1983-01-20-04 |
Previous | 4 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
,JV!ldeElu"mir.3 (1716) 198S maa KÕUELAH! Marga Raudsepp oma 9-aastase poja Hanno'ga. Foto ilmus „Toron-to Star'is" seoses kaupluste nimistuga kus müüakse pruugitud riideid. Marga Raudsepal on häštlminev „Second-hand" äri Yonge tänaval. Ta ütleb, et inimesed on uhked oma soodsatele ostudele jä ärisõpradeks on nüüd ka keskklassi võimalik saada isegi tuntud disainerite TORONTO Tliimder Bay eestlaste peres saanud tavaks, ,et kiriku näisring avab oma 'jõulidaadla ja laste jõuiu» puuga jõiüu-sessiooni. 11. detsembri õhtul oli Our Saviou^ ri kiriku saal täis noori ja vanu. Lauad olid kaetud naisringi jä koguduse liikmete poolt kaasa toodud võileibade ja küpsistega, ning ehitud küünaldega. Avasõna koos tervitusega ütles nai&ringi esinaine Laine Räitsakas. Vaimuliku osa täitis OM Pint (Usuteadlisliku Instituudi' lõ" petanu, praegu prooviaastal) jõuto evangediumi ja südamliku jõululcõ-nega. Ühislauite saatis meie kiriku organist Ingrid Bcnofiglijo. Lapsed esl^ nesid klaveri' palade ja deklamatsiooniga. 'Esinaine tänas lapsi kes esinesid, samuti kõiki teisi kes aitasid kaasa õhtu korraldamisel. Päras.1 .ettekandeid serveerisid naisringi liikmed 'kohvi. Lapsed ootasid jõuluvana, kes 'ttl^ ligi kingikotiga. Laste kinkide ost-tufcs aitaa^ad kaasa kohalikud eesti organisatsioonid. Seekord d i kingi saajaid 21 iast. Varematel aastatel m see arv hulga suurem olnud. Jõuluvanaks on juba aastaid Kalju Puna, abiks Marian Tönts. Manan ehtis ka jõulupuu. Lõpuks jõululaat, müügiJaiid mis oli rikkalik käsitööde, verivorstide, piirukate, piparkookide, leibade ja saiadega, müüdi -kiiresti tühjaks. Oli kaimis õhtu, kojuminnes ca kõigil jõulu ootuse tunne põues. Järgmiseks oli jõuluõhtu jumalateenistus 24. detsembril samas kirikus. See on oodatud, kuna seda juhtub siin väga harva. Enamasti on meie jõulu jumalateenistused ikka imõned nädalad varem. Rahvast oli rohkesti. Jeenistuse pidas Olvi 'Pint. Jõulukuuse küünalde sära ja kiriku kell'ade helin jõul tõhtül, mida ilusa-miat võib veel oUa. Liturgiline osa ja laulud did ilusad! Olvi selge hääldar mine ja" tugev hääl oli hästi kuulda ja tema jõuluikõne oli meeldiv. Ta vüs kuulajad' tagksi kodumaale lapsepõlve; Siberi' pngiilaagritesse ja see -kõik d i seotud jõuluvalguse ja jõulurõõmuga. Ta ütleb: tuhandete 'kannatavate eestlaste silmad otsivad jõülutähte, et ammutada Jumalalt uut jõudu raske elusaatuse kandmiseks. Kirikusi lahkudes oli kõigil südames rõõm, et võisime jõuluõhtul kirikus palves jõulusid alata. " Uue aasta vastu võtmine on juba aastaid osale meie perest olnud Ain ;a Velta Kurmi' mugavas kodus. Rikkalikult kaetud laua ümber veedeti viimased väna-aasta timnid. Uut aastat tervitati Eesti hümniga. Now, for two departures on\y, for only $999 from Montreal or Toronto (including the special bus to Mirabel and back), you can spend 6 nights in Helsinki at the first-class Intercohtinental Hotel, with ; breakfest daily, 1 dinner, a sauna parly with beer and sausages,'/zdcysightseeing, . luggage handling, and all transfers and taxes. lfyou'\/e been pricing trips back to Rnland, you know what an incomparable vaiue this represents, one thatjust cantbebeat. And there's more. for only $100 moreper personyou can take the Mini-Cruise Special to Stockholm on board one of the Silja LJne's feimous white ships. 2 hights, 2 dinners, 2. breakfests, a day in Stockholm with sightseeing. Whatavaiue! • i The3nightMaxi-Cruiseis equallyattractive and just as i easy on your wallet. 3 nights 2 on board the luxury ferry, 1 in Stockholm at a first-class hotel), 3 breakfests, 3 dinners sightseeing... all for only SlSOperperson. Oeparture dates are Februaiy 23, retuming March 2, and fVlarch 9, returning March 16. Bargains like this don't last long, so contact your travel agent or Rnnair soon. Minimum group of passengers. PINNniR Tbronto 416 362-1^11 iWontreal 514 282-1173 Vancouver 604 687-7582 IN KORIIMDAB EESTI-KAI^ÄDÄ SÕPRÜSÕHTÜ Önfario loodusenautija> õnge- ja Jahisporrtaste kesltorgan\satsVooi\iks on llie Ontario Federation Ang-lers and Hunters 4- üle 75 tuhande lifkiie. Selle Fed. kvM #83 on To-ronto Eesti õngitsejate ja Jahimees^ te Seltsi r ' Tor<i)nto öesti õnge;- ja jahisportias-te koondtoisest on möödunud üle 30-rie aasta. Karl Eerme algatusel 1952. a. asutati Toronto Eesti Seltsi juurde õngitsejate ja jahimeeste klubi, tegutses 5 aastat. 1957. a. rajati iseseisev Toronto Eesti ' Õngitsejate ja. Jahimeeste Selts — esimees J. Säägi, Sdtsi 25. aastapäeva peol piduikõ-neleja rääkis pikalt esimese 5 a. tegevusest ja 5. aastapäeva peost — piirdudes sellega. Seltsi 25. aastane tegevus lõpeb käesoleva kuuga. 01- |es aastaid seltsi se'kretär 1965^1976 leian-tarviliku'ks pisut mainida seltsi järgmise'20-ne aasta tegevusest. Pee-tj ,;kodüsö(ia" -j- teoks sai — Toron-' to Eesti Jahipidamise I<^lubi. 1963. a. valiti Vold. Jaaripank seltsi esimeheks. Liikus ringi uus idee — kala-ja jahinieeste seltsist teeme Toronto suurima seltsi. See idee leidis, pooldajaid, ikord seltsi liikmete arv lähenes 300 piirile. Toronto E. Maja juurdeehitus oli valmis— esimesena õnge- ja jahir sportlased lõpetasid iklubiruumiks tuba #13. Toronto Eesti Püssi ja * Püstoli klubi rajati ja ^ristiisadeks" olid õnge -ja jahisportlased. T.E. Maja pööninigul: laskeraja ehitamise läbiviimiseks oli tarvis päästetreppi tuleõnnetuse 'korraks. Selle töö^ seltsi nimel, sooritasid esimehed V. Jaanpark ja Le<^ Lilloberg. Hiljem selts muretses iklubile täpsusipüssi. Toronto eesti suvepäevade aja&tuJ õngitse^jad ja jahimehed olid „ras'ke-jõusti'ku meesteks" tööde läbiviimisel, ..esimeeste — V. Jaäiiparki, L. lillei)ergi j a Ü. Villmäe organiseeri-miselja jiühtimisel. Seltsi igaaastaseks tegevuseks on vähemalt 4 korda-korraldada iihiseid kalaretki ja 2 lorda' püssimeestele toimub ;;linnu laskmine". —" auhinnad ijnuretseb selts. 'Seltskondliikus osas on iga aasta korraldatud ka'ks 'Ivoosviibimist, need on tavaliselt ma-jandusliikult õnnestunud, tänu To- ' ronto eestlaskonna heatahtliikule suhtumisele seltsi lõbusatele üritustele. Samal ajal selts on toetanud jõudu mööda Toronto Eesti kooli, T.jE. Maja frondi väljaehitamist ja muid toiminguid ja ettevõtteid. Kord isegi selts pani välja üUõpUas-sitipen-dmmi — kahjuks, sellest ei (kujunenud iga-aastast traditsiooni. Balti rahvaste kc^kJcuhoiu sümbo-li'ks korraldatavast jahipüssi lasike-võistlušest selts on pidevalt osa võtnud, olles iga 'kolmandai aastal 'korraldajaks. Aastate jooksul seltsi juhatuse ^fööst osavõtnute mxmsiuon piJkik, Sa-' muti pika nimistu moodustavad kaasmaalaste nimed, ke!s ohia suvilad ja talud on korduvalt avanud seltsi ,tegevuse!ks. i Huvitavaks kujuks seltsi liikmes- Iconnas on „Onu August" — seltsi asutaja liige,'korduvalt mitmete ametikohtade täitja, meie põhikirja koostaja, „õi'guskantsler" ja parakrahvi-de tundja — aiktiivine õngitseja, laske- ja jahisjpordi harrastaja — Härra Nüüd ületab k.a. aprillis 85. eluaasta piiri — Palju aastaid „Opu August". Ed. Saar on olnud 25 a. juhatuse liige, pramme seikretär ja laekuri k.t. Samal ajal Eddy on olnud seltsi lasikeala korraldaja, laskemoona muretseja ja kohtunik. Eddy suurhnafcs tööks on ohiud, sdtsi nimel, noor-jahimeeste treening. Tema töö tulemusena sajad noorjahimehed Metropolitan Toronto mitmepalgelise rahvaste perest on omanud ,,Ontario Hunting Licence". 1966. a. seltsil oli õnne — Karl Paap hakkas laekuri kohustusi täitma — 1966—1981. 'Seltsi tegevus möödus õnnestuvalt, rahapada kasvas, jätkus anda teistele . organisatsioonidele ja jäi pisut ,üle edaspidiseks tegevuseks. Selts on Toronto E. Maja aktsio näär ja vähemalt kokn korda aastas Toronto E. maja üüriliseks. Viimased aastad H. Riko on pinud seltsi esimees, seltsi lii'kmete arv on püsi^ nud stabiilsena 80^e ümbeir. Pole odav olla sehsi liikmeks — Fed. liikmemaks on $16.00 — lisaks seltsi osa. See annab õiiguse Fed. tegevu^ sest osa võtta, kindlustuse (liability) ja ajakirja ,Angler & Hunter Ontario'Wildlife Magazine". Seltsi 25 aasta tegevus lõpetatakse 30. jaan. 1983. a. korralise aasta pea-kosolekuga Toronto E. Majas. Seltsi tegevus jätkub, seltsil on puudus ; noorema generatsiooni hikmeskon-nas. Seltsi tegevusest huvitatud kaasmaalased SuurrTorontos ja ümbruskonnas, ühinege seltsiga ja kandke edasi välja ikujunenud traditsioone. aBMO VHDING . Jyfd KõvameeS" iektorsfc SuurjVancouveri Simon Fraser Üni-versity kursuse ,,'Selected Canadian ) Topics: The Estoniaiis in Canada and their Cultural Heritage" lektoriks on Vancouveris eliav dr. phil. Juta KõvameesJKitching. - Vastav instrulktorikoht oli vakantseks kuulutatud kõikides Briti Kolumbia ülikoolides, kuna lektori toomine kaugematest asukohtadest ülikooli arvates ei olnud majanduslikult läbiviidav. Ka mõlemas kohalikus ajalehes (The Promce, The Vancouver Sun) olid 'kuulutused. Dr Juta iKitöhinguk langes otsus nähtavasti ta tugeva teadusliku tagapõhja ja ülimalt positiivsete soovituskirjade tõttu. Dr. Juta Xitching on meie tuntud naiskirjaniku Slaissa Kõvamehe tü- ^ tar. Peale algkodi Eestis jä Rootsis .ia gümnaasiumi Kanadas jõudis dr. Kitching Briti Kolumbia mi^odi. mille lõpetas 9kraadiga. Järgnevale magistrikraadile mng täiendus-aastaUe Prantsusmaal Ja Saksamaal hsandus doktorikraad Indiana üli^ , koolis Bloomingtonis uraali keelte alal professorite Alo Rauna ja Pelix Oinase akadeemüisel juhendusel Dr. Kitchingu 4 last j ^ nende inglasest isa räägivad eesti keelt ja vü-mane kui tuntud estofiü on eesti rah vugruppi tõhusalt aidanud. Akadeemiliselt kuulub dr Juta KövameesCitching kojp! Filiäe Pat- • riaesse.,. • - , • Eestls&s^e ^Kesknõukogu Kanadas }ulii?itus pV<£as inöödwiud nädalal koosõld(U, kus kinnitati EKM tööko niisjonide Juhatused Ja arutati Jooksva , tegevuse Ja Jähmm tegeymkava Ssüsimusi. Ettevalmistusel' on koos läti ja leedu 'keskorgamsatsiooniidega Ottawas järjekordne Balti õhtu korräldaim-ne. XI Balti Õhtu toimub Ottawas M>. veebruaril, 'Leedu Vabariigi aastapäeval. iKülaliskonelejakš on sel aastal välisminister Allan McEaohen ja Balti iüdu poolt kõneleb EKN esir mees Laas Leivat. Käenduskomitee liikmete arv eelolevaks Balti õhtuks on suuTenenud. õhtu muusikalises osas esineb eestlaste poolt bariton Ingemar Korjus. Uuelaadse üritusena korraldab EKN noorsootöö komisjon reedel, 4. veebruaril Eesti Majas eesti-^kanada Sõprusõhtu, mis on mõeldud eriti nooremast põlvest segaabielulistele. õhtul, mis on sisustatud veini ja juustu õhtuna, esitatakse kergesisuline kava ja näidatakse filmi praegusest olukorrast okupeeritud Balti riikides, õhiukohase sõnavõtuga esineb EKN esimees L. Leivat. õhtu üheiks eesmärgiks on segaabieludes olevate eestlaste eestt ühisfcond/ikule elule lähemale toomine. See probleem muutub järjest tõsisemaks, kuna segaabielude protsent pidevalt suureneb. EKN juhatus arutas lähemalt ES-TO '84 ajal Ülemaaitese Eesti Rah-vusfkongressi korraldamist. Rahvus- Icongressi korraldamine on BKIN ülesandeks ja selle läbiviimiseks moodustatakse Rahvuskongressi Toimkond. Vahetati mõtteid toimkonna koosseisu üle. Toimkonna esimehe koha täitmiseks on läbirääkimised käimas ja toimkond rakendatakse tegevusse lähemal ajal.. Jtthatus kinnitas •Kalev-'Estienne juhatajale Evelyn iKoopile antud EKN käenduse Rahvusvahelise Karavani Tallinna Paviljoni koraldamiseks ja määras juhatusliikme Tõnu Tõsise sidemeheks Tallinna Paviljoni korraldava komiteega'. "Kcosoilekul konstateeriti BKN jooksva korjandusaiktsiõoni soodsat arenemist ja peeti vajalikuks pöörduda eriaktsiconiga nooremasse, generatsiooni kuuluvate kaasmaalaste poole, kust seni toetusi on laekunud tagasihoidltolt. • PROF. A. A. LINARILINHOLM PILDID VAHETATUD Kahetsusväärse eksituse, tõttu trü* kikojas on ,jMeIe Elu" eelmises numbris vahetatud kaks fotot. Kolmandal leheküljel on Ilor Tamme foto asemele paigutatud prof. A. A. Linari-Unhohni pilt, mis oleks pida-nud olema tema juubellkirjutise juu-res viimasel leheküljel. Seal on trükitud Ilor Tamme foto. Palume eksitust vabandad^ tOIMETUS [EH.EKSOLÕOGIA LOOMULIKU RAVINA Möödunud pühapäeval, pärast Jumalateenistust pidas Vana Andrese kiriku seltskondlikes ruumes Eerik Purje tervishoidliku ettekande r^- kksoloogiast, kui loomulikust ravist. Ta matkis, et tähelepanekud sell® kohta, et inimese igale kehaosale, elundile ja näärmele on Jalgades Ja kätes vastavad reflekspunktid, ulatavad aastatuhandeid tagasi. Nende i-eflekspunktide kaudu, neid teadlikult masseerides pn võfanallk tervendada inimese vastavaid kehaosi, elundeid ja näärmeid. Asjatundlik masseerimine leevendab kehas., pinget, soodustab viere ringvoolu ja normali-geerib kehalisi funktsioone. Ravi i^ftekspunktide kaudu pärineb Hiinast ja J^panist ning omab selle tõttu teatud müstilise eelarvamisel Läänes.. Katsestamisega o l l i ^ ette^ vaatlik, kasutatakse ihna teadusliku ettevalmistuseta ja lõpetatakse ilma tidemusi ootamata. Nagu iga loomuliku ravi juures paranemine võtab aega. Minnakse arsü Juurde või ap> häda või haiguse sümptoomid ajuti- .<*elt likvideerib kuid selle põhjust d ravi. Iga häda või haiguse Juures on oluline esiteks leida selle põhjus Ja siia püüda seda kõrvaldada loomuliku ravi kaudu, pannes hümese kehaosad, organid Ja näärmed normaalselt töösse, neid stimuleerides teadliku masseerimisega reflekspunktide kaudu. See idamaüie ravimisviis jõudis Ameerikasse Ja Euroopasse käesoleva sajandi alul. Pioneeriks selle kasutamise alal oli Connecticuti arst William Fitzgerald, kes seda meetodit hakkas kasutama nhia, kurgu Ja kõrvahaiguste ravimisel, peamiselt jala suure varfoa aluse masseerimisega. Nüüd on refleksoloogia kasutamine Ameerikas Juba laialt levbiud ja sellel alal on Umimud palju käsiraamatuid, nagu „Zone Therapy*', .JPress Pohit Therapy", , f higer Acu-pressure" jne. Praktilises mõttes ravi seisab selles, et refleksoloog masseerib pat-sieiifi^ Jalgu ssalt, kus jooksevad EI MINGIT KOMPROMISSI KOMMUNISTIDEGA K. PÄU - 1918 OlllIHHHUIittWINiNIHHHeSIHHitfilMiIHNItillllWHiMINtini närviotsad kokku. Ndd sõlmpunkte teadlikult m^ässeerides või nendele vajutades refleksid kanduvad vastavasse kehaossa või organisse ja stimuleerivad selle tegevust. Pealtnäha väga Uhtis tegevus. Soovitud tulemuste saavutamiseks refleksoloog ei pea üksi olema vilunud masseerija vaid ka hea Inhnese keha tundja ja hea ettekujutuse omaja sellest millised on ühe või teise inimese organi funktsioonid. Alles siis võib ta oma raviga soovitud tulemusi saada. £e^ rik Purje on seda õppinud, ise sellest ravist abi saanud Ja valmis nüüd lc£i teisi aitamas „Meie Elu" nr. 3 (1716) 1983 Lembit Jänes JAAPANIS.- HIINAS Grimm's Foods Ltd. peaosanlk Ja jj käis koos abikaasa Meeriga Jaapani? tähelepanekutest jutustab ta reas Legend räägib, et seitsmendal sajandil kühapealscd 'kalamehed leidsid kalawrgiist väikese Bu<lda jumala Kannoni kuju, niillesl sai templi algus! Asakusa Kaiiiion lo.mpli alale pääsemiseks oli kaks sinul ja ehi-lusclt huvitavat väravat. Sisse viis värviküllane kõnnita^ iiiillo ääreÄ külgedele oli lülvitiul niälestusesome-tc müügiixxHl. Keskel oli lihtiie kivist 'kaev inille ääivll plekist kivepi'- demetega topsikud mi|le<:iega inimesed jõid püha vett, Klägudest wis i^äha, et nad uskusid vee tcrvefksle-govat mõju. Kõnnitee lõi>us oli viie-korruscliino pagotki. Ahimiscl korral käis jälle iiri tegemine, nii me seekord ci hakanud üle.spo(>le mniima. Ükse juuiYs oli .suur vaskpott, milles põletati mi.ngisuigu!s-oid aiXMuaatili-^i aineid mis andsid lõlmava suitsu. Inimesed tõmbasid käfega seda tiuit-su oma näo ja rinna poole, ku.nri ka sellel pidi tervendav mõju olema. Kuna tempel asub vanas ai!:lliama«, siis seal on alati palju rahvast. pa ni[ Pij m olf 1KI ti vii dl vü m m hi ti| td Suured merckalad TsukiJI hulgliti^ duainclega nägusalt kaunistatud Pakendeid ilustavad lilled Ja mallf aMitiHiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiwmiiotiiiisiiDiiiiiiiii Ilmar Rebane Malest kadunud n< IIOIIOIIIIIIIIBIIIIIBIIfillOIIIIIIIIIIIIIIIIIBIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIHIIIIIIIIIIIIIll 7. TUDENGITE ELU SEGI . Ehk nagu kõlab originaalis — „das hi das vStudentenleben, wic es weint und bcht!" Vabariigi algupoolel laul-di veel rohkesti (saksa) üliõpilaslaule saksa ;kccles. Esimene, Richard Jaiv no koostatud, üliõpiladaulik si«al- * das neid veel kolmandiku võrra. Ajajooksul neid tõlgiti ja lauluvara hakkas täienema ka teistest alliikatest, eestkätt Soomest, kust kaudu tuli näiteks ka ameerika' päritoluga „Kal- Ic Kusta". Igatahes oli üliõpilaslaul üks üliõpilaskonna „ühisetlevõtRMd", kmia sahiu laule lauldi igas organisatsioo^ nis, tudengite kokkuiulekuil ja lõ-^ . puk.si üle kogu Eestimaa. Ja need on kaasa võetud ka pagulusse Ülo terve maailma. Need laulud, iuvadccrisid varsti ka Soome üliõiiiliaisühimgud» kus vahvalt kõlas „Krambanibuli", kuigi seal oli parajasti alkolToli kcv-
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, January 20, 1983 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1983-01-20 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E830120 |
Description
Title | 1983-01-20-04 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text |
,JV!ldeElu"mir.3 (1716) 198S
maa
KÕUELAH!
Marga Raudsepp oma 9-aastase poja Hanno'ga. Foto ilmus „Toron-to
Star'is" seoses kaupluste nimistuga kus müüakse pruugitud riideid.
Marga Raudsepal on häštlminev „Second-hand" äri Yonge
tänaval. Ta ütleb, et inimesed on uhked oma soodsatele ostudele
jä ärisõpradeks on nüüd ka keskklassi
võimalik saada isegi tuntud disainerite
TORONTO
Tliimder Bay eestlaste peres
saanud tavaks, ,et kiriku näisring
avab oma 'jõulidaadla ja laste jõuiu»
puuga jõiüu-sessiooni.
11. detsembri õhtul oli Our Saviou^
ri kiriku saal täis noori ja vanu.
Lauad olid kaetud naisringi jä koguduse
liikmete poolt kaasa toodud võileibade
ja küpsistega, ning ehitud
küünaldega. Avasõna koos tervitusega
ütles nai&ringi esinaine Laine
Räitsakas. Vaimuliku osa täitis OM
Pint (Usuteadlisliku Instituudi' lõ"
petanu, praegu prooviaastal) jõuto
evangediumi ja südamliku jõululcõ-nega.
Ühislauite saatis meie kiriku organist
Ingrid Bcnofiglijo. Lapsed esl^
nesid klaveri' palade ja deklamatsiooniga.
'Esinaine tänas lapsi kes
esinesid, samuti kõiki teisi kes aitasid
kaasa õhtu korraldamisel. Päras.1
.ettekandeid serveerisid naisringi
liikmed 'kohvi.
Lapsed ootasid jõuluvana, kes 'ttl^
ligi kingikotiga. Laste kinkide ost-tufcs
aitaa^ad kaasa kohalikud eesti
organisatsioonid. Seekord d i kingi
saajaid 21 iast. Varematel aastatel m
see arv hulga suurem olnud. Jõuluvanaks
on juba aastaid Kalju Puna,
abiks Marian Tönts. Manan ehtis ka
jõulupuu.
Lõpuks jõululaat, müügiJaiid mis
oli rikkalik käsitööde, verivorstide,
piirukate, piparkookide, leibade ja
saiadega, müüdi -kiiresti tühjaks.
Oli kaimis õhtu, kojuminnes ca
kõigil jõulu ootuse tunne põues.
Järgmiseks oli jõuluõhtu jumalateenistus
24. detsembril samas kirikus.
See on oodatud, kuna seda juhtub
siin väga harva. Enamasti on
meie jõulu jumalateenistused ikka
imõned nädalad varem. Rahvast oli
rohkesti. Jeenistuse pidas Olvi 'Pint.
Jõulukuuse küünalde sära ja kiriku
kell'ade helin jõul tõhtül, mida ilusa-miat
võib veel oUa. Liturgiline osa ja
laulud did ilusad! Olvi selge hääldar
mine ja" tugev hääl oli hästi kuulda
ja tema jõuluikõne oli meeldiv. Ta
vüs kuulajad' tagksi kodumaale lapsepõlve;
Siberi' pngiilaagritesse ja
see -kõik d i seotud jõuluvalguse ja
jõulurõõmuga. Ta ütleb: tuhandete
'kannatavate eestlaste silmad otsivad
jõülutähte, et ammutada Jumalalt
uut jõudu raske elusaatuse kandmiseks.
Kirikusi lahkudes oli kõigil südames
rõõm, et võisime jõuluõhtul kirikus
palves jõulusid alata. "
Uue aasta vastu võtmine on juba
aastaid osale meie perest olnud Ain
;a Velta Kurmi' mugavas kodus.
Rikkalikult kaetud laua ümber veedeti
viimased väna-aasta timnid. Uut
aastat tervitati Eesti hümniga.
Now, for two departures on\y,
for only $999 from Montreal
or Toronto (including the
special bus to Mirabel and
back), you can spend 6 nights
in Helsinki at the first-class
Intercohtinental Hotel, with ;
breakfest daily, 1 dinner, a
sauna parly with beer and
sausages,'/zdcysightseeing, .
luggage handling, and all
transfers and taxes.
lfyou'\/e been pricing trips
back to Rnland, you know
what an incomparable vaiue
this represents, one thatjust
cantbebeat.
And there's more.
for only $100 moreper
personyou can take the
Mini-Cruise Special to
Stockholm on board one of
the Silja LJne's feimous white
ships. 2 hights, 2 dinners, 2.
breakfests, a day in Stockholm
with sightseeing.
Whatavaiue! • i
The3nightMaxi-Cruiseis
equallyattractive and just as i
easy on your wallet. 3 nights
2 on board the luxury ferry,
1 in Stockholm at a first-class
hotel), 3 breakfests, 3 dinners
sightseeing... all for only
SlSOperperson.
Oeparture dates are Februaiy
23, retuming March 2, and
fVlarch 9, returning March 16.
Bargains like this don't last
long, so contact your travel
agent or Rnnair soon.
Minimum group of
passengers.
PINNniR
Tbronto 416 362-1^11
iWontreal 514 282-1173
Vancouver 604 687-7582
IN KORIIMDAB EESTI-KAI^ÄDÄ
SÕPRÜSÕHTÜ
Önfario loodusenautija> õnge- ja
Jahisporrtaste kesltorgan\satsVooi\iks
on llie Ontario Federation Ang-lers
and Hunters 4- üle 75 tuhande
lifkiie. Selle Fed. kvM #83 on To-ronto
Eesti õngitsejate ja Jahimees^
te Seltsi r '
Tor.
veebruaril, 'Leedu Vabariigi aastapäeval.
iKülaliskonelejakš on sel aastal
välisminister Allan McEaohen ja
Balti iüdu poolt kõneleb EKN esir
mees Laas Leivat. Käenduskomitee
liikmete arv eelolevaks Balti õhtuks
on suuTenenud. õhtu muusikalises
osas esineb eestlaste poolt bariton
Ingemar Korjus.
Uuelaadse üritusena korraldab
EKN noorsootöö komisjon reedel, 4.
veebruaril Eesti Majas eesti-^kanada
Sõprusõhtu, mis on mõeldud eriti
nooremast põlvest segaabielulistele.
õhtul, mis on sisustatud veini ja
juustu õhtuna, esitatakse kergesisuline
kava ja näidatakse filmi praegusest
olukorrast okupeeritud Balti
riikides, õhiukohase sõnavõtuga esineb
EKN esimees L. Leivat. õhtu
üheiks eesmärgiks on segaabieludes
olevate eestlaste eestt ühisfcond/ikule
elule lähemale toomine. See probleem
muutub järjest tõsisemaks, kuna
segaabielude protsent pidevalt
suureneb.
EKN juhatus arutas lähemalt ES-TO
'84 ajal Ülemaaitese Eesti Rah-vusfkongressi
korraldamist. Rahvus-
Icongressi korraldamine on BKIN
ülesandeks ja selle läbiviimiseks
moodustatakse Rahvuskongressi
Toimkond. Vahetati mõtteid toimkonna
koosseisu üle. Toimkonna esimehe
koha täitmiseks on läbirääkimised
käimas ja toimkond rakendatakse
tegevusse lähemal ajal..
Jtthatus kinnitas •Kalev-'Estienne juhatajale
Evelyn iKoopile antud EKN
käenduse Rahvusvahelise Karavani
Tallinna Paviljoni koraldamiseks ja
määras juhatusliikme Tõnu Tõsise
sidemeheks Tallinna Paviljoni korraldava
komiteega'.
"Kcosoilekul konstateeriti BKN
jooksva korjandusaiktsiõoni soodsat
arenemist ja peeti vajalikuks pöörduda
eriaktsiconiga nooremasse, generatsiooni
kuuluvate kaasmaalaste
poole, kust seni toetusi on laekunud
tagasihoidltolt. •
PROF. A. A. LINARILINHOLM
PILDID VAHETATUD
Kahetsusväärse eksituse, tõttu trü*
kikojas on ,jMeIe Elu" eelmises
numbris vahetatud kaks fotot. Kolmandal
leheküljel on Ilor Tamme foto
asemele paigutatud prof. A. A.
Linari-Unhohni pilt, mis oleks pida-nud
olema tema juubellkirjutise juu-res
viimasel leheküljel. Seal on
trükitud Ilor Tamme foto.
Palume eksitust vabandad^
tOIMETUS
[EH.EKSOLÕOGIA LOOMULIKU RAVINA
Möödunud pühapäeval, pärast Jumalateenistust
pidas Vana Andrese
kiriku seltskondlikes ruumes Eerik
Purje tervishoidliku ettekande r^-
kksoloogiast, kui loomulikust ravist.
Ta matkis, et tähelepanekud sell®
kohta, et inimese igale kehaosale,
elundile ja näärmele on Jalgades Ja
kätes vastavad reflekspunktid, ulatavad
aastatuhandeid tagasi. Nende
i-eflekspunktide kaudu, neid teadlikult
masseerides pn võfanallk tervendada
inimese vastavaid kehaosi, elundeid
ja näärmeid. Asjatundlik masseerimine
leevendab kehas., pinget,
soodustab viere ringvoolu ja normali-geerib
kehalisi funktsioone. Ravi
i^ftekspunktide kaudu pärineb Hiinast
ja J^panist ning omab selle
tõttu teatud müstilise eelarvamisel
Läänes.. Katsestamisega o l l i ^ ette^
vaatlik, kasutatakse ihna teadusliku
ettevalmistuseta ja lõpetatakse ilma
tidemusi ootamata. Nagu iga loomuliku
ravi juures paranemine võtab
aega. Minnakse arsü Juurde või ap>
häda või haiguse sümptoomid ajuti-
.<*elt likvideerib kuid selle põhjust d
ravi. Iga häda või haiguse Juures on
oluline esiteks leida selle põhjus Ja
siia püüda seda kõrvaldada loomuliku
ravi kaudu, pannes hümese kehaosad,
organid Ja näärmed normaalselt
töösse, neid stimuleerides teadliku
masseerimisega reflekspunktide
kaudu.
See idamaüie ravimisviis jõudis
Ameerikasse Ja Euroopasse käesoleva
sajandi alul. Pioneeriks selle kasutamise
alal oli Connecticuti arst
William Fitzgerald, kes seda meetodit
hakkas kasutama nhia, kurgu Ja
kõrvahaiguste ravimisel, peamiselt
jala suure varfoa aluse masseerimisega.
Nüüd on refleksoloogia kasutamine
Ameerikas Juba laialt levbiud
ja sellel alal on Umimud palju käsiraamatuid,
nagu „Zone Therapy*',
.JPress Pohit Therapy", , f higer Acu-pressure"
jne.
Praktilises mõttes ravi seisab selles,
et refleksoloog masseerib pat-sieiifi^
Jalgu ssalt, kus jooksevad
EI
MINGIT
KOMPROMISSI
KOMMUNISTIDEGA
K. PÄU - 1918
OlllIHHHUIittWINiNIHHHeSIHHitfilMiIHNItillllWHiMINtini
närviotsad kokku. Ndd sõlmpunkte
teadlikult m^ässeerides või nendele
vajutades refleksid kanduvad vastavasse
kehaossa või organisse ja stimuleerivad
selle tegevust. Pealtnäha
väga Uhtis tegevus. Soovitud tulemuste
saavutamiseks refleksoloog ei
pea üksi olema vilunud masseerija
vaid ka hea Inhnese keha tundja ja
hea ettekujutuse omaja sellest millised
on ühe või teise inimese organi
funktsioonid. Alles siis võib ta oma
raviga soovitud tulemusi saada. £e^
rik Purje on seda õppinud, ise sellest
ravist abi saanud Ja valmis nüüd lc£i
teisi aitamas
„Meie Elu" nr. 3 (1716) 1983
Lembit Jänes
JAAPANIS.- HIINAS
Grimm's Foods Ltd. peaosanlk Ja jj
käis koos abikaasa Meeriga Jaapani?
tähelepanekutest jutustab ta reas
Legend räägib, et seitsmendal sajandil
kühapealscd 'kalamehed leidsid
kalawrgiist väikese Bu |
Tags
Comments
Post a Comment for 1983-01-20-04