Meie Elu = Our life, October 9, 1980

              test
Elu" nr. 41 1900
Bl
Püblished by Estonian Publishing Co; Toronto Ltd., Esto­nian
Hoüse, 958 Broadview Ave.l Toronto, Ont. Canada.
TeI.466-0951
•I
metaja New
ford, N.J..
Toimetaiad: H. Rebane ja S. |Veidenbaiim. To
Yorgis B.iParming, 473 Luhmann Dr., New
'USAvTeL (20r^
; „MErE ELiy' väljaandj[aksQn Eesti Kirjastus Kanadas.
Asut. Av Weileri algatusjel 1950.
. .,Meie Elu" toimetus jä falitus Eesti Majas, 958 Broadview
Ave., Toronto, Oht. M4K2R6 Canada--Tel. 4^^^^
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal tööp., kl. 9 h.
-5 p.l;, esmasp; 'ja neljap. kl.i 9 h.-8 õ. Läup> kl. 9 h.-l p.l.
Tellimishinriad: Kanadas— 1 a. |27.00, 6 k. $14.50, 3 k.
$9.00. USA-sse — 1 a. $29.00 6 k.f 15.50,3 k. 9.50. Üleniere-mäadesse:
"1 a; P3.00,-6 k. $17.00, 3 k. $ 10.00. Kiripbstijisa
^Kanadasivla. $14.50, 6 k. 17.25.
ÜSA-sse: l a . $16.50; 6 k. $8:25 Lennupostilisa ülemere-paadesse:
1 a. $32.75, 6 k.
Üksiknumber —50^.
kuututusbinnad: 1 toll ühel' veerul: esiküij(
tis $3.75, kuulutuste küljel | i 5 0 . '
Esmiaijäeyal algas Kanada parlameiildls vaielus peaministri et
tepanekü kohta repatrieeride Kanada põhiseadusi^
ajakohastada seda vastavalt peaministri sbovidele. Need pararidu-sed
ja täiendused, mida peaminister söOvib. tähendavad praeguse,
Inglisepärase valitsemissüsteemi asendamist US
dusliku korraga, kus kargem võim on föderatiivse parlamendi ja :
käes.' . ^[-y:
te tõttu Kanada ei saa olla hästi ju-,
hiiud ning valitsetud ühest kesku­sest.
Provintside valitsused bn sel­leks
palju kompetentsemad; Teiseks
nad leiavad, et praegune peaminister
tüürib sotsialistliku valitsemise süs­teemi
poole, .mis eeldab tugevat
tsentraalset valitsust. Provintsid on
selle vasjii.
to
tllittlilülllliillllllllllliilllHIItlllllillllllliitliliHIIIÜ
Kui Kanadas on oma põhiseaduse
koostamisest juttu olnud üle poole­saja
aasta ja raä^lmistest põle kau­gemale
jõutud, siis peab konföderat­siooni
asutajate otsuseis midagi
valesti olema. ISest see, mille .üle
praegu vaieldakse, pole oleviku sün­nitus,
vaid mineviku pärand.
Ori selge, et raskuseks ei ole ole­masoleva
põhiseaduse tühistamine,
vaid uue põhiseaduse koostamine^
Inglismaal, eman^aana pole midagi
selle vastu, k^ujl Kanada saab iseseis­va
põhiseaduse ja iseseisvaks maaks,
mida ta i^agunii on. Dominiom hi-metus
tähendab; et Kanada on senise
nime kohaselt Briti maailmariigi au­tonoomne
osa. Uue põhiseadusega
peaks Kanada muutuma iseseisvaks
maaks ka põhiseaduslikult.
Kuid raskus ei peitu Kanada põhi­seaduse
katkestamises; Briti maail-mriariigiga,
vaid senise põhiseadusliku
akti asendamises uufe põhiseadusega.
See on föderatiivi|le Kanada, mis ei
leia ühiskeelt, seit paljude aastate
jooksulbn tekkinjd poliitilised pro-vintsipätrioödid,
1
oma võimupiiride
es kõik võitlevad
ja majanduslike
ning^ultuuriliste huvide eest. Omalt-soolt
keskvalitsus piiüdleb võimu-cülluse
poole, ilma milleta üks suur
inaa ei õle võimeline koos. seisma.
Provintside poliitiliste Juhtide pide­vad
konverentsid iantud küsimuses
ei ole keskvälitsust' neile lähemale,
viinud. ^ ,
Sest ongi nii, et provintsid ükstei­sest
erinevalt omavad traditsiooni
kohaselt teatud maapõue varasid,
mis rikastavad provintside laekaid.
Mõned neist varadest, nagu õli i^lber-tas,
on teistele provintsidele sama
nagu Albertale endale.
Alberta ei keela bma õli ja gaasi
teistele, küsimuses on ainult hind ja
keskvalitsuse kümnus sellest.
Quebecist kummitavad separatist-likud-
kuituurilis^ji-pQliitilised küsi­mused,
kuigi nende nõudmiste tuge­vus
on ajutiselt Vaibunud' kevadise
referendumi tulemusel.
Sellele lisanduvad eriseisükohad
Üleriigiliste erakondade hoiakuis ja
peaminister Trudeau on võimku üh­tegi
kokkulepet saavutama. Seistes
selle olukorra ees, tahab keskvalitsus
põhiseaduse repatrieerimise teosta­da
oma otsusega ja uue põhiseaduse
kehtestada, kas parlamendi abil või
.ilma,,•••
Põhiseaduse muutmiseks valitsuse
otsusel ja rahvaesinduse enamuse
kinnitusel on aga küsimuse forssee-rimine,
sest tegenjist ei ole rohkema
ega vähemaga küi, et see loob ris­kantse
pretsedendi riigikorra muut­miseks.
Liberaalide valitsuse projekt
ei avalda erilist riisikot Kanadale,'
kuigi esinevad erinevused provintsi­de
jä erakondadega. Kuid Kanada
tuleviku valitsused võivad ka teisiti
inspireeritud ning juhitud olla ja siis
võivad tekkida riisikod uute poliitiv
liste püüdluste ja tungide tõttu. Need
tungid ra^dikaalselt vasakult ja ekst^
reeiiiselt paremalt võivad näiteks;
ähvardada uue autoritaarse korraga
eksisteeriva demokraatia asemel.
Trudeau poolt pilaanitud pretsedendi
loomine avab kõik erinevad teed.
Igas demokraatlikus riigis on rah­vas
selieks majesteediks, kes otsus­tab,
ihillise riigikorra Juures ta ta-h^
b elada. Seega peab valitsus a Ä
ida rahvale referendumi korras või­maluse
otsustamiseks. Valitsuse ko­hustuseks
on seega põhiseaduse pro­jekt
välja töötada ja see rahvaesin­duse
otsusega esitada üldiseks! rah­vahääletuseks.
Vahepeal toii|nuk§
inglise parlamendi otsus Briti Põhja-
Ameerika akti anulleerimiseks Ju­huks
Ja päevaks, mil Kanada rahvas
uufe põhiseaduse va^tu võtab ja jõus-
Ainult sellega säästab Kanada
rahvas oma si|veräänsu$e, millega ta
valib omia tuleviku rahvaesinduse ja
valitsuse. Sest kui praegune valitsus
kehtestab ka kõige demokraatlikuma
põhiseaduse, siis ometi üldise refe-rendumita
jääb see ainult autoriiaar-seks
aktiks. Viimast pole tarvis valit­susel
ega ka tänapäeva Kanadal.j
OLITAGAVARAD
iTaagI—Iraani sõda toimub peamiselt Iraani territooriumil ja
Pärsia lahe õli voolab vabalt läbi Hpmuzi liierekitsuse, ning otsest
õUpuudust ei ole. Kuid suur õlipuudiis M peaks suleta-ma
see merekitsus, millest läbib 40% mittekommunistlikkes riiki­des
tarvitavast õlist. Ollakse vaimustatud, et Iraak omal-ünnakuga
karistab Khomeinit, kuid Iraagi võitu ei soovita, sest siis tekib
Lähis-Itta uusähvardav võimukord. Iraagil on sõpmsvahekord N.
•Liiduga, Idist'.saab'oma'relvastuse.\,:^ ^
Praegusel mbm^ndil on kõikidel.
õli importivatel mitte kommunistli­kel
riikidel suured õlitagavarad
sellepärast ei ole otsest õli puudusi.
Kuid maade õli impordist - ca 16,2
miljoni vaati õli päevas tuleb läbi-;
Hormuzi. USA iimpordib ca 9,5 mil­joni
vaati õli päevas läbi Hormuzi.
Kui Hormuz peaks suletama, siis'0rt
sellel vaba niaaiima majanduseleihä- -
vilavad Itagajärjed, õnneks qlilaevad
liiguvad veel nädala älgui takistama­ta
Pärsia lahes. Üksikuid laevu pee­takse
küll kinni, et kindlaks teha kas
nad ei lähe Iraagi sadamatesse.:
LUGEJA KIRJUTAB
.HTM« . i n i i i ! i . i L M i r w n i r m r B n -
„Meie Elu" avdldah meelsasti
oma lugejate mõUeavaldusi---ica
neid mis eiühtu ajalehe seisukoh-
Suurtel tööstušmaadel, nagu Lää-ne-
Saksamaal, Jaapanil qn vähemalt
i 00-j a ks, päeva ks : õli tagavarad. USA
energiaministri abi John Sawhill
rnärkis, et olemas olevatest tagava­radest
jätkub ligemale kuueks
kuuks, kui Lähis-Ida õli peaks ära
lõigatama. Kuid õlieksperdid .märgi­vad,
et Iraagi—Iraani sõja mõju on
tunda juba nüüd, ja kui peaks Pär§
sia lähe õliteed suletama, siis võib;
tekkida otse paaniline olukord õlitu-rül.
Iraagi—Iraani sõja tõttu puudub
ca 3 miljoni vaati õli. päevas maail- ;
ma õliturul. Selle tulemuseks on ju-
' ha praegu vabal turuiolihinna tous
^ca 10%. Juhul kui Iraagi—Iraani sõ­da
jätkub, siis tekib paratamata olu­kord,
kus praegu maailma meredel
asuvatest õlilaevadest püütakse iga
hinna^ eest õli kokku osta; Paljud
tadega. Palume kirjutada kokku-^^^^^^^^^^ õliläevad peatatakse ja
võüikult ja lisada orna uimi pannakse ootama õlihinna tõusu.
aadress. Toimetus jätab endale õi­guse
lugejate kirju reidigeerida ja
lühendada iiing riiittesohivuse ^
korral jätta avaldamata.
N. Vene propagandaveskid on,
praegu nii eesti, kui ka muudes keel­tes
innukalt ametis, et pühitseda vä^
Sõja tõttu on hävitatud suuri Iraani
Õliseadmeid Abadanis,: Khargi saarel
ja mujal. Iraagi õliallikaid on pom­mitatud
õli kompleksid Basaras ja
selle ümbruses on hävitatud. USA ei
pääse õlipuudusest, vaatamata selle­le,
et USA ei impordi õli Iraanistija
ta sai Irääkist ainult 50,000 vaati päe­vas,
sest vastava kokkuleppe 'järele
. USA on kohustatud Jagama järeljää-riud
õliallikate õli nende riikidega,
nagu Lääne-Säksamaa ja Jaapaniga,
kes said-oma õli Iraanist ja Iraagist.
l,s-maailmas_ vene vürsti 7aroslaw| j,sA-l on kokkulepe oma õlitagava-poolt
Tartu linna (JurJew•).asutam^,.^aest varu
se juubelit, muidugi tagamõttega, et; g, ^^Ü^^^J,^ et ÜSA tagavarad pole
siiski nii suured, et neid jätkuks ,6
OtHlllllllltlltlllll9ISIIiilllliilllliSililltllilllillllllilillH
petta Ida-Euroopa ajaloost vähetead­likku
Läänemaailma ja jätta muljet,
et töökoht oli juba a. 1030slaavi mõ­ju
all. Sellejuures vaigitakse maha
.Ptolomaiose kaai"t ä. 150 p.Kr.s., mis
märkis Tartuntase nime all praegiist
Emajõge, mis eeldab ka vastava lin­nuse
olemasolu. Qkup. E,pstis 1968. a.
kuulfs, väid ainult kdmeks kuuks.
SÕJALINE.KONFLIKT VÕIB ^
KESTA KAUA :
^Vaatamata sellele, et Iraak on kor­duvalt
deklareerinud, et la on oma
trükitud teos Ajalooline Emajõgi'! sõjalised eesmärgid Iraanis saavuta-teatas,
et Tartu linnus õli' rajatud Ju-
^ ba 5-d!al; sajandil p.Kr., mis tõenda­tud
seal.' leitud arh;eol6o^ilise mater­jali
alusel, (lk. 26). Jarösiav;ei raja­nud
sinna mingit linna, vaid vallutas
Eesti •maalinna, mis taäsvällutati a.
1061 saarlaste (So)soli),poolt.. Mas­silised;
Arabia ja Lääne-Eurobpa
nud ja pakub vaherahu ja rahu tea­tas
Khomeini Iraanist, et Iraan, ei
alga enne läbirääkimisi, kui Iraak
tõmbab tagasi'omad väed Iraani ter­ritooriumilt.
Seda Iraak vähemalt
praeguses võidukas olukorras ei tee,
sest osa okupeeritud territooriumist
on endine Iraagi maa,' mille shahh
JBNA Aet (British North-Americari
Äct.) ei ole Kanada põhiseadus vaid
juhend selle maa valitsemiseks, n^-
gü Magna Carta Inglismaal.; Mõle­mad
on seni töötanud laitmatult ning
täitnud oma ülesanded. Nad on sel-le'ks
sobivad ka tulevikus, kui ei tõu­se
mõni usurpaator, kes rahva nirinel
võimu oma kätte püüab haarata ja
seda oma soovide kohaselt kasutada.
Kanada seisab praegu sellise olukot"^
ra ees.' y.--
.KOHTUSSE-BNA
Act on selle poolest äinulaäd-
{ine ning kaugele ettenägev, et tema
koostajad ei soavinud ega pidanud
õigeks- et Kanada tohutut maaala
hakatakse kunagi juhtima ning valit*
šema ühest keskusest, kust võim
võiks koonduda ühe isiku, valitsuse
juhi käte. BNA Act märgib, et Kana­da
koosneb mitmest erinevast osast,
kus rahvas, loodus, looduslikud va­rad
ja elamistingimused on erine­vad.
Vastavalt sdlele Kanada koos­neb
provintsidest, kelle valitsustel
peab olema küllaldane võim provint­si
otstarbekohaseks valitsemiseks.
Kui kunagi tahetakse Kanada valit­semise
korda muuta, siis peab ole­ma
selleks kÖigi provintside üks-meelne
otsus. Praegune föderaalva­litsus,
peaministri juhtimisel püüab
seda süsteemi muuta 'lihtsa; parla­mendi
otsusega või; rahvahääletuse
korras. BNA Aeti kohaselt see otsus-bn
illegaalne jä Quebeci provintsi li­beraalide
juht Ryan ähvardab Kana­da
valitsuse kohtusse kaevata, (kui ta ;
soendab seda teha. .
Rahvahääletu's Kanadas tähendaks
seda, et kahe sputema provintsi,.On­tario
ja Quebeci häältega on võima­lik
kehtestada 'põhiseadus, mis kau­geltki
ei ole vastuvõetav British Co-
. lumbiale ega , New Foundlandile.
BNA Aeti kohaselt iga 'provintsi da-nikkonnale
peab olema õigus oma
provintsi vaHtsuse kaudu otsustada,
millised muudatused, kui vajalikud,
tuleks Kanada valitsemise >korras,
teostada. J ' "' !
ONTARIO POOLDAB
• Föderaalvalitsuse ettepanekut. Ka­nada
valitsemise korra; niuutmiseks
teatud määral pooldab;Ontario pro­vintsi
-^valitsus. Ta on keskne pro­vints
ja jföderaalse võimu tsenter,
Ottawa asub Ontarios. Võim ja jõu--
/kus käivad käsikäes ja sellest loodab
; Ontario osa saada omale. Teised pro­vintsid
on valitsuse ettepaneku vas­tu.
Nad on veendunud selles, et eri­nevate
olukordade ja suurte kaugus-head
Moskva sõbrad. Iraagil on kiili
1972. ä. sõprusleping Moskvaga ja tal
i pole diplomaatilisivahekordi USA­ga.
Kuid Iraagis lasti terve rida kom­munistliku'
partei juhtivaid isikuid
halastamata; maha. Kuigi Iraagil po-^
lediplomaaitiliši vahekordi ySA-ga
on Iraagil Uihedad majandusHkud
suhted USA jA teiste mitte kõmmu-nistlikke
riikidega. Iraagil on N. Lii­du
relvad ja Iraagis on'praegu ca
2000 vene sõjalist eksperti. Moskva
tunneb suurt headmeelt, jkui Mosk­va
relvad on Iraagi—^Iraähi konflük-tis
võidukad. Moskva teab, et Kho-meiijii'on
põhiliselt küll USA vastane,
kuid vihkab samal määral ko-mimu-riismi
ja Moskvat, sest mõistis huk­ka
Afganistani okupeerimise. Pealegi
on Moskva arvates Iraani kommu­nistlik
partei nii nõrk, et ilma vene
vägedeta ei ole võimeline tulema või-muie.
Moskval on hetkel muid mure­sid
Ja Iraani'sissemarsiks ei ole aeg
Föderaalvalitsus, peajministri^a
eesötsasi ei näi ^sdlest hoolivat |a
teeb suurt propagandat rahva seas.
Peamiseks hüüdlauseks pn valitsu-sd:
„Töötanie koos ja ehitame üles
parema Kanada." •
• Provihtside valitsused tahavad
jääda ki^dlaiks praeguse valitsemise
süste(|m.i toetajaiks. Nad pooldavad
BNA Act'i toomist ipCanadasse tema
ofigihaalsel kujul, kuid selle põhili­seks
muutmiseks nad kindlasti oma
lubadust ei anna. Kanada provintsid
oh suhteliselt suured ning majandus­likult
tugevad, et Iseseisvalt oma elu
korraldada. 'Seda õigust nad käest
ära anda ei soovi. Nad on nõus kesk­valitsuse
hüüdlausega: „Oleme esma­järjekorras
kanadlased!" kuid võim
peiab jääma provintsi valitsuste kät-,
te. Võimu koondamine keskvalitsu-'
se kätte rahvahääletuse korras võib
viia Kanada lagunemise ohtu.
Provint^sid väidavad, et BNA Act'i
alusel on Kanadat edukalt valitsetud
113 aasfat ja see akt on täiesti ots­tarbekohane
maa valitsemiseks tule­vikus.
Kui seda kunagi tahetakse
muujta, siis; tuleks? seda teha selles
aktis ettenähtud korras, kõikide pro­vintside
ühisel nõusolekul.
• • • • • : ; • • • ' < A,n.r
n vastu aknetusi selleks. Annetuse alammäär $5.—. Tshekid i
Fund" nimele.
1. aastatuhande viimasel poolel bn
| ; palume kirjutada ,,Ca«adiä„CancerSociety,re:TertyF jl ""^^
rem aquarum m Dž^rbeteni ääres
(HCL. 19.: 4; 24,1,A:D; 1215, 1220)'üH
ka tuntud kaujbakeskus, linn. Eesti-ja
Liivimaa olid igivanad asustatud
alad. Juba Saxo Grammatieus mär­kis
c a . 550, et Taani kuningas Fro-müntide
leiud just Tartu ümbruses ; aastaid tagasi-okupeeris. Araabia rii^ ve
';..EESTI
: .Wf,
gid ci ole sugugi vaimustatud Iraagi
võidust, sest sel juhii^l on %arta, et
Iraak hakkab.survet avaldama väik-'
sematele Pärsia lahe .õliriikidele, na-,
gu Kuwait, Qatar, Araabia Emiiri
riigile ja isegi Saudi, Araa^iale; Teis­test
araabia riikidest Jdrdania oli
esimene, kes avaldas tunnuslust
Iraakile sõja algades. iSama tegi Süü-pl
küps.
9QueeftSt.E.Toronto(Yonge juures) —Td. 368-50U
Meil on rikkalikus valikus ünporteentud lõngu. Sobivad varrastel
ja kangastelgedel kudumiseks, põlmmiiseks, heegeldamiseks, tikki-i
naiseks ja sõlmimiseks (macrame).
'SKANDINAAVIAST. HUVITAVAID • MATERJALE. ' .KÄSitööKS-MUSTRIGA
'^;^Kanvaa mitmes' värvis /-j^ ; SOODSAD HINNAD.
Avatud; esmasp.;^kolrnap.9--6,neljap., reedel 9—8, laup. 9.30—4.
teine äri: 674 Broadvievy Ave. Tor. — Tel. 469-2005, kell 3—5 p.l.
de vallutas Rbtala urb'i^llnnä) (Sa- riä. Kuid Saudi Araabia ootas 4 päe-xo
1, i , 7), S.O. praeguse Tubrilinna vaš ennej,' kui. reageeris sõjasünd-
Läänemaal, Rötahas.; Änglo-saksi ?, mustele. JiCuid kõik Lähis-Ida riigid
dal sajandil üleskirjutatud rähdlau- on huvile tud, et Ira^k annaks oma
liku (hiinistrelj poeem ; ..Widsith" •: rünnakuga 'päraja õppetunni Kho-niärgib,
.et ta OÜ koos gootide; kunin- meini korruptiivsele yõimükorrale.
ga Ermanaricuga c: A.D. 350 hunni- Selle konflikti pea põhjus on ju ükka
de vastases sõjas, Vistula metsades moslerni usus kahe usulahu shiitide
ja oli koos ka aestiidega ja idu-' ja ^^""^^^"^^^'^ vaheline: tüli;. Iraagi
maeis'tega (et cunt Aestiis et Idu- rahva enamus on shiitidesse kuiiluv,
maeis). Liivimaa Henriku kroonika '^^A S-. Hussdn ja; tema adminištrat-
' atinab 1206 seletuse, kus too mihstrel ' sioon kuulub sunni moslemi usulah-
.tõeliselt oli.. Idumeorum. Ydumebs ku. .Khomdni kuulub shiitidesse ja
(=Idumaa), algupära maa, on finne- Iraani rahva' enamus 'on pärslased,
ugri mõiste ja oli Liivimaa piirkond, seega mitte araablased. . •
30 f
; I • ;;Chartered. Äccountant. {
Sulte 600, i55 University Ave., Toronto; Ontario,
Tel. 86
Liivi Aa jõe põhja kaldal, hiljem ki­helkond
Roop(HCLf; 10, 15). Seega
too minstrd OÜ kokkupuutes Hivläs-tega.;
See peaks olema küllah hea
näide, et venelased ja nende käsila­sed
võiksid Eesti antiifeajäloo üsna
rahule jätta. Seda nad ei saa vallu-
;,SÕDA TEENIB MOSKVA HUVE • •
M. Liit tervitab dedakonflikti, sest
sellega väheneb õli import Lähis-
Idast mitte komniunistiike maades­se,
mis teenib Moskva huvisid. Pea-;
lesi on Moskval võimalik mängida
;vahetalitajai osa rahu sõlminriisd.
Sks: ; -Kuid ei Ira^k ega ei ole kuigi
ministeerium kogu
andmeid ka Rootiis
USA kohtumlnlsteeriuml eri juurd­luse
osakonna küsimuslehti sõjakuri­tegude
tunnistajate leidmiseks on en­dised
tartlased saanud mitmes osa­riigis
ja informatsiooiji kogumine on
jõudnud ka Rootsi
Stpkholmis ilmuV' „Teataja" (nr.
17){ avaldas besti- ja ingliskeelse kuu­lutuse:
^Ameerika Ühendriikide Koh-tuministeerium
soovib .saada infor­matsiooni
eesti kodanike vangista­miste
ja hukkamiste kohta, mis teos­tusid
Saksa okupatsioonivõimude Ja
nende käsilaste poolt." Informatsi­oon;
palutakse anda Ameerika Suur­saatkonnale
Stokholmis või otse
Washingtoni.
Seega on USA ametasutis laienda­nud
oma jälitamistegevuse võõrasse
riiki. Senini ei ole teateid andmete
kogumisest! USA kohtuministeeriumi
poolt Kanadas.
ÕLITEEDE LAHTIHOIDMINE • v
IIUSA-1 on Hormuzi merekitsuse
jU|Ures kaks suurt sõjalaeva ja 31 sõ­jalaeva,
kahe lennukikandjaga ;haar-de^
ulatuses. USA-1 on baasid Omanis,
Kenias ja Somäalimaal. 'Kuid N. Lii­dul
on ka baasid ja 29 sõjalaeva Pär­sia
lahe lähedal. President. Carter
teatas, et; USA jääb neutraalseks
Hormuzi kaitsmisel, mida peetakse
USA nõrkuse tunnuseks.
Kõik olukordade tundjad on ühel
arvamisel, et Iraagi'—Iraani konflikt
kahjustab USA .ja mitte kommunist­likke
riikide huvisid. See konflikt
tpob suurt kašü Moskvale, sest selle
läbi täitub Moskva ammune unistus
I vähendada ehk hoopis äralõigata
mitte kammunistlikkude riikide öii
import Lähis-Idast; ! /
Sündmused on aga veel arengu al­guses
ja keegi ei tea praegu ütelda,
mis; tuleb ja saab edasi. Nii Iraagi,
kui ka Iraani laskemoona tagavarad
vähenevad. Iraan on täidikult isolee­ritud
ja kui Iraagi ahistatakse, siis
sulgeb Iraan Hormuzi merekitsuse.
Kui see juhtub, siis on oodata USA
sekkumist, et Pärsia lahe õli teid va­bastada.
Küsimus on, et mida teeb
"sel korral Moskva. ^
gilaagrisse,
ressiks on:
ŠTOKkOLM - Eesti Vangistatud
Vahadušvõitlejate Abistamiskeskuse-le
teatati okupeeritud kodumaalt, et
Tartu rahvakohtu poolt 15. mail 1980
pooleteiseks aastaks sunnitööle
mõistetud 18-aastased Tallinna tehni­kumi
õpilased Raivo Hermlln, Vellp
Sõstar ja Olev Tiitson on Tallinna
keskvanglalt üleviidud tallinna van-mille
kirjavahetuse ^d-
Eesti NSV/200 001 Tal­linn,
Tisleri 31 a, Uchrezhdenie
IUM422/5. Eesti ^Vabariigi Aastapäe­val,
24. veebruaril 1980 sini-must-val-ge
lipu Tartu Toomkiriku varemete­le
heiskamise pärast kaheks aastaks
sunnitööle mõistetud eelmiste klassi
kaaslane Viljo Vilba on süüdimõist-va
otsuse tühistamiseks pöördunud
Eesti) NSV ülemkohtu poole. Edasi-kaebuse
arutamiseni peetakse Vlljo
Vilbat jätkuvalt khini Tallinna kesk­vanglas,
miile! kirjavahetuse aadres­siks
on: Eesti NSV, 200 001^ Tallinn,
Kalaranna 2, Uchrezhdeni^ lUM-
422/1. : y ' j
Rahvusliku demonstratsiooni pä­rast
sunnitööle mõistetud koolinoor-test
on Raivo Hermlin ja Vello Sõs­tar
pärit Tallinnast. Viljo Vilba Tar-tust
ning Olev Tiitson Saaremaalt.
Koolinoorte vanemate aadresse võib
saada Eesti'Vangistatud Vabadus­võitlejate
Abistamiskeskusest aad­ressil:
Box 34018, 100 26 Stockholm,
Sweden. Pbliitvangide abistamiseks
määratud tõelused palutakse sisse-maksta
Abistamiskeskuse postzhiiro
nr. |500104-5 arvele.
iqa uus .,MEIE ELU" t^lli|a aitab
sa sisukamale ajalehele.
p,Meie Elu" nr.
SaddamI
Iraani vastut
seerib kõik
õhurünnakuil
Iraagi üksusi
vastupanule erj
ni linnas, mis
vallutada. PärJ
vas raünecrii
'mis on ikka
Iraaki lennuväl
ramishahr'is jJ
Teiselpool S|
asuvat Iraaki
pommitavad l |
gu iga päev.
Bagdadist põhj
kust Qirkukis
lasksid õhku
põhja Vahemei
' he, mis viib liii
ainuke tee Ira
seks.
. Rahusübitad
ja PLO poole
gi, kuna Ayatol
ni;ei soovi läbi
keda ta vihkal
Mõlematel v
ühist.' Nad on
volutsionääiid
käitumises.
Kui Iraak ril
distas Khomeil
mas teda t arv il
sõnu. S. Hussei
när alates 23 ell
pahempoolse ]
igandaniees ja
-diks. Presiden(
mata hukata r
da kahtlustas!
Arvatakse, et
ni mõlemad ohi
suhtes, sest na|
Liidu komud n
tulevad, siis
Iraanil on
L ja 2. ni
SAA
K U N S
(Aid
Tika Ühendriil
te ja relvade sl
sekSi Ta üllebi
ja relvadega
ameerika gängj
ga USA on koi
selle vastu võil
Q> Ilmastik tal
kias^lfündinud
tiselt katkest;
mehepa lenda^
tes lennuki, kai
lennuki katuj]
raud toru miijel
ni hoiab. Riicti
kond ja nahki
^seks dukohakJ
Ö Ontario libj
vad tööstus-
Grossmanni vi
ühel eravilsilil
inetas elektril
meid poolkomj
<öi Poola tool
tunnise streigi]
tiks, et valitsu;
si mis ta an(
ühenduses', riij
ühingu organi;
tõstmisega.
© Afganistani
tasid vene düj
kasutavad vi
tankide häviti
diplomaatide
l^ao õhku kui
nad pealinnas
^ isikut said s\
<ö Kanada sõi
Dan MaqDonaj
•dusse. Ta oH
dega Teise il
Kaotas Itaalia
I <0 Air Ganadal
I ristati 20 päev{
sega 2 apelsini
lennukompaniil
apelsini laksi d|
ma 1700 dollai
® Torontos
Klan", ja ,.Nal
da". Mõlemadl
antikommunisi
grantide;ja. vä|
sed.
© Alberta raal
metel teeb
teiste .läänepij(
tusi Kanadast}
peaminister Tl
vintsi valitsuste
kulepet rtiaap^
osas. Valitsusi
on Kanadast 1|
olnud, kuid sei
geid samme as
Q Ontario koh|
meest2^ aastas
petsid Kuuba \]
joni dollarit o]
sega.