Meie Elu = Our life, October 9, 1980

              ,eie Elu" m.
•1 •
Ilmar Soomere vaimseid nähtusi käsitlev würimus sai alguse 15. oktoobril
tõmmati ällä 20. jaapjsarll 1972. See on
Mihkel
\ • 1
! - Autor; mees, sünd. 24, 2; /1941, Jope-
: tarnata kõrgem haridus. 2.'j 12, 1971.
Merd sõites teenisin veidi raha ja
ostsin Keila lähedale maaje väikese:
Majja asusime elama neljakesi:
minu naine,^ mina, vend ja vennanai­ne.
Esimesel õhtul (kuupäeva täpselt
ei mäleta) detsembris 1969 olime nel­jakesi
toas ja arutasime midagi oma­vahel.
Järsku kuulsime toalael sam-me.
Sammud tülid üle toa lae nii^ et
laetalad paindusid ja naksusid. Jook-;,
sime vennaga üles lakka, et vaabata,
kes seal käib. Üleval ei olnud mitte
kedagi. Keegi ei saanudki sinna min­na
mujalt kui lakaluugist, s.t. toast,
sest aknad olid laudadega kinni löö­dud;
Läksime alla tagasi. Naised olid
väga ehmunud jä pärisid, et kas me
saime selle varga või huligaani katte.
Püüdsin naisi lohutada ja seletasin
neile, et asi oli'nähtavasti seotud kül­ma
ilmaga. Meie ait kütamd, laetalad
paisuvad, väljas cljri agaJcülm, talad
tõmbuvad kokku ja nii naid naksu-vadki.
Sain oma seletuse ! veenvalt
lõpetada, kui sammud «Kostsid uuesti
j a ; seekord vastupidises; suunas.
Jooksime vennaga jälle üles. Ja taas
mitte kedagi. Nii tiäli meü sel õhtul
veel mitu korda üle^ joosta. Elasime
majas vististi paar nädalat, kui ven­nas
ühel öol nägi midagi kummalist.
Oli täiskuu. Kuu paistis aknast sis­se.
Vennas näeb unes, et peab üles
jä me kogu aeg omavahel rääkisime
millestki tookord.
(Korraga näen ma enda ees seinal
pilti: üle suure lagendiku läheb pori­s
t '. teel kahehobiiyanker, millega
veetakse heinu; vankri kõrval ja ta­ga
Wseb terve kari näruseid nälja»
seid, pulstunud inimesi, Olen nagu
üks nende hulgas. Minule mõjub see
nii kohufavalt, et kiljatades virgun.
Mees küsib: „Mis sa karjud, mis juh­tus?"
Mina aga vastan: „Kas-ma ma­gasin?
Ma nagin hirmsat nägemust."
Tema ütleb: „Sä ju kogu aeg
šid minuga, millal sa magasid?"
Iial pole ma .suutnud unustada se­da
nägemust, see on mul veel p rp
gugi silme eesL, 1
1945. aasta märtsis arreteeriti mipd
kui riigireeturit 1946. aastari29. juulü
mõistis Balti Sõjatribünäl, mulle 10
aastat -f 3 Õiguste kaotust. 1947. aas­ta
aprillis viidi mei dKirovi oblasti
Vjatkasse.MeileF anti selga räpased
rõivad, töötasin jühes sovhoosis sel­listel
väljadel, ^elüste seltsimeeste
nälginud ja närvi ises inimkarjas, na­gu
olin näinud hetkeks umbes 20 aas­tat
varem . ..
Autor: naine, sünd. 24., 2.
Keskharidus. 23.11. 1971.
Juhtus see 1905, aasta Vene—Jaa­pani
sõja aj'al (mu abikaasa kuulis
oma isalt). Noore abielunaise mees
mobiliseeriti vene sõjaväkke Kaug-
Itta.. Naine oli mures, sest tä kirja ei
olnud saanud ja Otsustas, minna sel-ärkama.
Ta ärkabki üles ja kuuleb geltnägija juurde. See pani ta süda-samme.
Meie kõik kolmekesi niaga- ööl istuma pimedasse tuppa, mille
me. Sammud tulevad ülevalt lakast; mõlemal pool põlesid küünlad, ja
Lukustatud uksed tehakse lahti nagu kä^skis mõelda mehe peale. Naine nä-polekski
nad lukus. Süsi avaneb ka gijpeeglist: On öö. Lahingüpaik on
venna toa uks ja vend on sellest: mo- ; vaikne. Üksikud yalvqrid oh ainult
mendist nagu halvatud. Uksest tuleb I valvepostil. Mehed:magavad. Ka oma
sisse inimese kujuga sinäkashäll ku­ju.
Vaatab vennale otsa ja läheb tup­pa,
kus magame meie naisega. Natu­kese
aega meie toas ringi kolistanud,
läheb kuju tuldud teed tagasi. Vend
paneb tule põlema, kontrollib uksi.
Kõik ukjsecl on lukus.
Mööduvaä veel mõned õhtul. Üle­val
ikka sammutakse. Naised värise­vad
ja meil Ivennaga on samuti kõhe-dayõitu.
Tõusen vopdist,; lähen laka-luugi
alla jä ütkn: „Oled' sa vaim või
inimene. Palun ära segaymeid, pie ta­hame
siin majas rahulikult elada ja
magada." Saan va vealt oma sÕnäd lõ­petada,
kui sammud kaugenevad ja
kaovad. \. ,
Elame neljakesi seal veel aasta lä­bi.
Majas oli rahu |ja vaikus. Praegu
kasutame seda vana talumaja suvi­lana;
Olen viibinud üksinaa, koos
vennaga, koos naisega — ei mingeid
'samme; - ' i .. '"
Autor: naine, 61-aastarie. >
Olin tookord 22—23-aastane. Ela­ksin
Tallinnas,; olin abielus, mul oli
väike tütar. Imeiasin teda tihti, la­mades
voodis tema kõrval, sfest ma
ei tahtnud last siiillevõtmisega.harju­tada.
Miniv meeslkõpdis mööda tuba
meest näeb ta põõsa all magamas.
• Nä,eb, kuidas samuraide luuraja hii-libjläbi
valvepostide, läheb tema me­hele
lahtise noaga, et teda tappa.
Naine ei talu momenti ja lõöbrusi-;
kaga peeglisse. Peegel purunes ja pa­handust
oli palju. Mõni kuu hiljem
sai naine 'mehelt kirja: et sel kuu­päeval
ja sel kellaajal ärkasin klaa­siklirina
peale üles. Minu lähedal oli
pistodaga^ luuraja, kes tahtis mind
tappa. Seietarnata (klaasiklirin sai
minu elu päästjaks, i
Autor: naine. 23. 6. 1965. '
Olin juba 16-aastane, kui läksin ne­lipühade
ajal kirikusse ja seal jutlu­se
ajal hakkasin nägema õpetaja
mõttepüti: ilus sinine meri selge päi­kesepaistelise
taeva all, merel sõitis
väike laev, mis oli ilusasti ehitud ro­heliste
kaskedega. See oh helipühi-laev.
Ma yaatasin siis ringi, et näha, mi­da
mõtleb rahvas^kirikus. ja ma nä­gin,.
et suur osa -rahvast ei mõelnud
midagi^ jnad justkui magasid. Ainult
mõned fiksikudjälgisidi õpetaja kõ-aga
seniajani
joogid ja , naudingud, mõned olid
mulle päris vastikud ja ma põgene­sin
kirikust välja. Langesin kiriku
õues põõsaste vahele põlvili ja pal-vetasin.
Olin umbes 5-aastane. Meil oli feo
dus väike kollane koer Polla. Kord
pärast lõunasööki lamas|i voodis ja
Polla magas minu voodi ees põran­dal.
Äkki ma jiäen; Pollä selja pealt
haikkas auru välj^ ajama, aur läheb
ikka paksemaks ja hakkab keerlema
ja lõpuks kujuneb sellest koer välja.
Ta sarnaneb Pollale, kuid on värvilt
hall ja koosneb tihedast aurust jä
see august koer lahkub Polla Juurest
ja hakkab mööda tuba ringi jooks­ma,
läheb lõpuks söögilaua alla, kus
Polla söögikäuss, mis on veel suppi
jäis ja hakkab sealt seda suppi söö­ma,
sööb ja sööbi, aga supp ei vähene
. kausist.
. :| Ma vaatasin litiviga secJa söömist
jk siis vaatasin vahest Pöllat; ta ma­gas,
kuid ta keha värises ja ta ümi­ses
ja liigutas suud. Mä mõtlesin, et
Pollal on kusagil valu ja silitasin ta­sakesi
ta pead. Polla ärkas, ja ühes
ärkamisega tuli Icürelt see aurust
koer laua alt ta juurde ja puges Polla
sisse. •
Autor: naine. Haridus 7 felassi.20.
, J . 1968. ; -
1962. aastal suri müjle Väga läheda-ne
inimene, keda olen näinud pärast
tema surma nagu elusat inimest.
Kord tundsin öösel, et keegi hingab
mu kõrval, kord kuulsin toas mingi­sugust
surinat. Omapärase nähtuse-
' na esines kolistamine ja koputused
seintele, mis sageli olid nii valjud na­gu
müristamine,'(Armastan lugeda
hilja õhtuni, sulgesin raamatu ja ka­vatsesin
magahia jääda ja korraga
tundsin, et mä ei õle üksinda toas.
Inimene, kes oli juba mitu kuud sur­nud,
istus voodil minu juures ja sil­mitses
mind läbitungivalt. Timdsin,
nagu oleksin tahtnud oma kehast
väljuda, kuid seekord ei õnnestunud.
Mõni päev hiljem ma veel ei ma­ganud
ega olnud ka päris üleval, kui
üks hääl küsis minult: „.Kaš sa tuled,
kui mä sind kutsun?" Arvatavasti ma
nõustusin sellega, ja korraga tund­sin,
et muutun kergeks, selgesti oli
tunda, kuidas jagunesin 'kaheks Ja
lahkusin oma kehast. Kiiidašixiä fe^
hasse tagasi läksin, sellest ei tea ma
midagi. Kõigest Sjellest järel^n, et
^urm ei hävita inimese hinge, et hing
c^n surematu.
Kolm laulukoori, solistid ja süm-loönläorkester
võtavad osa initme-palgellse
Ja viitaalse helilooja Mih­kel
Lüdigu S©0 a. sünnipäeva jahis-tämise
kontserdist. Solistideks Irene
Loosberg, õnne Laikve ja sümfoonia
orkestrist tshellosolist. j
iKontsert-algab sümfooniaorkestri
esinen^^^^S^' oige
mitmed eestlastest mängijad Toron­tost.
Solistideks oii meile hästituntud
nimekad lauljad jrene Loosberg; õn­ne
LalKve ning sümfoonia orkestri
Juurde kutsud tsellö solist. Neid saa­davad
vastavalt, sümfooniaorkester
ja helilooja poeg pianist Peeter Paul
Lüdig Buffalost kes Juhatab ühtlasi
sümfooniaorkestrit,
Kontserdi teises osas esinevad ise­seisvalt
M. Lüdigu suurest repertuaa­rist
valitud lauludega noortekoor
,JLootus" Roseniarie Lindau Juhatu­sel,
T.E. Segakoor ja ^t^
koor. Uno Koogi Juhatusel. Segakoo­ri
naislauljad esitavad veel naiskoori
laulu. Kontserdi lõpul ühinevad kõik
koorid Ühiseks suureks ühendkoo­riks
mida Juhatab Peeter P. Lüdig.
Koorid on Jõudnud laulude õppi­misega
viimistlemis ajajärku Ja
kahtlematult kujuneb eelolev kont­sert
käesoleva hooaja suureks Ja
meeldejäävaks muusikaliseks sünd­museks.
Kontserdiks on yarutud To^
ronto hästikuuldavuse Ja- -kõlavuse­ga
kontsertsaal Lawrence Park Col-legiate
institute's, mis öh 10 min. Ja­lutustee
Lawrence allniiaaraudteelt
läände (teine bussipeatus). Tasuta
parkimisvõimalus.
. • WASHINGTON — ,Ameerika eest-^
lased toetavad aktiivseU;' Reagan-
Bushi kandidatuuri" — ütles äsja
moodustatud eestlaste valimiskömi-tee
esimees Avo Piirisild Põhja-Hpl-lywoodist.
Ileagani toetavasse komiteesse
kuuluvad veel Ylo Anšon (Conn.),
e Kilk (Texas), Juta Kurman
Y.), dr. Ants Pallop (N. J.), II-P?
eer (te|«as)V dilj Ado Pool
(Öre.), Henn Rebane (Flo.), Paul
Sä^r (N. Y.), Olaf Tammark (Wis.),
Veideman (Cal.).
^ Ilmar Soomerele on saatnud'
juhtumeid kõige erinevamad inime­sed.
Eriti palju saabus talle neid pä­rast
esinemist raadios „Keskööpro-grammis"
ja televisioonis. Üks kord
õnnestus tal oma uurimust ka ava­likkuse
ees tutvustada. Tartu ülikoo­li
suur ringauditoorium oli tulvil sa­dadest
huvilistest — nii noortest kui
net jä mõtlesid temaga kaasa, ja osa , vanadest, suur hulk pidi isegi ukse
rahvast mõtles oma igapäevasele taha jäätna. Menu oli üritusel suur...
elule, nende ümber keerlesid igasu- Ametivõimudele see muidugi ei mepl-güsed
mõttevormid- ja pildid, söögid, dinud.
Eesti Ohvitseride Kogu Kanadas
coosolek peetakse neljapäeval,
16. okt. Eesti Maja väikeses saalis.
Kogüriemihe kl. 7 5. j
LHkmeid, kellel mingil põhjusel
pole võimalik olnud käesoleva tege­vusaasta
liikmemaksu tasuda, palu­takse
seda teha enne koosoleku al­gust
laekurile. ^
E>9.K.K.Juhatus- :
0'«
eksliibristes
Ameerika ai
Ameerika eksliibriste kogujate Ja
kujundajate eriajakirjas on ilmunud
kaks kirjutist eesti eksliibriste ja
nende loojate kohta. Aprillis Arvid
Viimsilt ,>Abel L^e an Estonian Ex
libris Artist in Canada" ja juulis
Emil Eermelt MSllkscrep^ Ex libris
by Joann Saarniit". Mõlemad kirju­tised
on sissekleebitud eksliibristega
illustreeritud.
Joann Saarniidu eksliibriste üldar­vuks
märgitakse viiskümmend.
„Joann Saarniit on väga aktiivne
Torontos elav eesti kunstnik. Tema
töist on korraldatud üle 100 näitust,
še, nendest 30 "individuaal-näitust..
Enne II Maailmasõda on tema töö­dest
korraldatud näitusi Eestis, Soo­mes
ja Venemaal. Peale sõda on näi­tused
olnud Rootsis, Inglismaal, Ka­nadas
ja USA-s; '
J. Saarniit on sündinud vabas Ees­tis,
kus ta õppis Tallinnas Riiklikus
Kunstikoolis, millise lõpetas 1932
aastal. Peale sõda ta väljendas õrna
elamusi sunnitöö laagreist, kusjuu­res
nendtst esitati näitus Rootsis. :
Ta saaius Kanadasse 194^, kus on
organiseerinud palju näitusi oma
loomingust :^HalifaxlS, Montrealis,
Vancouveris ja Torontos kui ka Suf-falos,
Baltimores, New Yorgis, Lake-
• woodis.;. ' ' •
Kolme aasta eest siirdus ta pensio­nile,
töötades viimas'ed 27 aastat
kunstiala juhatajane Wolfe Bros. In-dustrial
Advertising Co. jurues.
Tema kunstiloomingus on erikoht
ianada^värvirikkal loodusel, mis on
llidnud värviderikka jä jõulise, isi­kupärase
väljenduse. Hitisem loo­ming
oh ajaloolise Sumeri motiivi­dest,
kujundatud mitmepinnalisena.
J. Saarniit on töötanud ka graafi­kuna,
kusjuures tema erihuvi on siid-
JIIIIIIIIIUIIlillIM|ll| | | | | | | | | | | ( j | | 0 , , 8 | i o i/flMfl|(OII«ll|ll« ( l i l l l/l«nOMIII^
m
m
5
m
m
m
i
s
-5
S
5
õ
õ
5.
5
õ
õ
D
D
õ
' 5
2
5
• 5
D
5
S
' H
5
õ
£
5
cõ
n
õ
õ
£
m
m
m
£
' Š
5
m
õ
5
m
m
5
m
m
m
,2 t
5
• 5
53
S
õ
S
m
5
j
5
m
Š
m
5
õ
õ
S
õ
• 2
S
5
õ
5
õ
5
5
S
£
°5
2
S
o
õ
õ
õ
; NAGU ÜLDISELT TEADA, on': ,
iga kahejalgne „homo sapiens"
mina, Kõik teised on talle sinad,
teied, nemad või teised, kes alati
ei loe. Ehkki Pühakirjas seisab,
et sa pead öma iigimist armas­tama
nagu iseennast. Aga see po­le
nii. Juba ämbrikõrgune mara­kratt,
kes vaevalt roomajast ka­hejalgseks
saanud, äigab teisele
omasugusele keset silmnägu.
Eriti siis,;Jkui teine juhtub väik­sem
olema. Aga kui väike mina
ise kas ema või isa käest noäaeg-/
se kasvatuse pruukide kohaselt
kerge laksu vastu -tagalat saab,
siis tuleb See ülekohus röökida
taevani. • >
TEISMELISED 'ON /TEATA-::
VASTI selles.eas, mil inimene on
kõige targem, tugevam ja ilu-
/sam. Neile pakub sageli lausa sa­distlikku
naudingut kaasinimes­te
närvidel saagida voi neid ter­roriseerida;
Kodus keeratakse
grammofonile või raadioaparaa­dile
täistuurid peale just nagu
oleks vanaisa kõrvad mingi ava­lik
prügimägi, kuhu kupatada
muusikaks austatavaid helijäät-meid.
Koolides. tehakse sada
imet, et õpetajaid vihale ärrita­da.
Kes selles õppeaines liiga tu­me
on, võib leida vastavad tar­kused
raamatust tiitliga „Kuidas
ärritan oma õpetajaid". Saada­val
kõigis raamatukauplustes
Rest-Germaanias, kus müügil ka
teised koolitarbed; Paradoksiiks ,
seejuures on asjaolu, et' paljud
närvisaed tahavad hiljem ise
koolmeistriteks saada. Seitse
kuud tööd ja 13 kuu palka aas­tas
— seelõmbab.
Vanemate ja õpeta jäte Iterrori-seeriipisest
on vähe. Tänaval
lungitakse sangarlikult ja suure
kambaga kallale üksikule rauga­le,
kes lüüakse hunnikusse. Mo­peedide
ja mootorratastega ära-tataikse
kogu linnaosa elanikud
unest, teismelistele teised ei loe.
Loomulikult pole siin tegemist
üldistamisega. {
TARGEMAD POLE KA NEED.
keda moodsas keeles nimetatak­se
,twenideks", Kui on vaja teha
uulitsapoliitikat, lamenti jalg-
, palliväljäkul voi tüumreiktori
ehitusplatsil, siis äiatakse ligimi-sele
õllepudeli, rattaketi, aialati
või sillutiskiviga keset pealage.
Ku mphi mees ise politseiniku^
käes kumminuiaga nähvaka ära
saab, siis tehakse maailmatut la­menti,
jet politsei on brutaalne..
Kuhu j ääb loogika ? On võima-,
lik, et moodne metsjeesus^lkar-
•valoök kasutab aju koos loogika­ga
omale väetiseks.
EGA TÄISEALISED ISE ka
inglid pole. Neile loevad teised
enamasti ainult siis kui nendest
käsu on. Et selles eas inimesed
on võtmepositsioonidel või liht­rahva
keeles pumba juures, või­vad
nad oma egoisimi, au- ja ra­haahnusega
väga palju pahan­dust
torda saata. Nad võivad
müüa riigid ja rahvad nälga ja
orjusse või sjiata miljonid sur­ma.
Peaasi on see, et mingil dik­taatoril
või muidu võimumehel
võimalikult kaua toss sees sei­saks
hea elu ja idiootlike ekspe­rimentide
sooritamise juures
rahva kallal. >;
VAADELDES AVALI SILMA-GA
publikumi ükskõik kus ja
millal — kõikjal kehtib põhimõ­te:
teised ei ole. Minnes rongile
trügivad inimesed vagunisse na­gu
oleks tegemist viiri|ase pääs­tepaadiga
J hlükkuvalt laevalt.
: Kupees laotab mõni punik ko­gu
oma liikuva varanduse vaba­dele
istmetele, et keegi teine sis­se
ei tuleks. Jultunud sissetungi­jat
vaadatakse valge silmaga na­gu
öörahu rikkujat, i
NII ON SEE KÕIKJAL: täna­valiikluses;
arki ooteruumis,
teatri garderoobis, ärides, ame-
. tiasutise ukse .taga ja raudtee­jaama
piletisabas. Ainuke koht,
kuhu ei trügita, on kirik. Seal
jäävad esimesed pingiread ena­masti
tühjaks. Paljud ei tea, ku­nas
tuleb palveks püsti tõusta ja I
teised ei söanda teha kirikhärra
silma ees teenitud uinakut.
•POLITSEINIKKE SÕIMA-
• TAKSE ülekohtusel viisil võm­mideks,
pullideks jä mõnikord
ka sigadeks. Aga kas ei kuulu po­litseinikud
just nende meeste
hulka, kellele teised veel loevad.
Nad riskeerivad oma elu ja ter­visega;
et kaitsta kaaskodanike
elu ja varandust. Siinkohal või­vad
hakata nurisema poliitikud,
tohtri-| ja kirikhärrad, kellede
maine rahva hulgas kõrgem po­litseiniku
omast. PoHitHcule loe­vad
teised ainult enne valimisi.
Ei ole veel kuulnud] et mõni ärist
oleks retsepti kirjutamise juu­res
vigastada saanud. Kui mõni
kirurg operatsiooni juures enda­le
skalpelligp sõrme lõikab, siis
on tegemist töp-õnnetusega, mi­da
tuleb iga käsitöö juures ette.
Samuti pole tea^a juhtumeid, et
kirikhärra oleks kantslist alla
'kukkunud ja surmavalt vigasta­da
saanud.
, PÄRIS HUKAS POLE see
' inimkond siiski. Mü üleaedne ja-
' lutäs näiteks eile ränga vihma-
, saju ajal tund aegja kahe vihma-
• varjuga piki muru. Ühe vihma­varju
hoidis ta ennastohverda­valt
oma naise pea kohal, kes
lükkas kondiaiiruga rasket mu­runiitjat
vastu mäge. Ja minu ar­mastatud,
kardetud ja kõrgesti
austatud kodukomissar ja leiva­tegija
Kurnäu mähib taldriku
enne käterätti kui selle^Yendava
alustassina mu geniaalse kolu
suunas lendama paneb. Temale
loeb vek... et taldrik terveks
s
5
s
§
5
£
£
£
£ , '
S
m
£
ÖD
£
£
£
£
£
£
£
5
£
Š
£
S
£
5
S
S
§
5 •
5
5
£
1
£
• 2
2
5; '
5
£'
£
£
£
£
S
Š s
š
£
£
Š
S
£
5 s '
S
- ss
s
m
1
3s .
-a
CD.
S
s
2
5 s
S
a
' =• a
I
i
i
5
n
5 Hgs
5
õ
S
5
5
5
5
5
S
=
S
m
5
m
S 'I
3
S .
3
5
õ
5
5
5
õ
• 5
5
5
õ
5
õ
. 5'''
õ
õ
B
5
õ
õ
õ
D
' £
£
' £
ilSIIQII0lift::0ll0ri0IIQIIOIl0llBIIOIlÕllOIIOIIQIIDIIOIIBIIfillllilllll9ll9ll(rilII^
kontsertide sarja 1980/81 eslmeiüe
kontsert toimub 26. okt. kl. 3.30 He-liconian
Hallis. Esineb kamuperor-kester.
Sopran õnne . Laikve, .Hel­muth
Llpsky (vilul) Ja Linda KiütÜs
liinliiiiiiiiiiiiitinniiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiHiiiNinm tab.
üks väheseid erinevusi marksisti,
ja idioodi vahel on see, et idioot ei
valeta. /^/^
TÜr j; „Kas vastab tõele, et Afganistanis
Mida rohkem üks naine ennast on saavutatud häid tagajärgi kirja- ;
ehib, seda vähem ta tõrgub või epu- pskamatuse likvideerimisle, nagu se-da
teatab „Komsomolska Pravda"?"
, „Põhimõtteliselt küll. Kui likvidee­ritakse
kirjaoskamatud, siis on kir-
Joann Saarniit —
Kristina NoolaBi4'il
trük^k. 195Ö—1980 ön ta loonud 50.
eksliibrist, millised on nende omani­ke
sümboolseiks portreedeks, olles
tiheda kompositsiooni ja andekalt
valitud erikirjadega. Kuna kunstnik
neid on trükkinud vaid 100 eksemp­laris,
on need otsitud kogujate poolt.;
Enamik neist on kujundatud eestlas­tele
ja eesti organisatsioonidele, Eks-jHibriseid
on esitatud üle Kanada
eksliibriste näitustel. Lisana eksliib­ristele
on J. Saarniit - kujundanud
paljusid diplomeid, auaadresse, pos-tereid,
kaarte jne.
Tema töid dh paljudes permanent-seis
kunstikogudes, Canada Hoüse in
London,: England, Chicago Tirbune
— USA, Albion Hanson — Rootsi,
Carnon Co,, j . Zacks, Estonian Hou-se,
Kanadas. Royal Tower kõrgehitu-
Neljap., 16. okt. Triinu-õhtu Peet=*
ri kiriku ruumes algusega kL 7.3Ö õ.
Laup., 18. okt. sümpoosion y,Baltä
Identsuse säilitamine" Läti kultuuri­majas,.
4: Credit- Union Drive, Bom;
Mills, algusega kL \M p.
0 Lau|)., 18. okt. Toronto Eesti Selt­si
Sügispidu Eesti Majas algusega k l
7 5.
Pühap., 19. okt. Lakewoodl Eesti
Teatri esituses Lembit Kporitsa
muusikal ,,EmaJÖel'^ Eesti kajas al­gusega
kl 3 p.l;
^ Laup., 25. okt. Eestlaste Kesknõu­kogu
Kanadas tuluõhtu Eesti Majas
algusega kl. 7.30 õ.
^ Pühap., 26. okt. Kammerkontsert
Heliconlan Häiris algusega kl. 3.30 p.
ilr Laup., 1. ja 2. nov. J. SäärniUT
kunstinäitus Efestl Majas.
Ainuke, kes ligimise kahju üle
kahjurõõmu ei tunne, on kindlustus- jaoskamatus vähendatud."
selts.-./.
Kõi^e raskem itaalia keele juures
on vaikimine.
Kohltaae kodanik istub kümblus-varinis
ja kirub:
,,Idiootlik arstim: kolm korda päe-
Mõned naised ori nii kultuurihuvi- vas kümme ti^ka sooja Vee sees sisse
lised, et vajavad enne iga akti veidi võtta." 11
teatrit.
Teat^
vaaruis^ nagu vihmavarjudel voi lej^nna uksele. '
hambaharjadel.
I Ameeriklaste tseremooniad ja erisr
• kummaline segu väärikusest ja mait- j^j/^^gs "
sel ägedusest.
,;Kes seal ori?" hõikab stralet.
„Fotorep9rter „Playboy" juurest.".
„Üks moment, palun. Ma olen veel
Ttr - .• • •• • i l . ^ J ; ,,Miks sa^ oled oma koerale nn .in^a^mmi-eS vetenga Vntäoigmua"l-i--s ep annnimude? " Jk„üKsiub rahdäir rVa aK.^ooa­.
baste naabrilt. ^
juhatus tänab esinejaid A
Sepp^, einelaua korraldajaid Park Cõllegi
sid j[laver'i. Lindemann'! ja KirssH -^.e^ä W 1
>^ pühap., 2. nov. Kanada Eesti Teat-
' ^ ' ri esituses , Kohtumine vanas majas"
ate saalis ai-ja
kõiki teisi kes loteriile annetami- • j
sega või muul Vnsil kaasa aitasid ^ Pühap., 2. novriEsto '80 film Eesti
ySõduriõhtu' heaks kordaminekuks. Majas algusega kl. 4 p.L
^ Laup., 1. nov. Toronto Eesti Mees­ses
on seinareljeef 8'x20'. koori kontsert-ball Holiday Innis
J. Saarniit kuulub mitmetesse Wynford Dr. algusega W. 6õ
-kunstiorganisatsioonidesse: Ontario % pühap., 2. nov. Mulkide koosviibi^
Institute öf Painters, Multicultural , algusega M. 3
Art Societjl of Canada, Eesti Kunst-nike
Koondis Torontos, Eesti Kunsti
Hea diplomaat mõtleb kolm kor- , „• . . . . . .
d,a •j. ä.•.r elie enne k, u^i. t,a mi.d,a g^i. ei. ütle., eS: l„ MtunuInlee vtaede be^ nn aAdli'jdAa , pkuuui dJp ua.tl aiutu di!n omlee--
^T-o eline armastus ilmne.b sel„l es, k, ui; ^v^a^t, uk ui ma tänaval oma koera kut-noor
abielumees sööb selle, mille^ta " , ; ,
naine on keetnud. ) ; j Jalgpalliklubi president tippmän-
^ • gijale: • •' '(•
Ebamoraalne naine on see, kes os- M-.-U .^n ^ i ^ 4 „ u „
. u 1 " J J -1 • •• V 1. ..Nuud, mil olete rahvusmeeskon-tab
omale rnded võlgu ja riietub ra- „ „ „ t o K o « , « i , , j.,
\.rs ^^ot ioU>; ^^'^an^e teie tasu kolmandiku
ha eest lahti. ' võrra tõsta."
vVoui b j'u htudAa ini•s :t.a hes, aga:a^^^ „Seda on liiga vähe. Ma nõuan vä-on
keegi, kes seda juba ette teadis. ' ^
de Keskus.
Kirjutisele on lisatud originaal i & t l Majas algusega, kl. 8 õ,
eksliibrist.; • . / ..
J , j : , ji . ji . -ws.x.v.t.etäja kusib lastelt nende
Vanad mehecLon kardetavad, sest ^ elukutseid; Kui väike Jaska
neil pole enam himu tuleviku ees. järjekorda^t
, , , , , . , V »Mu isa(>n taksojuht."
. Ko.r k tahavad lood.u.,s e 1j •u u•r d*e ut aga- ,AAgnaa see ^on« JU aus eil u;k utse"
^Lau!>..8.nov.MidIastemardipidu , 1
^ - ' - da teha jalgsi. niwu \nu « '
"^eaa nuud kull, aga mu ema d
,; Kogunud MHHITS märkinud auto numbrit üles." .