Meie Elu = Our life, August 13, 1987

              \
BSDD:
Lydia AadrejÜ^^
surmast möödub
30 aastat
30 aastat )tagasi tuli igavikukut@@
Lydia Aadre-Üulile, kelle kaunis laul
oli kostnud a. 1932 kuni 1944 Tallin-iias,
Estonias, ^us ta töötas ühe meie
parima ooperilauljana. Pagulastee-kond
ka Viini ja Saksamaale. A. 1951
ta saabus ÜSA-sse. Ka paguluses ta
jeenis oma rahva liikmeid oma talen-
Side ja kristlik-rahvusliku hoiakuga.
Lydia Aadre-Uuli, sündinud Pat-mson;
suri 53-aastasena Baltimore
Ülikooli haiglas 2. septembril 1957.
Lahkunule peeti haarav leinajuma-lateenistus
õp.mag. Rudolf Kiviran-la
poolt New Yorgi Lexington Ave.
kirikus. Suur kirik, kus oli kostnud
ka lahkunu laul, oli täidetud leinali&'
Suvist juttu...
Lydia
ftemä lahkumise 30. aastapäeva pu­hul
peetakse samas kirikus pühapäe­va,
8. septembri jumalateenistusel,
mis algab, kell 2.
Meie usk Jumalasse
ja Jumala üsk meisse
Eesti maDdH fauna on mäJmeke- Kalastajad ruttasid nähtust rapoi^
sistunud pärast venelaste invasioo- leerin^ajahimajandile, mille direktor
miga tekkinud idapiiri avamist Arvo Maivel arvanud, et karu on
Teated jahipüpkondadest jutuste- pärit Nõva metsadest, kus neid vii­vad
huntide, metssigade, pötrad® masel ajal olevat palju. Võimalik, et
jt ulukite arvu mitmekordistumi- karu tuli üle Noarootsi Vormsi ja ujus
sest mandril Uue liigina on sisse sealt üle väina Kadakalaidu, mill^
rännanud kährikkoer. Nagu nüüd poolt kalastajad teda nägid tulevatki.
Hiiumaa leht jutustab, on ka saared Mõõdetud jälje suurus olnud I5x25
cm, mis näitab, tegemist oli suure
loomaga.
Jahimajand hoiatas hiiu jahimehi,
et nad karu mõne metssea pähe — ka
need on ujunud Hiiumaale—maha ei
lase. Põnevusega jälgitakse, kas karu
otsustab jääda Hiiumaale või jätkab
oma ..maadeavastamist" edasiuju-
33. AUÖÜOTL - THURSDÄY, AUGUST 13
OPTfICl/D
OPTICAL STÜDIO LM
R.SCHMn), saksa optik
Suur valik euroopa prilliraam©s
Zeiss, Rodenstock, Metzler.
eeninud contact lenside
,.Meie Elu" nr. äS (19SS) 1987
NÄDALA RISTSÕNAD
ILOORST. W. 1 tänavlää-
Dundas'e subway'd
.535-6252
et Ants
MaidoKuuskor, Peeter Mihklep ja
Urmas Mändla olid Tahvaninal ka-lastamais
— lanti loopimas. Oli püha­päevane
päev ja mehed jõudel. Oma misega Saaremaale,
suureks imestuseks märkasid nad ' . /
äkki. et midagi meres läheneb Ka- °®!nn ~
dakalaiu poolt. Kui läheneja randa flanud aga 200 aasta eest. Nagu Mr-jõudis,
siis Wgus. et tegemist on J " veel ^selgub, on Hiiumaal
suure pruunkaruga, kes kasukast vee f hunte, ilveseid ja hirvesid.
maha raputas ja siis suuna võttis "*8ia. mis tõenaoliselt on rännanud
metsatukkEi. sisse üle talvise jääkatte.
Meie, inimesed kõneleme nii mõ­nigi
kord us^st Jumalasse. Aga ena­mikule
meist tunduks üllatuslikuna
kui keegi kõneleks Jumala usust
melisse, inimestesse.
Üh^s romaanis on kirjeldatud ühe
arsti elusaatus. Too arst oli kogu oma
elu pühendanud inimeste aitamise­le.
Arsti elukutse ei olnud talle mitte
ainult hea sissetuleku hankimise va­hend,
vaid midagi, mis talle oli püha.
Ta ei keelanud oma abi ühelegi, kes
ta juurde tuli, küsimata sellest, kas
vastav isik oli võimeline tasuma ta
tööd või mitte.
Sellel arstil oli aga hingel prob­leem,
millele ta ei suutnud leida la­hendust.
Selleks probleemiks oli Ju­mala
Ja usu küsiinus. Hea arstina ja
sügava inimesena ta oli teadlik, et
usk^ Jumalassse on väga tähtis tegur
inimeste elus. Aga samas tal oli tun­ne
nagu ei oleks temal endal õigetp
elavat usku Jumalasse.
Ta tundis seda probleemi kõige
mskemalt ja valusamalt ühel päeval,
kui ta ise seisis surma tumeda värava
ees. T^ oli teinud oma parima raske ja
laialdase nakkushaiguse ajal aidates
teisi inimesi. Ta oli tööl päevad ja
ööd. kuni ühel päeval talle selgus, et
ta tööpäevale jä elutööle on tulemas
'lõpp. ••^ . . . v ' •••
Kohalik kirikuõpetaja, kes oli arsti
hea, isiklik sõber, istus ta surivoodi
juures. Elu kustumine oli veel vaid
tundide küsidus. Järsku ütles arst
oma sõbral^: ..Ma sooviksin nii väga,
et see oleks teisiti, aga ma ei suuda
siiski u8kuda|Iumala88e!'V
Haigetuppa oli tekkinud suur vai-
• kus; . \ •. /; •
Üks inimene, kes oli väga lähedal
suurele igavikule, tundis, et midagi
lasub raske koormana ta hingel, ni­melt
et ta ei suu(Ja uskuda Jumalas-
Sureva arstipilk oli suunatud kiri­kuõpetajale
nagu ootaks ta, eikeegi
süütaks pimeduse keskele põlema
vabastava tõe keleda valgus©r'
See ei olnud vanale, kogenud hin-gekarjaselegi
ke^rge. vastata sellisele
küsimusele. Aga Jumal, kes on väsi­matu
armastus, kes rohkem suudab
kui meie, inimesed* kinkis talle õiged
sõnad, õige vastuse.
Tolles vastuses kajastus kõik see,
mida ta oli pikkade aastakümnete
jooksul ammutanud Jumala Sõnast ja
millest ta teadis, et see on midagi, mis
on võimeline aitama inimesi, kui nad
seisavad meeleheite või surma kuris­tiku
ees.
Läbi suritoa vaikuse kostsid ta s5°
..Sõber, kas on see nüüd nii väga
tähtis? Kas ei ole küllalt sellest, et sa
tohid teada, et Jumal usjüib sinusse."
Suure, ängistava pimeduse keske-le
oli Jumala armastus süüdanud põ­lema
heleda, rahuliku ja kindla lee­giga
põleva vabastava, julgust ja jõu­du
andva tõe. \
Meil ei ta^rvitse seista meeleheite ja
surma kuristiku kaldal, et vajada
seda põhilist tõde: Jumal usub meis­se!
Jumal hoolib meist; Meie oleme
suurele, pühale Jumalale nii kallid, et
Ta Oma ainusündinud Poja on meie
pattude lunastuseks surma annud ja
surnuist üles äratanud.
Sul tarvitseb vaid kristliku usu rõõ­musõnumit
Jumala imelisest armastu­sest
sügavamalt tundma õppida, et
olla veendunud, et võrratult tähtsaim
meiegi elus on see, et Jumal meisse
usub, ipeid usaldab, meid armastab
— kuigi ükski meist ei vääri Tema
armastust.
Selline usk kingib meile vastuse
paljudele küsimustele, mida me kü­sime.
Siis ei otsi meie elu sügava­matele
probleemidele mitte enam
vastust ainüksi oma mõistuselt, vaid
meie sirutame oma hinge välja sell©
Jumala poole, kes on Valgus ja Tõde.
Sinu lisk Jumalasse on tähtis; Sel­les
ei ole mingit kahlust. Aga üks asi
on tähtsam — elus ja surmas —
selleks ei ole midagi vähimat kui ar
mastuse Jumala usk meisse.
KIVIRANNA
OTSIME NAISTERAHVAST
HAIGE JUURDE
East General haigla. Viis päeva
nädalas kell 11-4. Ainult seltsiks ja
väheseks abiks. Tasu kokkuleppel. PÕIKREAS: 1. Eesti Päevalehe jõgi IdaiAasias; 17. galliumi sümbol;
Helistada peale kell 5 tel. 444-4105. toimetaja; 5. ühe noprteorganisat- 20. elektrivoolu tugevuse ühik; 22.
— — — — . ——- siooni liige; 9. . . . raud; 10. tiri; 12. paremuse poole jõudmine; 24. üks
Jaani ja Malle poeg August... (üks riik; 25, seda öeldakse haigele; 26. Kris-eesti
kirjanikke); 13. kähku võtma; tus; 27. oli tuntud näitleja ja lavas-
14. arkoonisümbol; 15. sedamoodi;, taja Eestis; 28. läks pikemaks; 29.
18. seda. mida polnud enne; 19. ega teatud süütepomm; 30. sidesõna; 31.
siis; 21. ühed sugupooled; 23. õhku metsloom; 35. temal; 37. hispaania
kaduma; 25. veidi segases olekus; 28. härra; 38. naisenimi. (Koostanud R.)
võib olla suur või väike; 32. raha- (Lahendus järgmises lehes)
nõue; 33. peen karv; 34. midagi väga „,inn|qTeAMAnr i AHFMniTQ
kallist; 36. midagi uut tulema; 38. "IIDRISTSONADE LAHENDUS
topeltvokaal; 39. meheõde; 40. vana- PÕIKREAS: 1. parabellum; 9. re-kreeka
koidujumalanna,-41. elamis- fervuaar; 18. Amor; 19. saan; 21.
keskus; 42. oleva, funktsioneeriva; ^2. Gaia; 23. Roos; 24. tasa-
43 sünnitab kaaluta; 27. Arne; 28. panus; 31.
PÜSfREAS: 1 . . . . õhtupäike, ilus sees;33 roosa; 34. olin; 36. Evita; 40.
oled sa!"; 2. on kaunas; 3. sõbralik ^^«"^ ^^^^^ ^2. kutsuma; 44.Indo;
olek; 4. ühe sõiduki liigutamisva- ^«^"^ kae; 48. nad; 49. ost; 50.
hend; 6. sõjaväeüksuse alatine koos­seis;
7. omapead; 8. naisenimi; 10.
need. mis piinavad; 11. ajamõõt; 16.
KÜTTED ja
TORUTÖÖD
ROLAND KULUK
275-1280
m a
VARVIMI8T00D
SOODSA HINNAGA
Tel. 465-0837
Käesolevad põhiüsed õigused ja reeglid põto
et hooldus-kodu tuleb pidada esmalt l^^ielaI^^ kodu
ja selle tõttu peab opereeririma see nii, | iga elaniku fuüsilisedj
psühholoogiHsed, ühiskondlikud, kultuurilised ja vaimsed
vajadused on i^ddatavalt täidetud ja etigale"elan^ ,
antud võimalus oma võimete kohaselt kaasa aida
elanikkude füüsiliste, psühholoogiliste, ühiskondükkudej
kultuuriliste ja vaimsete vajaduste rahuldamiseks.
iga hooSdüs-kodu litsentsi
omanik peab kindlustama
järgnevaid elanikkude õiguste
respekteerimist ja edutamist;
1. Iga elanikul on õigus
Saada hoolitsetud viisakuse ja
lugupidamisega, tema
inimväärsust ja isiksust
respekteerides, Ilma vaimse Või
füüsiline kuritarvituseta.
2. Iga elanikul on õigus
Korralikuks varjualuseks,
toitlustamiseks, riietumiseks,
hoolitsuseks, mis vastab tema
vajadustele.
3. Iga ©ianskuloo õigus'
Olla Informeeritud, kes isik pn
määratud tema hoolitsejaks.
4.iga eDaniKuion
Oma privaatsusele ravi saamisel
ja enese eest hoolitsemise.
5. Iga elanikul on õigus
Oma ruumile ja sinna paigutada
isiklike esemeid, pilte ja tarbeid
kinni pidades vastavatest
hooldus-kodu reeglitest ja
respekteerides teiste elanikkude
õigusi.
6. iga elanikul on õigies
a) Oifa Informeeritud tema
tervise olukorrast, ravist või
kavatsetud ravist.
b) Nõusolekut anda ravimiseks
või keelduda ravist,
kaasaarvatud ravi-ainete
võtmine, kooskõlas seadustega
ja olla Informeeritud
tagajärgedest nõusoleku
andmise või keeldumise puhul.
c) Saada võimalust täielikult
osaleda otsuste tegemisel või
era-arsti konsulteerida seoses
tema hooHtsemisega,
kaasaarvatud otsused seoses
temahooidus-kodusse
paigutamisega, lahkumisega või
ümberpaigutamisega teise
hooldus-kodusse.
d) Temaarstliku.ajaloo
konfidentsiaalsuses hoidmiseks
kooskõlas seadustega.
7. Iga elanikul on õigus
Saada tuge ja abi tema
iseseisvuse taastamisel
vastavaltlema vajadustele.
8. Iga elanik
Kellele soovitatakse eri
tingimustega reziimi, peab
olema täielikult informeeritud
reziimi protseduurist. Elanik
peab olema ka irfförmeeritud
tagajärgedest, kui ta nõustub
alluda reziimile ja samuti kui ta
keeldub.
9. iga elanikul on õigus
Kõhelda või sõnumeid edasi
anda konfidentsiaalselt,
vastuvotta soovitud külalisi ja
privaatselt ja segamatult
kõnelda, kellega ta soovib.
10. iga elanikul
Keda ähvardab lähenev surm,
on õigus oma perekonna
liikmeid saada enda juurde 24
tundi päevas.
11. Iga elanSkulon õigus
Määrataisikut f keda on võimalik '
informeerida ümberkoHmise või
kiireloomulise haiglasse
saatm•^se vajaduse puhul ja
määratud, isiku otsekoheselt
informeerimine.
12. Iga elanikul on õigus
Väljendada oma seisukohti ja
soovitada muudatusi .
hooldus-kodu administreerimisel
enda v 1. teiste nimel elanikkude
komiteele, hooldus-kodu
personaallie, valitsuse
ametnikkudele või teistele
isikutele sees või väljaspool
hooldus-kodu, ilma et ta peaks
kartma vastuseisu, vahele
segamist, väljapressimist,
diskriminieerirriistvõi
kättemaksu.
13. Iga elanikul on õigus
Luua sõpru ja nautida oma
sõpruskonda ja osaleda
elanikkude kornitee tegevusest.
kindlustab privaatsust ja sel
juhul kui abielupaar elab samas
hooldus-kodus, koos elada
samas toas oma soovi järgi.
15. Iga elanikul on õigus
Arendada enda ühiskondlikke,
kultuurilisi, usulisi või. teisi huvisi
ja saada mõistlikkudes piirides
abi hooldus-kodu personaalilt
nende huvide arendamisel.
16. Iga elarjiikul on õigus
Olla informeeritud kirjalikult
muudatustest seadustes,
reeglites või seisukohtades, mis
mõjutavad hooldus-kod ude
administreerimist või kaebuste
esitamise protseduure.'
17. Iga elanikul on õigus
Oma rahalisi asju korraldada, '
kui ta on võimeline seda tegema
ja kui ta ei ole võimeline, saada
iga veerand-aasta tagant
aruanne rahalistest
toimingutest, mis hooldus-kodu
on tema nimel teinud ja saada
kinnitust, et tema rahalisi asju
on aetud ainult tema huvides.
18. Iga elanikul on õigus
Elada ohutus ja puhtas
ümbruskonnas.
19. Iga elanikul on õigus
Pääseda hooldus-kodu hoonete
piirides värske õhu kätte, kui
hooldus-kodu asukoht seda
Ontario
David Peterson • Premier -
Kohata.oma abikaasat
privaatselt ühes ruumis, mis
7,
Murray J. Elston • Minister of Health
vau; 51. ski; 53. abu; 54. kurved; 57.
villi; 60. aruta; 62. Hermes; 64.
saared; 66. duo; 67. aas; 69. ube; 70.
basaar; 72. taamal; 74. iselaadne;
77.valija; 79. raag; 81. osav; 83. sel­line;
84. kurb; 85. Alar; 87. savis; 88.
pea; 90. Liido; 91. aur; 92. atika; 93.
osas; 94. liiale; 97. Paulus; 100. eine;
101. nad; 102. tilk; 103. alas-; 106.
lõas; 108. esik; 110. ten; 111. von;
112. Olavi; 113. alati; 115. ubin; 11,6.
ürp; 11^.idamaised; 122. sulamatud;
124. maa; 127. laam; 129. elaan; 130.
ist; 132. asemel; 133. tanu; 134 ablas;
135. tase; 136. astel; 138. Emma; 139.
torus; 140. laat; 141. hani; 142. kate­lok;
144. aed; 145. oksa; 146. sari;
147. võsa; 148. Edam; 150. dual; 153.
kaimani; 156. kolima; 157. jaam; 159.
suurega; 163. esltis; 1Ö4. sulama;
165. vastik; 167. siiras; 168. Suh; 169.
kerima. 170. Kõva; 171. alp; 173. iat;
174. emis; 176. vana; 177. kare; 179.
Iru; 180.omnis 181 teder; 183. aias;
185. Kaledoonia; 188. praak; 189.
Taul; 191. tasuma; 193.agro-; 194.
haug; 196. uinu; 197. orased; 198.
jako; 199. teri; 200. deodorante; 201.
parasiidid.
PÜSTREAS: 1, parun; 2. Arnos; 3.
roo; 4. arssin; 5. esteedid; 6. laas; 7.
Las; 8. unarusi; 10. Ellamaa; 11. sau;
12. Esto; 13. realiste; 14. Ugandi; 15.
aar; 16. aine; 17. raevu; 20. laos; 25.
kott; 26. asuv; 28. pikk; 29. avaus; 30.
naeratavad; 32. elav; 35. inka; 37.
Isamaaliit; 38. Tiber; 39. anus; 4 l
koloss; 43. aurune; 47. kera; 52. lesi;
55. vaagis; 56. demo-; 58. lui; 59.
maalid; 61.' ube; 62. halb; 63. rajate;
85. das; 67. Aili; 68. said; 70. bar; 71.
Orson; 73. lapik; 75. eel; 76. Dno; 77.
vurle; 78. praen; 80. aasa; 82. vea; 84.
kuu; 86. akne. 89. alaline; 91. aastase;
94. linde; 95. il; 96. elas; 97. Paala; 98.
usuteadus; 99. sibul;
102. Toi; 104. ave; 105. sidistama;
106. lastele; 107. õlu; 109. kid; 112.
oaasi; 114. imema; 116. ülal; 117. ra­ba;
118.)palatiinid; 120. altari; 121.
maani; 123. ammed; 124. markeeri­ma;
125. anus; 126. ausa; 128. MAT;
131. ste; 133. too; 136. aasima; 137.
lodjavedaja; 141. Hans; 142. kõlama;
143. kaasa; 146. said; 147. voli; 149.
mat.; 151. aus; 152. luik; 153. keset;
154. asyme; 155. Mt; 156. kuraator;
158. Mia 160.RI; 161. Gaana; 162.
Astik; 164. seni; 165. võre; 166. klii;
169. kaalud. *
170. kalad; 172. prahti; 175. setud;
177. kamee; 178. torka; 180. orgid;
182. raie; 184. sara; 185. kust; 186.
ogar; 187. noos; 188. puri; 190. Uno;
192. San; 195. aed.
t
Kilde P E N . . .
{Algus lk. 5)
Kas tuleneb see kõik nende suhte­liselt
väikesest arvust? Šveitsi-itaal-lased
moodustavad ainult 4% Šveit­si
elanikkonnast, sakslased 75, prants­lased
20. (Vana indoeuroopa murret
— romanshi — kõneleb 1% rahvastj
On üllatav, et tänaval, pangas või
restoranis, vaatamata inglise keele
oskusele, ei ole keegi eriti valmis
seda keelt kasutama. Täpselt nagu 15
aastat tagasi Pariisis ja 10 aastat
tagasi Quebec'is. Ometi elab linn'
suures osas turismist. ..Loodan, et
järgmiseks külaskäiguks olete ära
õppinud itaalia keele." Kas sama öel­dakse
ka Sveitsi-sakslasele. kui too
Luganos itaalia keele asemel räägib
saksa keelt?
Mõeldes aga sellele, et iga šveits­lane
kasutab igapäevases elus kaht-kolme
keelt, hiiks ei võiks ta siis
tõesti oodata oma külalistelt sama.