Meie Elu = Our life, March 17, 1983

              \
roilection De'(^8lopinent Branc
395 Wellington Stp,, (Wer
ROOTSI TAHTIS SAATA
INTERNEERITUD BALTLASED
o a n a P AG
Second Class Mail RegistratioM Mo. 13S4.
Nr. 11 (1724) 1983
ftsaMBmaammamtmmmcmmm*
NELJAPÄEVAL, 17. MÄRTSIL - THÜRSDAY/MARCH 17 XXXIV aastakäik
,OPiC ALANDAS
OI^EC sõlmis Londonis kokkulep.
p tporõli hinna alanda?iiiisel^ 29
p doliarile vaat Ja õlitoodangu pii-raaiiseks
kuni 17,5 miljonile vaadile
pljyas sel aastal. 14% suunme hinna-sl0dus
toob kaasa muudatuse hin­dades
Kanadas. Alberta provhitsl ja
peraalvalituse vahel sõlmitud kök-iuleppe
kohaselt õlihuid Kanadas on
11^ maailmaturu hhmast. See, tase
cjriiüüd olemas ja suvel ette nähtud
Ihianatõus jääb ara. Läbh-ääkfanised
uueks kokkuleppeks algavad lähemal
aja! kuna õllMnna langus vähendab
riigi tulusid maksudest.
Torontos ja ümbruskonnas on käi,
ms omaette „õllsõda" kuna mõned
b^fistinijaamad alandavad hhidasid
übteise võidu ja nädalalõpul jõudsid
Bramptoni lähsM 1 eendile liiter.
lejnada politsei otsib
sõjaroimareid
T.E. Segakoor! „Lõbusa laupäevaõhtu" tegelased laval. Vasakult; G. Soans, U* Kook, S. Kerson ja
S. Preem. Parejtnal servas •— peakorraldaja ja T.E. Segakoori esimees S.Preem võtab vastu lillekim-
71,Ii.:-_'t^gi^opeireK^ (EäSiemalt iliL'3) ' '" "
Foto — 0. Haamer
miine aastakoosolek peeti 12. märtsil
Toronto Eesti Majas. Kohal oli 28
esinduskogu liiget 31 mandaadiga.
Avades koosolekut esimees Kalju To­ri
laskis vaikse iseisakuga mälestada
neid kaasvõitlejaid, kes möödunud
aastal olid dianalasse varisenud,
Koosoleku juhatajaks valiti V.
• .laiend ja sekreltäriks ü. Tamre. •
•Tugeva aplaijsiga kviteeriti tervi­tusi/
mis koosolekule tõid USA Eesti
Vabadusvõrtlejž^te Ühingute Liidu
esimees .YloApson, Montreali VÜ
esindaja Lootus! ja Soomepoiste Klu­bi
esitidaja V. Lillakas.
Liidu möödunud aasta tegevusest
andis ülevaate esimees K. Tori, Te^
gevüs oli koondunud peamiseM ES-TÖ-
84 ettevalmistustöödele ja oli vii-,
gas. 'Samal .põhjusel näitasid erilist
KALJU TORI
1972. a. rongikäigu korraldamisega yaldada.
on eeskirjad Torontos palju range- ,
maks muutunud. Üks selle korralda-praeguse
ÜSA kohtuliku menetluse
juures. Eesti juristid töötavad koos
USA kaitseadivc^kaatide ühinguga, kus
on 18 juristi. Raskused seisnevad sel­les,
et sõjakurjategijate protsessid
loetakse USA-s tsiviilprotsessideks ja
nende juure USA kohus ei ole huvi­tatud
rohkemrjst kui selliest/ niis
kaitsjatel on ette tuua. Nendel kind­lasti
pole võimalik tõestada, et min­gi,
N. Liidust saadetud tunnistus si­saldab
valeandmeid. On püüdeks
võtta süüdistused sõjakuritegudies
arutusele kui kriminaalkurrteod.
Siis kohus selgitab ka tunnistuste
tõepärasust ja võib täiendavaid tun­nistajaid
välja nõuda 'Selleiga saalcs
valetunnistused kohtuprotsessist kõr-
Peaprokurör Robert Kaplan ütles
&1 sünagoogi hommikueinel Toron­tos,
et Kunhiglik Ratsapolitsei jäli-tsb
'natsi-sõjaroimareid, kelle kohta
0} tulnud väljanõudmised või jäe.
nipärimised. Käimas on üle saja
fwrdlüse. Teda rihmati mõnede kuu-li^
lte poolt, et Kanada lükkab tagasi
väljanõudmised raudrimba tagustest
riikidest
Ottawa ametlik seisukoht on, et
Kanada ei mõista sihi kohut sõjasüü-tegudes
süüdistatute üle, kuid annab
sieed Välja riikidele, kellega on ole.
mas vastav kokkulepe.
Senini on väljanõudmised tuhiud
LääneTSaksamaalt ja Hollandist. Kui
palju polit^i neist leiab ei ole kindel,
kuna mitnied ei asu üldse Kanadas
või on surnud.
tegevust _ka kohapealsed ühingud jäist, V. Raiend avaldas siiski lootust,
(Järg. l'k. 3)
1 E. ÄIANDUSUUBl
24. märtsil 1983 kell 7.30 õhtul
Eesti Majas
l OINUS Ja M. LEPK'
• - • „Juttl9
jpüsililiedesr
valguspiltidega.
K6ik teretulnud.
Montreahs, Hamiltonis ja Torontos.
Ainult Ottawa VÜ esimees R. Piirvee
märkis tagasiiminekut ühingu.arvu­lises
koosseisus Ja tegevuses.
Tegevukavas pearõhk on asetatud
ESTO-84 ulatuslikele ettevalmistuste-
!)e if^DJiameeste ürituste osas, sõja­meeste
suvepäevade korraldamisele
et vaatamata raskustele, eestlaste
rahvuslik demonstratsioon rongikäii-gu
kujul kuni 6 orkestri osavõtul
siiski hästi õnnestub.
VALETUNNISTUSED
Algatatud küsimuste osas H. Teder j
küsis lähemat selgitust USA Eesti '
ja teiste eesti organisatsioonide rah- Vabadusvõitlejate Ühingute Liidu esi-viuslikele
üritustele kaasaaitamisele, mehelt Y. Ansonilt, kas USA kohtus
Pikemalt peatuti BSTO-84 sõjamees- selgitatakse nn. sõjakurjategijate
le ürituste, ^kongressil, sõduriõhtü, proisessides N. Liidust saadetud tun-rongikäigu^
ja laskevõistluste korral- nistuste ehtsust. Y. Ansoni vastusest
damise juures. Selgus, et võrreldes selgus, et seda teostada on raske
SKÄUTMASTERITE KOONDISE korraldamisel toimub
neljapäeval. 31. m|rtsil s.a. kell 7.00 õhtul Eesti Maja
noorteruumis
STOimOLM — Nüüd avaldatud saladokumendid aitavad
selgitada 167 balti sõjaväelase venelastele väljaandmise ta­gapõhja,
kuid ei vähenda selle vägivallaakti ebahumaan­sust,
mida peetakse häbiplekiks Rootsile. Dokumentidest
ilmneb, et tookordne välisminister Osten Unden oli nelja
silma all toimunud kõneluses N. Liidu suursaadiku Tsher-nõsheviga
maininud võimalust saata baltlased kas Austraa­lia
või Ameerika, mille üle venelane pahandanud ja välismi­nister
hiljem märkis, et ettepanek oli tehtud „pool nalja­lt
Baltlaste afäär algas Nõukogu­de
Liidu noodiga Rootsile, 2. juu­nil
1945, milles Moskva taotles
nende 3000 saksa sõjaväelase väl­jaandmist,
kes pärast kapitulat­siooni
oli 'Kuramaalt põgenenud
Rootsi ja siin interneeritud. Noo­di
esitamisel oli veel sõjaaegne
koondusvalitsus ametis, millisele
aga varsti järgnes sotsiaaldemo­kraatlik.
Väljaandmise jõudis aga otsus­tada
koondusvalitsus, kes ei ar­vestanud
'sõjaväelaste poolt esi­tatud
ettepanekut selget vahet
teha nende sõjaväelaste vahel,
kes saabusid enne Saksamaa ka­pitulatsiooni,
S.O. enne 8. maid
1945 ja kb saabusid Rootsi pä­rast
seda. Varem saabunuid ei
ole nimelt rahvusvahelise õiguse
kohaselt põhjust välja anda.
Rootsi valitsus aga tahtis sak­savastases
meeleolus kiiresti kõi-gist
lahti saada ja nii pöörduti
algatusega venelaste poole: saat­ke
laev, siis anname sakslased
üle...
Rootsi poolel oldi isegi häiri-,
tud, kui venelased viivitasid lae­va
saatmisega.
Suur muudatus tekkis olukor­ras
sellega, et salajaseks peetud
väljaandmise operatsioon äkki
„lekkis välja" avalikkusse.. Root­sis
asuvad bailti põgenike ring­konnad
olid hakanud abi otsima
kirikult ja ajakirjanduselt.
Västmanlands' Läns Tidning oli
esimene kes avalikkust alarmee-ris.
Kagu Rootsi läks sõna tõsi-ses
mõttes .põlema". Kuningas
Gustav V ise kutsus Nõukogude
saadiku' oma jüurdie Drollning-homi
lossi, et selle kaudu saata
isiklikku läkitust Stalinile, et see
loobuks baltlaste- väljanõudmi­sest.
Valitsuse algatusel kirjutab
Medicinalstyrelsen balti laagris
näljastreiki alustanud interneeri­tud
kõik haigeks. Venelased, kes
on muutunud kahtlustavaiks,
protesteerivad, ..kuna ..see ..akt­sioon
lükkab edasi väljaandmi­se.
Sakslased aga toimetatakse
Trellcborgis laevale, cl venelasi
rahustada. j
•ENESETAPP ..
Kuna baltlaste hulgas on hulk
enesetapukatseid, siis sellel tee­mal
tekib Trellcborgi sadamas
tüli rootsi kolonelleitnant Leuhu-seni
ja vene mcreväeatashee va­hel,
millest raporteerib rootslase
raport ülemustele. Kui kõik 150
baltlast ennast \'igastavad ja 50
nendest enesetapu sooritavad —
kuidas siis venelised neid taha­vad
vastu võtta — kas tervete
laipadena või tükkidena, oli Leu-husen
venelaselt küsinud paha­meeles
eelle vägivaldsuse üle,
mis ilmestas kogu aktsiooni.
Kui aurik ^Bt^loo&trov" 26. jaa­nuaril
1946 150 baltlasega pardal,
kes kohale toimetati rootsi polit-seivõimu
poolt, lahkuma hak­kab,
õnnestub ühel läti leitnandil
enesetappu sooritada just Trelle.
fcOrgi kail, kui teda vägivaldselt
laevale viiakse.
VAIKIS SURMAMI
Nagu selgub, on üksikud lät­lased
väljaandmisest pääsenud.
Ühel juhul ähvardas interneeri­tud
noor naine oma elu võtta
avalikult Rootsi välisministeeriu­mi
hoone ees.
Päeval pärast „Beloostrovi"
väljasõitu Läti suunas, kohtab
östen Und^n jälle vene suursaa-dikut,
kes on heas tujus ja lu­bab
Kremlis hea sõna ütelda
rootsi välisministri kohta...
Dokumentidest selgub, et Per
Olov Enquisti romaan „Leegio-närid",
mida kriitika kiitis, ei
oma dokumentaalset tausta. Au­tor
ei näinud saladokuimcnte vä-lisministeeriumi
arhiivis. Ta sai
aga materjali Riias nõukogude
allikaist. Unden ise pidas targe­maks
vaikida kuni oma surma­ni.
Nüüd on ilmumas uus arhiiv­materjalide
põhjal iläti ajaloolase
Janis Zalemanise ^ poolt kiinjuta-tud
teos. Dokumendid on tegeli­kult
salajaseks arvatud kuni 1996
aastani, kuid autorile anti võima­lus
nendega tutvuneda.
Politseinikud viivad enesetapultatsQ sooritanud pögenilcu Trelle-borgi
sadamas ambulantsi.
TEEMAL:
MARIE UNDERI SMÄNDAL.SÜNNIPÄEVAL,
pühapäeval, 27. märtsil kell 4 p.l. Tartu Collegeis
IVAR J VASK" kõneleb
e.
Kaastegevad: J. JÄRVALT, T. LAAR ja J. KÄIS.
Koordineerija E. SOOMET
Pääsmed J.3.00, mille sissetulek kuulub eesti skautide
ülemaailmsele jamboreele saatmise kulude katteks.
:: TEMA HILISAASTATE PORTREE I§IKLi[KE KOHTUMIS­TE
.TA KIRJADE PÕHJAL. Poetess loeb oma luulet heli­salvestusel
Kaasosalejad: Sopran Liina Purje, klaveril Linna
Jeme, Estonia Koor dr. Roman Toi juhatusel.
Kavas: VINTE JA VIISE
TÕSISEID JA LõBUSAiU
Korraldavad EESTI KIRJANDUSE SÕBRAD
Laup., 19. märtsil 1983 a. kell 7.30 õ. Tartu Coll©i©'is
ix LOTERII
sissepääs
$7,00 •
saadaval liikmetelt või
päeval pr. M. jomm 881-9657
õhtul pr. L Koff 461-9308
TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS, 883 Broadvievi; Ave.
Suur-Reedel, 1. aprillil kell 4pil.
KANNATUSAJA MUUSIKA
T.E.B.K. segakoor CH. KIPPER'i juhatusel, ASTA KAUPS -
alt, VIUAR PUU ja JEREMY VIINALASS — viiul • '
Kõik on kutsutud.
^ ' J
Toronto Eesti õngitsejate ja Jahinieeste Seltsi
KEVADPIDU
1
Eesti Majas laupäeval; 26. märtsil 1983. a. kell 7
Tantsuks mängib Gustavsoni Orkester
EESKAVA ^ EINELAUD * LOTERII
Pääse $8.00. Laudade ettetellhnine tel. 425-9978
Kõigile teretulemast. JUHATUS
1 >*tfi***i*^*<Nj>5