1983-03-17-03 |
Previous | 3 of 11 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
,JWeie Elu" nr. 11 (1724) 198S IIUDEERITUD! „Meie Ek" nr. /'E/i MEUAPÄEVAL, 37. , MARCe 17 Ungari rahva ülestõus suruti veri-lelt maha, TshehhoslovalckiaÄ tehti |üpip„Praha Kevadele" ja N. Liidus jses rändavad teisitimõtlejad' isikud Siberi sunnitöölaaigreisse oma leelsust parandama. Praegu suure- Jieb surve podla rahvde, kellele va- (itsuse poolt anti poliitilisi lubadusi, lida N. Liidu praegune kõikvõimas luht Andropov loob, ohuks 'kommu-listlikiile ikorrate. On arvata, et hiäa-bpov .ei tagane kasutamast (kõiki leid' ,;kuritegusid!" mida/Stalin kasu- [as, kui kommimistiku korra alused m ohustatud. Ta on veendunud communist ja teadlik selles, et N. .ridu hoiab lagunemisest rangelt küsimine Marks-Engds-Lenin-Stalin õpetuse alusel, kus teisitimõtlemine >n Hikiiik kuriteigu ja karistatav sur-laga. Erakordselt varane kevad Torontos on Innustanud mitmeid kevad, ainelisi esinemisi. Neist hiliseim, ^Operetiviisidega kevadesse", toimus; 13. märtsi pealelõunal Eesti Majas. Särav pühapäevane päikesepaiste ja sädelevad vüsid meelitasid kokku täissaali kirevat eeskava jälgima, i mille puhastulu suunatakse Eesti, Rahvusteatri 1984. aastal toimuva ESTO-84 teatrilavastiise korraldamisele. Sobiva programmi koordineerijaks ja lavastajaks oli seekord Erika Veskimets, kes oma suure tööga tänur väärselt hästi toime tuli. Eeskava oli kpoitatud kevadiselt kerge, romantiline ja lõbus. Esimeses osas oli katkendeid laulumängust „Nipernäadi teelahkmel". Nipernaadit kehastas bravuurselt Andres Raudsepip toreda laulu ja elava karakteriseeringuga. Ta uljas avalaul „01en Nipernaadi" juhtis publiku mõtted juba tuulistele rännuteedele ja kevadiselt vabale loodusele. Koos Valve Taliga-esitas ta ^ samast laulumängust romantilise „Oo kevad sa, suur õnne aeg". Koo-nüliste kupjeecjega esinesid Elna lii- . be ija Räoili Ediari ./Notsiukulils'', mis nagu iseendast pani esinejate ja-iadki' tantsima, ning Leida Järvi — Harri Lillioja Kadri ja Taaveti duetis, ahvatledes publikult spontaanseid aplause ja naerupuhanguid. Teise laulupõimikuna esitati rida katkeid operetist „Onupoeg Bataa- \^ viast" niille viisid meenutasid taas * sõjaaegset Eesti teatrit. Valve Tali laulis igatsev-lüürilise aaria ,yKullane k u u " j a ' endiselt rännu-meeleolus Andres Raudsepp „Ma olen vaid rändur". Romantilise meeleolu seikka lõid lõbusa tuju Vave Tali, Elna Libe ED ; A A S I A H J U D E vahetamine. i( Veetorude parandamiais lehed; KTd. (416 ) 275-1280 •••:! I iorontos 'Ui Isude teade j on Ija üürnikele' ighofYork, [Toronto. Irnis selgitavadpeal is on maksu-loi^ ed, siis vöit,e ' kaebuse Assess- |'ile. Viimane päev fiseks on 15. aprill itsiooni selle feerida. saateyoma" Ijelt ja infor- |t.:v irfaliks [l^zihüga (U:F.F.L) pie määratud mak- 5% alandust 1982 iksudes selles [luihoonet. Neil • jelle elamutes on boleermaterjalina, Itkäsutada wima- Jia piirkonna javalud aegadel (indlaks teha, kas seda maksu^> : JJ sment CommlssloniEir |coke-YorkRegional jment Office Road (coke, Ontärloi 1621-9400 Stephen,MIMA ämentCommisslonei' lYorkRegional jment Office )ncasterRoad ihjll, Ontario 1889-9503 MDEO ^ ja Harri Mürk koomilise tertsetiga. Laulude vaheaegu kaunistasid Kalev- Estienne kaunitarid tantsurühmast. Teine eeskava osa oli pühendatud katkendeile operetist „Havai lill",, põimikuga lauludest ja tantsudest. Kalev-Estienne esitas iseloomustava havai tantsu. Järgnevalt esitasid Ta- ^rfiara Norheim ja Jaan Lents kerge-sisulise „My little boy". Erika Ves^ "kimets ja Ragnär Pohlak' võlusid kuulajaskonda lauluga „Kogu maailma kingiks toon su'". Harri Mürk lõi nakatavalt hea meeleolu, tantsides ja lauMies. koos Tamara No^eimiga, esitades „Kui näen naisi vaid". Tuju- , ülendav oli ta esinemine ka kuplee-j des „Rambihelk, poodium" ja „Siin : Havai, seal Havai", viimases koos Et na Libega, kes oli meeldiv havailanna Leida Järvi bllsartsükas diiva „Yes, ' sir" soolos, laVavallutavalt heatuju-i line ja toredakujuline. Esile tõstetav ' oli Erika Veskimetsa hästi esitatud ,,See paradiis kesk lõuramerd". Meeldivaks üllatuseks oli Ragnar Pohlak'u hea lavaline esinemine, meeldiv kuju ja tore laul. Esinejad A olid eranditult nauditavad. Meeldiv meelelahutus jättis hea mulje. Oli võluvaid viise, ilusaid tua-lette ja andekaid esinejaid, v Sobivad lavapildid olid Arthur MihKelsoolt, tantsujuhina pani Evelyn Koop nii oma tantsurühma liikmed kui ka .näitlejad liikuma ja tantsima. Klave-risaatjaiks olid Liina Teose, Ermo Kulmar ja Esko Luksepp. Esinejad said teenitult lilli ja publiku tänu-aplause. Loodetavasti laekus ka oodatud käibesummasid järgmise aasta suur-etenduseks, kusjuures teatri eriline tänu kuulub anonüümsele suurema rahasimimä annetajale. Ilmar Martens ekspert nikli dai 9 9 a Rahvuslikel (Algus esiküljel) B. Leeman selgitas, et 1917 a. sõjaväelaste hulgaline tuleks Eestisse vene väeosade koosseisust oli seadusepärane ja teostus Vene valitsuse korralduste kohaselt. Tema oli üks nendest paljudest, kes Petrogradist tuli Tallinnasse, et formeeritavasse Eesti väeossa astuda. Tallimias olid vastuvõtjateks admiral Fitka ja kind- . rai Põder. J. Saarniit, soovitas erilist rõhku paima ESTO-84 raamides poliitilisele näitusele, kus oleks kujukalt esile toodud eesli rahva oh;^rid ja kannatused kommunistliku diktatuuri haardes ja see mida oleme teinud välisvõitluse alal. A. Jurs kinnitas, et poliitiline näitus on korraidamisel ja avaldas headmeelt kui J. Saarniit sel-. le korraldamisele kaasa aitab. -NOORTELE TEE,LAHTE Järgnes koosoleku ametliiku osa lõpetamine hümni laijlmisega ja ühine lõunasöök. Hiljem koosolek jätkus läbirääkimistd' korras. Peamiseks probleemiks kujunes generatsioone ühendava silla küsimus. R. Moks ^juhtis täheleppu sellele, et paguluses on üles kasvamas teine generatsioon, kes on kompleksidest vaba, ei. leia vajadust ^ sulada asukohamaa rahvasse ja olla osa siinsest ,;karva-sest" noorusest. Nad tunnetavad oma rahvuslikke, füüsilisi ja vaimseid võimeid, tahavad olla eesti rahvuslikud noored nirigi eesti vabadusvõitlejad. Meie sõjameeste organisatsioonid peaks tõsiselt arvestama seda ja kohandama vastavalt oma ühingute nimed, eesmärgid ja taktika. Ettepa^ nek kutsus esile elava sõnavõtu, mil-, le tulemuseks oli üldine arusaamine, et rahvuslikele eesti noortele peab . olema tee lahti kaasatöötamiseks eesti sõjameeste organisatsioonides, olgu nende nimeks võitlejate või vaba-dusvõitlejate ühingud. Ühingute liikmed omavahel* on kõik kaasvõitlejad ja sinasõbrad. Pühapäevases „Toronto Sun'is" To-ny Reid avaldas jutuajamise Ilmar Martensiga, kes on varem teinud väga täpseid ennustusi niklikaevandus-te aktsiate, languse ja tõusu kohta. Jutuajamise põhjustajaks oli Ilmar Martensi poolt koos mitme teise nik-litocdangu eriala ekperdiga tehtud uurimus niklikaevandiiste toodangu ja võimete kohta ülemaailm£es niila* tuses. Ilmar Martensi ja tejste ekspertide poolt koostatud raamat „Nickdata" jälgib analüütiliselt 32 maailma suurema, niklikaevaduse ja sulatusahju produktsiooni ja turustamise võimalusi igal aastal väljaantavate täiendustega. Teose hind on $15,000 aastas. Tony Reidile antud seletuse kohaselt on tööstustel ja valitsusasutustel küllalt suur huvi selle uurimuse vastu ja tellimised tasuvad uuriinise kulud. Ilmar Martens on olnud tegev niie litÖöstuse uurimise alal arvates 1950. aastast ja teadlik kõigi kaevanduste produktsiooni suurusest ja väärtusest. Tema arvates on Kanada nikli-kaevandused kõrgel tasemel ja võivad tulutoovalt töötada oma täie võime juures. Praegu nad töötavad osa-liselt, kuna nikli järele ei ole küllal, dast nõudmist. ..Kui tööturg paraneb, siis aktsiate hinnad kindlasti lõuswad. Eesti Skautide Malev Kanadas esindusüksus, kes võtab osa 15-dast skautide maailmajamboreest, mis toimub Kanadas, Alberta provintsis 4.--16. juulini 1983. a. Esimene rida: Peter Roose, Eerik Vaher, Rein Lomax, esindusüksuse juht Ants Evard, Heiki Sillaste, Allan Vessmann, Kalju Kask. Teine ri-da: Eerik Türk, Peeter Lõugas, Andres Loorits, salgajuht Mikk Jõgi, Andres Nurm, Mikk Altosaar, Tohver Tunusk. Kolmas |:ida: Chris Medri, Mdrek Meipoom, Andres Musta, Tarmo Soots, Mark Evard Andres Kasekamp. Foto — Ervin Aleve laekub 5000 SKÄyTB KOGUNEB MAILMAJAMBOREai UN-i peasekretäo; tutvunes E.V. aasta» ••I • University of Washmgtoni väliskaubanduse professor dr. Endel J. Kolde viibis kuus nädalat Hiinas pidades loengidd sealsetes ülikoolides. ^Pildil dr. Kolde koos hiina õppejõududega Beijing Väliskaubanduse Instituudis. Möödunud aastal ilmus dr. Koldel 483-lhk. teos „Environment of International Business". J Ä R V A K A D ! Järva maakonna organiseerimise koosolek koosESTO '84 seosesoleva-te 'küsimustega, toimub neljapäeval, 24. märtsil, kell 7.30 Toronto Eesti Majas. Ajutise toimkonna nimel Helmi Ründva, tel. 494.8229. Skautide IS-nes maailmajamboree toimub teatavasti eeloleval suvel Kanadas, Alberta provintsis. See on suurim rahvusvahelise nooruse koonda-a kõikidest riikidest, kus tegutseb poiste (mõnedes maades ka poiste ja tüdrukute) üksusi, kes on järgnenud organisatsiooni õilsaile põhimõtteile. P<?ekordne juubelijamboree toimubki juhtlause all: „Skautluse vaim elab edasi." Eesti Skautide Maleva Kanadas esindusüksus on moodustatud 19-liik-melisena, neist 16 poissi ja 3 juhti, kes on nüüd treeningus, et väärifelt esindada meie skautlust ja eestlust 117 riigi hulgas,,kes on lubanud salata oma esindusüksused Kanadasse. Poiste koguarv maailmajamiboreel tõuseb ;5.0(W skaudini. ^'Maailmajamboreest osavõtmine on kulukas ja käib poisile.ülejõu. Koik väljaminekud kokku ületavad poisi peale 1.100 dollarit. Ainult ühisel ma-jandiislikul jõul on see võimalik ja sellepärast pöördutigi meie rahvusgrupi poole, kes kunagi, ei ole keeldunud'eesti noorte abistamisest. Mitmed' toetussummad on juba ladunud, nende hulgas skaut- ja gaidmaleva juures - tegutsevalt niinimetatud juubelilondilt 2000 dollarit, noorusfondilt lÖOO dollarit, Toronto Eesti Skaudisõprade Seltsilt 700 dollarit, kusjuures see summa ei ole lõplik ning edasine toetamine on kaalumisel, Toronto Eesti Seltsilt 250 dollarit, Eesti Abistamiskomiteelt 200 dollarit Üksikisikutest on toetanud 700-dollariga Eduard Trei, 100 dollariga Liis Juske, Paul Kristal ja Harald Isotamm. Informatsiooni eesti esindusüksuse majandusliku toetamise osas saab maleva juhilt: skm. ' Egbert Runge, 7 Benhur Cres., Scar-boro, Ont., MIH 1P2, telefon 438-6500 või teistelt majandustoimkonna liikmeilt, kellede telefonid Toronto telefoniraamatus. Need skautjuhid on: E. Soomet, M. Pedel, S. Kask, H. Jõe, E. Aleve. Peale ametliku esindusük§use võtab maailmajamboreest osa veel teisigi eestlasist skautjuhte, kes sõidavad sinna „oma kulu ja kirjadega". . Kanadast on sellisteks juhtideks ns-km. Evi Jaaguste, kes, töötab jambo-ree pangas, skm. Helmut Jaaguste peastaabi juures rakenduskunstni-kuks, skm. Jaan Lefpp tegeleb samas rahvusvahelise suhtlemisega ning nskm, Peeter Kallaste on suure pois-teviäe sanitaarosakonna juhatajaks. Võimalik, et mõni üksik eesti skaut- ; juiht tuleb ka mujalt maalt, kuid kuskil, kus asub eesti skautmalevaid ei organiseerila esindusüksuse saatmist, kulud on selleks ülejõukäivad. Nii on Kanada eesti poistel mitme/kordne ülesanne: esindada eesti skautlikku noorust globaalses ulatuses. i Xkmm LAUPÄEVA OHTU OPERETIVIISIDEGA EgI|nton Ave. E., Toronto, Ruum 206 Soome panga maja. Avatud: esmasp. — reedeni kl. 10—10, laup, 10—3. TEL.te-1801 EESTI ÜHISPANK Ave., Toronto, Ontsurlo M4K 7M ,,MEIE ElU" asutas Eesti ühiskond |a seisab eest! ühiskonna teenistu-i^ nHKD>o«a!>o<mo4S&o4xi>o<ii>o«n>o<D»^^ ühenduses on Jõis«il KINNISVARA BSIKULAENUD 11.25% 14.00% Grupp Montreali eesti noori esinesid Eesti Vabariigi aastapäeva kokkutulekul, kandes eesti maakondade vappe koos põlevate küünaldega. Vasakult — Toomas Altosaar, Toomas Pühvel Mark Pübe, Jaan Kukk, Heikki Viita, Kristjap Pühvel, Allam Sutt, Tiina Sirgo, Ingrid Sirgo, Ülle Leitham ja Linda KukL ' ; ,,. • : ... •. Fota — MeemeSultsqn Traditsiooniliseks muutunud Toronto Eesti Segakoori üritus „Lõbus laupäeva õlitu" 12. märtsil kujunes nii rahvarohkeks, et hilisemad tulijad, kes poUiud pääsmeid ette tellinud, pidid ruumipuudusel koju tagasi pöörduma, sest ka lisakohtade abil ei suudetud mahutada üle neljasaja peolise. TJE. Segakoori esimees S. Preem tervitas ja tänas peolisi koorile riäi-datitd sõpruse ning poolehoiu eest ja tuletas meelde, et koori aastakont-sert toimub 17. aprillil Lawrence Park Gollegiate'i aulas. Solistiks on viiulikunstnik Viljar 'Puu, keda klaveril saadab Charles (Kip.p©r ja „Es'- tonia" Orkester Uno Kook'i juhatusel Peo kava teatadies, ütles esimees: „Tänase.peo eeskava põhineb operetiviisidel, peamiselt Franz Lehari „Lõ-bus lesk". Lavapilt kujutab öölokaal ' ^ ^ i m i " , ku5 baaridaamideks „IJO. 'Lo", „Do-Do" ja teised ning jänu-kustutajatelks on vein ja vaihuviin. Lavadekoratsioon on Felilcs Tammelt." ^õne minuti pärast tõusiski eesriie ja avanes lavapilt, milles tegevad: Silvia Preem, Nelly Igav, Helle-Mai Jõgi, Victoria Kass, Koidu Konze," Leida p^jur, Lia Ih-es, Vaike Kivi, Linda. Kook, Juuli Krista], Saade Ristaiäe, Georg Soans, Paul Kristal, Georg Pooima, Otto Pajur, Arnold Arumäe, Eric Kass, Alfred Kelder, Vaino Keelmann, Felix Tamm, Sig- M Preem, Stella Kerson ja Uno Koök. .Liigi pooletunniline.eeskava meel-^ divate operetiviisidega, esitatud vaheldumisi koori ja solistide Silvia P ^ ^ i ja Georg Soansi poolt Stelk Kersoni klaverisaatel, pakkus meel-di^^ naudingu ja esinejatele ning suia-evaeva-nägijatele annetati lilli ja mu^ugi ei oldud 'kitsi ka aplausiga. S^akoor terves koosseisus laulis Kook'i juhatusel: August Pruisli ^Küdiumaine kevad" ja Eduard Oja „Va:res vaga linnukene". V. Gustavsoni orkestri valsihelidel tulid tantsupõrandale esimese paarina esimees S. Preem abikaasaga ja' peaigi liitusid nendele enamik-peolisi. Istuma jäänud lootsid, et saavad parajasti käsiloleva mõttevahetuse naabriga lõpetada, aga pidid veendu-, ma, et häälepaelad on võimetud võistlema orkestri valjuhääldajatega. Loterii paljude võitudega, mille hulgas tort ja suur kringel, tõid rõõ-muhüüdeid võitjatelt ja kadestavaid pilke mittevõitjatek. O.H. päeva Eesti Vabariigi 65. a.p. puhul aval. das E.V. valitsus eksiilis oma traditsioonilise päevakohase läkituse, mis s^^isaldas kokkuvõtliku ülevaate Eesti küsimusist, eestlaste jätkuvast võitlusest okup. Eesli taasvabastamiseks ja üleskutse, et maailma demokraatlikult mõtlevad riigimehed J.t. toetaks seda. Sellele olid kirj!'tanud alla eksiilval. jpeaminister presidendi ülesandeis Tõnis Klnt ja peaministri asetäitja Heinrich Mark. Läkituse ingliskeelses versioonis sai mulde ka UN-i peasekretär Javier Perez d® Guellar, kes rahvuselt peruulans. Peasekretäri kantselei kinnitas E.V. valitsuse esindajale mainitud läkitu- £2 kätte saamist peasekretärile, kes sellega on tutvunenud. New Yorgis ilmuv päevaleht Th® News World avaldas ühenduses E.V. aastapäevaga kohapealsest aktusest pildi ja 4-veeruse jutuajamise konsul dr. A. Roosiga, milles hea üleVaade Ee^ti ja teiste Balti riikide küsimusest. Mõni ^päev hiljem sama ajaleht mJrkis ära ka E.V. valitsuse eksiilis tegevust. USA Senatis ja Esindajate» kojas on ohiud arvukalt päevakohsi° seid soodsaid sõnavõtte. Neid l:ajas-tub Kongressi Rekordis. Sovjettlde türanniast ja venestamisest seal tõi hea Iseloomustuse näit. James Ho-ward (d) j.t. Traditsioonilise eestJ pastori palveosa usaldati seekord Õp. Ph. Tammarule Seabrooklst, See muide Rahvuskomitee eslm. J. JSI-monsoni algatus, mis kulgenud viljakalt juba aastaid. Välismlnlsteeriia-milt ilmus äsja paks aastaraamat inimõiguste küsimusest ülemaailmselt. Esmakordselt on selles neid küsimusi puudutatud ka pkup. Balti rii!° Iddes, üsna ulatuslikult. Kangro "Arbujate aasaeg'' ilmumise ,iSeit$me Venna mälestusmärk Tartusse HELSINGI (M.E.) - • Kujur Ehdd Taniloo poolt on tehtud omapärane mälestusmärk Tartusse ^ Soome väljapaistira kirjaniku Aleksis' Kivi teose „Seitse Venda" kamgdased esinevad nüüd üliikoolilimmas' muha-kivist peade vormis. Tartu skulptori tuntumate tööde hulka kuulub F. Kreuitzwaldi mälestusmärk Tallinnas. Kuhu „Seitse Venda" Tartus pandi, seda soome ajalehed ei maininud. Lähemal ajal ilmub Lundis Eesti Kirjanike Kooperatiivi kirjastusel Bemard Kangro sulest mahukas teos ^Arbujate kaasaeg", alapealkirjaga „märltmeid, mälestusi, mõtiskusi". See on mahukas teos, sisaldades 280 suureformaadilist lehekülge trülciga kahel veerul, kokku kiini 600 tuhat • täheruumi. Pilte, fotosid ja faksiimileid on selles üle 24ö-ne. Teos jaguneb 12-neks peatükiks või esseeks, mis käsitlevad meie vabariigiaegset kirjanduslikku elu ja kirjandust, kirjaniklce, akadeemilist Tartu ja koguni teatrit, „Va-nemuiset", kus Kangro töötas dramaturgina. Palju leidub mälestuslikus osas üliõpilaselust jne. Kirjastus avas ettetellimised, hinnaga Kanadas $25.—. See ettetellimis-voimälus kaob raamatu ilmumisega, mis on peatselt saabumas. Kirjastus, ei garanteeri raamatu saamist hiljem, sest tänapäeval ei ole võimalik enam raamatuid lattu seisma trükkida. Tellida saab kõige kiiremini ot-l€ 3M lureopa kogemuottgs r ä t i tp imblab iTnodstttlQ |ei nolittlo ÜLIKONNAD — KOSTÜÜMIID — MANTLID kYallt«st*inater1 OLD MILL TAILORQ 7 Rlveryiew Gordens (Bloor-JanG Subv^ffiy Stn.) Toronto, Ont. MIS Tol. 416/79NSS Rudi H . Schnaltfair ao se kirjastusest Rootsis aadressil: Ees^ ti Kirjanike Kooperatiiv, Box 3001, 220 03 Lund 3, SWeden, või kchali kelt esindajailt. '
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, March 17, 1983 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1983-03-17 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E830317 |
Description
Title | 1983-03-17-03 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text |
,JWeie Elu" nr. 11 (1724) 198S
IIUDEERITUD! „Meie Ek" nr.
/'E/i
MEUAPÄEVAL, 37. , MARCe 17
Ungari rahva ülestõus suruti veri-lelt
maha, TshehhoslovalckiaÄ tehti
|üpip„Praha Kevadele" ja N. Liidus
jses rändavad teisitimõtlejad' isikud
Siberi sunnitöölaaigreisse oma
leelsust parandama. Praegu suure-
Jieb surve podla rahvde, kellele va-
(itsuse poolt anti poliitilisi lubadusi,
lida N. Liidu praegune kõikvõimas
luht Andropov loob, ohuks 'kommu-listlikiile
ikorrate. On arvata, et hiäa-bpov
.ei tagane kasutamast (kõiki
leid' ,;kuritegusid!" mida/Stalin kasu-
[as, kui kommimistiku korra alused
m ohustatud. Ta on veendunud
communist ja teadlik selles, et N.
.ridu hoiab lagunemisest rangelt
küsimine Marks-Engds-Lenin-Stalin
õpetuse alusel, kus teisitimõtlemine
>n Hikiiik kuriteigu ja karistatav sur-laga.
Erakordselt varane kevad Torontos
on Innustanud mitmeid kevad,
ainelisi esinemisi. Neist hiliseim,
^Operetiviisidega kevadesse", toimus;
13. märtsi pealelõunal Eesti Majas.
Särav pühapäevane päikesepaiste ja
sädelevad vüsid meelitasid kokku
täissaali kirevat eeskava jälgima, i
mille puhastulu suunatakse Eesti,
Rahvusteatri 1984. aastal toimuva
ESTO-84 teatrilavastiise korraldamisele.
Sobiva programmi koordineerijaks
ja lavastajaks oli seekord Erika Veskimets,
kes oma suure tööga tänur
väärselt hästi toime tuli. Eeskava oli
kpoitatud kevadiselt kerge, romantiline
ja lõbus. Esimeses osas oli katkendeid
laulumängust „Nipernäadi
teelahkmel". Nipernaadit kehastas
bravuurselt Andres Raudsepip toreda
laulu ja elava karakteriseeringuga.
Ta uljas avalaul „01en Nipernaadi"
juhtis publiku mõtted juba tuulistele
rännuteedele ja kevadiselt vabale
loodusele. Koos Valve Taliga-esitas
ta ^ samast laulumängust romantilise
„Oo kevad sa, suur õnne aeg". Koo-nüliste
kupjeecjega esinesid Elna lii-
. be ija Räoili Ediari ./Notsiukulils'',
mis nagu iseendast pani esinejate ja-iadki'
tantsima, ning Leida Järvi —
Harri Lillioja Kadri ja Taaveti duetis,
ahvatledes publikult spontaanseid
aplause ja naerupuhanguid.
Teise laulupõimikuna esitati rida
katkeid operetist „Onupoeg Bataa-
\^ viast" niille viisid meenutasid taas
* sõjaaegset Eesti teatrit. Valve Tali
laulis igatsev-lüürilise aaria ,yKullane
k u u " j a ' endiselt rännu-meeleolus
Andres Raudsepp „Ma olen vaid rändur".
Romantilise meeleolu seikka
lõid lõbusa tuju Vave Tali, Elna Libe
ED
; A A S I A H J U D E vahetamine.
i( Veetorude parandamiais
lehed;
KTd. (416 ) 275-1280
•••:!
I
iorontos 'Ui
Isude teade j on
Ija üürnikele'
ighofYork,
[Toronto.
Irnis selgitavadpeal
is on maksu-loi^
ed, siis vöit,e '
kaebuse Assess-
|'ile. Viimane päev
fiseks on 15. aprill
itsiooni selle
feerida. saateyoma"
Ijelt ja infor-
|t.:v
irfaliks
[l^zihüga (U:F.F.L)
pie määratud mak-
5% alandust 1982
iksudes selles
[luihoonet. Neil •
jelle elamutes on
boleermaterjalina,
Itkäsutada wima-
Jia piirkonna
javalud aegadel
(indlaks teha, kas
seda maksu^>
: JJ
sment CommlssloniEir
|coke-YorkRegional
jment Office
Road
(coke, Ontärloi
1621-9400
Stephen,MIMA
ämentCommisslonei'
lYorkRegional
jment Office
)ncasterRoad
ihjll, Ontario
1889-9503
MDEO ^
ja Harri Mürk koomilise tertsetiga.
Laulude vaheaegu kaunistasid Kalev-
Estienne kaunitarid tantsurühmast.
Teine eeskava osa oli pühendatud
katkendeile operetist „Havai lill",,
põimikuga lauludest ja tantsudest.
Kalev-Estienne esitas iseloomustava
havai tantsu. Järgnevalt esitasid Ta-
^rfiara Norheim ja Jaan Lents kerge-sisulise
„My little boy". Erika Ves^
"kimets ja Ragnär Pohlak' võlusid
kuulajaskonda lauluga „Kogu maailma
kingiks toon su'". Harri Mürk lõi
nakatavalt hea meeleolu, tantsides ja
lauMies. koos Tamara No^eimiga,
esitades „Kui näen naisi vaid". Tuju-
, ülendav oli ta esinemine ka kuplee-j
des „Rambihelk, poodium" ja „Siin
: Havai, seal Havai", viimases koos Et
na Libega, kes oli meeldiv havailanna
Leida Järvi bllsartsükas diiva „Yes,
' sir" soolos, laVavallutavalt heatuju-i
line ja toredakujuline. Esile tõstetav
' oli Erika Veskimetsa hästi esitatud
,,See paradiis kesk lõuramerd".
Meeldivaks üllatuseks oli Ragnar
Pohlak'u hea lavaline esinemine,
meeldiv kuju ja tore laul. Esinejad
A olid eranditult nauditavad.
Meeldiv meelelahutus jättis hea
mulje. Oli võluvaid viise, ilusaid tua-lette
ja andekaid esinejaid, v Sobivad
lavapildid olid Arthur MihKelsoolt,
tantsujuhina pani Evelyn Koop nii
oma tantsurühma liikmed kui ka
.näitlejad liikuma ja tantsima. Klave-risaatjaiks
olid Liina Teose, Ermo
Kulmar ja Esko Luksepp. Esinejad
said teenitult lilli ja publiku tänu-aplause.
Loodetavasti laekus ka oodatud
käibesummasid järgmise aasta
suur-etenduseks, kusjuures teatri
eriline tänu kuulub anonüümsele
suurema rahasimimä annetajale.
Ilmar Martens
ekspert nikli dai
9 9 a Rahvuslikel
(Algus esiküljel)
B. Leeman selgitas, et 1917 a.
sõjaväelaste hulgaline tuleks Eestisse
vene väeosade koosseisust oli seadusepärane
ja teostus Vene valitsuse
korralduste kohaselt. Tema oli üks
nendest paljudest, kes Petrogradist
tuli Tallinnasse, et formeeritavasse
Eesti väeossa astuda. Tallimias olid
vastuvõtjateks admiral Fitka ja kind-
. rai Põder.
J. Saarniit, soovitas erilist rõhku
paima ESTO-84 raamides poliitilisele
näitusele, kus oleks kujukalt esile
toodud eesli rahva oh;^rid ja kannatused
kommunistliku diktatuuri
haardes ja see mida oleme teinud välisvõitluse
alal. A. Jurs kinnitas, et
poliitiline näitus on korraidamisel ja
avaldas headmeelt kui J. Saarniit sel-.
le korraldamisele kaasa aitab.
-NOORTELE TEE,LAHTE
Järgnes koosoleku ametliiku osa lõpetamine
hümni laijlmisega ja ühine
lõunasöök. Hiljem koosolek jätkus
läbirääkimistd' korras. Peamiseks
probleemiks kujunes generatsioone
ühendava silla küsimus. R. Moks
^juhtis täheleppu sellele, et paguluses
on üles kasvamas teine generatsioon,
kes on kompleksidest vaba, ei.
leia vajadust ^ sulada asukohamaa
rahvasse ja olla osa siinsest ,;karva-sest"
noorusest. Nad tunnetavad oma
rahvuslikke, füüsilisi ja vaimseid
võimeid, tahavad olla eesti rahvuslikud
noored nirigi eesti vabadusvõitlejad.
Meie sõjameeste organisatsioonid
peaks tõsiselt arvestama seda ja
kohandama vastavalt oma ühingute
nimed, eesmärgid ja taktika. Ettepa^
nek kutsus esile elava sõnavõtu, mil-,
le tulemuseks oli üldine arusaamine,
et rahvuslikele eesti noortele peab
. olema tee lahti kaasatöötamiseks eesti
sõjameeste organisatsioonides, olgu
nende nimeks võitlejate või vaba-dusvõitlejate
ühingud. Ühingute liikmed
omavahel* on kõik kaasvõitlejad
ja sinasõbrad.
Pühapäevases „Toronto Sun'is" To-ny
Reid avaldas jutuajamise Ilmar
Martensiga, kes on varem teinud väga
täpseid ennustusi niklikaevandus-te
aktsiate, languse ja tõusu kohta.
Jutuajamise põhjustajaks oli Ilmar
Martensi poolt koos mitme teise nik-litocdangu
eriala ekperdiga tehtud
uurimus niklikaevandiiste toodangu
ja võimete kohta ülemaailm£es niila*
tuses.
Ilmar Martensi ja tejste ekspertide
poolt koostatud raamat „Nickdata"
jälgib analüütiliselt 32 maailma suurema,
niklikaevaduse ja sulatusahju
produktsiooni ja turustamise võimalusi
igal aastal väljaantavate täiendustega.
Teose hind on $15,000 aastas.
Tony Reidile antud seletuse kohaselt
on tööstustel ja valitsusasutustel küllalt
suur huvi selle uurimuse vastu ja
tellimised tasuvad uuriinise kulud.
Ilmar Martens on olnud tegev niie
litÖöstuse uurimise alal arvates 1950.
aastast ja teadlik kõigi kaevanduste
produktsiooni suurusest ja väärtusest.
Tema arvates on Kanada nikli-kaevandused
kõrgel tasemel ja võivad
tulutoovalt töötada oma täie võime
juures. Praegu nad töötavad osa-liselt,
kuna nikli järele ei ole küllal,
dast nõudmist. ..Kui tööturg paraneb,
siis aktsiate hinnad kindlasti
lõuswad.
Eesti Skautide Malev Kanadas esindusüksus, kes võtab osa 15-dast skautide maailmajamboreest, mis
toimub Kanadas, Alberta provintsis 4.--16. juulini 1983. a. Esimene rida: Peter Roose, Eerik Vaher,
Rein Lomax, esindusüksuse juht Ants Evard, Heiki Sillaste, Allan Vessmann, Kalju Kask. Teine ri-da:
Eerik Türk, Peeter Lõugas, Andres Loorits, salgajuht Mikk Jõgi, Andres Nurm, Mikk Altosaar,
Tohver Tunusk. Kolmas |:ida: Chris Medri, Mdrek Meipoom, Andres Musta, Tarmo Soots, Mark
Evard Andres Kasekamp. Foto — Ervin Aleve
laekub
5000 SKÄyTB KOGUNEB
MAILMAJAMBOREai
UN-i peasekretäo;
tutvunes E.V. aasta»
••I •
University of Washmgtoni väliskaubanduse
professor dr. Endel J. Kolde
viibis kuus nädalat Hiinas pidades
loengidd sealsetes ülikoolides. ^Pildil
dr. Kolde koos hiina õppejõududega
Beijing Väliskaubanduse Instituudis.
Möödunud aastal ilmus dr. Koldel
483-lhk. teos „Environment of International
Business".
J Ä R V A K A D !
Järva maakonna organiseerimise
koosolek koosESTO '84 seosesoleva-te
'küsimustega, toimub neljapäeval,
24. märtsil, kell 7.30 Toronto Eesti
Majas.
Ajutise toimkonna nimel Helmi
Ründva, tel. 494.8229.
Skautide IS-nes maailmajamboree
toimub teatavasti eeloleval suvel Kanadas,
Alberta provintsis. See on suurim
rahvusvahelise nooruse koonda-a
kõikidest riikidest, kus tegutseb
poiste (mõnedes maades ka poiste ja
tüdrukute) üksusi, kes on järgnenud
organisatsiooni õilsaile põhimõtteile.
Po«a!>o |
Tags
Comments
Post a Comment for 1983-03-17-03