Meie Elu = Our life, January 6, 1983

              ,;Meie Elu" nr. J (1714)
• » ! ? " « P * * " i lill iiiiiiiiinHi I IIlillilIIHuitaiju^
•
mm
1 '4
;s), Margot Heinsoo, aupeaköm-jerg,
Arvo Vahtra, Helene Sepa,
Foto — Elna Kungal
ir Üksik, Frieda VihW, taga
|[es Vihma, hr, Konkar, pr. Kon-pr.
Suihberg.
Foto — Elna Kungla
^ühadeilm püstitas
kevadised jõuiiiiltiiad Torontos
liiutusid üleöö taas talviseks, jättes
|id: uue rekordi ilmajaama statis-casse.
Pühadeperioodiil ratasvahe-lerinuväljal
temperatuur tõusis
1,2 p (63 F). Südalinnas oli soojem
V samal aijal viimase 144 "aasta
ff^tel. ;28. dets. 1846 näitas kraadi^
Jas 50 F (9,4 G), Uus rekord 0^16,2
1(61 F),
Temperatuur langes aga üleöö alia
lunikti ja ilmamuutus tõi kaasa
Ji;mi, mis purustas hooneid jk pu­is
ÜTOber puid, . • ' .
Iladkoja ees puhus tuol 18 jalaikõr"
[selt vaatesiiialt alla neljaliikimeli-perökonna
kes said rasikesti vl-
Istada.
UoKann/DXo
CHIROPRACTOR
Tel.: 4894>5te
SU Dlmück Cr.
VASmõTT K05CKULEPPEL
Kest. Jaanuarikuus JendavsiJ H i l -
l ja Arno ning SyWia Tael ja tema
IVepool Tiit Koppel üheskoos nji.
Musereisile iMehhikos ja Aarmad
hem Euroopasse Niz^zasse külla
Ima õele. 'Ning mõned teised', kel­lele
meeMib ka. veidi ikülmem tem-lataur,
nagu Kalle Viires, lendab
sškoos oma tütremehe ElmaT Sui-
Shveitsi suusatamist nautima.
Nimetades suusatamist, mõned
|fst naudivad oma suusaretki ©aiif-
I ja muijalie kal'juiniäg€des läänes
•la mäestustes ja, on rahul ka ikõife
nde teiste mägedega ümiberrin^i
fcntr^aliist. 'Suiisatamine meie seas
fcntrealis on edasii meie kõige eoialm
]:raWtaivaiks aijaviiteksv
„Meie Elu' nr. 1 (1714) ,1983 MELMPÄEVAL, 6. JAANUARIL THURŠMV, JAMUAO^V 6
Lembit Jänes
MS-HONGKONGIS
Grimm's Foods Ltd. peaosanik ja juhatuse esimees temblt Jänes
käis koos abikaasa Meeriga Jaapanis, Hiinas ja Hongkongis. Omsi
mekutest jutustab ta reas reisikirjades.
iniiiiiiiiUiniNiiiiiiiuiiiiiiHuiuiiiuiuiiiiniHiiniiiiiiiniiiiiii
Eesti Sihtkapital Kanadas
A Annetused, testamendi-pärandused Jsi
mälestusfondid on tulumaksuvabad.
Suunab® oma annetused noortele jm
teistel® eesti organisatsioonidele
Eesti Sihtkapital Kanadas
kaudu tulumaksuvaba kviitungi saei*
miseks. — Eesti Maja, 958 Broad-view
Ave. Toronto, Ont, M4K IM
illliiillilllllltlliniHIUiNIIIIUtUtUiRlUiUlttiltltllUUIlUIUiK
AndresKüng: 2718häält ; Jaan Viival: 1795häält
ess
Leelo Pukk: mo häält Peeter Lukkp: 1661 häält
ERN võttis mu
Olles osa võtnud kalanduskonve- et me tema lennukist Vancouveris
rentsidest Monte Carlos, Roomas, m^a ei jää. NU jõudsim.e,Vancouve-
Marbellas (Hispaanias) Ja Münche- ri kell 10.00 hommikul ja edasisõit
nis, tekkis erakordne huvi viienda oli alles 15.50. Omades nü palju va-kokkutuleku
vastu Tokios, pealegi ab aega, uuris Meeri lõhnaõlide ja
kui reis hõlmas ka. Hiina ja Hong- "^"^^^ tähtsamate asjate tollivabu' ,(;;hanel #5, Diorissimo, L'Air du
kongi. hindu ja mina muidugi viski, konja- ^^^^^ Madame Roclias kõik oz.
Konverentsi korraldajad olid amet- ^J^^r^,^;^^^ <^^^ ^.8. 21.00, üks unts Joy 0'de Cc^
m.ks .isibün^ok^ t:LJ^^^^t^
\f/orMways Travel ja Jaapani lennu- jj^, Louis'xiII |307.95; viski Ohivas ' ^^""^
©nverentsis^
STOKHOLM (EPL) r~ Nüüd on
selgunud 19.^28. novembrini Rootsi
Eestlaste Esinduse poolt teostatud
kaheksanda üldvalimise tulemused.
3459 eestlast vettis osa, mis on 31
protsenti hääleõiguslikest. Valimis­õiguslikke,
s,o. üle 18 aasIta vanuseid,
eesti päritoluga inimesi, oli nimeit
nimekirjades l j 117 isikut, kes ka
valimismaterjali said. i
Nagu varasematclgi üldvalimistel
esines ka seekord tendents hääletada
nooremale, sugupõlvele. Seda peegel­dab
asjaolu, et neli enim hääli saa­nud
kandidaati — Andres Küng, Jaan
Viival, Leelo Pukk ja Peeter Luksep
l^õik kuuluvad nn. „rootsi generat­siooni'
olles siin sündinud ja siin.
üles ikasvanud. Suveräänselt' popu­laarseim
oli valimisel Andres Küng,
kes sai .2718 häält ja |oli järgmisest,
Rootsi Ecsllasic Esinduse praegu­sest
esimehest Jaan Vilvalist tervelt
923 häält ees, moodustades nii n.ü.
. „eriklassi".
Rühmitustest „võitis'' valimised
rahvuslik Pareriipoolne Rühm (mil­line
on lähedalt seotud Eesti Põllu­meeste
Kogudega j ; miiline saavutas
49 kohta, 15 kohta enam ikui eelmises
esin.dusikogus.
Eelimise esinduskogu enamusrühm,
Eesti Rahvuslik Koostöö Keskus sai
seekord 24 kohta, kaotades tervelt 20
kohta (eelmises esinduskogus oli
nei'1 44 kohta). Eesti Vabadusliit, kel
oli- varem 17 kohta, säihtas. oma po­sitsioonid
täpselt sama arvu man­daatidega.
Kandidaatide nimekirjas
veel esinenud Parempoolsed pääsesid
kõik 6 sisse, kuna Sõitumatud-era-pooletud
said 4 kohta (eelmises esin­duskogus
3).
Uues esinduskogus on 25 saadikut
valitud sisse esmakordselt. Ülejää­nud
on kas. kuulunud. eelmisse või
: siis varasemaisse esinduskogudesse.
liini (J.A.L.). Asjad tulid ajada Chi-öago
kaudu. Sõitsime kõige odava­mas
klassis (economy). Toronto —
Vancouver (C.P." Air) — Tokio — fe-
Ipng ja tagasi Hongkong — Tokio
- - L o s Angeles (J.A.L.) — Toronto
(Air Ganada). Sõiduhinnaks inime­se-
pealt oli U.S. $1,499.54. Pekingist
lennusõit Nankingi oh Hiina lennu­liiniga,
siis Wecxi (bäälda wuski) ja
Shanghai rongiga ning Shanghai
Aulhorized Deaier
A L C A N
UTiirrEVöTE
VIHMAVEERENNID JA TORUD
ALUMIINIUM AKNAD JA UKSED
RÄÄSTAALUSED JA PÄIKESEVARJUD.
20 AASTA GARANTII
STOKHOLM - Eesti Rahvusnõu­kogu
Üldkogu liikmetele laiali saa­detud
„Ee&ti Rahvusnõukogu Vä­lispoliitilise
Tegevuse Kroonika 11"
^Imene osa sisaldab ülevaate Eesti ^^^^^^^^ y^^^ hiina lenfiuliiniga. Li-
Rahvusnõukogust kui orgamsatsioo- • 3 3 . ^ , kõrk hotellid, söök ja hommi-
• ! ^ : V ^ ^ ^ . ' ^ r ' ^' kust õhtuni bussisõidud.'insli^keelt
Vahspolutilise tegevuse osas annab kõneleva tuurijuhiga ja umbkeelse?
va j^anne ülevaate aja^-ahemiku 1963 ^^^^j^,^^ politrukiga. Pius kahe päe-
-1982] tohta, puudutades se^^^^ Hongkongis. See kõik
mast 2ü aastat. _ ^ maksis kokku. U.S. ^225.00 inimese
Kroonika II lõpus toodud mghs- ^^^^^
•keelne ülevaade annab ter\'e rea kok- :
kuvõtliikke arvusid BRN 35 tegevus- F"Ji Travel teatas, et on vajalikud
aasta kohta. > Jaapani, Hiina ja Hongkongi viisad
BR'N, on koostanud, ja laiali saat- ja andis Jaapani ja Hongkongi esin-nud
ca 230 memorandumit, organi- ^^"ste aadressid Kanadas ja lubas,
seerinud ja osa võtnud ca 800 polii- niui'etseda Hiina viisa New Yorgist,
tulisest aktsioonist, mis on kirjelda- ülev tunne kui kuulsime, et ika-tud'kroonikates
I ja H. 180 esindajat "''^<^^^'äster ei ote vaja Jaapanisse ja
on 35 aasta kestel osa võtnud ca 1000 Horikongi sõiduks viisasid. Hüna vii-irahvusvahelisest
konverentsist ja jaoks tuli saata Fuji büroasse 2
•kokkutulekust. püti ja passi esimese nelja lehekül- ,siis oh selge, et Teine maailimasõda Los Angelesl J.A.L. lennuk ühe grupi
, BRN väljaandel on ilmunud 62 mit-.:'J*^ fotokoopiad, Taotleti grupiviisat, ei olnud unustatud. Õnneks teenijad konverentsist osavõtjatega. Nii oli
mpsugušt publikatsiooni. Nimekiri ^^^'^ ^^^^ oma silmaga ei näinud, tütarlapsed olid sündinud pärast sõ- meid kokku pea kaks bussitäit. Sõit
ori toodud Kroonika II lõpuosas. Sek Järgmisena saadeti meile Jaapani da, kõik pisikesed, pilusilmalised, hotelli oH umbes 30 niiili ja üle U/2
lele lisanduvad pressibüiletäänid, lennuliini poolt „fact sheet" Hiina laiade nägude ja laiade naeratuste- tunni. Bussi aknast Tokio nägi välja
konverentside materjalid, ülevaated kohta ja lisati juurde, et hotellide, ga. Vaadates viina'kaarti, selgus et nagu mõni ameerika linn kui inglis-jne.
— ca 7000 tiitlit. Ligi 2 miljonit nimesid kus peatume et teatata mei- jookide ja veini hinnad oHd U.S. $1.50 ^ keelsed sildid ja reMaamid asendada
Regal (12 a.) — 35 oz. — ^22.92. Siga-rjkast
(50 sigarit) Monte Gristo. #1
-:$152.00, #4 - S101.25, #6-
$137.00. Don Toimas oli müügilPan-'
telas — 128.75, Coronas 132.25, Co-ronas
Grandes $47.00, Presidents
^51.75, House of Lord's Queens 25
tükki maksis $14.85. ' ,
Lõhnaõlüdesit Meeri mälietas Joy
7.5 u. - S66.85 ja Gloe 7.5 u. $38.75.
Küsides naiskassapidaojalt kuidas
on hinnad võrreldes Hongkongiga,
saime ausa vastuse, et seal on ^cõik:
hinnad palju madalamad.
. LEND JAAPANI
Tund või poolteist enne ärasõitu
kohtusime mitmeid konverentsile
sõitjaid US'A-st, kaasa arvatud meie
head sõbrad BiIox'ist, Mississipi.
Neid kõiki oli pandud Vancouveri
sõitma, et ühendust saada Vancouve­ri
— Tökio J.A.L.-i lennukiga, kus
tuli marssida ikka tagapoole, möö­da
.lugematutest ridadest mis olid Saime veel meeldiva^ suupiste ja
kõik täis aasialasi. Ja kui siis kõiik pärast 9>/2-tunnist lendu maandusi-teised
ameeriklased olid pandud sa- me Tokios.
muti kokku viimastesse ridadesse, pea samaaegselt oli maandunud ka
Kätte jõudis söögiaeg. Kallil pa­beril
trükitud söögikaart oli inglise
ja jaapanikeeles. Loomaliha Burgun-di
kastmes, 0'Brien Itartulid, noor
mais sula wiga, salat, magussöögiks
ananaasilumi; muidugi kukkel ja w i ,
uudiseks Jaapani delikatess l„Soba".
kohv, tee või roheline tee. „Soba" oli
pettmnus, peenikesed nuudlid mida
tuli kastesse pista. •
Pärast sööki näidati üht vana 1958.
a. Jaapanis tehtud ingliskeelset fil­mi.
Umbes tunni aja pärast pilt ka­dus
rikke tõttu ja ainult hääl jäi
järele, varsti kadus ka see ära. Jäl­legi
üks laia naeruga tütarlaps käis
istme juurest istme juurde ja teatas,
et on „veli solli".
Vahepeal sõitsime üle Internatio­na
date line'ist, seda liini nägi ai­nult
üks mees, leuna tema oli ainuke
kes oli küllaldaselt „silmi teritanud"
juba. enne lennu^kissp tulekut.
NSTALLERS
2226 Dundas St. W. Toronto, Ont. M6R 1X3
Telefon 534-2864
•' : Omanik ARTUES MIME
Võtke ühendust firma omanikuga. -—Ei mingit vahemeest.
kontaktikirja on koos lisadega laiali enne saabumist.,
saadetud Skandinaavia riikidesse. ' Lennu alates sai paar tassi kohvi
BRN Üldkogu koosseisu Jcuulub ja kaks magusat saia! Lõunaks saime
praegu 238 isikut, nendest, elavad 73 oma raha eest U/jOZ. „blaok label"
väljaspool Rootsit. Kogu ERNõrga- Johny Walker'it (^3.50), prii singi-nisatsioon
haarab praegu ca 7000 isi-
.kut, kdledest 6400 kuulub ERN
Skandinaavia Toetajate Kogusse.
Kanada S3.50 asemel. Tütarlapsed jaapaniikeelsetega.'
35' aasta kestel on suudetud orga­niseerida
tulusid 2,6 miljonit krooni,
Nimetatud summast on kulutatud
lõunasöögi ja keskmiselt hea Bor­deaux
Cote de Bourg punase veini
(187 ml. 53.50).
olid ilmselt Jaapanist kuna mitu kor­da
tuFi oma soovi korrata ja kui tü­tarlaps
lõpuks aru sai, siis see näis
teda tegevat väga õnnelikuiks. Küna
Meeri „neelas" taskuraamatu romaa­ni,
siis tuli minul end ise lõbustada
tollivabu hindu uurides. Chivas Re­gal
(12 a.) - 750 ml U.S. $12.00, Bäl-lantine
(17 a.) 750 ml — U.S. $17.00;
Reimi Martin Centaufe Napoleon 700
Prescirlptlons ^ Patient Record System for Senlor Cltken
'ii Kojutoomine
2S5 Morningside Ave., West Hill, Ont. MIE 3E6 - TEL. (416)
HINNAD
Kuna: J.A.L. koraldas kogu reisi,
välistegevuseks ja informatsiooniks siis ai-vatavasti ta tahtis kindel olla, ml. — U.S. 127.00. Lõhnaõlid Caleche,
1,1 miljonit krooni. •
• ERN ülevaateteose kokkuvõttes ori
öeldud: „Et pagulus- ja võitltispe-riood
kaua kestab, selles olid ERN
asutajad, teadlikud. Mida nad aga
kunagi ei osanud ette aimata, oli see,
et ka. neli aastakümmet hiljem Eesti
Rahvusnõukogu — koos kõigi teiste
meie kesksete organisatsioonidega ja
kogu väliseestlüsega — endiselt häs­ti
on organiseeritud ja ka praegu
veel sellist laialdast ja jõulist tege­vust
arendab."
^«1
võtab patsiente vastu alates jaanuarist
dr, Mae arstikabinetis
CLOVERCREST RD. WILLOWDALE — TEL. 493.7231
• B 0 It
Kõige suurem tööpuudus nn. töös­tusmaades
esineb praegu Inglismaal,
kus on pisut üle kolme miljoni töötu.
Protsentides on töötus 13,2, kus­juures
see ühe fcuu jooksul on tõus­nud
0,1 protsendiühikut. Kõige te­ravam
tööpuudub esineb Põhja-Iiri-maal
ja Inglismaa põhjaosas. Lõunas
seevastu on tööpuudus ,,ikõigest''. 9,6
protsenti. . Meeri ja Lembit Jänes Hiina
Enne ärasõitu rääkisin ühe oma
tuttavaga, kes oli Tõkios käinud. Kui
küsis, ta'peatun, vastasin, et Prin-ce
hotellis'. Tema vastus oH umbes
„no jah!". Selgus, et pea iga teine
hotell on Prince hotell ja oluline on
printsi nimi. Meie juhul.nimele li­sandus
veel „new", seega New Ta-kanawa
Prince ^ Hotel.
Lennukis lugesin, et ikui New Yorgi
elukallidust lugeda 100, siis Tokio on
139. Ainult Caracas Venotsueelas oli
Tokiost ees, nimelt 140.
Saime omale meeldiva toa 30-dal
korruselt konverentsihinnaga, 17.000
jeeni päevas plüs 10%, seega umbes
Kanada $95.00. 'Peale tavalise meile
tuntud hotellitoa varustuse oli lisaks
iga päev uus hambahari ja pasta ka­he
teraga habemeajaja, kimono ja
tuhvlid. I
. Hotell vaatas selle järgi, et me.
oma raha kusagile Välja eiivii. Samas,
olid prantsuse, hiina, jaapani, itaalia
ja austria restoranid. AmjeerikaHk
hommikusöök maksis 1500 jeeni pius
10%, seega umbes Kanada $8.35. Ta­gasihoidlik
lõuna, salat 600, praetud
hännikud 1600, riis 250 ja klaas val­get
veini 300, seega kokku 2750 jeeni
pius 10% teenimine ja 10%^maksu
või Kanada $16.70. Õhtusöögiks oli
päris kerge kulutada $40.00 kuni
75.00, olenevalt veini sordist ja muu­dest
jookidest. Kuna olime vaimselt
ette valmistatud; et Jaapan on väga
kallis, siis jäi mulje, et hinnad olid
pea sama'kui Torontos, seega pare­mad
kui lootsime.
(Järgneb)
inioiiouononoii9nanDnoiiiiiiono)tttioiioiioiiaiiQiiiiiiaiioiiE(iaiioiioi|Bniiiiiiiiiiiiiiiiiiaiia liõõritasid eesti koolitüdrukud rõõm-Strumpfe tragen junge Herrn!" Kin-sasti
laulda: „Einmal ist keinmal, gade peal kanti „ked'rasid", s.o. vil-zweimal
ist nichts'... erst fällt das dist katteid, mis olid.fcülma ilmaga
Höschen und dann das Hemd..!" üsna teretulnud Hiljem hakati kand-
VÕi — „Ich hab' das Fräulein Helen ma kingi paksu valge, toorkummist
badeb sehn... Und wenn sie un- tallaga, mida igaüks ei saanud ene-geschickt
tief sich büokt, so, da sieht sele lubada.,
'y. ^ mniaann ggaannzz ggeennaauu boeeii daeerr rFrraauu....; ^
m #5 Ä I f' Neid lööklaule on pärast teist sõda "Vanad tantsud" nagu mignon,
& l . & t » a , A I, .ürOdutseeritud Pas-de-guatre, pas-d'Espa'gne, Lhong-il0!
t0l'DMQ!lfilill)DllDltSM0llBltÕII9tlQIIDÜQ<IDMIIIIll0llDll^
> 0 <P
uuesti ' produtseeritud grammofoni - _ , r — r — - r - ^ • _ ^
plaatidel, kuid pole leidnud laule na- ^'«'^e (vengerka)) jne. unustati ja
gu - „Nachdem Rheinwein solist tantsupõrandad vallutas fox-trott
du mein sein..!" või - „Weine ^^k- „rebasesamm", ingUse valss,
nicht, weine nicht! Alles geb'ich dir, ™d^igi tango („Darf ich um den
uur das Eine nicht..!" Siis hiljem "'^^hsten Tango bitten ...") jm. Hoo-
: hakkasid eestikeelsed sõnad sekka pti taldu mööda tantsupõrandaid,
4ööma, nagu - ,.Musta habemega ^"^^ siis „sisse lõid" blaok-bottom ja
Mooses istus Tartu 'kino loozhes ia Charleston. Esimene Iwjutas rohkem
Rui sõda lõppes ja vabadus tuli,
\vocllas see kui kuldne hoovus üle
Eeftimaa. Vabaneti ""häda ja lirmu
Icütlkest^ja nähti elu helgena ees: Kui­gi
inaa oli sõjaaegadel kurnatijid ja
lõhutud, siis algas rõõmus ülesehitu­se
aeg. (Eesti rahvas võis ometi^kord
leha oma elust, mis ta .soovis.} Ja
suur soov oli tegutseda. Juba. kooli-noorus
asus enetgiliselt tegew^se,
luues koolinoorte liidud üle maa lin­nades
ja ka EKK-r- Eesti Koolinoor­soo
Keskliidu, mille organiseerimi­sel
peeti Taaralinnas üleimaaline
Noorte Püha. Esimest 'korda võis
eesti noorus üle vabariigi kõkiku tul­la
.vabas, omaallgatusifikus tegevuses,
spirdivõisitilusoks, ikiiltuuriiliisiks üri-tusiks
ja lõbustusteks. Tartu Liiva
tänava 1 Sipordiväljakul teostati vaba-^
õhu teatri suurlavastusi, naigu ,iKu-ningas
Oedipus' tuhandeile pealtvaa-
Kui uks Idasse oli löödud kinni,
siis seda enam puhusid üle ma^ tuu­led
Läänest, tuues sealt kaasa mee­leolu,
mida nüüd nimetatakse —
„Die goldene zwanzigste Jahre" ehlc
„Th3 roaring twenties". Kuna eest­lased
teatavasti on laülurahvaä ja on
end.„vaba:ks laulnud", siis nüüdlauK
di, kuna oMi vabad. Järjest voolas
"meile uusi „Schlägereid" ehk loöli-laüle,
mis olid pühendatud lõbulte
omaaegsete vene romansside asemel,
kus surev noormees,ohkas, - i „lase
langeda oma mustad lokid,mu kõh­nunud
rinnale..!"
Lööklaulude sõnad olid pesmiselt
sa'ksäkeelsed ja seepärast ei rtiärga-tudki
toda välkest „moraalilangust",
mite olid kaasa toonud sõjaajad. Nii
'ja
tema kõrval naiskorporant..!-'
Ameerikast tulid omad laulud, na­gu
— „Yes, vve have no bananas..!"
- ,:if you 'kriow Sušie..!" --,„Yes
Sir, That's my Baby..'!" ja sal(sa-
^ keelsete sõnadega — „Ja, der Son-edasi-
tagasi tammumist, kuna teine
pani jalgadega vehkima. Tekkis ka
selle ala eksperte, kes esinesid vastar
'^'ate kombineeritud lavaettekannete-ga.
, , :
Ka eesti rahva kirjanikud ei jää-nenschein..!"
Läänetuuled -tõid nud ajast maha. Marie Under hakkas
tüdrutoele „tuulesoengud'. Juuk-; ia.u'ma valgest pitsivahust, August
sed lõigati lühikeseks ja pandi pähe Gai'it .kirjutas romaani, kus meheli-pottkübarad.
Tulid lühikesed seeli- kele organeile hakkas iülge punane
kud ja „bambergsiidi" sukad. Mees- Siurrn, mis viis nad ]^5i,k hauda, pea-teile
tuli ikõikevallutav ,,dzhimmi''- le ühe, kejiig naised säilitasid tule-
Kingad muutusid pikaiks ja teravaks,; vaste põlvede produtserimiseks; ja
' inida: „Postimehe" följetonist kirjel- poisid armastasid tütarlastele ette
das mi, et — tänava nurga tag# lugeda Visnapuu värssi: „NMkaua,
hakkasid paistma kinganukid ja. kui sa ei tule, laulan sust — sul on
mõne aja järele ilmus nähtavale, i^a üks imeilus asi must. .1" Aga Unde-nendd
kandja. Pükski olid lühikesed ri sõber'Adson pandi hiljem filmi-ja
kiisad ning moes oli lilla värv. tsensoriks ja hakkas filmidest valija
Seepälrast lauldi: „Lilla ist die Mo lõikama suudlus-stseene, kuna valit-de,
jilla ist modem, iljllä" seiden suS' ei soovinud niipalju suudlemist.
vaid rahva iive tõusu ilma selliste
kõrvälnäheteta.
."Ka Tartu linn kasvas ja moderni-seerus.
Vabariigi' algul oli linnas ül­diselt
veel gaasivalgustus. Tänavate
äärtes seisid raudpostide otsas gaasi-lambid,
mida; vastavad asjamehed
pillca kepi otsas oleva raudkonksu
abil man-oulee!risid — õhtul põlema,
hommikul kustuma. Siis võttis elekt­rivalgus
üle j ^ kadus ka üks tuden­gite
erallõbusid, öösel kon\Tendist tul­les
gaasilampe kustutada.' Esialgu
puudus ka üldipe veeväric, ainult üks
väike asutus (Kivisilla otsa juures
pumpas vQtt üiesse raudteejaama il­ma
vahepeatusteta. Kuni ehitati ül­dine
veevärk, mis sai oma vee Meltsi
liigi juures olevaist allikaist ja sinna
juurde tehtud puurkaevudest. Et «ve­si
saaks minna alla majadesse, pum-bati
see üiesse kõrgesse veetorni, mis
ehitati Õpetaja tänavasse, kui kõige
kõrgemasse pimkti Tartu hnnas.
Mis puutub linnaelanilce arvu, siis
kasvas see Tartu aadresbüroo hoo­litsusel
kord 75 tuh. elanikule,.kuni
linnavalitsus leidis, et pole õige elani­ke
arvule liita ainult juurdetulijaid,
jättes lahkujad maha arvamata. Bü­roo
juhataja pidi leidma omale t^-
se teenistuskoha.
Vanas Tartus kõnniti jala, või sõi­deti
voorimehega. Eriti peen oli sõita
,;Zweisipenneriga", s.o. kahehobuse-voorimehega.
Seda teatavasti 'kasu­tas
Hugo Treffner oma isiku ja ikooli
reputatsiooni üleval hoidmiseks. Hi­lisemal
ajal võis niisuguseid sõidu­keid
näha peamiselt vaid tudengite­ga,
lippudega ja paljaste mõõkadega
läbi linna vuramas. Voorimeeste va­nade
raudrehvides rataste asemele
olid ammu tulnud pehmed kummi-rehvid.
Eriline lõbu oli siiski talvel,
valge lume hangede vahel ja lume-helvete
allaliugeldes sõita väikeses
'kitsds voorimhe saaniis kül|3jiküljc
'kõrval, 'kui kuljused kõlisesid hobu­se
kaelas nagu ammuaegsete posti­poiste
ajal.
Hobusefrosti jaama hoone seisis --•
juhuslikult just Postijaama platsi
ääres — veel kaua vabariigi ajal, ku­ni
selle asemel hiljem ehitati Kaitse­liidu
hoon|e. Nii nagu kadus posti­jaam,
hakkasid kaduma ka hobused,
kui tekkis' üha enam taksiautosid
Tartu tänavaile. Peamiseks mehaani­liseks
transpordivahendiks sai om-nibus
ehk lühendatult buss. Esi­mesed
bussid polnud tegelikult
muiud, ^kui buldaniga l]<.aetüd veo­autod,
kuhu tuli treppi mööda üiesse
ronida. Varsti hakkasid aga käima
moodsamad bussid, mille kohta
„Postimees" kirjutas, et — „siis tuli
härra Kangro ja nüüd on meil neid
juba en-gros!" ~ pealegi „äri plaa­niga
varustas nad vorstipoe reklaa­miga!"
See viimane vihjab asjaolule, et
Tartut hakkas varustama härra Tuhk
oma „Võru vorstidega" ja tegi sel­leks
laialdast rdlclaami.
! U.