Meie Elu = Our life, March 17, 1983

              UHE EESTI
Ajal, mil tänapäeva Eesti, Kiriku
suurimalcs probleemiks v^bas maail-mas
on kirikuõpetajate^^ähesuse kü­simus
me võime tunda rõõmu, ©t
piiskop Karl Raudsepp oma 75. sM-nipäeval
seisab tarmukalt ja usulis-rahvuslikku
inspiratsiooni toovalt
oma ametiülesannete täitmisel. 50
aastat tagasi, 16. juunil 1933, ta ordi-sieeriti
EELK Tallinna Toomkirikus
vaimuliku ametisse. Noore pastorina
tööle asides ta ei aimanud, et tal tu­leb
vaimse võitluse rindeohvitserina
seista Eesti rahva murrangulistel ae-gadel
kodumaal, paguluses ja Põhja-
Ameerika kontinendil oma kaaseest­laste
teenistuses.
26. märtsil 1908 Puurmanis, Tartu­maal
sündinud andeka noore tee-.
kond viib' ta Tartu Treffneri Güm­naasiumi
(1923—1928). Siin ta kohtab
vanemaid; omaealisi ja nooremaid^
õpilasi, kellest hiljem said tema
ametikaasl'ased piiskop, dr. Hugo
Rahamägi ja piiskop dr. Johan
Kõpp'u juhtimisel töötavas Eesti
rahvakiriikus, .mille ajalugu ulatus
tagasi a. 1523. (žCuigi veel osas eesti
raaakogudusis töötas tookord saks^ä
rahvusest kirikuõpetajaid, oli kogu^
Quste enamiku teenistuses uu'& eesti
oma rahvusest vaimulik sugupõlv,
kes oma ülesandeid püüdis täita Ja­kob
Hurda, Rudolf Kallas'e ja Wil-lem
Reiman'i vaimus.
Need noked Tartu Ülikooli Usu-,
teaduskonna pool sajandit tagasi lõ­petanud
ja oma prooviaasta järele
ametisse astunud õpeta>jad ei võinud
aimata, et juba 1940. aastal nad on
ateistlik-koijnmunistliku idavõimu
süinis põlatud ja vihatud mehed.
Vangistatud ja küüditatud eesti ki-
• rikuõpetajate nimekiri, eriti ka noor­te
õpetajate osas, on pikk, lisaks
nendele, keda kommunism hävitas
Eesti Kiriku juhtkonnast.
Moor pastor Karl Raudsepp sai
oma praeguseks piiskopiametiks
põhjaliku ja mitmekülgse etteval­mistuse:
ta on kalurite ja talupoega­de
õpetaja Häädomeestel ja Vänd^
ras. Elava, huviga ta töötab noorte
keskel gümnaasiumi usuõpetajana.
Sellede lisandub "raskete ajasünd^
muste uus „prooviaasta" okupatsioo­niaegadel
ja-Saksaimaa varemete kes-
Ameerika ja Kanada kirikliku
juhid on nii mõnigi ütelnud, et nende
sinodites töötavad õpetajad saavad
korraliku teoloogilise väljaõppe,
kuid neil puildub selline treening,
mis on olemaJ kommuhistiikust hä­vitusest
pääs(fjnud Balti rahvaste
ametivendadel
Küpse vaimulikima asub õp. Karl
Raudsepp a. 1948 Kanadasse, Mont­reali
rajades ja asudes teenima Ees­ti
kogudust. Ta saabub siia oma abi­kaasa
ja ustava kaaslasega kogudus­te
töös'. Siin kasvavad üles perekon­na
noored., kes iseseisva elu teile võ­tavad
'kaasa pastoraadi hea ja sirg­joonelise
kristlik-rahvusliku vaimu.
Oma energilise õpetaja ja tema
heade 'kaastööUste kaudu kujuneb
Montreali EBLK Jaani kogudusest
elav ja tugev kogudus meie pagulas-kiriku
koosseisus. Oma kirik ja selle
seltskondlikud ruumid kujunevad
selle eestfeste keskuse südameks.
' Palijud neistki, kel varem ei olnud
elavamat sidet kirikuga, timnetavad',
£t kui me tahame eestluse väärtusi
alles hoida, ei ole W võimalik pas­siivsuse
läbf, vaid elava osavõtu kau­du
jumalateeni&tusist ja koguduse
üritusist. ~
Karl Raudsepp on nüüd ka Kana­da
praost, mis teda viib jänjest tihe-,
'uevasse kokkupuutesse teiste sdlel •
suuremal maal töötavate eesti kogu­dustega,
kes õpivad hindama vaba­tahtlikku
panust, mida Montreali
õpetaja annab koguduste ja üldkiri-ku
töö edendamiseks.
'Montreali keskmise suurusega 'ko­gudus
annab õpeta.jale võimaluse pal­jude
jooksvate tööülesannete kõrval
ka loovaks tööks eestikeelse usulise
kirjanduse rikastamiseks. 1964, aas­tal
iMunud 227-leheküljeline piraosit
K. Raudsepa teos „Sõua sügavamale"
f„Eesti Vaimulik Raamat", Stök-holm)
on vananematu sisuga üsuraa-mat.
'
• Üks New Yorgi eestlane ütles mul^r
le: „õpetaja, ma ei olnud kunagi elus
lugenud ühtki usuhse sisuga raamar
tut. Kui keegi mulle oleks ütednud, et
ma peaksin lugema mcnda jutluste-raamatut,
siis oleksin ma üleoilevalt
õligu kehitanud. Mõtlesin: jutlused
on parimal juhul midlagi, mis me har­va
kuuleme ja sageli ka vajaliku sü­venemiseta.
Aga siis toodi muMe
haiglasse ee.stikeelne jutlusteraamat.
Ühel imetul oöl ma hakkasin seda lu- '
gema. Nüüd .ma loeu' neid raamatuid
järjekindlalt ja mdl on olismas juba
väike raamatukogu eestikeelseist jut­lustajate
teoseist."
Karl Raudsepa ,ySöua sügavamale"
sisaldab 45 jutlust. Teos on ammugi
tiiikist otsas, ja selle lugej;ad ootavad
taolise raamatu uinumist. Meie ei
tohiks unustada: kõrgekvaliteediline
usuline kirjandus on oma sisult ja
laadilt eelkõige hingehoiuline s.t. ta
seisab otseselt ja praktiliselt inim­hingede
tervise ja dumõtte leidmise
vajaduse teenistuses.
1976. aastal lõpetas Montreali kogu-duse
68-aastane õpetaja selle teenimi­se,
olles kogudusele lairdnud- oma.
elust rohkem kui veerandsada aastat.
Üksmeelselt B E L K piiskopiks vali­tud
praost Karl Raudsepa ipidulik
ametisseõnnistamine 'toimius 27.
märtsil 1977 StokhohniSi
See oli õnnelik valik — 'teostatud
meie K i r i k u ja eriti ka P^ja-Amee-rika
kontinendi eesti koguduste huvi­des.
Karl Raudsepp end valida lastes
jättis otsustunult kõrvale oma isiklir
ku heaolu ja rikkalikult teenitud
puhkuse töörohkete aastakümnete
järele. Ta teadis, et sellistes aastates
ta võtab endale vaimselt ja ka füü­siliselt
uue koorma. Ta ilrages seda,
sattudes raskökujulise südameataki-ga
haiglasse. Jumal kinkis talle taga*
si tervise. Paranemise kuudel tal twli
sisemiselt otsustada: mida ma teen
oma eluga? Tal oli õieti kaks vali­kut:
jääda koju ja pühendladia ema
elu kirjutarniselle, milleks tal' oli suu­repäraseid
andeid ja vaimseid rikkur
sl. Teiseks valilcuks oh: lükata kõr­vale
inimlikud kartused ja minna
edasi Jumala nimel.
Püskop Karl Raudsepp valis Juma­la
abiga e^imineku. tee ja Kõige­väeline
on teda hoidnuid, kaitsnud ja
õnnistanud sellel teel. Tema tegevxis
on' olnud eeMcõige inspireerivat ja
julgustavat laadi neile boigiidusüe,
keda ta m MUa^t^iniid Kanadas vm
;ALME E.
IMMEMORiAM
Sündis 6. dkt. 1905. VmmsdM^-
^ r e vältes, Karitsa külas, Vilpuialu-,
omaniku Ants Siim'u lasterikkus ^ '
res. Isa oli eeskujulik ja hoolas Põl­lumees,
kes vabal ajal tegeles fli^";
sika ja laulu alal. Meisterdas isegi
väärtusliku vihili valmis. Ta püüdis
ka lastele anda haridust, toH^lJ^
võimaluste piiridles.
Salme astus Rakvere ühisgpn^-'
siumi, laulis ka kopli kooris ja ^P^"
tes gümnaasiumi 1923. a.
Aasta, hiljem abiellus insener
Hendrik Kukkur'iga; Elasid Tallin-iias,
kust 1936. a. perekond siir^^^
elama Kuressaare linna, kus Hend- -
rik sai Saaremaamaainseneri koha.
Salme latdis Kuressaare Segatooris.
1944. a. tuli kodumaa niaha jätta
ja põgeneda Rootsi. Salnxe on.la"l"
nud Juhan Aaviku kopris, selle asu­tamisest
alates, kuni 'Kanadasse üm-berasumiseni.
Sün on ta laulnud To
W)nto Eesti-Naiskooris, Vana-Andrese
kiriku naiskooris, Cantate Dominp
Icooris selle asutamise aastal ja vii­mati
Väna-Andirese (kiriku segaKoo
ris. •
Säilime omas kõrge ja kõlava sopra­nihääle.
Oli koorijuhtide poolt hin­na'ud
ja kaasilaulijate poolt armasta­tud.
Laulis talle omase sisemise rõõ­mu
ja hoorusliku-iltaiekusega'. laulis
innustatult kõigest sellest mis meil
merede taha kord jäi — laulis püsti­päi!
Laulis isatalust ja Põhjarannik-maast;
kus lained igavesti vaistu
last kohavad, kus metsad merekaldal
muinasjuttu mühavad. iLaulis julgest
laevniikust, 'kies kotka pilgul kõik
kaugused sillutas.' Hingepisaratest
püüdis pärga punuda, lootuses, usus
ja armastuses isamaale!
Vaikselt ja ootamatult sulges ta
silmad, sellel Eestluse Külviseta
alul.
Marie Underi sõniad: y,Ma olenko-dlus.
£nam miskist muust ei mõtle,
uome vajuv harras hing." On sinu
soGivil raiutud hauakivi. Puhka rahus!
Järelejääjad omaksed Torontos on:
abikaasa Hendrik, tütar Ester ja väi­mees
Heino Paomees mng nende
kolm tütart, poeg Peeter-Jaalk oma
abikaasa ja kahe tütrega.
Juubilar Helene Ranna koos abikaasaga.
Helene Ranna 80 aastan®
l «
kdemilin® iuhasti)s
samuti akende pesemine. „Bcdch
stainguard" hinna sm. Söö^tiiba,
elutuba ja koridor $59,95. PemlöhS.
ride korteritele hinna-^andus.
PEETER VALING - Tel. 6904961
Jaanuaris pühitses Hamiltonis oma
80 aasta sünnipäeva Helene Ranna,
keda allakirjutanul on au tunda sel­lest
päevast alates, kui perekond
Ranna saabus 1949-dal aastal Hamil^
toni, ning sellest kohtumisest on saa­nud
aastate jooksul sõbralik läbikäi­mine.
Juubilar on üks neist inimestest,
kes on sündinud „kuldse südamega"
ja kes kunagi ei ütle „ei", kui temalt
abi vajatakse ning juhtub tihtigi, et
Hamiltoni väikeses eestlaste ühis­konnas
leidub sarnaseid abivajajaid.
Juubilar on end pühendanud Hamil-loni
E,E. Ev. L. Koguduse naisringi
tööle „ihu ja hingega" juba selle alg­aastaist
peale ja annab nüüd ka veel
oma täispanuse Hamiltoni Eesti Pen­sionäride
Klubis, olles ühes abikaa­saga
ka klubi asutajaliikmeid.
Juba kodu-Eestis oli juubilari süda
lahti, teiste, temast hädalisemate
abistamiseks, samuti ka Saksamaal
põgenikelaagris oli ta jällegi abistar
mas meie sõdureid ja see süda mõis­tab
Ica praegu teiste hädasid', n^.ig
juubilari abistav käsi ulatub sinna
kus seda vajatakse. Kohates sünni-päevarast
tänapäeval, ei ole märgata,
• et aastate arv oleks suutnud murda .
tema vitaalsust, nn et temast palju
nooremad peaksid tema ees ,/mütsi
maha võtma".
Helene sündis 8. jaanuaril 1903,
Harjumaal, Riisipere vallas, Kurni-ma
talus, Jaan ja Tiina Valdmanni
lasterikkasse pere'konda (4 tütart ja
2 poega). Tema elukäik varases noo­ruses
kulges nii, nagu igal meie talu-noorel.
Kaotades varakult isa, tuM
hakata eluülalpidamist teenima vara­kult.
Kodust lahkudes asus Riisipere
mõisas asuva lastekodu teenistusse.
1929. aastal abiellus Karl Ranna'ga ja
sellest abielust on neil kaks last, tüt­red
Meeri ja Ellen. Nii hagu paljud
meist, nii ka nemad pidid-maha jät­ma
kodumaa 1944 aastal, veetes põ-genikuaastad
D.P. laagris, kust saa­busid
Kanadasse 1949 aasta süigisei,
jäädes peatuma Hamiltoni linna,
milline on olnud neile kodulinnaks
viimase 33 aasta jooksul.
Kallis juubilar, kõik Sinu sõbrad'
ja kogu Hamiltoni Eesti Pensionäri­de
Klubi soovib Sulte veel palju hel­geid
ja viljakaid aastaid'. Sulle arm­saks
saanud alal, abistada teisi. Sa­muti
ka Sinu abikaasale, kes kõik
need aastad truult Sinu kõrval on
seisnud ja Sulle kaasa aidanud. Olgu
ka Sinu lastel ja lastelastel ja nende
järeltulijatel veel kaua võimalik nau­tida
vanaema ja vanavanaema helli­tavat
kätt.
HÄRNALD TOOMSM.U
,^eJe Elu" sar. ai (1724) 1983
ieonhard Vohter
maeti' New Yorgis
NEW YORK (M.E.) - Eesti välja­paistva
ühisikondliku tegelase Leon­hard
Vahteri leinätalitusele Lexing-ton
Ave. kirikusse kogunes sadadesse
ulatav arv eestlasi mitmest osarii­gist,
eesotsas E.V. esindaja Ernst
Jaaksoni, E.V. konsuli Aarand Rodsi
ja eestlaskonna esindajatega. Teenis
kolm õpetajat: iprao&t.Rudolf Kivi-ranna,
praost-emeer. Aleksamdför
Hinno ja õpetaja Valdeko Kangro.
Leinatalituse muusikalise osa täitsid
orelil helikunstnik Meta Noorkukk,
lauludega sopran Helmi MändÄi ja-viiulil
John Klein.
Vaba Eesti Komitee viimane esi­mees
Leonhard Vahter sünd. Viru­maal.
Ta saanuks 14. raärtsü 97 a. va­naks,
haigestus tõsisemalt alles mõ­ni
kuu tagasi ja viibis haiglaravil
New Jerseys ja New Yorgis. L.V. oli
võtnud osa ka Vabadussõjast, teenib
des selle järgselt veel 1. Jalav. Rüg^
mendis noorema ohvitserina. Tegeles
. hiljem ülik. lõpetamise järele adivo-katuuris,
ka poliitiliselt, algul vase­mal
tiival, hiljem paremal, cyiles ka
Riigivolikogu liige ja II maailmasõ-ia
ajal Saksa okup. päevil Narva lin­napeaks.
USA-s elades avaldas aja-leht
„Vaba Eesti Sõnas" j.m poliitili­se
elu ülevaateid ja ka juhtkirju, va­remalt
abistas asetäitja o r ^ i s t i na
ka I praostkonna teenistusi Kõige lä­hemaist
jäi teda leinama abikaasa.
USA-s. Koguduste elu erUiste sünd
mustega või juubelitega seoses tuleb
piisikop kohale meie Eesti Kiriku
nimel. Oma tuumakates, jutlustes ja
ka hea huumoriga väljendatud pidu­like
sündmuste sõnavõttudes ta leiab
alati seda, mis on vajalik ja aktuaal­ne,
eriti ka võitluses - inimsüdameis-se
tungiva leiguse või passiivsuse
vastu. Kuulajad märkavad', et neid
külastav püsikop võtab sumima tõ­sidusega
kristlikku eestlaseks<>le.
mist kui suurt väärtust, mida me ei
tohi kaotada endale ega oma noor­põlvele,
Paljudest Pchija-Ameerika konti­nendi
kiriklikest konverentsidest
osavõtmise kaudu on piiskop Raud­sepp
väärikalt ja mõjukalt esindar
nud oma kirikut j a ka kommimismi
ikkesse surutud Eesti rahvast Kuigi
meie oleme arvuliselt üsna väike K i ­rik
Läänemaailmas, on meil olemas
reslpekteeritud koht kui nendel, kes
ligi 40 aastat tagasi otsustunult lah­kusid
sissetungiva ateistliku kommu-nisimi
eest ja ei d e kadluiud agana­tena
teiste rahvaste keskel.
• Eesti Kirik vabaduses vpljgneb sii­ra
tänu juubilarile, kes tihediis koos­töös
prof. dr. Arthur Võõbusega or­ganiseeris
EEUK Usuteadusliku Ins­tituudi,
nii'lie ^. aasta kursus toimub
k.a. suvel Torontos. Sellest väikesest
julgest algatusest on tulnud:' kogu­dustele
paHju kasu, kuigi mitmelt
peolt sellesse a l ^ ' suhtuti' skepsi­sega.
Instituut on varustanud Eesti
Kirikut juba kahe ordineeritud ki­rikuõpetajaga
j a .nutmed Insütuudi
lõpetajad seisavad ordinatsiooni ees.
Suur arv Instituudi üliõpilasi teostab
aga õpetajate juhtimisel kohtadiel
usulist tööd' eestlaste keskel.
Kõigi oma paljude ülesainiiete kes-kel,
mis teda sageli viivad väsitavai-le
sõitudele, kõneleb piiskopi vaim­sest
tugevusest asjaolu, et ta leidis
aega koondada ema rikkaliku elu ko­gemusi
õpetajanav präostina ja piis-
•kopma^elav^t 'kirjutatud imatus­se,
mis kannab pealkirja .jRistiga
märgitud".
Juubilar kuulub akadeoaiüselt
korp! Ugala liikmeskonda.
ÄmetivendadeH, kogudustel ja /kiri^
kurahvai on põhjust seoses püskopi
kuDdjuubeli^npipäevaga ja e^jataja-ameti
juubeliga tänada, õnnitto ja
soovida temale ja ka perekonnale Ju­mala
rohket õnnistust.
EESTI ALUMIINIUM KOMPANII
Akende asendamine thermo-akendega. ^ 5 tollised veerennid
kuises värvis. ^ Räästaaluste katmine.
Keldri alšndele sissemurdmise vastu metallkaitsed.
tmm hindamine. Helistage päeval töökoda tel. @32-223@
Kodus 769-0932
O S S O E M V E S T M E N T S I N C .,
10335 Keele Str., Maple, Ontario LOJ lEO
Uhisjõududego USA-st
ja Konddast
toimuvad tänavused Kultuuripäevad
New Yorgis Ülestõusmispühade nä-''
dalalõpul 1. ja 2. aprillil sealses Eesti
Majas., põhiliselt on need seekord
pühendatud kultuuri ja kirjanduse
ajakirja „Mana" ilmumise 25 a. juu­belile.
Kultuuripäevade lektoreist^
on šelpuhul Paul Reets, Peeter Seppj'
Rein Silberberg, Mardi Valgemäe jä
Vootele Vaska mainitud ajakirja toi-metuse
kolleegiumist. Peale nende
esinevad veel Ilmar Mikiver^ Paul F.
Saagpakk ja Arno Liivak, viimased
ikaks ingliskeelsete ettekannetega. On
Hardu Kecki kunstinäitus, Endrik
Anvelti, Kadi Karist-Sarve ja Unda
Pakri etlu^d Marie Underi ja Ivar
Grünthali luulest ning Heljo Mändi
„Sabata krokodill" New Yorgi Eesti
Teatirilt Linda Pakri rezhiis..Vahepa^
ladeks muusikalisi ettekandeid ja
laupäeva õhtul kaibaree, mispuhul on
kaastegevad ka ..Positiivsed mehed"
om^ ansambliga Torontost. Noortele
on disko-õhlu. Reedel algavad ette­kanded
kell 3 p.l. ja laupäeval kell li
hommikul. .
Läti äri
9 QUEEN ST. E. TORONTO (Yongel Juures) — TEL. 368^11
Meil on rikkalikus valikus importeeritud lõngu. Sobivad varrastel Ja
kangastelgedel kudundseks, heegeldamiseks, tikkimiseks, rüijuvaipade
valmistamiseks Ja sõlmimiseks.
Skandinaaviast huvitavaid materjale käsitööks mustriga TI^ .Mitut
^ värvi kanvaad Soodsad hhmad Käsitöö õpetamine.
Avatud: esmasp.—kohnap. 9.30—6.30, reedel 9.30-7, laup. 9iO-6
Meie teine äri: 674 Broadview Ave. Toronto (Tel. 469-2005 või 368-5011)
362 Danfortli Ave.,
Toronto, Ont. M4K
m (416)» 466-1951
466-1S02
FLOWERS i GIFTS
mm ÄRIS ON SAADAVAL RIKKALIKUS VAUKüŠ
VALIK LILLI erisündmusteks Ja tähtpäevadeks.
Samuti käsitöö kinkeesemeid —
TOLUSEPÄ, MEREVAIGU-, KERAAMIKA-, MAHA Jöi
PUUNIKERDUSE alal.
KõneWakše eesti, läti ja inglise keelt.
NALJAD
Koolmeister kü&iib poisdlt:
,,'Mitu Ilast teil on kiadüs?"
,;Meid on ikuus venda ja igaühel cm
üks õde."
„Pü'ha taevas", im^estab õpetaja.
„Siis on teid 12 tükki." \
„Eiksiite, härra õpetaja. Mdd m
ainult seitse."
Ema inoomib väikest poega:
,;Sa ei too koolisit kunagi head ten-nist?
ust. Ja ülalfpidaimiine on sul alati
nõrk. Mida ütleb su isa kui ta tuleval
nädaibl vangist valija tirieib?"
«iiiHiiiiitiNtitiMiHiintinNntnniiiiiniiittiiiiiHi^
KUHU MINNA?
. • • \
i( Laup. 19., märtsil Toronto Ee»^
Selt^ kevadpidu Eesti Majas alguse
ga W. 7 õ.
i( Laup., 19. märtsil Estonia Koorfi
tuluõhtu Tartu Colll(ege% algusega
kl. 7.30 õ.
^ Pühap., 20. märM T.E. Meeskoo*
rl aastakontsert Eesti Majas algu­sega
kl. 3 p.
^ Pühap., 20. märtsB Eerik PurJ«
,.RefleksoIoogia — vähetuntud Ja
vääriti mõistetud ravi" Peetri Wrt.
kus pärast Jumalateenistust.
Müür
Faül F. Sw
ISTHN6LISE SÕNARAAMAT
1216lk, köites
HiBd $WM (Km,). Postiteel tellides lisamdub mt^cEaIp«
„ M | f E ILU" talituses
Broadview Ave., Toronto, Ont. M4K
i( Neljap., 24. märUll AlandusklubI
loeng Juttu pfisUUIedest" EesÜ Mft.
Jas algusega kl. 730 õ.
^ Neljap., 24; märtsU Mulkide Seltd
peakoosoleik Eesti Majas algusega M.
7.30 õ.
ir Reedel, 25. märtsil Korp! Viom^
tla kevadkontsert Tartu Collegelo
algusega kl. 730 õ.
ir Laup., 26. märtsil Kalameeste Ke-vadpidu
Eesti Majas alj^usega kl. 7 0.
ic Pühani, 27. märtsil Ivar Ivasid
loeng ,JEIav tlnder" Tartu CoHege'lfl
algusega kl. 4 pJ.
i( Reedel, 1. aprillil Baptl«tt kirikus
kannatusaja muusika algu«t;a Id.
pJ.