Meie Elu = Our life, January 6, 1983

              • .J
NELJAPÄEVAL, 6. JAANUARIL - THURSDAY, JANUARY 6 ,J^eie Eiia" m, \ (1714) 1983.
•B3
„Meic Elu" Mr. I (1714) 1983
Aasta 1983 on saabunud. Eesti Maja swore^saali laest salaclo tants;
Foto
Toronto Eesti Maja juhatus koos abikaasadega: Osvald Piil (esimees), Margot Heinsoo, aupeakoini.
Elna Kungla sul Ilmar Heinsoo, Alfred Sepa. Seisavad: Ado Reiman, Valge NUtehberg, Arvo Vahtra, Helene Sepa,
Jaak Roand, pr. Vahtra, Arvo Niitenberg, Konstatin Leemets. : Foto - - Elna Kungal
Aasta 1983 tuli Torontosse veidi li­beda
teega, mis ei hirmutaniiid aga
autosõitjaid rohkem kui range alk(v
holikontroll. Paljudes kodudes koi^
raldati perekondlikke koosviibimisi,
aga rohkesti oli ka neid kes käisid ki­rikutes
või võtsid uut aastat vastu
omaette. Suuremad kokkutulekud
olid korraldatud A-S Eesti Majas, To­ronto
Eesti Meeskoori poolt Inn On
The Park hotellis ja akadeemilisele
perele Eesti Korporatsioonide Uidu
poolt Tartu CoUegels. Kokku oli
osavõtjaid neil uueaasta pidudel ligi
800, mis on veidi vähem kui mõni
kord varemalt.
Torontd Eest
l^vlised enne kl.
Majija 'kogunesid kü-kus
neid suures
slaalis. võttis vastu hiigelliähtedega la­vatagusele
ikirj litatud ,;Head uut aas­tat
1983!" mille taustal Oli avavalsiks
valmis populaarne ,;Kaja"' oi^kester;
Lauad olid käetud umbes 350-iielie
peolisele, keda 'jeiwitas A/S.'Eesti Ma­ja
esimjees Osvald Piil soovides head
peotuiju ja märkides, et see on 23-as
uueaasta ball Eesti' Majas. Avavalsi
kõlades, mille alustas esimees koos
abikaasaga, täitus tantsuipõrand kii-resiti.
Tantsude vaheajal esinesid
Valve Tali ja Olaf Kopvillem meele-oluilaulude
ja kupleede sarjagav
Aastavahetusel kõneles Eesti Maja
esimeeS' O&vald Piil, tänades kaasa­aitajaid
ja soovides head uut aastat
peolistele andes sõna aupeakonsul
Ilmar Heinsoole. Tõstes esile omas
eesti kodus, Eesti Majas, peetavat
aastavahetuse koosviibimist kui tõe­list
eesti rahva pidu, kõneleja soovis
rahvuskaaslastele kõifcjal' head aas­taiks
1983 ja pariimate soovide täitu­mist.
Lauldi ühiselt hümni, võrk lae
all avanes ja saijad õhupallid lange­sid
tantsijatele vahuvünapudelite
.paukumise saatel'. Klaasid kõlasid
ja heatujuline\ rahvas pidutses eda­si.
Peohoo tõustes ei jäetud ka tant-siimata
nn. ,,linnutants", mis on
muutunud populaarseks ka meie pi­dudel.
'
skutse saarlasteb
muhulasteb
Saarlaste t)hhig Torontos algatu­sel
kavatsetakse välja anda raamat,
mille sisuks oleks saarerahva-läbi*-
elamusi, püüdlusi ja saavutusi vabas
maaiilmas.
Raamat peaks ilmuma Esto 84
ajaks. Selleks aja^ks möödut 40 aas­tat,
kui lahkusime kodusaarelt. Kut­sume
kõiki koheseks kaastööks/ar­tiklite
•kirjutamiseks. Paneme kohe
käed külge. • Aeg on jäänud napiks.
Ühiselt pingutades ületame ikõikras-.
kused.
Lähemaks, ^informatsiooniks pöör­duda
kohalikkude säai^laste organi­satsioonide
poole, , või Saarlaste
Ühing Torontos, aadressil: Lembit
Kolk, 162 Gordon Rd., WlWowdale.
Ont. M2P lES. Tel. 444-9850.
m ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^
^ ^ ^ ^ ^
mälestusfond
il2.000 vdjali
Lõbus laudlcond uue-aasta saabumiserEesti Majas. Vasakult; Leander ÜI<:sik, Frieda Vibma, taga
seisavad Olaf Kopvillem ja Alfred Tamm, istuvad Ene Tamm,Johannes Vihma, hr. Konkar, pr. Kon­kar.
Paremalt Ella Üksik, Helme Kaju, Eduard Ka ju, hr. Siamberg, pr. Sumberg.
Foto — Elna Kungla
4.'juulist kuni 16. juulini 1983. a.
toimub Kanadas, Alberta provhitsis,
40 km läanepol Calgary Unna Kaljo,
mägestiku jalal ilusal maastikul viie.
teistkümnes skautidel maaihhajam-boree.
Suurlaager toob kokku 13.500
poissi in^gisi vanuses 14 koni 17
\ aastat.
Ainult üks koM varem on Kana­das
toimunud selline skautlike noor-
' it suurkogunemine ja see oli 1955.
a., siis 'kuiieestlaskorid oli just kanda
kinnitamas Ameerika mandriili. Toi-lea!
egsete poliitiliste piukordade tõt­tu
(kahetsusväärselt, sekkub, maail­mapoliitika
Ica mönitod rahvusva­helisse
skautlusse) ei saanud Eesti
' Skautide 'Malev Kanadais saata oma
esindusüksust maailmaijamboreele,
kuigi see toimus ukse all — Ni^ara-
On-the-Lake, Ontario. Osavõtjaid oli
siis ip.OOO poissi SO-nest |riigist. ICäi»*
'Sime kohal külalistena.
ESINDUS|ÜKSUS
. ^ Sedkord võiksime saata terve rüh­ma,
kuna oleme täieõiiguslikud Ka­nada
• skautide organisatsiooni liik­med
:kuid majanduslikud, võimalu-
.sed panevad siin piiri. Kuigi maail-majarpboree
toimub omal kodumaal
on Kanada'kaugust^ juures transport
kallis. Laagrimaks on 400 dollarit
-poisilt, millele lisanduvad mitmesu­gused
suured ja väikesed kulud. Len­nupileti
hinnaks edasi-tagasi on kal­kuleeritud
520 dollarit. Kanada skau­tide
Ontario peakorter piiüab leida
odavamat sõidiv^võimalu)St ja samas
suunas töötab ka eesti skautide ma­leva
staap. Ühe.pra:ktilise võimaluse­na
on kaalutud väiikebussi' üürimist
eesti poistele. Laagrist osavõtjad
peavad muretsema uued vormid ja
osaliselt uue isikliku varustuse, sest
mõned öntarias tarvitatavad ese­med,
nagu näiteks m^gami^otid, ei
ole küllalt soojad null kraadi (C)
juures magamiseksv\ '
Peale selli^ on maleval vaja osta
esindtisüks&le üldVän^štu&t (telgid,
köögitarbed, tööriistad),mida saab
muidugi edaspidi kasutada Kotkajär­vel
VÕI muijal toimuvates laagrites.
Lastevanemate kulu oleks iga poisii
kohta 500 dollarit. Sellistel tingimus­tel
on juiba koostatud kähesalgaliine
esindusüksus. Kumbagis salgas on 8
poissi ja 1 taistevanud salga
Evard, kes on skautüksuse „Lembitu
Malev'' vendurskautrühma ,yMõõga-mehed"
vanaperemees ja suurte ko-
Esindusüksuse juhiks on nskm. Ants
gemustega ^stkautjuht. Esrndušüksuse
suuruseks oleks seega M skauti ja 3
juhti,
§12.000 VAJALIK
Kahe salga saatmiiseiks maailma-jamboreele
Albertas vajab malev vä­hemalt
12.000 dollarit, millise sum­ma
kokkusaamiseiks on olemas
reaalseid väljavaateid, kuna meie
rahvuisgrupp on kjörduvalt näidanud
llead tr^et maijiandbdtalit ikaasa-aidata
eesti noorte üritustele. Vii­mane
näide on seltest aasta tagasi
'Kotkajärve uudismaa ostmine gaidir
dele ja skautidele.
•Skautide maleva staap moodustas
m.aailmajamboree toimkonna, kuhu
/kuluvad peale maleva juhi skm. Eg-berg
Runge veel skautmastrid Heino
Jõe, Ermi Soomet, Ervin Aleve, Sil­ver
Kask ja Mart Pedel. Toimkonna
üfesandeks on majandusliku aluse
loomine esilndusüksusele. Treeningu
eest hoolitseb üiksuse juht.
Toimkond pani kahe salga jambo-ree
kulud arvudesse ja leidis, et iga
poisi kohta oleks vaja juurdemaksu
umbes 700 dollarit. Eesti organsisat-sioonid,
asutused, ettevõfted, ja ülk-^^
sikisikud, kes soovivad, et meie noo­red
viiksid sini-mu&t-val|e lipu 117-
ne rii'gi lippude huika ja annavad sel­leks
majandtisliku panuse, kutsu­takse
maailmajamboree üksuse pat-sxjonideks.
Patroonid otsustavad mitu poissi
esindusüksuses nemad saadavad
Eestit esindama skautide maailma-.
jamboreele. 700 dollariga on võima­lik
saata*' üks' poiss, 350 dollariga
„paoil poissi", 175 dt>l!lariga „veerand
poissi". Kuigi *eelmairiitud aktsioon
ei ole veel laiemalt teatavaks säa-Äsja
surma läbi lahkunud koori-liikme
Ilvei Vaikla laste abi#mi/
§d«s on Toronto Eesti Segakoori II
soprani häälerühm avanud Toronto
Eesti t)hispanga§ Iive Vaikla Mäles­tusfondi.
Kõik kes soovivad annetada selles­se
Fondi palume kasutada T.E. Ühis­panga
arvet #7625-0 või helistada L
Järvalt 425-8521, N. Hubel 486-16©2. ,
Tänuga
T.E. SEGAKOORI
II SOPRANI HÄÄLERÜHM
MONBIÄÜS
lii^RiRiRiRifnHn
EI;
M I N G I T
K O M P R O M I S S I
S C O M M U N I S T I D E G Ä
K . Päts — I91S
10
Jõulumeeleolu Montrealis oli see­kord
veidi segatud jõululaupäeval
Montreali tabanud vihma- ja jäävih-maga,
mis muutsid linnatänavad ko­hati
otse jääväljadeks ja sundisid,
enamiku ärisid lõpetama oma tege­vuse
juba keskpäeval.
Jäätav vihm omakorda põhjustas
elektrjühenduse katkemist mitmes
•rajoonis Montrealis ja eeslinnades,
valmistades pimedad jõulupühad
suurele hulgale kõdudele. Kuna selle
katkenud elektriühenduse tagasi-seadmine
võttis aega, eriti veel teisel
jõulupühal MontreaiM tabanud tuge­va
tuule tõttu, siis, see. tõi pimedad,
jõulud üsnagi paljudele Montrealis;
. plinud jõululaupäeval alul mures,
et kas meie jõulü-jumalateenistüsed
ei kannata raske liiklusolukorra läbi,
siis oli meil ometi heameel näha, kui
meie Jaani kirik oli otse pidulikult
läidetud kirikulistega. Meeleolule
lisas Montreali Eesti Segakoori kaa-sategõmine.
'
;UPERESTO
SÄRGID!
Jõulupühad meie kodudes kulgesid
ilmselt vanas eesti Vaimus koos kõi­gi
oma vastastikuste jõulunkokkutu­lekutega,
jõuikitoitiide. maitsemisega
ja kin^^ituste ia^^amisega. -Vana^asta
ärasaatmine ja uue vastuvõtmine si­dus
seda pidulikkust edasi.
Need, kes' meist olid unistanud
oma jõuluhooaja veetmist suusamä-gedel,
olid sedakorda sunnitud sel­lest
kingitusest^ ili^a jääma, kuna
just jõuludeiks saahunud vihm oli
muutnud ka .suusamäed üsna rohe­listeks.
, j
• Pealepühine uus aasta rakendab
uuesti tegevusse meie organisatsioo-nid.
Jaanuarikuu tegevuskavas on
pidulikke kokkutulekuid, nagu näit.
Jaani koguduse 35. aastapäeva tähis­tamine
omavahelise koosviibimisega
30. jaanuaril.
HENN ARVO
Pühadel Im püstitas
Q'ekordli
Kevadised jõuluilmad Torontos
muutusid üleöö taas talviseks, jättes
vaid uue rekordi ilmajaama statis­tikasse.
Pühadeperioodil raliviisvahe-vlisel
lennuväljal temperatuur tõusis
17,2 C (63 F). Südalinnas oli soojem
kui samal ajal viimase j[44 aasta
kestel. 28. dets. 1846 näitas kraadi^
klaas 50 F (9,4 C). Uus rckord on 16,2
C(61F).
Temperatuur langes aga üleöö alla
nullpunkti ja ilmamuutus tõi kaasa
tormi, mis purustas hooneid ja pu­hus
ümber puid.
Radkoja ees puhus tuuil 18 jala kõr­guselt
vaatesillalt alla neljaliikmeli­se
perekonna kes said raskesti vi­gastada.
SB
ARSTID
ontrealist
PENSIONÄRIDEL uus ESIMI
ci
^ ^ ^ ^ ^ ^ • < / • : . - •
nudon juba n^Ievastaabüetd^^^ Väiksed, keskmised ja suured
suulisi lubadtisi kaasaaitamiseksr , <.o^^ ^ . ''""rea.
? Hind S8.00. Postiga tellides
Informatsiooni sikautide esihdus-üksuse
'kohta saab kahel telefonil:
majanduslikus osas maleva juht
skm. Egbert Runge, tel. 438-6500, or-ganisatsponili&
es osas nskm. Ants
Evard, tel. 225-7173.
$10.00. Müügil .,Meie Elu" tali-tqses
— 958 Broadview Avk
Toronto, Ont. M4K 2R6
Montreali Eesti Pensionäride Klu­bi
ennejõuluse aasta-peakoosoleku
eel oli Montrealis üldiseks huviobjek­tiks
klubi uue juhatuse valimine ees­otsas
uue esimehe valimisega, kuna
senine klubi esimees Edgar Heinsoo
vahetas just enne jõulupühi omia elia-koha
Toronto vastu.
Ja nagu enamuse arvamine - näis
olevat, nii ka valiti klubi uueks esi-naiise!
ks Johanna Toome, abi-esinai-seks
Dagmar Muru ja esimeseks abi-esimehöks
Ado Randpalu ja teiseks
abi-esimeheks õpetaja Heino Laane­ots,
kelle eriülesandeks on ühendu­se
pidamine federaalvälitsuse vasta-vate
asutustega Ottawas pensiorfäri-desse
puutuvates küsimustes. Klubi
uueks sekretäriks valiti Ella Salte-nis,
laekuriks Leo Sepa ja abilaeku-riks
John Voot ning klubi perenais-
'teiks Agnes Jär\'alaid ja Tuuli Närs-ka.
Juhatusliikmeks ^ tegevuska.va
koostajana valiti Helmuth Höövel,
varahoidjaks edasi Nikolai Karklin
ja ametita likmeks Edith Tomsen.
Revisjonikomis^joni, Mikmeteks valiti
Voldemar Niii'end, Leonid Kallas ja
Herman Hagel. Klubi tegevliikmete
nimekirjas on praegu 168 nime.
aastal, siis nagu koosolekul esitatud
Puudutades klubi tegevust uuel aas­tal,
siis nagu koosolekul esitatud
übvaatest ilmnes, siis see kulgeb
täiesti samas elavas hoos, kui kõigil
neil viimastel aastatel. Peale alalis­te
klubiõhtute igal reedel on jaa­nuarikuu
tegevusikävas 14. jaanuaril
klubi uue esinaise Johanna Toome
vestlus teemal „Külaskäiik Helsingis­se"
ja 4. veebruaril Eerik Kokkeri
sõnaüne^muusikaline ettekanne
..Muusikast ja muusikameestest".
Eerik Kokkeri esimene ettekanne
samal teemal möödunud sügisel lei^
dis elavat vastm^õttu.
Nii, kuidas meie pensionäride klu­bi
Montrealis näib olevat kõige eita­vama
tegevusega organisatsioon
Montrealis, nii ka meie pensionärid
individuaalselt näivad olevat kõige
aktiivsemad oma isiklikus elus ja
elunauÄngus, tingituna teadagi nen­de
uuest vabast ajast, ja uuest vars-boKann,
DC
CHIROPRACTOR
Tel.: 489-0S62
212 Dlnnick Cr.
VASTUVÕTT KOKKULEPPEL
kusest. Jaanuarikuus jendavad Hil­ma
ja Arno ning Sylvia Taelja tema
teinepool Tiit Koppel üheskoos n.n.
puhkusereisile .Mehhil;os ja Aarmad
hiljem Euroopasse Nizzasse külla
Hilma õele. 'Ning mõned teised, kel­ledele
meeldib ka veidi külmem tcm-perataur,
nagu Kalle Viires, lendab
üheskoos oma tütremehe Elmar Sut-tiga
Shveitsi suusatamist nautima.
Nimetades suusatamist, mohed
meist naudivad oma suusaretki Banf-fi
ja mujale kaljuniägedes 'läänes
oma mäestustes. ja on rahul ka kõigi
nende teiste mägedega ümberringi
MöntreaList. 'Suusatamine meie seas
.Montrealis on edasi' meie kõige enam
harrastatavaks ajaviiteks^
HENN ARVO •
•J
Andres Küng: 2718 häält Jaan Viival; V,
Nooremad esikohtadel
RAHVUSLIK PARiM
VÕITIS REE VALIM
STOI^HOLM (KPL) - Nüüd on
selgunud 19.-28. novembrini Rootsi
Eestlaste E.sinduse pooli tq>.slatud -
kaheksanda üldvalimise tulcnulsed.
3459 ccstlaJt võKls osa, mis on M
protsenti liäiileõlguslikcst. Valimis­õiguslikke,
Lo. üle 18 aasta vanuseid,/
eesti piirllijluga Inimesi, oli nimelt
nimekirjades U 117 isikut, kes kir
vallmlsmalcrjall said.
• Kagu varasematclei iVkUalimisld
csiiies ka seekord loiklenls liiiälotada
nooremale sugupõholo". Seda peoiiol-dab
asjaolu, et neli enim haiili saa­nud
kandidaati - - Aiulres K i i n i : , Jaan
Viival, Leelo Pukk ja Peeter Lukscp
kõik kuuluvad nn, „i
siooni' olles siin siin
Ülos kasvanud. Suvei
laarseim oli valiniisol
kes sai 2718 Iiiiiill ja i
Rootsi Eesllasie l-siii
sesi esimehest Jaan V
l(H)tsi geneixit-linud
ja- siin
äiinsell popu-
Aiidres Küi.ig,
)li järgmisest,
duse praeini-valisi'
tervelt
92.1
11
;all
liu
m\
es
r.J
sel
k(
ri(i
,0]
sil
d;
vj
kd
dl
Illi
si
VIUMAM
ALllMni
RÄÄSTAD
LATI ElTi:V01 !•
CENTURY ALUMINI
2226 Dundos St. W. Tonj
Telefon 53^
Võtke ühendust firmu omanikugi
ShoppersDrug Mart--
Preatrlption» i( Patltiit RecordI
i( Kojutooij
T. GUDOFSKY
25.^ Mornlngsldc Ave., West HUI, Onti
Dr. TALVI
perekon
võlalj patsiente vastu aliJ
dr. Mac arstIIJ
r
1 CLOVEUCRli:ST RD. WlLIi)
fCillliaUOIItllllllllllllllllllllllllllBIIIIIDIIllllllllllllillCIII**"*"!)!*"*»*!'^
mar Rebane
Malest
kadunud nol
iiOn|;i|'iii,tiit)i»iili;l)'iM».iiii|>Hu|niM|'>t'l^:r;|»tiiln|nMlu«iillil'il
5.
OH SEDA ILU J
Kui sõda lõppes ja vabadus tuli,
voolas see kui kuldne hoovus üle
Eestimaa, Vabaneti häda ja hirmu
kütkest ja nlihli elu lK'l|.'ena ees. Kui-
•'gi maa oli sõjaaeiiadcl kniMiaUid ja
lohutud, siis aH',as i-Ouinus'iilesehilu-
;,e aeg. Eesii rahvas \õis onieii kord'
teha onia elust, mis la soovis, .la
suur soov oli tegutseda. Juba k<H)li-noorus
asus energiliselt tegevusse,
luues koolinoorte liidud üle maa lin­nades
j a ka E K K — Eesti Koolinoor­soo
Keskliidu, mille orjiauiscerimi-sel
peeti Taaialinnas ülemaaline
Noorte Püha. Esimest korda võis
eesli noorus üle vabariigi kokku tul­la
vabas, omaalgatusliku.s lei^evuses,
spordivõistlusoks, kultuurilisiks üri-tusiks
ja lõbustusteks. Tartu Liiva
tänava spordi\'äljakul teostati vaba­õhu
teatri suurlavastusi, nagu ,;Ku-nH|
la]
n i i
!e(
lej
la^
enl
'tÜ
)\\\
h\t
on
lai
li ui
saj
luj
ni