Meie Elu = Our life, February 10, 1983

              395
Ottawa. oa str, Qpdep •
T FAGUUUSE
Second Class Mail Registration No.
Nr.6 (1^9) 1983 NEUÄPÄEVAL, 10. VEEBRUARIL — THIfJRSDAY, FEBRUARY 10 XXXIV aastakäUc
»——g——il • III m
II'
f m
m
1
I
J ?
i'
Iseseisvate veoautode omanike
ühii^ USA-s,, kes on sõjajalal vafit-susega
bensiinihinna tõstmise pärast
Ja sunnib teisi veoärisid ühinema
nende nõudega, loodavad saada min­gi
kokkuleppe sel nädala valitsusega.
Streikijad liõuavad ^laksu vähenda­mist,
mis tõstis bensiini hinda 5 cen-
H gallonilt. Nad on ööseti tulista­nud
teedel liikuvaid veoautosid. Üks
juhtidest on saanud surma ja mit­med
haavata.
Aarne
USAs on 100 000 veoautode oma­nikku,
kes transporteerivad Ilgemale
90% toitametest ja võivad kestva
streigiga tekitada suurt segadust tu­rul
ja ajada toitainete hinnad kõr­geks.-
Ka Kanadas annab ©se end
varsti tunda.
Ärahüppajd:
J A El TAHTNUD OLLA UKS
RÕHUJATEST"
Aarne Vahtra üritas Rootsis
oma perekonna yäljapääsy
Saarlaste Ühingu Küünlapäevapeol esines Kai Käänd'i balletitrupp. Esim. rida, vasakult: Ava Kiilas­pea,
Monique Arseneauit, Mlchele Ärseneault ja Silvia Birk-Terts. Taga: Merike Toomes ja Kai Kää-'
Foto— Ö. Haamer
Iisraeli üksustele
üibanonis
Mägestikus Beirutist löuna-ida pool
on tihenenud võitlused kristlikel nii-litsameestel
Iisraeli väeosadega. Sur­ma
on saanud 26 ja üle saja haavata
palestiinlase, juuti ja prantslast. Mii-ptjameeste
eesmärgiks on ajada väi-
'^vLlibanonist kõik, võõrad väebšädr
f£ien võõraste vastu suureneb vasta­valt
sellele, kuidas Liibanoni valitsus
suudab oma väeosi ja miilitäat orga­niseerida,
varustada ja õpetada.
selgust Balti riikide annektsiooni
mittetunnustaniise alustes
NEW YORK (M.E.) -»> Eesti Rahvuskoämitee Ühendriikides soovib • selgust USA valitsuselt Balti
dikide annektsiooni mittetunnustamise alustes ja Ühendatud Balti-Ameerikä Komiteel on käigus akt­sioon
vähemalt viie tuhande kirja saatmiseks preiident Reagan'ile.
lEttei^anöku Washingtoni poole duks meile tähelepanematuU ja et ka kaaluda ettevaatliku põhjalikkusega,
pöördumiseks tegi ERiKÜ esindusko- USA kohtuvõimud ei külastaks oku- Hääletamisel oli ta ainukesena ette-
.JO
gu koosol€']j:ul Y. Anson. -
Ta ütles, et palju aastaid oleme
peeritud Balti riike, mispärast meil paneku vastu, kõik teised pooM.
tuleb omapoolselt esitada presiden-kuulnud
sellest, et ÜSA ei tunnusta dile meie arusaam annekteerimise KIRJAD PKESIDENBILE
jätkuvalt Eesti j.t. Balti riikide an­nekteerimist
N. Liidult aga samaaeg-mitte-
tunnustamise printsiibist On
vaja selgust neist alustest. Y. Ansoni
selt USA peakonsulid, konsulid, koh- ettepanek leidis rohket pooldavat sõ-tuministeeriumi
ametnikud j.t. kHilas- nawttu ja soovi, et küsimust kpn-lavad
neid okupeeritud maid, teevad suliteeritakse E.V. diplomaatilise
s,eal ametivisiite jne., kusjuures tule- esindusega,
vikus võib. USA selles valitsuse sei-'
M! Kari tegi aga teatavaks Ühend.
Balti-Ameerika Komitee suurema
käiku läinud aktsiooni, et eestlased,'
lätlased jä leedulased ning nende
sõbrad esitaks veebruarikuu jooksul
president Reaganile märgukirja kok­ku
vähemalt .Stuhandeft isikult. Sel-
A.K. korraldusel
sukohas tuUä'isegi pehmenemisi. Oli M. Kari kaitses valitsuse senist _
tarvilik, et sellised nähted ei kor- Joont ja arvas, et ettepanekut tuleks 1^^^ nõutakse, et -kohtuminister kee-
; ' laks ara oma ametnike ja nende
^" • . , - • . •• , . ~ gruppide saatmise okupeeritud Bal­ti
riikidesse seal osalemiseks Nõu­kogude
kohtunike, prokuröride, ja
teistega; et siin võetaks arvesse tut-
. vumiseks üksnes originaaldokumen­te
ja mitte N. Liidu võimudelt val­mistatud
fotokoopiaid; ..tunnistajail
N.. Liidust lastakse vabalt esinema
USA kohtu ees ning edaspidiselt lõ­petatakse
tunnistajate filmimine so-veti
võimude kontrolli ja juhiste all
kasutamiseks USA kohtuiis.ja et
president teeks ettekirjutuse kohtu­ja
yälisministrile, et juriidilistes me­netlustes
ühendiuses Eesti, Läti ja
Leedu juhtumitega seoses N. Luduga •
peetaks täpselt kinni järgmistest
jõusolevatest lepinigutest: a) Konsu-laarleping.
Lätiga — 1926, Konsulaar-l^
mg Eestiga — 1925 ja Juriidilise
Protseduuari leping N. Liiduga —
1935.
emusteta m\
Hiinasse
Pekingist teatatakse, et USA välis­ministri
George Shultzi külaskäik
Hiteasse ei andnud soovitud tulemu­si.
Arusaamised taivani suhtes on
erinevad Hünas ja USA-s. See on pea­mine
komistuskivi nende kahe maa
vahel. Eriti ei meeldi Hün^le USA
relvade müük Taivanile. Hihia. valis-minister
arvas siiski, et põhjalik mõ­tetevahetus
kahe maa välisministri
vahel võib olla kasuks järgmistele
mõtetevahetusele, kui selleks võima­lus
tuleb.
OULU "(„Meie Elu" kaastööliselt)
— Ärahüppaja Aarne Vahtra esitas
25. jaanuaril Stokholmis soovi, et
tema perekonnal lastakse Eestist lah­kuda,
toetudes Helsingi konverentsi
inimõigusi käsitlevale lõppdokumen­dile.
Selle teate tõl„Helslngln Sano-mat"
pikemat Idrjutises oma Stok-holml
kaastööliselt Vesa Santavuo-rilt.
Aarne Vahtra viibis möödumid aas-,
<a septembris reisil Paritiih pa ei pöö
ta septembris reisil Pariisis ja-ei
pöördunud enam tagasi. Ta ei saa-rud.
asüüli Prantsusmaal ja sõitis
Rootsi.
42-aastane Aarne Vahtra on kõige
kõrgem Eestist ära hüpanud ameti*
• isik. Ta tegutses Tallinnas kultuuri­ministeeriumi
teatriosakonna juhata­jana.
Pärast ta ärahüppamist, püü­dis
ta kontakti saada oma naisega te­lefoni,
telegrammide ja kirjateel Pa­riisist.
Telefonikõnedele ei vastatud,
pagu ka ei teistelegi teadetele.
' Alles Stokholmis sai ta kontakti
naisega, kes ütles, et ainult üks" tele­gramm
oli kohale jõudnud. Telefoni-
' kõne kestel naine avaldas soovi asu­da
oma abikaasa juurde, sam;Uti lap­sed,
14-aastane Lauri ja 9-aastäne Six-ja-
Liisa tahavad isa juurde^ Aarne
Vahtra apelleerib nüüd ametivõimu­de
peole,' et perekonnal lujjatakse
lahkuda. ,' .
USKUS IDEAALE
Aarne Vahtra seletas, et kuulus va­sakpoolselt
mõtlevasse ja reforme in-
TJ.R.R. KUNGLA ESITAB
RAHVATANTSU- JA LAULÜLAVASTUSE
18. veebruaril 1983. a.
. Tartu Collegeis kell 7.30 õkyl: ,
.00 Baar ^ Suupisted-^ Trik-trak kaardid
BoItimore'i Eesti Maja Kuldlõvis''
Laupäeval, 5. märtsil Icell 19.00 Minkler Auditooriumis
SenecaColIege'is (Finch Ave. & Don Valley Parkway)
KAASTEGEVAD: Positiivsed Mehed ja Rahvapillide Orkester
Pääsmed: 5;7.00, õpilased/pensionärid $5.00. Saadaval Eesti
Majas Abistamiskomitees, Mt. Pleasant Foko äris ja rahva­tantsijate
käest.
nukalt kaitsvasse generatsioanisse,
kes 1960ndatel aastatel uskus sotsia-lismi
ideaale ning nende elluviimisse
Eestis. „Mõtlesime, et viga polnud
süsteemis, vaid inimestes." Kui siis
^ema sugupõlv pääses võimu juurde,
•aid paljudest oma eelkäijate kombel
rahva rõhujad.
Vahtra vaimne murrang toimus
detsembris 1980, millal ta hakkas
kahtlema: .yMulie selgus, et ma OIIB
eksinud. • Sotsialistlikkude riiWti^
ühiskondlik süsteem rõhub inimesi.
Mina ei tahtnud olla üks rõhujatest."
See, et ta oma pere maha jättis ja
üksinda ära hüppas, paistai|) süda­metunnistust
probleeme tekitavat:
„Mind saab ju selle pärast laaberdiks
nimetada. Aga oleksin oma perele ko­dumai
jäädes veel suuremaid prob­leeme
põhjustanud." Vahtra tahab
sellega öelda, et ta poleks suutnud
oma ametit jätkama endisel vUsil ja
,,enda vastu tegutseda". Avalik strei­kimine
oleks aga toonud kaasa prob-kme
nii temale endale kui ka pere­konnale.
Ta räägib olukorrast Ee.stis väga
süngetes toonides.
VAIMNE TERROR
Puudus on toidust, kõige halvem
on vaimne terror. Massimeediumid
moonu[avad valis- ja sisepoliitilist
lõelisužt. M,',ir-?dLisliku raskuse tõt­tu
peab igt .iks oma elatise muret­sema
ebaausalt ja nii terve maa on
moraalselt kokku langemas. Alkoho­lism
piinab.
Ta peab praegust olukorda Eestis
oma dramaatilisuses võrreldavaks
sündmustega 'Kamputseas ja Liiba­nonis,
survel on vaid |teine riagu.
•
Nii siis kirjutas Soome kõige laie­ma
levikuga ajaleht ,jHeIsingin Sa-rioniat".
Artiklis^ ivõib jälle teha jä­relduse,
et Soome ei ole mitte sugu»
gi nii palju „soometunud", kui lää­nes
meeleldi arvatakse. Siin kirjuta­takse
võrdlemisi palju ja teravas
tooniski N. Liidus toimuvatest sünd­mustest,
küll negatiivsetest, küll 'ka
positiivsetest.
IM.
Laup., 12. veebr. 1983 Kell 8.00 ohtu
Muusika — ROBERT VESSMAN Torontost • Esinevad —
.ÜRMA$ KÄRNER New Yorgist, KUMA Balthnorelst
Sissepääs 58.00 — Kõik teretulnud
Korraldav toimkond KUMA
i
See aktsioon leidis üldise heaks­kiidu,
kirjavormid on saadaval iieilt,
ERjKü kantseleist ja liikmeilt, soovi­ti,
et 'kirjad presidendile oleks kirju­tatud
käsitsi, mitte masintriikis ega
paljundatud Idhtedel.
TORONTO iESTI SEGAKOORI
Pühapäeval, 20. veebruaril kell 3 p.I.
Royal Conservatory of Music, 273 Bloor St. Wo
TEBK
Juhatab CHARLES KIPPER. Kaastegevad: Viljar Puu,
Marika Wilbiks, sopran; Esther Wilbiks, flööt; Helen Auväärt,
klaver. SOLIST rICRISTINA VASKA USA'st, tshello — Liina Teose,
klaver. Seeriapääsmed maksvad Üksikpääsmed kohapeal.
12. märtsil kell 7 õhtul Eesti Majas
muusikaline eeskava S. Preemi seades üldtuntud
Franz Leharl operetiviisidest „Lõbus lesk", „Mustlasparun"
jt. Kaastegevad: Sopran Silvia Preem, sopran Nelly Igav,
tenor Georg Soans, kooriansambel ja koor Uno Koogi
juhatusel
BAAR TI^ TANTS iV LOTERII
lete eelmüük kooriliikmeilt ja tel.: Eevi Novek 444-9224 .
Klaus Barbie anti
välja prantslastele
Saksa politseiülem Lyonis II maa­ilmasõja
ajal, Klaus Barbie varjas
end Boliivias kogu pärastsõja aja.
Olles politseiülem Lyonis ta võitleb
oma üksustega prantsuse vastupanu­liikumise
vastu ja laskis surmata ko­haliku
vastupanuliikumise juhi Jeaim
MoullnL Kokku surmati tema otsu­sel
üle 4900 prantslase ja suurel hul­gal
juute. Kokku ligemale 15 000 ini­mest.
Prantsuse kohtu poolt ta mõb-teti
surma tagaselja pärast sõjä l&pv
pu.
Erhard Mrlnghausi .seletuse
haselt, kes teenis sõja sljal ja sõjak
järgnevatel aastatel USA vastuluures,
oli Klaus Barbie USA vastuluura tee­nistuses
sõjale järgnevatel aastatel.
Temale makseti $1700 kuus Ja ta vs^
rustati valede isikuttõendavate do­kumentidega
enns põgenemist t&w
na-