Meie Elu = Our life, January 6, 1983

              MELJAPÄEVAL, 6.
,MeieElu" nr. 1 (1^14) 1983
xnDSBaiinaa
Published by Estonian PublishingCo. Toronto Ltd;, Esto­nian
House, 958 Broadview Ave., Toronto^ Ont. Canada.
M4K2R6 - TeI.466-0951 /
Toimetajad: H. Rebane ja S.Veidenbaum. Toimetaja New
Yorgis B. Parming, 473 Luhmann Dr., New Milford, NJ.,
USA. Tel. (201) 2(S2-0773.
„MEIE ELU" väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas.
Asut.A. Weileri algatusel 1950.
„Meie Elu*' toimetus ja talitus Eesti MajaSp 958 Broadview
Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6 fcanada — Tel. 466-0951.
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal tööp. kl. 9 hm.
—5 p.L/esmasix ja neljap. kl. 9 hm. ~8 õ.j laup. kl. 9 hm.
.,MEIE ELU" teilimishinnad :Kanadas 1 a. |37.00, 6 k;
120.00, 3 k. 115.00; U^A-sse-1 a. $41.00,6 k. |23.Õ0, 3 k.
$17.00.;, Ülemeremaadesse: 1 a. |46.00, 6 k. 25.00, 3 k.;
$19.00. Kiripostilisa Kanadas: l a . $24.80, 6k. $12.40. Kiri-ja
õhupostilisa USÄ-sse: 1 a. $28.00, 6 k. $14.00, Õhupošti-
- lisa ülemeremaadesse: 1 a. $51.50, 6 k. $25.75.
Üksiknumber—.65^. i ; ,
Kuulutushinnad: 'li toll Ühel veerul: esiküljel $5.00, tekstis
.50, kuulutuste küljel $4.25.
1 Kiri Ühendriiki^^^^^^
miÄJÄHI USÄ4 JUI^^^^^
"lirmu fa roõmy seoses Kenriedy^gao -
Duellaeifide
iiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiin
Vm aasta 1983 jooksis sisse kõigi
lalikimud aasta problc;emidega. Neist
esirinnas seisavad laostunud majan­dus
sellega kaasuv tööpuudus ja lõ­puks
inflatsioon. Kanädal on endi­selt
1,4 miljonit Inimest töötud. Töös-tused
töötavad osalise koormusega.
Pühade-eelne ostupalavik ärides
puudus. Osaliselt tagasiläinud inf­latsioon
on endiselt koormaVj. Iga ko-du
ja majapidamne, tunneb neid hä-
•/dasid.: s ••• X.
Kui majanduslikud probleemid on ,
alanud aastasse kaasa tulnud,! siis on
nende likvideerimine, ka alanud aas­tal
sama raske ja aegavõttev kui see
oli möödunud aastal. Keegi ei suuda
mahakäinud majandust üleöö üles
ehitada. Küsimus on võrreldav uue
ettevõtte asutamisega, kus ainult pi­dev
ja aeglane püüdlus võib ettevõt­te
läbikäike kord korralt kasvatada
ja seda ainult siis, kui leidub toodan­gule
turg.
Tuni moodustavad Inimesed ja
välismaadie nõudlused. On selge, et
1,4 miljonit töötut Kanadas erilist
turgu ei moodusta. Kuna ka ÜSA-s
on miljonid inimesed tööti^, siis ka
USA ei ole ostja. Ometi läks 75%
Kanada toodangust normaalsetel at^
gadel lõunapoole Kanada piiri.
Ometi oli möödunud aasta lõpu-kuude
positiivseks tendentsiks lae­nuprotsentide
langus USA-s Ja Ka­nadas.
See andis majandusnähetele
nõrga lootuse, et paranemine majan^
duses on pikapeale võimalik. Mada-
• lamad protsendid tõid teatud elu kin­nisvara
turule, kus elamuid vajavad
inimesed julgesid uuesti omale ela-iriuid
osta. Ka ehitustegevus võttis
optimistlikuma väljavaate lootused
I uusi elamuid püstitada ja lootes neid
müüa. Eriti elustas ostutuhinat va­litsuse
5.000.-- dollariline kontribut-sioon
esimeste elamute ostjaile. Kuid
see võimalus lõppes detsembri lõpu­ga
ja oli nagu ajutiseks nähteks. On
raske arvata, et kohustustes olev va­litsus
suudaks selliseid lisandeid 15-
piitult jätkata, V
Magu alati, peab Kanada jälgima
arenguid USA-s. Ongi nii, et USA eel-airvelise^
arvestused ületavad kõik
valitsuse kartused eelarveliste puu-dujääki4e
osas. Kalkuleeritud' 90
'miljardist puudujäägist on saanud
Juba 18(j miljardit puudujääki vaUt-suse
valekalkulatsioonide tõttu, sest
alandatud tulumaksud on vähenda­nud
valitsuse puudujääke, kuid ei ole
suutnud majandusse uut elu tuua.
Kanada ke^valitsus vaatab vastu 20
miljardile puudujäägile. «
Nende nähete alusel liiguvadki ju­ba
uued ennustused et laenuprotsen­did
peavad uesti kerkima 4-T-5 prot»
senti. Peaks see toimuma, siis auto­maatselt
tühistuvad aastalõpu loo^
tustandvad elumärgid, et majanduses
saaks elustumine toimuda. USA suu^-
tis oma Inflatsloonllisi nähteid aa&
ta lõpuks .tugevasti piirata. Kana<
da 6.ja'5 protsenti hhma- ja palga^
tõusude määr ei ole veel suutnud
nähtavaid tulemusi näidata.
Mis siis juhtub Kanada, elukallidu­sega
alanud aastal? Tõenäoliselt ei
midagi positiivset. Just valitsus ise
inflatsiooni tekitajana on esirinnas
sammuv tegur. Valitsuse vajadus sis­setuleku
järgi hoiab näiteks õlihin-nad
kunstlkult kõrgel ajal, ndl õli-tootvad
mad on oma õlihlndu alan­danud.
See lisab ülemäärase kulu-postl
transpordile, tööstusele ja küt­tele.
Kanada õllhlnd ei'isirviitsekfž
olla sugugi kõrgem, kui on õlihlnd
USA vabaturul. Kuld kahjuks on see
nll. Siit järgnevad kõik teised inflat-sioonllised
nähted Kanadas. Kuigi
Kanada dollar võrreldes USA dollari­ga
on ainult 80 centi, siis ometi on
USA-s t|>aljud asjad odavamad kui
siin. Kanada tapblja Jääb ka alanud
aastal vaeslapse ossa ja peab maks­ma
hüigehlnda ja leppima vähemaga
valitsuse eelmiste aastate polUtHlste
eksisammude tõttu. Elamine Kana»
das on kujunenud luksuseks, mllb
eest maksant<s, kialgi meie sageli d
tea miks.
Järjekordse presidendi valimiseni
USA-s on veel paar aastat, kuid era-^
konnatuusad Washingtonis, esipinika
ja tulevaste kaasmaitsjate lõhn ni­nas,
hakkavad lükkama rahva argi-päevamuresld
juba tahaplaanile. Det­sember
algas poliitiliselt kakofooni-
Ilse kisa-käraga.
Kuni novembri lõpuni oli aina jut­tu
kahest ^esirüma-todidaadist" —
president Reaganist republikaanide
ja Kennedyst demokraatide parteist,
'kuigi Reagan ynaerusui edasi näldel-des
avaliku teadaandega venitab uu­de
aastasse ja Kennedyt arvaü tege­vat
..saraj asi ettovaltmistusi". Silm
'katsuti hoida peM ka endise presi­dendi.
Carteri tegevusel. Kuni Kenne­dy
2. detsembril avalikult teatas, et
tema 1984. a. presidendivalimistel ei
kandideeri isiklilcel ja perekondlikel
põhjustel.. See andis nobedatele kõ-mümegstele
põhjuse ja> võimaluse
oma ntpukust näidates Carterilt kü­sida,
hh tema Kennedy kui omal
ajal temaile kaotanud parteiikaaslase
looburiiisest arvab. Carter võitis kp-muimehi
ihteHigentsuses, vaadates
neile iJIeoIevalt otsa ja küsides, miks
arvataikse see olfevat tema kui,mitte
enam kandideerija asi? Sensatsiooni­januste
suud jäid ammuli.
Kuid ajakirjanduses, s.o. kõmu-meeste
leiivalaual läks asi kohe eda­si.
Alati sellega, et kinnitati Kennedy
-tarkust ja parteitruudust, mis pidi
. olema väljendunud hästi varajases
teadaandes. See pidavat tulema teis­tele
abiks. Järgnes väide, et senise
3 ,,esirindlase"' asemel olevat nüüd
1 ikaks. Kuid ajaikirjandus ei o!e ainu-
, ke. ennataja. iCuigi konventsioonide­ni
või meie mõistes parteikongressi­deni
on veel vähemalt 15 kuud aega,
on näit. lowas, New Hapmshires ja
võib-olla ka mujal valimiskampaania
organisatsioonid ja komiteed juba
moodustatud, raliakogumlsed ikäigus.
jne. Ja ikandidaadid ise?
and Delicatessen
Lawrenee Ave. E„ 261-2238
(Hillside Plaža Brimley nurgal)
Saa4«vd-«" SOOME PAGAR
pagarisaadused ja «BcUkateosid, öooan® kardemonlsal, sepik j|a rukki­leib.
Maitsvad tordid Ja muud kohapeal küpsetatud euroopkmaitse.
Ilsed pagaris^adused. • Spetslaal tordid Ja sünnipäeva kriitgUd tel­limise
peale. ® Euroopa delikatessid, konservid, Juustud, sidtsusln-
Joonas Uulu
Republiikaanidel paistab praegu 72-
aastane Reagan olevat kindel teist
'korda kandidieeriija, mida kinnitab
tema perekonnasobra, Nevada senaa­tori
Paul Laxalti'viimine partei kesk­komitee
juhiiks. iKui peaks aga Rea­gani
tervislik olukord kuijunema kän-diderimist
takistavaks, siis tulevad
välja asepresident Georg Bush, Ho-ward
Baker ja neile järgnevalt Jack
Kemp (N.Y) ja Bob Dole (Kansas).
Kõik nad püüavad toimida praegu
nõnda, et ei ärataks oma püüdlustes
Hialit trügija tähelepanu, kuid ei pa­handaks
ka valiijaid. Sama'l ajal
püüavad nad teha Reaganile selgeks,
et ta avaldaks oma lõpliiku seisu-
Ivoha juba hilijemaTt |aanua'ris..
.Demokraatidel oli kuni. novembri­kuu
keskpaigani nimekirjas 7 kandi­daati:
Kennedy 'kui' „Nr. 1" keeldumi-
' sega langes see arv 6-'le: end. asepre­sident
W. Mondale(Minn.)„ senaator
EDWARÖ KENNEDY
John Glenn (Ohio), G. Hart (Color.),
A. Cranston (Cal.), E. Hollings (S.
Carol.) ja R. Askew (Fla.). Need kõik
on oma osariigis' ja Washingtonis.
tuntud mehed, üleriigiliselt omavad
neist nime silsiki eriti Carteri asepre­sident
Mondale ja maailmaruumi-
Icndur senaator Glenn.
KALLID VALIMISED
Valimispropaganda on muutunud
järjest kalliimaks, ikusjuures republi-kaanidel
on praegu varuks rohkem
summasid. Kõikidele kandidaatidele
on elulise tähtsusega, et nad vähe­malt
i 20 osariigis saaks koikiku iga­ühes
mitte alla 5000 dollari eratoetu-si,
Neil, kelilel see tingimus täidetud,
on võimaliik saada riiikilikest summa­dest
lisa 1 dollar iga dollari kohta,
niis on kogutud eraviisilistest 250-
dolil. või väiksematest toetustest.
Kuna selleks on nähtud ette läheda-.
ne tähtaeg, siis põhjustaks see ka
ebaloomulikku ^kiirustamist. On mui­dugi
iseküsimus, kuivõrd aktiivselt
kandidaadid ise juba 1983. aasta al°
gusest rakenduvad selles propagan-Öas,
jättes tahaplaanile oma senised
/(ohustused, milile eest nad saavad
palika maksumaiksjate taskust. Vara­seimad
kogemused, kaasa arvatud
president Reagani eeskuju enne no-venibrivalimisi
näitavad, et üSA-s
väljaarendatud mentaliteedi juures
sellele palju tähtsust ei osutata.'
Peale republiikaanide ja demo­kraatide
on parteitutest kõiki'eeldusi
mööda uuesti kandideerijaks John
Anderson (IH.), kellel mäletava&ti ei
olnud palju õnne eelmisel korral,
kuid kes peab riiklike summade saa-miseiks
tihedat kontakti oma 250.000
toetajaga. Vanuselt järgneb 72-aasta-sel6
Reaganile 68-aastane Cranston.
Glenni vanuseks on 61, -HoUingsil ja
Andersonil 60, Mondaie'il ja Maskewl
54, kuna noorimaks paistab praegu­seni
olevat 45-aastane Hart.
Vanemale põlvele tuntud Venemaa
kohta käiv laul „Selllst maad maail­mas
teist ei leidu" näib kehtivat sel­le
sUn esitatud ulatuses Ikaunls tun­duvalt
ka USA kohta. Alustame kas­või
selle kuulda „eriuurlmlsosakon-naga"
Ja kohtunikega, kes Ryani
poolt ettelükatud „süüküslmust" ot­sustavad.
Neile, nagu mitmed Juhud
näitavad, kehtivad ainult Venemaalt
saadud ,,tunnistused", kõik muu et
ole neile „käesolevas asjas tähtis".
Kalifomlas on ametis dlstriktlkohtu-nlk
nimega Terry Halter, kelle otsu­se
kohaselt Isõjaväeteenlstusieks ^
RistreerimlSe seadus on tühine. Va­litsus
võib unistada vajallku&t riigi­kaitsest,
kohtunlkuhärra aga ütleb,
et mehi selldks registreerida ei saa,
arvaku valitsus mistahes! Maad va­litseb
kohtunik.
Esindajatekoja liige Benjamin Grl-man
on alus;taiiud sammude astu­mist
Unitversal Postal Union Conven-tioni,
s.õ. rahvusvaheliste postikok-kulepete
riikikumise ulatuse selgita­miseks
venelaste poolt. Teatavasti
avatakse kirjad ja pakid, kusjuures
suur hulk neist täielikult kaob, teis­test
(ka kinnitatuist) kõrvaldatakse
osa a&ju,'mis kõrvaldajate poolt kas
c^mastatakse või ilmuvad hiljem
müügile mustal turul, kus nende eest
küsitakse kõrget hinda. Selliste hul­ka
kuuluvad eriti kallimad maitse­ained,
ka ko\wi, kaikao jä isegi „ke€^
latud trükised^'.
Üllatuseks seJigub, et näit. New
Yorgis ei võtnud postia&utus vastu
isegi protesti seoses postikuritarvit^
tusega N. Venes, õieti okupeeritud
Eestis. Kui küsimus viidi edasi posti-valitsusse,
siis selgus, rahvusvahelise
posti klassifikatsiooni osakonna ju­hataja
k.t. .F. W. Ganley vastusest, et
USA ei saavat midagi teha esemete
'kõrvadamise, s.t. varguse vastu posti-saadetistest
N. Vene poolt. Nõuk. Ve­ne
vahtsus otsustavat ise, mid'a lasta
sisse, mida mitte. Ja kui midagi kõr­valdatakse
tähitud saadetistest, siis
OSA selle eest ei tasuvat, kuna kõr­valdatud
ese olevat konfiskeeritud ja
seda ei saadavat Venelt tagasi. Liht-saadetiste
ja kirjade kaotsiminekuga
USA postiasutused üldse ei tegele­vat,
s.t. nende suhtes ei ole rahvus^
vahelistele kokkullelpetelie ja ne^de
toorele rikkumisele vaatamata USiA
poolelt mingit kaitset! Küllap on sa-niasugune
tõlgendus omane Kanadas, -
sest samuti' nagu USA asutused on
Kremli ees põlvili, on seda asutused'
Kanadas.
Need avastused on rohkem kui ül­latavad,
sest siin ei ole tegemist mit­te
ainult riikide omavaheliste asja­dega,
vaid rahvusvaheliste lepingute­ga.
Kui nende lepingute rikkumist
selliselt sallitakse ja otsitakse isegi
lapsikuid ,„seletusi" — vabandusi,
siis on nende otsija muutunud kaas­süüdlaseks
ja langenud lepin,gurikku-jaga
samale tasemele. Kas sellised
„ilõlgendused" pärinevad ainult ük-sikasutustelt
või jagavad neid ka va­litsused?
Ja kui nii, milleks siis üli­kallid
rah-usvahelised konwrentsid,
kokkulepped, a^i'kirjad, UN? Kuhu
maaiilm suundub, kui kurjategija
must töö leiab alati vabandusi, möö-davaatamisi
ja kaitset? Kas USA
posti peavalitsus näit. ei oie lugenud
tema poolt kirjastatud postiijuhis-eeskirju
mahukate väljaannetena,
kus On muuseas täpselt loetletud ka
esemed-kaubad ja nende kaal, mis on
lubatud N. Venesse saata? Ja kui
pakkidest kõryaldatakse esemeid,
mis kuuluvad nimistusse ega ületa
kahtu ega kaalu, kuidas saab siis
posti peavalitsuse kõrge juht tõm-^
mata kõrvu ligipead ja teatada, et
kõlvaldamine on N. Vene oma asi?
Mõte teeb küll vägisi sellise lapse-hku
hüppe lootuse suunas, et mr.
Gilmanil õnnestuib siin ehk mõnelegi
mehele meenutada tõsiasja, et lepin-
- gut ei sõlmita mitte ainuk sellelte
^ käekirjanäidete saamiseks allkirja­de
näol ja siis riiuliile tolmu allia^
matmiseks, vaid — täitmiseks, lep­pest
' Idnnilpidamiseks, selle järelie
valvamiseks ja vajadusel teatud
sammude astumiseks. Kuid on üldl^-
selt teada, et enamik kõrgeid isan-dä^^
id^pSÄ asutustes istuvad seal air
imlt au, kerge elu ja hea palga pä­rast.
UÜS KARM SlÄDUS KITSENDA!
Rii]iiiniiiiiiiniiiiiiin)isiiniiin)iiiniiiiiiiiii9iiiiitiigiiiiiiiiii!93iti^^
:id fidti riikidesse ja
Meie sjsodame riide- \& fafonSupeikke kmii 1f ^4
• J . . . . - » .
SUUD* Vdih heupu meie äris. '
Äri lahtioleku ajad: psmaspäevast — laupäevani kl. 9 hom. — kl. 5 pl.
KESKNÄDALATEL suletud. Pärast kella 5 kokkuleppel telefoai teel.
BALTIC EXPORTINGCO.
482 Eoncesvalles Ave., Toronto, (toterlö M6R 2N9>- tel. 931-309S
KÜ T T ED
Uued ja parandamine ^ÖLI- Ja GAASIAHJUDE vahetamine.
lA: Korstna voodrid (chlmney llnlngs) ^ Veetorude parandamine
lAr Mõõdukad hinnad, oskustega töömehed.
R O L A N P K U L L I K M (^^^
I
1 M2 Danforth Ave.,
' ' Toronto, Ont. S«4K
JÄRBEWM
FLOWEfiS i GIFTS
MIS ON SAADAVAL RIKKALIKUS VALIKUS'
LILLI erSsündmusteks ja tähtpäevadeks.
Samuti käsitöö kinkeesemeid
, MEREVAIGU-, KERAAMIKA-, MAHA |a
• PUUNIKERmJSE alal. • . ..:
Kõneldakse eesti, läti ja inglise keelt.
I D><iii>4><ii>«<ax«<iD««n>o<in><><i^^
Poolas valitsuse poolt keelustatud
tööliste vabade ametiühingute liidu
„Solidaarsus" juht lich Walesa, kes
hiljuti vangistusest vabanes, kinni­tas
jutuajamises lääne ajakirjanikfr.
le, et Poola vabade ametiühingute
liikumine tõuseb jälle jä muutub
uuesti aktiivseks oma seadusepäras'
te õiguste nõudmisel.
Selleks a'metiühingud' kasutavad
kõiki seädusepäraseid võimalusi, mi­da
neile annab Poola põhiseadus.
Lech Walesa rõhuta mitmel korral;
et Poola tööliste vabade ametiühin­gute
sooviks ei ole valitsuse kukuta­mine,
vaid ühisele arusaamisele jõud­mine
rahva vabaduste rakendamise
ja töökbrralduse suhtes. Meie ees-rtiärgiks
on parandada töötingimusi
jä nõuda suuremaid vabadusi tööta­vale
rahvale. Jõu kasutamine selle
juures ei ole vajalik, kahekümnen­dal
sajandil vananenud vahend. Töö­liste
ja valitsuse ühiseks sooviks on
rahu ja produktiivne töö. Läbirääki­miste
kaudu meie peame jõudma
ühisele arusaamisele ja ühiselt, tõst­ma
rahva heaolu.
Jutuajamine leidis aset pärast se­da
kui Lech Walesat oli valitsuse kor­raldusel
hoitud eemal tööliste kogu-nemisest
Gdanski laevatehases, kus
tal d i kavatsus kõneleda töölistele
1970 a. ülestõusus surma saanud töö­liste
mälestussamba juures. Erani»
des politseinikud tulid Walesa korte­risse
enne tööliste kogunemist mä­lestussamba
juures, võtsid ta eneste­ga
'kasa ja sõidutasid 9 tundi Varssa-
' vi ümbruse teedel. Ta sõidutati koju
' tagasi, kui töölised olid läinud laia­li
politsei ja julgeolekuüksušte sur­vel.
Walesa nimetas seda küüditami­seks
politsei poolt.
• Miks Waiesal ei lubatud rääkida
rahvale, ei ole päris selge. Eelteate
kohaselt ta ei kavatsenud kutsuda
töölisi üles mingiks valitsusevasta-seks
•demonstratsiooniks. Valitsus
nähtavasti kartis, et töölised avalda­vad
Walesale liiga suurt poolehoidu
ja suurendavad tema populaarsust,
mida valitsus tahab kõigiti vähenda­da.
Valitsuse silmas Walesa on nüüd
tavaline Poola 'kodanik, nagu iga tei­ne.
Tema isiku ülestõstmine valitsuse
autoriteedi kõrval ei ole kasuks rahu
säilitamisele riigis.
: Poola parlament võttis vastu sea­duse,
millega anti valitsusele õigus
sõjaseadust pehmendada või kaota­da,
kui olukord seda võimaldab. Tei­se
seadusega anti valitsusele sõja­seaduse
eeskirju kas osaliselt või
täielikult rakendada, kui rahu ja jul-geoleku
kindlutamiseks see osutub
vajalikuks.
Valitsusel -on õigus keelata rahva
massilisi kogunemisi ja karistada ku­ni
5 aasta vangistusega isikuid, kes
levitavad põrandaaluseid lendlehti,
kõnelinte või filme rahutuste õhuta­mise
eesmärgil. Töölised vallanda­takse
töölt kui nad võtavad osa strei­kidest
või lubamatutest kogunemis»
test. Sabotaazhide ärahoidmiseks tu­leb
sõjaväel võtta alalise valve alla
niõned olulised tööstused. Iga töö­võimeline
poolakas on kohustatud
töötama.
poola tööliste ja rahva olukord on
üldse endiselt raske. Toitainetest ja
tarbekaupadest on endiselt puudus.
Kirutakse ja süüdistatakse USA pre­sident
Reaganit, et tema poolt keh­testatud
kaubanduslikud kitsendu­sed
ei anilvan cüakseust s
sed ei anna valitsusel võimalust rah­va
majanduslikku olukorda paranda^
da. Tööstuslik produktsioon on vü-j^
stel kuudel süski vähe paranenud
iÕJAROIMAD
~ selle pealkirjaga avaldab „Eestl
Päevaleht" mõttevahetuse korras:'
BPL-s 24/11-82 leidiib artikkel kus
kirjeldatakse käimasolevat USA jah­ti
inimeste vastu, keda süüdistatakse
sakslastega koos töötamise pärast
Teise maailmasõja ajal. Süüaluste
hulgas Ifeidub ka baltlasi.
John Loftuse äsja ilmimud raamat
„The Belarus Secret" sisaldab süü­distusi
ka endiste Waften SS liikme^
te vastu. ÜSA kohtumini&teeriumi
osakonna juhataja Allan Ryan kasu­tab
lahkelt N. Liidu poolt esitatud
„materjali ja tunnistajaid" selleks
kasutades USA valitsusi summasid.
. Kuna siin on tegemist asja ajami­sega,
mis ilmselt on risti vastuolus
rah\"usvaheHse õigusega, ning USA
\alitsuse deklaratsioonidega siis on
põhjust asjaolule läliemalt pilku hei­ta.
,
Esiteks ei ole USA tunnustanud
Eesti, Läti ja Leedu vägivaldset oku­patsiooni
N. Liidu poolt. Lähtudes
sellest faktist siis saab arutada Ees­li
ja teiste Balti riikide pinnal teoS"
tatud kuritegusid ainult nende maa­de
legaalsete valitsuste poolt, aga
mitte võõra võimu, milleks on het­kel
N. Liit, soovü või ülesandel.
Ükski võõras riik (USA) ei saa aru­tada
teise võõra riigiga (N. Liit) ühe
kolmanda isesedsva jasuyeräänse rii­gi
sisemisi kohtuseaduse küsimusi'
(Eesti). Kas USA lepiks süüdistuste­ga
näiteks vietnamlaste vastu, kes
olid ameeriklaste teenistuses Vietna­mi
sõja ajal, kui nad niüüd on leid­nud
omale kodu ÜSA^s (neid on) ja
kui nende vastu esitatakse süüdistu-kivisöe
ja õli suurema tootmise ta­gajärjel.
Valitsus loodab^ et toodang
suurer ^b ka teistel aladel.
si Põhja-Vetnami poolt, et nad c<n
•foime pannud kuritegusid USA ajal
Vietnamis? \
See ei ole USA samastaimine Hitle-ri
Sa'ksamaaga, vaid pigemini loogi­line
järeldus, et USA,' antud juhul,
samastab N, Liitu mõne õigusriigiga,
kus kehtivad inimõigused ja demo­kraatia.
Teiseks on taoliste süüdistuste ra^
kendamine vastuolus rahvusvahelis- ,
te 'lepingutega: ^
1) Kellogg-Brian pakt 27. 8. 1928
mille paragraafid 1 ja 2 keelavad ära ,
sõjaliste vahendite kasutusele võt- '
mist selleks, et laheridada riikideva­helisi
arusaamatusi.
Kuid siin me ei sa mööda minna
tõsiasjast, et M. Liit aastal 1940 sea­dis
iseseisva Eesti ultimaatumi ette,
kus ähvardati sõjalise rünnakuga kui
•Eesti ei nõustu Vene territoriaalsete
ja muude nõudmistega, s.t. KB pakti
rikkumine,
2) Atlandi harta 14. 8. 1941 mille
artiklid 2 ja 3 keelavad ära piiride
muutmised kui need on vastu rahva
tahtmist. Samuti määritletakse, et
kõik rahvad on suveräänsed, kellel
kõigil on õigus vabalt otsustada oma
ühiskondliku korraldusi üle. Atlandi
hartale kirjutas alla ka N. Liit (24. 9.
1941).
Team^ aga, et kurikuulus Ribben-trop-
Molötovi pakt (23. 9. 1939) oma
salajase osa 1. punkti all määras, et
Eesti kuulub N; Liidu huvide piir­konda.
Teiste sõnadega, see ^kes
„kinkis" (Saksa) omavolilise õiguse­ga,
sellega ,/koostöö" pärast süüdis­tatakse
selle poolt, kes võttis oma­voliliselt
„kingi^' vastu (N. Liit). Ja
USA valitsus kiidab nähtavasti kõi­ke
heaks ja lepib kõigega. Kus ja
kes on need jõud USAs- kes aitavad
selleks kaasa?
3) Niirnbergi kohus oma otsuses
1. 10. 1946 nentis, et võitlus vabadu­se
eest võõraste vallutajate vastu on
iga rahva põhiline õigus, vaatamata
kas ta on iseseisev või okupeeritud.
Seal juures nenditi ka, et vastupanu
õigus on kõigil — regulaarväeosadel,
partisanidel, .elanikkonnal, kui vastu­panu
eesmärgiks on, et taastada ise-seisvus.
•
„Mele Elu" nr. 1 (1714) 1983
Kuus vaimulikku viibis uueaasla-vastiJ
ja praost Andres Taul. Seisavad, vasaki
bert Roost ja usut. kand. Edgar Meinj
Sada aupeakonsuli
uue-aastä vastuvõtul
Traditsioonilisel uucn-aastn vastu»-
võtul aiipcakonsul Ilmar Heinsoo ko­dus
käis 1. jaanuaril mnbcs sada
kaasmaalast, peamiselt organisat.
sloonide esindajaid, pcrekonnatuttu-vaid
j.l. Esimesed tuHjud kirjutasid
oma nime külalisraamatusse kella
1 palku päeval ja külalisi liikus kogu
õhtupoolik. Korraga olid sattunud
head uut aastat soovima kuus vai-nndikku.
Nendest õp. Elmar Pähn
südamlikus sõnavõtus hindas aupea­konsuli
lööd eesti rahva ja siinse
eesti ühiskonna heaks ja palus Kõi­gevägevama
õnnistust tema pci*c-konnalc.
Prints Liechtenstein
tervitab eesti skaute
Püliadclcrviluste hulgas tuli kiri
ka meie kauaselt sõbralt Liechten­steini
pcaskaudiK, prints Emanuc-liil
tervitustega eesti skautidele.
Ta kardab, et (ema isikliI<uIt'oi saa
vist osa võtta mnaihiTa skaullusc 75
a. juubelijamboreest Kanadas 1983.
a, kõrgete kulude'tõttu. Küll iiga võ­tavad
osa umbes 20 Lieclileiisteini
skauti jamboreest. '
Ta lisab, et 1980 jn käesoleval aas­tal
on nendel olnud bead suvilaagrid,
lisades sellest ka huvitava loto.
; H.Mn.
Auij
uut
Teised lehed . ,.
(Algus lk. 2)
See tahenda'b, et kõik vastupanu
l.iidu okunatsioonile on kooskõlas'
ka Nürnbergi kohtuotsusega, millele
samuti N. Liit on alla kirjutanud,
Muidugi, samuti nagu me võisiml*
osutada vastupanu, ja tegime, saksa
okupatsioonivõimule. Vastandina niii-leks
Taanile ja Norrale polnud niei'l
valikvõimalust vabaduse ja dik-liMuuri
vahel. Pidini" lihtsalt nenti­ma,
et meid valitsesid kaks r i i k i , kes
omavahel olid meid müünud ja ost­nud,
kes, mõlemad tahtsid meid nee­lata..
,
Ülal mainitule lisandub veel Nürn­bergi
kohtiiotsuse lõik, kus nendi­takse,
et sõdurid riikidest kus puu­dus
legaalne, lahva poolt vabadel va­limistel
moodustatud valitsus (Ees­l
i ) , ei ole \'aslutavad neid okupeeriva
i'iigi pooli loime pandud kuritegude
eest. (Saksa või N. Liit; valik on
vaba). .
Niisiis vastutavad saavad nad olla
ainult oma vabadel valinu's(el moo­dustatud
valitsuse ees. Kui see leiab,
et kuriteod on toime pandud rahva
vastu, nii nanu see toimus esimese N.
Liidu okupatsiooni ajal ja nii nagu
see toimub praegu.
' • AGU KRIISA
HEAD
DR. MALl
Uus aadross: 1
Tel.: k.
i k.