Meie Elu = Our life, April 17, 1986

              , APRIL 17 „Mei8Elu" nr.16 (1884) 1S86
(Dfidll
„MEIEELÜ^»-
Published by Estonian Publishing Co. Toronto Ltd.. Estonian
House,958 Broadview Ave., Toronto, Ont.Canada, M4K 2R6
Teli466-0951 •
Toimetajad: H. Rebine |a S. Veidenbaum. Toimetaja New
YorMis B.iParming. 473 Luhmann Dr., New Milford. N.I.,USA.
. Tel. (201) 262-0773.
..Meie Elu" väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas.
Asut A. Weiieri algatusel 1950.
;,Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas. 958 Broadview
Ave.. Toronto, Qnt. M4K 2R6 Ganada - Tel. 466-0951
„MEIE E L U " kontor avatud kuulutuste ja tellimiste vastu­võtmiseks:
Esmaspj, kolmap. ja reedel kl. 9 hm. — 5 p.l. Alates
0kt..l5.teisip. janeijap. k l 9 hm. —8 õhtul. Laupäeviti avatud
kl. 9 hm. — 1 p.l.
„MErE E L U " tellimishinnad: Kanadas 1 a.S43.00.6k.S24.G0,
3 k. §15.00'. <0) USA-sse 1 a. S47.p0, 6 k. $25.00, 3 k. S16.00.
Ülemeremaad^sse 1 a. §52.00. 6 k. S28.00. 3 k. S18.00.
Kinpostilisa: Kanadas 1 a. S28.50. 6 k. S14.25, 3 k..S7.00.
USA-sse l a . ^33.00, 6 k. S16.50, 3 k. S8.00. Öhupostilisa üle-meremaadesse:
1 a. S62.00. 6-k. S31.00, 3 k. $15.50.
; Üksiknumber —75e..
Kuulut|Ushinnad: 1 toll ühel veerul — esiküljeUe.OO,
tekstis $5.00.
Los Angelese märkmik
a e
iiiiiiiitiiiiiiieiHieiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiin
see oli mõni nädal tagasi,
kui avaUkkus ja tarbijad tõstsid tu­geval
häält, et Kanadai õli- ja ben-šiinrhinnad
püsivad ülemääraselt
kõrged, kuigi toorõli hinnad lange­sid
tugevasti. Igatahes kontrast
USA bensiinijaama bensiinihinna­ga
oli ülemäärane. Mšie aga maksi­me
siin kümmekond senti liitrilt
rohkem kui maksis tarbija USA-s.'
Seesama kurtmine käis ka kütteõli
hindade kohta.
Nüüd on ka Kaiiadas bensiini­hinnad
hakanud tagasihoidlikult
allapoole nihkuma ja kütteõli va­rustajad
lubavad mõndagi omalt­poolt
teha. Kuid nüüd on vastu­pidised
hääled hakanud kostma,
kus nõutakse õiihindade salbilisee-rimist
mingile keskmisele taseme­le.
Milline on see keskmine tase,
seda pole keegi veel välja arves­tanud.
Nimelt kartsid need hääled,
et õlihinnad võivad langeda kusa­gil
lO.-dollarile või isogi S.-dollari-le
vaadilt.
Hoiatus seisis nimelt selles, et kui
õlihinnad peaksid veelgi langema,
siis tekib vastureaktsioon õliturul
ja võib tekkida uus kaos. Araabia
maade õlisheigid ongi pidanud rida
koosolekuid, tavaliselt kusagil Eu-iroopa
mandril, et leida vahendeid
õiihindade ülemäärase langemise
vastu. Mäletame, et need samad
õlisheigid olid need, kes kuuldes
hädakisa varude langemise tõttu
USA-s, asusid suure hoolega oma
õlihindu tõstma. Vahepeal on
araablastel kogunud tohutuid kasu­meid
sel määi^al, et neil oli oma
ülejääkide paigutamisega tõsiseid
raskusi teistel maadel.
Nüüd siis muretsevad „vaesed
iiisheigid", kuidas oma kasumeid
tasakaalus hoida, sest maailm on
täidetud järsku õlist ja tarbija ei
jõua niipalju põletada, kui araabia
maadel pakkuda on. Araablaste vi­ga
on see, et omavahelistes vaielus-tes
ei suuda nad kuidajgi kokkulep­pele
jõuda, mis ette võtta. Kas too­dangut
vähendada või müügihinda
oniapoplselt reguleerida. Nad pole
ikka veel kokkuleppele jõudnud ja
milleni nad lõpuks välja jõuavad,
seda peab näitama tulevik.
Teine suur kaaskannataja koos
araablastega on Nõukogude Liit,
kes ori suurim õlieksportöör Em-foopa
maadesse. ÕlieKsport oli N.
Liidule^ heaks välisvaluuta alli­kaks,
mis hindade langusega kipub
ebamääraselt kahanema. Kuna N.
Liit on alalises valuutapuuduses,
Oiillliilillllllltlliillllllllll39liii9)9Sii9ll3JII9tllillllllill
siis tunneb ta õiihindade langusega
omapoolset majanduslikku pigis­tust.
Seda eriti nüüd, mil Gorbat-shoyi
üheks suuremaks püüdlu­seks
on N.Liidu majanduselu vir­gutamine.
Kuid ka mitmed teised maad
tunnevad kibedat pigistust, kus
õlitoodangu paisutamine rajati vä­liskapitali
abile. Üks neist on
Mehhiko, kus avastati suuremad
õliallikad ja asuti neid välislaenu­de
abil ekspluateerima ja loodeti
Mehhiko suurele majanduslikule
tõusule. Kuid järsku on õli rohkem
kui tarvis ja nõudlus vähenenud.
Laenud tahavad aga maksta. On
tekkinud olukord, mis on vastupi­dine
sellele i mida paisutatud õli-toodangust
loodeti. Olukord on
muutunud ühiseks mureks USA ja
Kanada pankadele kui laenutaja­tele.
Omalajal antud laenud on
muutunud poolkaudu halbadeks
laenudeks.
Õlirikas Alberta on oma õiiväru°
dele vaatamata tegemas majandus­likku
tagasikäiku. Aastaid tagasi
teistest provintsidest saabunud
õnneotsijad on otsimas väljapää­su
oma koduprovintsidesse. Nn.
liivaõlide alad on oma ekspluatat-sioonivähendamas,
kui see ei, ole
üldse seisma pandud. Sama kehtib
ka teiste Kanda õlialade kohta. See
omakorda mõjutab ka keskvalitsu­se
sissetulekuid vähenenud mak­sude
näoL
Mehhiko lahes on kümned õH-seadeldised
seisma pandud, sest
õlist ei saa vajalikku hinda, mis
tingitud toodangulisest maksumu­sest.
Kõigest sellest on loogiline jä­reldus,
et tuhanded olitootvad töö­lised
vabanevad oma töökohtadelt
ja paisutavad töötatööliste ridasid.
Olukord õlitööstuses sihib selle­le,
et majanduses võib karta uusi
tõuse ja langusi aastate jooksul.
Õliturg ei ole ainus probleem.
Mitmed ümberkorraldused too­dangus
vihjavad sellele, et tööta°
jad peavad valmis olema tööprot°
sessist vabanemiselej Üheks tun­nuseks
on tööprotsessi automata
seerimine ja raalile üleviimine.
Raali rünnak toodangule on ülimalt
tugev, sest suured survekapitalid
on mängus, mis ootavad rakendust
ja kasumeid. Siit tuleneb üksiktööd
ta ja olukorra nõrgenemine töötu­rul
ja töötute surve suurenemine
höolekandelastele riiklikele sum-
Akende asendamine thermo-akendega. 5-tolllsed vee^
rennid kuues värvis ^ Räästaaluste katmine.
KeldriakondelQ sissemurdmise vastu metailkaitsed.
Tasuta hindamine. Helistage: töökoja tel. 832-2238
I kodus 769-0932
OSSO iMvesfiiiesits liie.
10335 Keeie Str., Mapie, Ontario LO J 1EQ
too
Eestlased on oma enamuses lu°
terlased. Sellepärast on Los Änge»
lese luteriusu kogudus kogu Lõu-na-
Kalifornias kõige suuremaks
eestlaste koondiseks. Usulise töö
kõrval külastab õpetaja haigeid ja
neid, kellede eluprobleemid taha­vad
hävitada lootusL Koguduse
õpetaja peab jumalateenistusi mit­te
üksnes oma kodulinnas, vaid ka
mujal ümbruses,nagu Glaremont ja
Ariaheim. Kuna kogudusel oma ki­rikut
ei ole, on kõne all olnud selle
ehitamine Eesti Maja lähikonda.
Paljud inimesed on juba ka mäe
jalal olevasse eestlaste viimsesse
rahupaika viidud. Eesti nimesid
võib lugeda juba kalmistusse mine­va
tee ääres.
Õp. Rein Neggo ütleb, et inglise
keel kipub koguduse ellu sisse tule­ma.
See on tingitud suurenevast se­gaabielude
arvust. Ta siiski trotsib
seda suunda ning ei pea mitte
ingliskeelseid jumalateenistusi,, vaid
teeb mõnikord oma jutlustest inglis­keelseid
kokkuvõtteid. Leeris on tal
kaks keelegruppi, mis töökoormust
suurendab. Selliselt talitades ei ole
vaja teha eesti keele käsutamise ar­vel
komproniisse. N i i võib siis kirik
jumalasõna kuulutaiÄise kõrval olla
ka eestluse kantsiks. Vastasel korral
oleks neil raske end eesti koguduseks
kutsudagi. Kui kerge oleks eestikeel­se
koguduse juurde lihtsalt teine ing­liskeelne
kogudus luua ja siis vaa-;
data aegade möödumisel,kuidas ing­liskeelne
kogudus eestikeelsest või­du
saab!
Õp. Neggo ja paljud eestlased, kel­ledega
rääkisin, meenutasid kurvas­tusega
ajajärku Los Angeleses, kui
seal kaks eesti kogudust oli. See
•polnud keele,vaid kahe õpetaja pä­rast.
Kogudused- lõhestasid eestlas­konna.
Seda ajajärku nimetati,muste­maks
eestlaste elus. Tänu kauaaeg­sele
poulaarsele rahvalikule õpeta­jale,
kes oma abiga kõiki eestlaste
üritusi toetanud, valitseb koguduses
üksmeel ja vastastikune arusaamine.
Koguduse esimeheks on samuti po­pulaarne
Arno Niitme, kellelt mitte
kaua aega tagasi ilmus memuaar-teos.
V
. TÄIENDUSKOOL '
Eestluse juurdekasvu taimelavaks
on täienduskool, mille eesotsas sei­sab
prof. dr. Toivo Raun. Täiendus­kool
on üks rahvuslikke algatusi, mis
koguduse juurest alguse saanud. Sel­les
on praegu 11 õpilast. Õpetajateks
on veel Tiina Repnau, Karin Lukk,
Alkle Rebane ja- õp. Rein Neggo.
Skautlik tegevus on kahjuks laka­nud.
Pensionärist Eesti Laskurkor­puse
ja Saksa sõjaväe veteran Leo
Padjus meenutas oma Palm Springsi
moodsas elamus^ kuidas ta laagreid
korraldas. Eesti noorus peaks kuul­ma,
tema otse uskumatut kannatus-teed
Venemaal, mille kohta tal isegi
päevik säilinud.
Segakoori laul oli aktusel tugev ja
hingestav. Eesti laul on olnud see
eesti kultuuritõrvik, mis on leegit­senud
kohapealsetest üritustest mit­mesuguste
Eesti Päevadeni. Koori
esimeheks on praegu dr. Mihkel
Kütt, kuid koorijuhte on Iceguni
kaks: Jaak Kukk ja õp. Rein Neggoi
Mõlemad olid üldjuhtideks juba I
Lääneranniku Eesti Päevadel San
Franciscos 1953. Segakoori kauaaeg­seks
hingeks on olnud ka endine
Toronto laulja Salli Mets, kes Irene
Soodlaga asutasid L A . naisklubi.
'Selle esinaiseks praegu on Asta Lii­voja,
teine endine Kanada eestlane.
Naisklubi tegeleb peamiselt kodu,
kasvatuse ja käsitöö aladega. Klubis
on olnud vaatlemisel eesti rahva­kombed.
Viljeldud on etnograafilist
rahvakunsti, mida eriti Ene Runge
Torontost õhutanud.
On üllatav, kui palju inimesi näite­kunst
on ühendanud. Alles hiljuti
mängitiEesti Majas August Kizbergi
janti,laulu ja tantsuga, „Kosjasõit".
Muusika selleks oli seadnud muusi­kajuht
Jaak Kukk. Lavastajaks-näi-tejuhiks
oli Ed. Kikas, abiks Astra
Shore, dramaturgiks dr. Rein Taa­gepera
ja lavapiltide valmistajaks
Veli Saame. Peaosades mängisid
Katrin Nukk, Liis Edwards, Viktor
Pälango, Kaarel Tanner, Elo Kabe,
Johannes Nukk, yaldur Kaskla,
Lembit Palm-Leis, Ülo Kaskla, Endel
Sillat, Kulle Lippand, Ed. Kikas, Pe­ter
Krohov, Liia Rebane ja Kaia Re­bane.
Peale nimetatute oli väikse­maid
tegelasi ja tehnilisi asjamehi;
veel väga palju.
Organisatsiooni The Gonservätive Caucus of New Jersey banketil
Edisonis. Vasakult auaadressi saanud dr. Ants Pallop, autor-kommen-taator
Phyllis Schlafly, New Jersey osakonna juht John Scott ja
organisatsiooni The Gonservätive Gaucus president Howard Phillips.
New Jersey konservatiivid
austasid dr, Ants Pallopit
1
a i •• SÄÄSTATE I
MRISTAiy OSTUIJ EÄ Äiii
Falun esitage kä®8ol®v kupoBig östy
' Los Angeleses oli vanasti ka Võit­lejate
Ühing. Seltskonnas jutustati,
et selle etteotsa olid ohvitserid vali­tud,
kes aga palju aktiivsust üles ei
näidanud. Siis olid ohvitserid omava-leliše
koosviibimise Eesti Majas ot­sustanud
korraldada. Sõdurid aga
nägid selles nende eraldumist ühisest
sõjameeste organisatsioonist ja ot­sustasid
ka ise Eesti Maja teise ruu­mi
õlut võtma minna. Mehed läksid
tööriideis ja panid uksele laua teate­ga:
,, Sissepääs ^ 5 " , Kui siis ohvit­serid
oma koosviibimise olid lõpeta­nud,
läks osa neist raha eest sõdurite
koosviibimisele, kus aga mingit
programmi polnud. Ohvitseride alt­vedamisega
lõppeski Ühingu tege­vus.
Seejärel tekkis USA sõjaväes Ii
maailmasõjas teeninud B. Nurmseni
algatusel uus Korea ja Vietnami sõ­dades
olnud meest liikumine Amee- '
rika sõjaveteranide leegioni astumi­seks
ja selle ülevõtmiseks. 40 eest­last,
leedulast ja lätlast kasutasidki
ameeriklaste passiivsust ära ja nii
ongi üks osakond nüüd nende juhti­da.
Käivad koos Eesti Majas ning
naudivad riiklikke toetusi oma kok­kusaamisel.
Saksa poolel võidelnud
sõdurid sinna ei saa kuuluda.
Lõuna-Kalifornias on veel ka neli
E. Vabadussõja veterani: Valfried
Gutman, Otto Jürgens, Toomas Kuld­vere
ja Aleksander Veinberg. Kõik
on hästi kõrges elueas. Koi.Itn. Gut-"
manoliE.V. lennuväe staabiülem ja
lennukooli lektor ning viibib praegu
vanade puhkekodus. Ta on tõenäo­liselt
kõrgemaks järeljäänud E.V.
ohvitseriks Vabas maailmas. Noorim
Vabadussõja veteran ja EÜS-senior
Jürgens elab Vistas, Mehhiko piiri
ääres. Oma hiljutisel 85.a. juubelil
iseloomustati teda kui noort õppursõ­durit,
kelle püss oli pikem kui poiss
ise. Seega on Los Angelese piirkon­nas
viiesuguseid eesti sõjaveterane
— haruldus, mida ei saa märkimata
jätta.
KODUMAA KÜLASTAMINE
Maakondade külaliikumine on ka
Los Angelesse jõudnud. Kõneldi nal-jatadeSjkuidas
saarlaste kokkutuleku
toimkonna liikmed igaüks omamoo­di
üritust tahtsid korraldada. Järe­leandmist
polnud. Viimaks ütelnud
toimkonna esimees, et me teeme nii.
]a ,,nii" tehtigi. Aga tartlased on
nüüd nõu pidamas ja leidnud, et neid
on Los.Angeleses rohkem kui saar­lasi
ninglahavfd saarlasi üle trum­bata.
Võib selle järele arvata, et ka
teised maakondade inimesed ei saa
alla anda. -
Minu lauanaabriks E.V. aastapäe­va
koosviibimisel oli Leedu peakon­sul
Vytautas Õekanauskas, kellega
jutt pikaks venis. Leedu probleemid
võõrsil on umbes samad, mis meil.
Kuna vanaleedulasi oli Ameerikas
enne põgenik-leedulaste saabumist
väga palju ja nende vaated ei läinud
alati kokkku uute juurdetulriutega,
s.iis tekkisid kaks gruppi, kes erine­valt
oma asju ajasid. Esimeses gru­pis
kõneldi peamiselt inglise keelt.
Nüüd on mõlemad grupid teineteisele
lähenenud ja vanaleedulased toeta­vad
kohati väga suurte summadega
leedu rahvuslikke projekte. Leedu
noortele on aga kõige stimuleeriva­maks
rahvuslikuks kogemuseks ol­nud
okupeeritud Leedu külastamine.
Paljudest Leedu külastajaist on nüüd
saanud suured rahvuslikud võitlejad.
Oma isademaa nägemine ja võõra
rezhiimi karmuse tunnetamine on
isiklik ja reaalne, kuna ainult Lee­dust
rääkimine selle ikkagi vaid kau­geks
kuuldud jutuks jätab. Eks see
ole ka eesti noortega nõnda, kuid sel­lest
avalikult ei räägita. On liiga
Organisatsioon The Gonservätive
Gaucus of New Jersey oma iga-aas-tasel
banketil austas oma kauaaegset
aktivisti dr. Ants Pallopit. Auaadres­si
andis The Pines Manor'is, Ediso­nis,
korraldatud banketil üle organi­satsiooni
nimel selle president John
Scott.
Dr. Pallop on selles organisatsioo­nis
tegev olnud asutamisest saadik 9
aastat tagasi. Ta on praegu organisat­siooni
üks neljast nõunikust ja samal
ajal ka oma piirkonna (Somerset
county) allorganisatsiooni juhiks.
Banketist võttis osa 170 inimest,
nendest valdav osa juhtivad tegela­sed
mitmesugustest konservatiivse
kallakuga organisatsioonidest, nagu
näiteks The Right to Life, John Birch
Society, Freedom Federation ja
American Incentive Society. Neid
kõiki ühendab tugev antikommunist­lik
kallak. Ka viibis külaliste seas
mitmeid New Jersey juhtivaid polii­tikategelasi,
kaasa arvatud osariigi
parlamendi alamkoja enamuse liider
Chuck Hardwick.
Kõnedega esinesid kõigepealt tun­tumaid
ameerika naiskonservatiive
Phyllis Schlafly, kes vahest kõige
tuntumaks on saanud organisatsioo­ni
Stop ERA (Equal Rights Amend-ment)
presidendina. See oli ka tema
kõne peateemaks, kus ta rõhutas
New Jersey tähtsat positsiooni selles
võitluses, kuna see seaduseelnõu
New Jersey parlamendis on veel kin­nitamata.
Viimasena kõneles ülemaalise The
Gonservätive Caucus'e president
Howard Phillips Washingtonist.
Oma jõuliselt esitatud ettekandes sel­gitas
ta Vene imperialismi hädaohtu,
pidades eriti akuutseks ja kriitiliseks
olukorda Aafrikas, kus Nõukogude
Liidu vallutüsplaanid on kulgenud
sihikindlalt juba kohe peale Oktoob­rirevolutsiooni
ülesseatud strateegia
kohaselt.
Kaasa lüüa soovijail on võimalik
selle organisatsiooniga kontakti võt­ta
aadressil: The Gonservätive Gau­cus,
Inc., 422 Maple Avenue, Vienna,
VA 22180, või New Jersey kohaliku
organisatsiooniga: TheGonservative
Gaucus of Nev^ Jersey, Inc., P.O. Box
176, Garlstadt, NJ 07072.
Eõuavad 40 000
sõjakurjategija toimikuid
Neli juudi organisatsiooni nõua­vad
UN-i peasekretär J.P. de Guel-larilt,
et see teeks avalikkusele ja
„korralikule juurdlemisele'' kätte­saadavaks
kõik UN-i valduses ole­vad
arhiivimaterjalid UN-i eelmise
peasekr. dr. K. Waldheimi kohta —
keda nad süüdistavad natsina ja II
maailmasõjas SS-mehena (Wald-haim
oli Wehrmactis esimene leit­nant)
sõjakuritegudes Jugoslaavia
punaste partisanide ja Kreeka juu­tide
vastu.
K. Waldheim varjavat neid and­meid.
Ta ütleb, et kogu aktsioon on
„haisev provokatsioon", ta on olnud
sõjaväes saksa-itaalia keele staabi-tõlk
ja varem üliõpilasena liitunud
Austria ratsaspordi ühinguga, mis
hiljem ta teadmatult absorbeeris SA-organisatsiooni.
Ja et kogu see akt­sioon
on arendatud nüüd selleks, et
tõkestada tal saamast Austria presi­dendiks,
kelleks ta kandideerib. Aja­kirjanduse
teateil olla süüdistused
täma vastu valimiste kampaanias
hoopis tõstnud 10% tema populaar­sust.
Juudi org-id nõuavad kogu UN-i
kontroversiaalne teema. Pole diplo­maatlik
kõnelda, et populaarne olla.
sõjakurjategijate arhiivi väljaand­mist,
mis sisaldab kokku 40 000
nime. ISfeed on kirja pannud UN-i
Sõjakurjategijate Komisjon a.l943"
1948, milles olid tollal 17 rahva esin­dajat.
See arhiiv on aga komisjoni
otsusega suletud ja andmeid sellest
saab kasutada vaid UN ise omal vaja­dusel.
Seni on sealt riikide valitsuste
nõudmisel välja antud toimikud ai­nult
Adolf Eichmanni kohta Iisrae­lile
nin^ dr. Josef Mengele ja Klaus
Barbie kohta USA-le. OSI on nõu­tanud
küll UN-ilt kogu arhiivi juba
varemalt — 1981. a., mis aga jäeti
rahuldamata kui ,,õngitsemise eks­peditsioon".
UN:i hoone ees äsjasel
demonstratsioonil Brooklyni proku­rör
Elizabeth Holzman nõudis, et
UN-i arhiiv sõjakurjategijate kohta
antaks vabaks ja et USA kohtuminis­ter
keelaks K. Waldheimile USA-sse
tuleku kui osalisele natsi-kuritegu-des,
kuni ta ei ole tõestanud oma
süütust. ' .
Lõpetan oma lääne jutud eestlaste
suusatamisega. Fresnos elava vana
suusainstruktori Otto Tamme eest­vedamisel
hakati 26 aastat tagasi
märtsi esimesel nädalalõpul San
Francisco ja Los Angelese vahel mä­gedes
eesti suusapäevi korraldama.
Möödunud aastal oli noortest kuni
sportlike vanadeni suusamäel 145
inimest. Minu Los Angelesest ära-tulekul
sõitsid kaks, ja San Francis­cost
üks,bussiterveid ja elurõõmsaid
inimesi mitte üksnes suusatama,
vaid ka oma sõprussidemeid kaaslas­tega
värskendama. Nad-kutsuvad
teisi eestlasi järgnevatel aastatel
enestega liituma. Nad tahavad kaasa
aidata sinna sõitjate puhkuste naudi­tavaks
muutmiseks Kalifornias. Päi­ke
ja soojus on ilmataadi pooh ja
Eesti Majas saaks korraldada meel­dejääva
kopsviibimise. Mitmed eest­lased
lubasid aidata öömajade kor­raldamisega.
Kirjutage Klubi esime­hele
Robert Andersonile: 1230 Hill
St., Santa Monica, Ga. 90405. USA.
Pidage meeles - eestlus on kom-munikatsioonivõrk!
ESTOR
Toeta allkirja andmisega
vaatleja staatus®
nõudmist
Eesti Vabariigile ÜROs!
Kanadasse tulnutel
peavad olema
tugevad närvid
. Mitmekultuuriministri Otto Jeli-neki
ja tervishoiu-hoolekandeminist-ri
Jake Epp'i ettepanekul otsustas
valitsus teha uurimuse selle kohta,
kuidas on kohandunud uustulnukad
erinevatest rahvustest Kanada ellu,
kel on olnud raskusi selle juures ja
kui paljudel on varisenud kokku när­vid,
nii et neid on tulnud saata ravile
vaimuhaiglatesse.
Uurimuse teostamiseks valitsus
määras ' 12-liikmelise komisjoni,
$200.000 eelarvega. Aega on antud
küsimuse uurimiseks 2 aastat. Ko­misjoni
esimeheks on dr. Morton Bei-iser
ja kogu komisjoni töö tegevuse
järele valvab „Ganadian Mental
Health Association'i" president dr.
Robert Martin.
' ^MeiiElu" nr.l6
cm
,patu|
STOCKHOLM (]
de okupatsioonivõl
kogudevastase agij
paganda" eest ki
vanglasse mõisteti
kirikuõpetaja Hari
tu kestev huvi lääni
kondadesjaajakirj
selt tugevasti häir|
davõimusid ja KG]
Tulemuseks o|n j|
Mõisniku kiri, sel
koos pika kirjeldavil
kultuuriajakirjas
milles ta palukah
keelab ära endast kii
dan protesti minu
kasutamise vastu ja|
taks igasugune kän
ber."
Nõudmine paistal
ainult suunatud väil
kuna Mõtsniku ava)
hest selgub, saadet
Vasara" toimetusel
male pühendab ,,kä^
veerand leheküljo i |
toimetuslikus asjas
OP. HARRI
ASUTAMISKOO!
Uue Erigrupi ai
põhikirja vastuvõt]|
se valimised ja s(
õnnistamine toimul
apr. algusega kl. 14
(eesti ja läti koguj
saalis, peamiselt
tersoo ja Andres 1
misel. Koosolekul
president, piiskop
vai abivalmilt istul
ras ja Karl Raudsq
Avasõnas piisk(
kõiki sellele ..ajahj
Asutava Kogu koo(
mainis, et alles eol
deeris ta samalal
Balti Erigrupi a!
loeb põhikirja.
Luteri kiriku pn
Karl Raudsepp j|
V.
I' • \