Saniaam trumm")
mis kujutab soome-ugri rahvaste
MUUSIKA-VÕISTLUSED
• • i; . •
Eesti Kunstide Keskuse muusika-võistlustel
26. veebruaril Peetri 'kiri­kus
tulid kohtadele; Akordioni klas­sis:
12 a. ja nooremad - 1) Rlcky
HUr, 2) Martm Roos. 15 a. ja n. — 1)
Peeter Sõrra. Talentide klassis: 15 a.
ja n. — 1) Lisa Norheün ja Linda
Norheün, 2) Desiree Medri, 3) Vivlen-ine
Medri. 16 a. ja vanemad — 1) Ing­rid
Šaarkoppel, 2) Lydia Van Der
Veen. Eesti heliloojate klassis: 1)
Linda Norheim (A. Kapp — Valss
skertsondo), 2) Lisa Norheim (H.El-ler
— Pastoraal), 3) Vivlenne Medri
ja Tihia Randmaa (H. Eller — Pas­toraal).
Eesti heliloojate klassis:
11) Martfai Kiik (M. Saar — Improvi­satsioon).
Viiuli klassis: 12 a. ja n. —
S) Marja-Leena Roos. 16 a. ja n. — 1)
Deskee Medri, 2) Pia Metsala. Laidu
Iklassis: 10 a. ja n. — 1) Astra Raid
\\, Aaviku — Lapsed tuppa). Eesti
heliloo|ate klassis: 1) Gregory Kleisi
(R.'Päts ~ Karjamaal ji, 2) Tamara
Tambre (R. Päts — Karjamaal), 3)
Marcus Silmberg (R. Päts — Karja,
maal). I^ulu klass 14 a. ja n.—> 1)
Lisa Nbrlielm (ViricKaus —-Sarve-hääl).
Talentide Iclass 10 a. ja n. —
I) Kristi Rand, 2) George Klehi, 3)
Karen Bayko. 12 a. ja n. — I) Trina
Läte (A. Lemba - Hällilaul), 2) Ta-mara
Tambre, 3) Monika Roose. Ees^
ti heliloojate klass ~ 1) Ingrid Laar
Aavik — Kevadel), 2) Kristi Rand
(Kasemets — Oid Mcdonald), 3) Lei-
, da Mae ja Maaja Leivat (Kasemets
— Oid d^cdonald). Talentide klass
32 a. ja n. — I) Thomas Olvet, 2)
Lembit Veskimets, 3) Gregory KJbšin.
OSAVÕn MARIE UNPEr
iÜMPOOSIONIST LOS ANGELESI!
Marie Underi sümpoosion MLA
(Modem Language Association) kon»
verentsil 28. detsembril Los Angelesis
oli tähelepanuväärivalt edukas. MLA
ülemaaibnsel iga-aastasel konverent-silon
osalejaid keskmiselt 10000, ol­les
seega suurim humanitaar- ja kee­leteadlaste
kokkutulek (mitte ainult
USA 50 osariigist, vaid kümnetest
välisriikidest). Konverentsil peetakse
üle 700 erikoosoleku, alates 200-peali
sest ..kuulajaskonnast ja lõpetades
20—50 liikmlise kuulajaskonnaga.
Üks nendest oli meie Marie Underi
eri-sümpoosion.
Marie Underi koosolekust osavõt­jaid
oli patju roWkem kui juleti loota,
nii et pidi toole juuarde tooma, ^t
kõiki ära mahutada! Umbes kaks
l^olmandikku 'kuulajasikonnast olifl
eestlased, Medfe hulgas prof. P.
Saagpakk, prof. R. Taagepera,, dt.
prof. Pühvel, estofiil Vincent Leitch
j .t. Välismaalased olid esindatud
prantsuse, rumeeniav anmeema ja
loomulikult inglise, ameeri^ka ja ka­nada
kirjandus- ja keeleteadlaslega.
Esimene ettekanne oli dr. Meksis
Rannitilt, kes aga abikaasa haiiguse
tõttu kaihjuks ei saanud ise kohal
ölte. Tema referaadi „Is Marie Under
a Biographical, 'Semibiograi^hical or
Anti-biographical Poet?" luges ette
Heldiä Estam. Teiseks esines dr.'. Ilse
Lehiste üksikasjalise analüüsiga ,;Ma-rie
Under's Poetry in Translation".
Ta kasutas luuletust „Täiskuu" luu-
' lekogust ,;Lageda taeva all" (1930).
Koltmandiaks kõnelejaks oli Ilmar
Mikiver teemal ,;Marie Under's Got-hicism
and her Influence on the .^Ar­bujad"."
Ühtlasi analüüsis Mikiver
ka Underi niõju hilisematele eesti
luuletajatele (Betti Alver, Heiti Tal­vik,
varajane Bemard 'Kangro).
Programmi lõpetas prof. dr. Ülle
Laaman-Lewes (kes oli sümipoosioni
algata j a, organiseeri j a ja 'läbiviija).
Ta luges ette dr. Juta Kõvamees-Kit-chingu
loengu, kes ise ei saanud ko­hale
sõita! Kitchingu ,;Metaphor in
M.U. 'Poetry of War and Exile" luule^
tustega nagu ,;Sõduri ema", ,yMäles.
tus ja töötus", „Päälekaebamine" oli
lõpp-punktilks kogu sessioonile.
Kuulajaskond võttis ettekandeist
osa siira tähelepanu ja soojusega.
Arutati hiljem, et peaks organiseeri­ma
samalaadne sümpoosion järvi­sel
aastail MiLA Konverentsil New
Yorgis Underi saijä-aa&tase sünnipäe­va
tähistamiseks, nii et ka ida-USA
eestlased (ja loomulikult välis-kirjanr
dusteadlased) saaksid sellest osa võt­ta-õhtusel
koosviibitnisel Los Ajigele-si
Eesti Majas ütles publik lektoritele
rohkesti kiitvaid tänusõnu.
Ettekannetest on võimalik saada
ärakirju aadressil: prof. Ülle Lewes,
English pei)artment, Ohio Wesleyan
University, Delaware, Ohio, 43015,
(tel. 614 - 36WI95), $3iO eest (paK
jundamise ja postikulude katteks).
Äusfraalimt knny^
nõuandjaks
©aanasse
Melbourne'! eesti rahvusgruipi
jüvne liige magister Hugo Mitt on
nimetatud 'Rahvusvahelise Tsiviillen»
uu Organisatsiooni poolt tsiviillennu-ala
nõuandjaks^koordineerijaks Gaa-na
Vabariigi vailitsuse juurde, Akras,
Aafrikas.
Rahvusvaheline Tsiyiillennu Orga­nisatsioon
• - ICAO —, mille peakor­ter
asub Montrealis, Kanadas, on
Ohendatud Rahvuste Organisatsiooni
üks erialalistest organitest. ICAO
ülesandeks on 'korraldada tsiviillennu
operatsioonilisi protseduure ning
tehnilisi standardeid ülemaailmses
ulatuses.
Mag. Hugo \Mitt töötab praegu
Austraalia Lennuministeeriumi juu­res
õhuteede Seadmete Operatiiv-
'kiilje Süsteemilise Ühitamisala pea­insenerina
asukohaga Melboume'is.
Praegusest Austraalia Lennuliinide
pöolt käigus hoitavast 184-st mitme­suguste
ülesannetega lennuteede ope-ritsioonide
keskustest on Hugo
MkVi süsteemide või otseste plaani­de
järgi ehitatud kõik suuremad sis­seseaded."
Pikale teekonnale asub H. Mitt ük-sinda.
Kui elukoht on korda seatud,
sõidab abikaasa Ene järele. Vanem
poeg, Kalev, kes lõpetas ülikooli B.
App. Sc. degriiga möödunud aastal
jätkab õppbnist õigusteaduse alal,
noorem poeg Peter õpib inseneriks ja
tütar liiga õpib öpetaijate seminaris,
sooviga oHa kord ingüsekeele õpe­taja.
ELMAR MARIPUU
saabumist Eestisse, nende maagili'si
rituaale ja Eesti muinasjutte. See on
kõige irtüstilisem neljast näidendist
ja põimib mitmeid primitiivseid ele­mente
kokku haaravasse etenduses­se.
- •. V
Teine näidend, " ,;Plägue Years"
(„iCatkuaastad") leiab aset põhjasõ^
j ale järgneval ajastul. Peeter Suu­re
sõjaväe kuriteod, katk ja päris­orjus
peegeldatakse sellest gjast pä­rit
regilaulude ikaudu. „Katlkuaas-tad"
on pühendatud' Eesti rahva vas-lupanuvõitaele
võõra ;võimu valitsu­se
all.
Kolmas näidend „The Songbird's
Death" i(„iau'lulinnu surm") käsit­leb
Lydia Koidula elulugu tema elu­ajal
toimunud suursündimuste taus­tal.
Näidend tutvustab Mahtra Sõ­da,
Pemo Postimeest, ärkamisaega ja
esimest laulupidu 1869; lõpp on aga
1969. a. laulupeol kus tuuakse esile
seal toimunud rahvuslikke meele­avaldusi;
Viimane näidend, „Chiild of the
Fairgroued Booth" (,^Palaganipceg"),
algab Kuressaare riietelaadal 1913.
ia., viib pealtvaataja linnulennid läbi
Eesti Vabariigi ja II maailmasõja
sündimuste ja lõppeb jälle Kuressaa­re
riietelaadal. 1913. a., mis oli viima­ne
rahuaasta 'keisriaegseil Eestil.
..Palaganipojas" on Maripuu jälPc
kasutanud sama tausta, Kuressaare
riietelaata, mida ta juba möödunud
aastal Toronto ja New Yorgi arvusta­jate
poolt vaimustusega vastuvõetud
„PalaganiS" 'kasutas.
Viimase kolme näidendi käsikirjad
on valminud, ,^aamani trummi" kä­sikiri
on näitlejate koostööga valmi­mas.
Kuna osa Mari^puu inspiratsioo»
nist on võetud näiterübma improvi­satsioonidest,
on senised ettevalmiS"
tused oliiüd pühendatud just impro­visatsioonidele
ja harjutamistele.
Mariipuu, olles kaasaegse lavakunsti­ga
väga kursis, kasutab ka ebatava­list
treenimistehnikat. Igaks näite­mänguks
„treenl:ib" ta omale uue .
näitetrupi algusest; ka Karavani
jaoks on veel palju võimalust osavõ­tuks,
kuna ettevalmistused on tõeli­selt,
alles algamas.
Karavani eeskavale on veel palju
näitlejaid tarvis! Kõik on. kutsutud
osalema! Vanus ei ole tähtis! Näi­dendid
on mõeldud -Kanada publi­kule
ja toimuvatl muidugi inglise-keeles;
tähendab et keelelisi raskusi
ei peaks ka noorematel osalejatel
olema. Pealegi on see haruldane või­malus
tutvuneda tänapäeva teatriga
ja samal ajal teha rahvuslikku tööd,
kuna näidenfiid on mõeldud Eesti
imtvuslamiseks aga kaasaegse lava­tehnika
kaudu.
Huvitatud isikutel palutakse igal
ajal helistada Elmar Maripuule tel.
961-0239. Harjutused on igal teisipäe­val
ja kolmapäeval Vana Andrese ki­riku
keldris algusega kell 7 p.l. Igast
harjutusest ei 'ole vajalik osa võtta.
Karavan sooviks, et kõik huvitatud
isikud kasutaksid ära seda ainulaad­set
võimalust olla kolleegiks Elmar
Maripuuga, kes on praeguses Eesti
ühiskonnas üks tähtsamaid teatrite-gelasi,
sama ajal ka osavõtma selle
aasta huvitavamast lavastusest Eesti
ühiskonnas!
ItMUS
FR. R. KREUTZWALDI!
i
KALEVIPOEG
INGLISE KEELES
Tõllcinud Jüri Kurmam
Köites. 30211c. Hind $41.
Postiteel tellides lisandub
saatekulu: Kanadas $2.50,
Euroopasse $5.00
Müügil „Meie Elu" talituses
958 Broadvlew Ave.
Toronto, Ont. M4K 2R6
''mmimiiWimimEm
Konservatooriumi ruuiMdes 6.
märtsil peetud võistlustel sai laulu­klassis
1. koha Evi Valge ja 2. kohsi
Senta Medri.
Vallkvõlstlusel (palad oma valikul)
said hindepunkte kahe laulu eest:
Linda Tralla 84 ja 85 punkti nhig Mo.
Eilca Zerbe 87 ja 86 punkti. Klaveri"
mähgus said Erika Pahapill 79 Ja
Omar Danlel 89 hindepunkti.
Vliuiimängus sai Kristina Saarkoi^
jpel 83 hindepunktJ.
•J •
Kolmaiiiy
Falvepäiev Ja Eesti Vabariigi aasta-l^
äev langevad sageli ajaliselt ühte.
Seepärast peeti Eesti Iseseisvuspäeva
teenistus Koimainu koguduses 'Palv©.
päeva raames, kus loeti ette ka piis^
keppide Karjasekiri.
Et varem .olii koguduse täiskogu!
koosolekul valitud' uus nõukogu, siis
toimus selle amietisse seadmine pä-mstkiriikupalvet.
õpetaja pidias kõ°
m ja luges nõukogu liilcmeile ette
nende kohustused.
Jumalateenistust kaunistas laulu-pi
õi^ne Laijkve ja orelili in#igi>
Geoiig lital. ^
Jumalateenistusete järgnes koos»
viibimine. 'Nii nagu kirikus oli sini°
must-o^alge rahvuslipp Kanada lipU'
kõrval, nii ka koosviibimisel olid ralh=
vuslikud embleemid päeva tähtsuse ,
rõhutamiseks. Päevaikohase kõne pi­das
Lydia; Tori Vabadussõja käigusif
ja üksikutest episoodidiest. Kõne pae»-
lus kõigi tähelepanu, sest see oli hu.
vitavalt ja elavalt esitatiud nii et hiv^
fejad võisid dndidi tunda möödiunuö'
sündimuste elavate tunnistajatena. L,
Torilie avaldati ärateenitut kütust.
Kõne j ärele lauldi Eesti' hümffii Ka
olid õnne Laikve esitatud ilaulud tun­deküllased
ja miämt
Kiirem ja odavam regulaarne lend Torontost Helsingi p tagasi
Varem sõitsime osa bussiga, sellel suve!
lendame^Torontost Helsingi."
• FINNLINK grupi lendudes Teie sõidate
Äir CanadagaMirabeli, Montreali lennu­väljale
ja sealt jätkate reisi Finnairi
regulaarse leniiuga Helsingi. Teie tagasilend
toimub sama moodi, Helsingist Finnair
DC-iO ja Montrealist Air Canädaga
torontosse. Tehke valik väljasõitude ja
tagasilendude ajast Torontost Helsingi ja
tagasi alljärgnevas ajatabelis.
Lennud Torontosit: Mai 20, 25, 2^ Juuni 3,
17, 22. Juuli 1, 13, 27, August 3, 10. Sept.
16, 1983.
Tagasilend Helsingist Torontosse: Juuni 11,
19,29. Juuli 6,13; 20, 27. August 3,17, 24, 31.
Sept. 17. Okt. 1,1983.
Sõidu kestvus peab olema 14—-90 päeva.
Hinnad Torontost:
Mai ja september
Täiskasvanud
Lapsed alla 12 a.
Sülelapsed alla 2 a. $90
Juuni, juuli ja august
Täiskasvanud $995
Lapsed alla 12 a.
Sülelaps, alla 2 a.
Hinnad Montrealist:
Mai ja september .
Täiskasvanud - $799
Lapsed alla 12 a. $400
Sülelapsed alla 2 a. $80
Juuni, juuli ja august
Täiskasvanud $899
Lapsed alla 12 a. $450
Sülelapsed alla 2 a. S90
Ühenduste hindade osas Torontosse või
Montreali pöörduge teile sobiva reisibüroo
poole.
Lennupiletid peavad olema reserveeritud ja
makstud vähemalt 30 päeva enne väljalendu.
Lennust ärajäämisel 10% lennu hinnast ei ole
tagastatav. peab sisse maksma reservat­siooni
tegemisel. Grupiiennus peab olema
vähemalt 20 reisijat.
„Friendly Finland" Tours
Soomes viibimise ajal teie võite
kasutada mõõdukate hindadega ringsõite
koos kompetentsete reisijuhtidega
Saimale, Polaarvöötmesse, Stokholmi,
teistesse skandinaavia pealinnadesse
ja rongiga Leningradi.
Võtke ühendust reisibürooga või
\FINNRIR
Toronto 416 362-1511
[|/lontreal514282-1173
Vancouver 604 687-7582
Subject to Government approval
Air&SeatsyglSeme
Marja Markkula
705949^183
Lomalaifellido
3590E.HastingsSt.
\^couver;B.C.V6K2A7
604294-3261
n!ng temalt paluti^ lisaipala.
Perenaised oiMd' katnud- meeilldiva ja
maitsvate paladlega laua. Neid tänas
koguduse. ©^iatieesBheii^ LepüC . _
IwelNoithm
AtriaN0rti1.ste.Ai21
2255 Sheppard Ave. EWillowdale
416 497-^22 Anja Kivlnen-VfelMc
EatoBfslByelŠervio®
100 Elm St. East
Sudbury, Ontario P3E4R5
705673-2181 Helvl Ho
intercontinental-
Holidaylaifel
12lLarchSt.Sudlxirif,
Ontario P3E-1B8
705674-9960
Koho Intematiosiai
l9lEglintonAve. East
Toronto, Ontario M4P1K1
416485-9437
Laisehead lävel
AgencyUd.
170 S.AIgoma Street
TI]underBay.0nt.P7B3B9
807345-2158
OMLWorldwide
1769Regent?t.,
Sudbury, Ont. P3E3Z7
705522-3303
t^riAgenciesLtd.
1984RegenTSt.S.,
^*ry,0nt.P3E1A2 ^
7(K 522-6200
Skytrain Iburs i
lävel Ltd.
2656 Danfoith Avenue
Toronto, Ontario M4C1L7
4166904922
TliunderCoiintry
lävel
301BayStr^
ThunderBay, Ontario P7B1R9
807 345-5432
^iitralwei
Services UI
5915WestBoulevard
Väncouver.B.C.V6M3X1
604263-1951
MiandlaveiLtd.
iÖÕYorklandSlvd.
RarnadalnnHotel-Lobliy
* W e , Ontario M2J4B2.
i!^97-0300
liulten lävel InSo
156 Cedara South
Timmins, Ontario P4N 2GB
705267-6449
Kingston lävel World
Ltd.
Kingston, Ontario
Torontossa: Sulo Hutko
416251-9775