Meie Elu = Our life, June 28, 1984

              WELJÄFÄEVAIL 28. jUUMIl - THURSDAY, JUNE 28 „M(si@ Elu" ir. 26 (1791) 19@€
Published by Estonian Publishing Co. Toronto Ltd., Estonian
House,958 Broadview Ave,, Toronto, Ont. Canada, M4K 2R6
Tel. 466-0951
Toimetajad: H. Rebaipe ja S. Veidenbaum. Toimetaja New
Yorgis B.Parming,473Luhmann Dr., New Milförd, N.J.,USA.
T|eL'{^^^^
„Meie Elu" väljaapdjak^'^õn'Eesti Kirjastus Kanadasj,
Asut. A . Weileri algatusell950.
„Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview
Ave., Toronto.bnt. MfiK 2R6 Canada - Tel. 466-0951
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal tööp. k l . 9 hm.™
5 p.l., esmasp. ja neljap. k l . 9 hm.—8 õ.
„ M E I E E L U " tlllimishinnad: Kanadas 1 a.^40.00,6 k. $22.00,
3k.^l5.50. USÄ-sse-j-1 a.$44.00,6k.$25.00,3k.^17.00.Üle-meremaadesse
- 1 a. $48!00, 6 k. $26.00, 3 k. $19.00.
Kiripostilisa Kanadas: 1 a. $28.50, 6 k. $14.25. Kiri- ja
õhupostilisa lUŠA-sse: 1 a. $30.80, 6 k. $15.40. Õhupöstilisa
ülem|eremaadesse: 1 a. $58.00,'6 k. $29.00.
Üksiknumber — 75$
• i • • •• • •• ^ ••• •. • • , • • • .
' ' ' t
Kiiulutushinnad: 1 toll ühel veerul — esikiiljel $5.50,
tekstis $5.00, kuulutuste küljel $4.75. :
ilillllllllllllllilllllllllillHIIIIIIIIIIIIIIIIIIIillllililll^
j[uba (Oin (Sõimissed eestlased kau"
getest maadest Torontos, teised on
teel ja kolmandad asuvad lennu-keisse,
autodesse ja rong^Wse vä­ga
peatselt, et osa võtta IV Üle­maailmsetest
Eesti Päevadest ja IX
Maailmalaagrist. Esimesteks suure-arvulisteks
tulejateks on noored.
On ju^suurlaager jjEesti Lipp" Mus-koka
Kotkajärvel ka esimeseks
tsükliks kogu meie suures tänavu­ses
vabade eestlaste kogunemises.
Eesti skautide jagaidide esimene
ülemaailmne suurkogünemine
eesti skautluse viiekümnenda ja
juubeliaasta puhul toimus Kana­das
Kotkajärvel 28; juulist kuni 6.
augustini 1962.
Skautide laager kandis nime
„Maailmalaager 1962!'. Juht škm.
laan Lepp. Gaidide laager oli samu­ti
ülemaailmne, kuid kandis nime
Eesti Gaidide Maleva Kanadas III
suurlaager „Ilmakaare". Juht gdr.
Leena Aare. Laagritel olid eraldi
juhtkonnad.
iToI korrahkui isiklik side eest­laste
vahel üle mandrite oli veel
väga tagasihoidlik, oli eriti Rootsi
eesti skautide ja gpidide suur osa­võtt
laagrist tähendusrikas. See te­gigi
suurlaagrist tõelise maailma-laagri.
Enne „Ma.ailmalaagrit" —
„Ilmakaaret" olid malevad vaid
CDmi suurlaägreid korraldanud,
milledest väiksemad esindusüksu-sed
mujalt osa võtsid. Kõik hilise­mad
maailmalaagrid Kanadas,
Ameerika Ühendriiges, Rootsis ja
Saksamial on toimunud gaidide je
skautidb ühisüritustena.
Esimese maailmalaagri organi-seerimisel
arvati, et selline suur
noorte kogunemine võib jääda vii­maseks.
Koos olles tdkkis aga vai­mustus,
usk Ja julgus kohe uueks
ühislaagri plaanitsemiseiks. Nii on
siis neid juba korraldatud kaheksa,
neist 2 Kanadas, 2 USA-s, 3 Rootsis
ja 1 Saksamaal Ka pn esimese
laagri nimi „MaaiImaraager" saa­nud
üldnimetuseks teistele maade-vahelisteie
ühislaagritele, nagu
seda sai ka I Ülemaailmsete Eesti
Päevade nimi. Nii maailmalaager
kui Ülemaailmsed Eesti Päevad
toimuvad tänavu mõlemad oma
sünnikohtades.;
V Maailmalaagrid on olnud sisulis-teks
osadeks I ÜEP-le Torontos
1972 ja III ÜEP-le Stokholmis 1980.
Maailmalaagrite sidumine Üle­maailmsete
Eesti Päevadega on ta­ganud
suuremat noortelaagritest
osavõttu. Nii võttis maailmalaagr­ist
1972 osa üle 1200 noore ja juhi.
Kokku on kaheksast maailmalaag­rist
osa võtnut "j^OOO. noort ja juhti.
jõudnud nüüd keskikka. .
Meie ijiiaailmalaagrid on toimu­nud
ühisf administratsiooni all nii
gaididele kui skautidele. Igal laag-rilon
olnkd oma motto ja mõte. Igas
laagris on toimunud arvukalt juht­konna
nõupidamisi. On rikastatud
üksteist kogemustega. On leitud
uusi teid ja viise eesti noortetöö
rikastamiseks. Nagu uued ja vanad
mõtted nii on ka juhid ja noored
seal käsikäes käinud. Noored o i '
metsade ja järvede rüpes ise uued
mängumaailmad loonud oma tege­vuse,
laulu ja rõõmuhõisetega. Sel­lepärast
on laagritel ja eriti suu^
laagritel selline. maagiline tähen­dus
noortele ja nende hingeelule.
Pole siis ime, et gaidide ja skautide
ridadest on meie ühiskonda sirgu­nud
hulk tublisid emasid ja isasid
ning eesti ühiskondliku töö tegi­jaid.
Vaadelgem vaid oma kohalik­ku
ühiskonda, et veenduda,kui pal­ju
seal seltskonn-elu juhtidest
skautlikust org^hisätsTötfhisf läbi
on käinud!
Eesti skautide ^gaidide tegevus ei
ole jäänud ka väljaspool eestlasi
märkamata. Üheks näiteks on meie
poistele suurearvuliselt jamboree-le
mineku võimaldamine Kana­dast.
Kanada skautide peakorter on
eesti skautidele annud oma staatu­se
iseseisvalt tegutseda. See või­maldab
isegi oma vormi kandmist
kui selleks soovi. See tähendab eel­kõige
Eesti skautlust Kanadas ja
Mitte üksnes eesti skautlust.
Ühiskondlik tänu neile töörässi-dele,
kes mitte üksnes maailma-laagreid
on korraldanud ja korral­davad,
vaid ka kõigile neile, kes
vaikselt iga päev sihikindlat ja sihi­päraselt
eesti noortega on tööta­nud
paljude aastate jooksul Eriti
! väärivad tänu Skaudisõprade Selt­sid,
kes meie noorusele ja eestluse
edasikandmiseks on rajanud ilu­sad
püsivad laagrialad nagu „Met-
Mkodu^' Rootsis, „Järvemet8a" La-kewoodis,
USA-s ja „Kotkajärve"
JCanadas. Need on suured varandu-
*^ed. Üks „Kotkajärve" kauaaegse­test
hingedest, skm. Egbert Runge,
on ka algava maailmalagri „Eesti
Lipp" juht. Kotkajärve rahvas ise
ütlebki, et ega seal suurt vahet
skaudijuhtide ja skaudisõprade
vahel olegi Kõik on üks ühine
üleseehitav pere. Eks ole tore vaim!
Eesti ühiskondlik tervitus IX
Maailmalaagrile „Eesti Lipp" ja
kõigile neile, kes kaugelt ja lähe­dalt
sinna on kogunenud ühiseks
eesti noorte sõprus^ngiks!
ROBERTKREEM
Kiri Safksamaalt
Praost R. Kiviranna õnnistab Eesti Üliõpilaste Seltsi USA Koondise
uue lipu. Temast paremal koondise esimees dr. A. Fallop.
Foto - Salme Parming
m
00 'ValEB oo su
õnnistati koopia esimesest eesti lipus'
mis peidus kodumaa mullas
NEW YORK (M.E.) — Eesti rah­vuslipu
saja-aasta pidulik märki­mine
New Yorgis sattus erakordse
kuumuse lainesse. Juba nädalapäe­vad
esines 95—100 F-kraadi vaheli­ne
palavus ja kui sajad kaasmaa­lased
kogunesid koguduse ja New
Yorgi organisatsioonide koostöös
toimunud üritusele Lexingtöni ave^
nüü eesti pühakotta, oli Varäsuv/-
se leitsaku üks kõrgpunkte. Mee­nutuses,
et sini-must-valge lipu all
on Eesti vabaduse eest vapralt või­deldud
ka karmis talvepakases ja
Narva lähistel Sinimägede tuliseis
lahingukatlais, võeti mõnetunnist
viibimist pidulikul talitusel pala­vust
trotsivalt. Osa vanemapõlve
liikmeid pidi siiski vältima välja­tulekut,
mispärast jäi puudu täiski-rikust.
Kirikukellade ja eesti rahvusliku
muusika helidel toodi lippude rivi
altari.ette, kusjuures lippurite ja as­sistentidena
toimis neli rahvapõlve
— auväärseist vanureist. kuni pisi­keste
hellakesteni, kõige ees väwir
tekleis ja särpedes astuv EÜS-i esin­dus,
nende kannul sõjaveteranid,
skautlik noorus j.t. Avasõnad olid
EÜS-i USA Koondise esimehelt dr!
A. Pallopilt, kes oli ka aktuse osa
peakorraldaja, teadustamist korral­das
EKL esim. USA-s V. Nigol Ko­hased
rahvuslikud ühislaulud ja ore­limuusika
M. Noorkukelt olid põi­mitud'ühendatud
segakoori ettekan­netega
E.: Veski juhatusel ja kõrg­punktiks
tenor H. Riivaidi hingesta­tud
soololaulud.
Selles kunstipärases miljöös kul­mineerus
kava sõjaveterani-lüuleta-jä
mag. J. Korki peakõnesse "Sini-must-
valge kui võitluslipp sajandi
tuulis", milles kõneleja noppis roh­keid
huvitavaid ja dramaatilisi sün-dn|
usi meie rahvuslipu ajaloost. Päe-'
vakohase tervituse juures E.V. esin^
daja peakonsul E. Jaakson rõhutas, et
sini-must-valge on nii sügavalt eest­laste
hinges, et see püsib seal teed
näitava tuletornina ka tulevastele
eesti rahvapõlvedele, ja et okupeeri­va
Kremli võimumehed kardavad se­da,
kardavad neid Värve.
Pühaliku, piduliku ja üleva aktuse
vaimuliku osa teostas väärikalt
praost R. Kiviranna oma jutlusega,
kusjuures ta ühtlasi õnnistas ka EÜS-i
USA Koondise uue rahvuslipu —
mison täpne koopia oma mõõtudelt
ja värvides 100 a. tagasi Otepää kirik­las
õnnistatud esimesest lipust ja on
valmistatud Montrealis. Koguduse
esim. A. Ers oma lõpusõnas märkis,
et EÜS-i esimene ja ajalooline lipp on
tinast tuubiga peidus kodumaa mul­las.
Järgnes sehskondlikus saalis
koosviibimine kohvilauas, kus solis-ti;:^
a esines sopr. E. Parve-Valdsaar,
tu{ies esiettekandele H. Tobias-
Duesbergi „Eleegia sini-must-valge-le"
ja ta enese loomingu „Leelo lipu­le".
Muide köhal viibis ka 1884.a.
Otepääl kirikuõpetajaks olnud B.
Sperrlingi sugulasi — Karin Mihkels.
$5
GEISONGEN („Meie Elu" kaas­tööliselt)
~ Nagu teada, käivad siin
juba mõnda nädalat kohalikud
streigid. Met&IUtöölised Põhja-
Württembergis ja Badenis ning
Hessenis ja trükitöölised kogu Lii­duvabariigi
ulatuses te@vad siin­seal
streiki.
"Württembergis ja Hessenis on töö-andjadlvastanud
lokaudiga, kuna ligi
70 korda teostatud läbirääkimistel
pole saavutatud kokkulepet. Kogu
autotööstuses, kus töötab iga seit­smes
tööline Saksamaal, seisavad
jooksvad lindid, kuna ametiühingud
on suunanud streigid neisse tööstus­tesse,
kus valmistatakse autoosi.
See tõttu on'sajad tuhanded jäänud
tööta ja sissetulekuta, kuna streigist
kaudselt tabatud, nagu autotöölised,
ei saa streigiraha ega ka toetust töö­ametilt.
Streikivate tööstuste ees seisavad
suurte õUekõhtudega streigipostid pla­katitega
„35 tundi nädalas vähen­dab
tööpuudust", „Kr3 vallandab,
kuulub vangimajja" jne. Streigipos­tid,
kelle hulka on poetunud ka roh­kesti
kommuniste, on äärmiselt jõhk­rad.
Nad takistavad vägivallaga vab­rikusse
pääsemise töötahtelistel,
saniuti trükikodades lehtede toime­tajatel
ja sekretessidel, kes ei streigi.
Neile on sissepääs legaalne, aga nad
peavad minema nagu läbi kadalipu.
Sekretesse sõimatakse ..kirjastajate
libudeks", ..natsisigadeks", toimeta­jaid
,, mõrvariteks" või natsideks.
Autodega vabrikusse sissesõitjate
masinad otsitakse põhjalikult läbi.
Toimetajad ja lehtede väljaandjad
peavad esitama isikutunnistuse.! Sa­geli
vasardavad streigipostid'rusika­tega
autokatusele ning külvavad üle
ropu sõimuga. Üks 70-aastane ajakir­janik,
kes toimetab lehe malenur-ka,
sunniti roomama oma töökohale
punase kanga alt läbi. Ajakirjanik
loobus sellest alandusest.
Sotsiaaldemokraatide parteipäe­val
Essenis nõudis trükitööliste ame­tiühingu
esimees Erlemann. et stteik
suunataks „halbade" see tähendab
mittepahempoolsete ajalehtede vas­tu.
Kuna see väljendus kutsus esile
pahameeletormi avalikkuses, võttis
Erlemann hiljem oma sõnad tagasi..
Need streigid ei ole palgavõitluse
streigid, vaid poliitilist laadi, et luua
„uut vabariiki". Nähtavasti sotsia­listlikku.
' - ' ' - V • o
Ametiühingute
demokraatia^^
LAHENDAMATA SKANDAALIlD)
Aasta algul tegi pressis löökridu
Bundeswehri kindral ja NATO sõja­jõudude
aseülemjuhätaja .Günter
Kiessling. Ta vallandati teenistusest
oletatava homoseksualismi ette­käändel.
Otsuse vallandamiseks tegi
kaitseminister dr. Manfred Wörner.
Hiljem, pärast nädalaid kestnud
juurdlust selgus, et süüdistus on alu­seta.
Kindral.võeti teenistusse tagasi
ja lasti märtsi lõpulšõjaväeliste aua­valdustega
erru. Liidupäevas ja ava­likkuses
nõuti nädalate kaupa Wör-neri
tagasiastumist, aga seda ei juh­tunud.
Ehkki kindral Kiessling on
ametlikult rehabiliteeritud, on ta ni­mel
siiski teatud ..kuulsus" juures.
Teiseks lahendamata skandaaliks
on endise üldsaksa küsimuste minis­ter
Franke lugu. Kui ta andis läinud a.
märtsis ministeeriumi üle, pjiudus
kassas üle 5 miljoni marga.Franke
väitis, et selle rahaga olevat ostetud
vabaks poliitvange idatsoonist, aga
see väide pole usutav. Frankelt võeti
liidupäevaliikme immuunsus ja asja
uurib prokuratuur.
Suurekaliibriliseks skandaaliks,
mida võrreldakse Watergate afääri-ga,
on suurtööstuste salajased anne­tused
poliitilistele parteidele. Nende
arvel said vastavad tööstused soo­dustusi
tulumaksus. Eriti kurikuulus
on niinimetatud Flickafäär. See Düs­seldorfis
paiknev suurtööstus on an­netanud
viie aasta jooksul parteidele
4.4 miljonit marka, saades vastuta­suks
ülisuure kingituse tulumaksust
vabastamiseks. Sellesse afääri on se­gatud
kõik poliitilised parteid peale
roheliste. Küsimuse kallal oh mälet­senud
kuude kaupa nii Liidupäev kui
ka prokuratuur, a^a asjasse pole saa­dud
selgust. Iga partei kui ka kont­serni
juhatus salgab asja maha. Afää­ri
on segatud rida nimekaid poliiti­kuid
eesotsas Lätist päritoleva ma­jandusministri
krahv Lambsdorfiga.
Juba kaua aega on nõutud Lambs-dorfilt
tagasiastumist, aga mees klee­pub
ministritoolil.
Mõni nädal tagasi kooaf asid unioo-niparteid
seaduse eelnõu, mille koha­selt
oleksid kõik amnesteeritud; nii
annetajad kui ka vastuvõtjad. See
kutsus esile avalikkuses suure pro-testitormi,
mistõttu seaduse eelnõu
võeti tagasi.
I V
t>lu
lii.) » i V .l/ Jjjji ,1
; • '\-KJC .;.
aapani autoostus
Ontariosse
LUGEJA KIRJUTAB
llllllllllllillililllillllllliniililjllllllllllllllll lll|{||liltillllllilllilillll9SS3llSinilil3llllllll9lll]9n^
as
Olla kahes kohas samaaegselt on
ettevõtmine, millega vist,isegi meie
ühiskonna - kõige andekamad ja
agaramad hakkama ei saa. Nõuda
seda aga tavaliselt eestlaselt on täitsa
tulutu. Ent^ ometi on need päevad,
kus paljud kaasmaalased end lausa
lõhki peaks tõmbama otse ukse ees.
On ju ÜEP kavas nii mitugi üritust,
millest paljudel tuleb loobuda mõne
teise, samaaegselt'toimuva'tegevuse
kasuks. Pole ju võimalik korraldada
ühe nädala jooksul mitmeid kümneid
üritusi selliselt.et kõil^^oovijad neist
kõigist saaksid osa võtta. Ja kuigi
eestlased pole tuntud kirikute, küla
keskele ehitaniise poolest, jääb in­nustunud
peolisele arusaamatuks,
miks isegi rahvahulkadä osavõttu
vivad sündmused samae
Enamus ühis-=
0. m 0
peavad toimuma..
kondlikke ettevõtmise toetavad eest­lased
on olnud tänulikud külalised
suurlaagrite lõkkeõhtuil ja kümne­tesse
aastatesse ulatuva traditsioo­niga
Seedrioru vabaõhulavastustel.
Ja nüüdJcus meid on erakorraliselt
palju koos, peavad paljud otsustama
kummast toredast elamusest ilma
jääda. Teades, niillise vapruse ja vi­sadusega
aktiivne eestlane ikka ja
jälle püüab tõestada jonni jumalikku
olemust, pole mingit mõtet küsida,
miks asju nii ei aetud, et sajad gaidid
ja skaudid oleksid saanud järgneda
Rummu Jüri noortele suunatud üles­kutsele
Seedriorule tulekuks. KAS
VÕIKS tekkinud halba olukorda pi­sut
parandada, ning vähemalt publi­kule
võimaldada mõlemast üritusest
„Meie Elu" avaldab meelsasti
oma lugejate mõtteavaldusi— ka
neid mis ei ühtu ajalehe seisukoh­tadega.
Palume kirjutada kokku­võtlikult
ja lisada öma nimi ja
aadress. Toimetus jätab endale õi­guse
lugejate kirju redigeerida ja
lühendada ning ,;^mittesobivu§e
korral jätta avaldamata.
Toronto ja ümbruskonna
lauljaskonnale
Selgituseks kirjale, mis avaldatud
,.Meie Elu" nr. 23, 7. juunil 1984;a.,
teatame, et Eerik Purje ja Eesti Laul­jate
Liidu P. -Ameerikas juhatus on
arutanud esile tulnud arusaamatusi
ja soovivad jätkata sõbralikku koos­tööd
eesti laulu viljelemisel võõrsil,
soovides head kordaminekut eelole­val
Eesti Päevade laulupeole.
H. KASENURM ERIK PURJE
E.L.L.P.A. esimees'
osavõttu? Suurlõkke eeletendus ree­de
õhtul annaks paljudele võimaluse
toetada nii skautlikke noori kui ka
eesti teatrit, ning arvatavasti saada
ühe toreda elamuse võrra rikkamaks
HARRI KIVILO '
VAINOST IIVAMIKS
Hiidlasena sündinud 53-aaštane
okupatsiooni-, ja parteitegelane Vai­no
Väljas, endine partei keskkomitee
ja parteibüröo liige, tegi diplomaati­lise
karjääri ja saadeti Moskva suur­saadikuks
Venetsueela pealinnasse
Caracasesse. Sirina saabus aga voli­tusi
esitama mitte sama Vaino Väl­jas,
vaid mees, kelle nimi on Ivan
Vialias.
Et Vaino Väljasest on saanud dip­lomaat
Ivah Vjälias, ilmneb venet­sueela
ajalehe „Ultimas Noticias"
17. veebruari numbris ilmunud pil­dist,
kus Ivan teeb visiiti Venetsuee­la
Esindajatekoja president Leonard
Ferrerile kinnitamaks Andropovi
surma järel, et Tshernenko ametisse
tulek ei tähenda muudatusi N. Liidu
välispoliitikas.
EPL
Ilseks läinud aastal Tokios asu­va
Mitsubishi Electric Co. poolt
Midlandis investeeritud 40-miljo­nile
tv. ja kompuuterlampide töös­tusse
(end. USA RGA osakond), on
nüüd Honda Motor Co. paigatanujd
100 miljoni autode — „AGGord ja
Civic" valmistamiseks Kanadas.
Mõni aeg tagasi Ontario tööstus­minister
Frank Miller hoiatas Kana­da
ettevõtjaid St. Catharine kkuban-duskojas,
etkui meie oma toodeteval-mis,
tamisel ei rakenda effektiivsemat
kontrolli, siis välisfirmad suruvad
meid välja turgudelt. Min. Miller se­letas,
et Põhja-Ameerika toodangu ja
nõuetava kvaliteetkontrolli vahe on
liig suur välisfirmadega võrreldes.
Importeeritud mootorsõidukite ost
siin näitab vaid jäämäe tippe meres,
kuna näiteksP.-Ameerikas valmista­tud
õhjujahutajad on 70 korda vigase­mad
Jaapani omadest ja vajavad sel­letõttu
tervelt 17 korda rohkem pa­randamist.
Meie toodangust, mis val­mistatud
jooksval lindil, on 64 ühikut
vigased, kuna Jaapanis ainult üks
sajast. Sellepärast suurem huvi ka
nende kaupade vastu. Meie viga e i '
seisa mitte tehnoloogias, nagu mõ­ned
arvad, vaid peamiselt kvaliteä-dikontrollis.
On kalkuleeritud, et ta­gastatud
toodangu parandamiskulu
on kakskorda suurem vajaliku kvali-teetdikontrolli
kulust.
Edasi rõhutas min. Miller. et meie
vajame rohkem ühist ettevõtmist vä­lisfirmadega,
kuna see.aitab produt­seerida
võistlusvõimelisi kaupe vä-
Usturgudele. Ta lisas.et senini on Ka­nada
firmad olnud edukad vaid L.-
Saksamaal ja Belgias, kuhu müüdud
siinvalmistatud rataskärusid ja tua-lett-
istmeid.
Nüüd loeme ajalehtedest, et min.
Miller'i senised aktsioonid on näita­mas
juba suuremat edu ja tulemusi
Jaapani kapitali investeerimiseks
Ontarios. Honda Motor Co. Tokios
paigutab oma kapitalist 100 miljon-dollarit
Allisoni piirkonda, et ehitada
autotehas. Kavatsetakse valmistada
ca. 40 000 „Accord" ja „Civic" mu­delit,
mis esialgu annaks leiba 350-le
töölisele.
Peale teiste Jaapani firmade,Hon-da
müüs Kanadas l.a. 47.800 autot ja
Liiduvalitsus leidis, et tuleks piirata
Jaapani autode importi. SeHe pärast
on nüüdne investeering valitsusele,
meelepärane ja Honda president Ta-dashi
Kume teatas sellest avalikult
Ottawas,
' A . M .
& RE AUTO COLLISION
TEEN IGASUGUSEID AUTOKERE PARANDUSI
Räägitakse eesti keelt. - - R. POLASHEK
Helistage: 251 -4544. Külastage: 37 Magnificent Rd., Etobicoke
{iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiinHiiiiiiiiiiiiininiimniiinfm^
Eesti Sihtkapital Kanadas
/annetused, testamendi-pärandused ja
mälestusfondid on tulumaksuvabad.
Suunake oma annetused noortele Ja
teistele eesti organisatsioonidele
Eesti Sihtkapital Kanadas
kaudu tulumaksuvaba kviitungi saa-miseks.
— Eesti Maja, 9^5 Bioad-
^ew Ave^ Toronto, Ont. M4K 2R)6
ULLEÄRI
i066,STEELES AVE W
NORTH YORK ONT
M2R 2S9
Omanlik Ll^yDÄ SEPIP
Avatud 7 päeva nädalas
736-1170
Kodus 223-0201
ÄARDVARK
FLORIST
® Ülelinna kohalevlimine LTD
„Mefe Elu" nr. 26 (1791) 19'
Eesti arst sai surma
lennuõnnetusel
Möödunud nädala nellapäeval
sai lennuõnnetusel surma dr. Juhe S
Jaanimägi (dr. John Johns-Hill). Ta
omas kommertslendurl loa ja oli üll
koos instruktoriga päikesepaisteli­sel
õhtupoolii(ul „Piper" tüüpi len- a
nulciga harjutamas piloteeimist se
instrumentide abil, kui sisse lendas va
ühemootoriline ^Cessna" tüüpi ha
lennuk. Dr. jaanimägi sai silma- nu
pilkselt surma ja lennuinstruktor pa
Steve Judanis vigastada, kuid suu- ka
tis teha hädamaandumise ja viidi ga
haiglasse. mi
Õnnetuse põhjustanud lennuk, oe
mida juhtis David Russell, sai vi- Õi
gastada ja oli õhus üle poole tunni, re
enne kui sai vahuga kaetud lennu- ts
Üeel maanduda. ga
Dr. juho Jaanimägi oli JS^astane jn
sisehaiguste spetsiollst ja töötas ta
Burlingtonis. ^ —
Maaja Roos
Lincoln Centerls
New Yorgi prestiizhikas Lincoln
Centeri TuIIy Hall, mille hiljuti vallu­tas
eesti helilooja Arvo Port oma
meisterliku loominguga, muudeti 11.
juuni õhtul taas eesti tipptatde üle­vaks
templiks. Mainitud õhtul esines S
TullyHalli täismajale, The Nightln-gale-
Bamford Cht^ale tütarlaste
koor sisuka kontserdiga, eestlannast
dirigendi Maaja Roosi juhatusel.
Kontserdi kava hõlmas,, maailma
klassikute ning kaasaaegsete tuntu-mate
heliloojate kõrval, eesti kompo- y
niste Rudolf Tobiast, Kaljo Raidi ja
-Helen Tobias-Duesbergi. Eestlasist
kuulajaile olid eriti huvipakkuvad R.
Tobiase „Eks teie tea" ja H. Dues-bergi
„Song8 for baby Taavo", mis
kanti ette üllatuslikult heas eesti kee­les.
Mõlemad eestikeelsed nagu ka s
inglise? saksa-ning prantsusekeelsed s(
laulud, esitas koor peast. Esiottekan- g(
dele tulid fihtul koorijuhi ema H. s(
Duesbergl laulu kõrval, ameerika he- p
liloöja Lukas Fossl „Cool prayers" JR .
K. Raidi ,.Good tidings."
' Toronto eestlasil ja Esto '04 osa­võtjail
on võimalik kuulda ning näha
Maaja Roosi reedel,6. juulil, kl. 7.30
õhtul, Metropolitan United kirikus.
Eesti baptismi 100 a. juubeli-kontser-dil.
Kontserdi solistiks on bass-bari-ton
Ingemar Korjus, kõneleb Maaja
Roosi abikaasa, keeleteadlane dr.
Aarand Roos.
hm
Ligi pooltuhat oli kogunenud 13.
Squaril,ku8 Balti Liidu poolt asetati
ja kõneles parlamendiliige David
katedraalis.
Pühapäeval, 8. j|
Vana-Andrese kl
Vt/' *7AVA-Jtj
ja SINI-MUST-a.
juubeli puhuj
Veem, piiskop
Laulavad ühendi
Andrese kogud
Roman Toi juhi
Loosberg ja tenor)