1982-09-30-03 |
Previous | 3 of 10 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
-Sa. ,A!eie Elu" nr. 39 1(700) 1982 ON VÕIMETU ainult üh@ poo!@ le^t [alti riikide orjastamine ühes röö-liud osaga Soome Karjalast, kus m. endisel Valamo klbostrisaarel set Laadogat asub suur sunnitöo-iger ja vähematel saartel sõjaväe esused salaijastes baasides ning len-iväljad. U'N on läänedikidele otsatult kal- Moskva ja ta •orisulaste propagan- ^kõnetool, millest tema küllalt ju-pika eluea kestel inimõigüslele jtuvatele või neid õigusi ootavate-rahvastele ei ole olnud vähimatki isu. UN ei tööta ega ole saavutanud ihimatiki nendel alustel, millistele loodi. Tegelikkuses on osutunud tohutult nõrijemaks omaaegsest fahvasteWidust. \ UN-i peasekretäril olnud esitada konkree;tseid ette- [anekuid olukorra parandamiseks, [uid üks osa lääne ajakirjanduisest ilgeb vähemalt loota, et peasekre-feri seisukohavõtt algatab laiemaid lõtt-evahetusi üN-r vajalikkuse üle, fõttes • arvesse ka majanduslikku toormat, mis lääneriikidel on UN-i flalpidamisega hoopis rängemad N. Jidusi, kui^ ijust viimane lõiikaib ?al propagandavilja. LK. RAIMLA ÜS Raimla püüdeks oli llikineid ' lõjutada, et neist kasvaksid oma cäitumiselt korrektsed j a oma eri-ilal hästi ettevabnistatud töötahtelised kodanikud, kes annaksid väärika panuse meie omariikluse sisustamisel. Austati isiku omapära ja vaateid, sellejuures aga rõhutati kohuse- Ija korratunnet, nü enda kui ka kaas-codänike suhtes. Selts õhutas liikmeid oma oskuste ja teadmiste Itäiendamisele, olles teadlik, et ülikooli diplom ei tarvitse olla hariduse lõpp^smärgiks. Selleks o l i seltsil [omapärane funktsionäär„vaim.uva-lamees", kelle ülesandeks oli sisen-jdada noortele akadeemilist töötahet, landes sellejuures vajalikke juhiseid Ka indu tööks. Vilistlaskogu' omaJt- Ipoolt premeeris üliõpilasi akadeemi° piste saavutuste puhul. TEGEVUS JÄTKUB Teine maailmasõda koos okupat- Jsioonidega tõi hävingu ka RaimJa Iperre. ^ Nimeliselt on tegda j ärgmi-jsed kaotused: sõjakeerises suri 4 jisikut, Vene tagalas 2, hukati Vene j:^õimude poolt .otseselt 13, küüditati |25„ uppus põgenemisel men^l (Moero l i a Nordstern) 6. Andmed puuduvad * j teise Vene okupatsiooni, küüditatu- Ite kohta. Vaba maailma pääses 1940. la. nimekirjas obiud liikmetest um- Ibes üks neljandik. Neist pogerfes JRoot&i 42 isikut, Saksagiaale 45 ja Imujale 5. Saksamaale pääsenud rän-jelasid edasi ülemeremaadiesse; ü k s jpbördus vabatahtlikult tagasi kodu- Imaale. Nagu mitmed teised üliõpilasorgav nisatsioonid uuel asukohamaal jat- I kavad tegevust, nii teeb seda ka ÜS .taimla. ^ Selts asutab ÜS Raimla [Rootsi Koondise juba 1946. a., järgimisena USA-s 1952 ja Kanadas 1956. [a! 1970. aastal oli raimlaläsi Austraa- [ lias 5, Kanadas 22, USA-s 49," Rootsis j 59, — nii et kõige elujõulisem kcon- |dis asub meil Rootsis. Qlükordadest tingituna on seltsi tegevus väljaspool'kodumaad mit- I meti muutunud, kuid põhimõtted on jäänud endiseks: püüda noori arendada ja kasvatada, kui neid juurde tuleb. Kanada Koondis on võtnud juurde nooriiikmeteks oma vilistlaste noori, kes on nende aastate jooksul juba siinsed ülikoolid lõpetanud ja vilistlaskokku üle läinud. Peale mõne Irandi on samuti teinud ka ÜSA Koondis. Mis puutub Kanada Koondise tegevusse, siis tuleme kokku koosolekuks üks kord kuus (väi-jaarvatud suvekuud) kus muuhulgas esitatakse ka lühike referaat. Viimasel aljal on iliikmete arvu' vähesuse ja liikmeskonna 'vananemise tõttu siiski tihti referaat ära jäänud. Koos külaliste ja perekonnaliikmetega on korraldatud pidulikumaid kokkutulekuid aastapäeval ja vilistlaspäevai eie Elu" nr. 39 Pidulikul jumalateenistusel, kus tee- Väna-Andiese koguduse segakoor uis püskop Karl Raudsepp, õpetaja Peeter Tammearu' juhatusel ja To Elmar Pähn. Ida-Kanada Sinodi ase- ronto Eesti Segakoor Uno Kook'i president,' õpetaja Albert Lorch ja juhtimisel. Ruumikas pühakojas oli läti koguduse vaimuUk Vana-Andre- 900 kirikulist. Orelil mängis Tiina se kirikus õpetaja Juris Calitis, õn- Mitt-Kreem. ülistati Vana-Andrese koguduse õpe- , õnnistamise kõne pidas õp. Elmar tajaksUdoPete|-soo. Peale nende -Pähn, rõhdtades, fet koguduse õpeta-panid oma käed õnnistamisel Udo ja tegevusväli on| laialdane ja Juma= Fetersoo pea peale praost Andres la väel ning juhtimisel peab ulata- Taul, õpetajad Tõnis Nõnünik ja Al- Ibert Roost. Õpetaja ;Petersoo ametisse õnnis» tamise jumalateenistus peeti Vana- Andrese kirikus pühapäeval, 2^. sept. kell \ 4 pl.' Jumalateenistusel laulis ma iga abivajava koguduse liikme juurde, ükskõik ^ui lähedal või kaugel ta elab. Ametivande võttis piis^' kop ja andis kaasa Issanda õnnistui-se õpetajale ja tema kogudusele. Jutluse aluseks, milte pidas piiskop, olid võetud Joh. 6. 67^-68, „Sul igavese elu s õ n a d . . j a vaatles selle alusel meie rahva rasket teekonda, eriti alates septembrikuu viimastest päevadest 1944 kuni tänaseni, kus oleme leidnud omale uue kodumaa ja rajanud uue elu. Ametisse õnnistatud õpetajat õnnitlesid aupeakonsdilmar Heinsoo, Vana-Andrese läti koguduse õpetaja Juris Galitis, Johannes Järvalt praost Lepiku ja Toronto Ortodoücs koguduse nimel, ÕD. Tõnis Nõmmik Hamiltoni ja Jakobi kostuduse nimel, USAs Eesti Vabariigi uue konsuli dr. Aarand Roosi ametisse astumise puhul tema tutvustamiseks toimunud pidulikul kokkutulekul viibib mai nädalalõpul olnud Ülemaaihnse Eesti Kesknõukogu aastakoosoleku tõttu seal suur kogu eesti selle mandri polütüisest jiditkonna^t. ' mait alates EKN esimees L. Leivat, ÜEKN esimees L. Savi. E.V. konsul dr. A. Roos abikaasa mag. M. Roos-Duesbergiga, E.V. aupeakonsul Kanadas I. praost Andres Taul Toronto Peetri Meinsoo EV peakonsulaadi New Yorgis ametnik N. Kink, Ralivuskomitee USA-s esimees mag. J. Simonson, pr. Jaakson ja pr. Pari, nende taga E.V. koguduse ia praostkonna nimel, peakonsul E ' Jaakson K. Päri ja H. Malvet. Vümased kaks on endised E.V. diplomaatkonda kuulunud ametnikud, K. Päri oli atashee E.V saatkonnas Hans Lupp EKN ja Eestlased Kana- Kaunases ja hilisem väüsministeeriumi pressibüroo sekretär, kuna H. Malvet oU atashesks Framtsusmaal Ja Hispanias, asukohaga E.V. ip^rüsi saatkond Õpetaja Udo Petersoo das Sihtkapitali ja Eesti Selts Täienduskooli nimel, Tiiu Kütt Eesti Gaidide Maleva nimel ja Silver Kask Eesti Skautide Maleva niniel. Neid kõiki tänas õpetaja Udo Petersoo omapoolses sõnavõtus. Teadustajaks oli koguduse nõukogu esimees Tõnu Oravv... Pärast jumalateenistust koguneti ülesse saali, kus oli korraldatud rikkalik kohvilaud koguduse naisringi poolt, nende esinaise pr. Pintsoni juhtimisel. . ; Foto — Salme Parming Pidevalt suurenev inflatsioon ja provintsides $350 kuni |500 müjonit. tööpuudus Kanadas ning teistes Osaliselt selle tagajärjel majandus-tööstuslikes maades on toonud esile lik olukord võiks paraneda ja hoida üldise majandusliku kriisi. Tööstuslik produktsioon on vähenemas^ pangaprotsendid suurenevad vastavalt inflatsioonile. Lahedalt elama harjunud palgasaajad nõuavad töö-ära ettevõtete pankrotti mineku praegusel, alarmeerival arvul. Ontario provintsi teenistujad ei taha kuidagi leppida palkade tõusu pii -amisega. Nad korraldasid möö- RAHVUSLIKKE lasude tõstmist ja need nõudmised du md. nädalal suure demonstratsioo-surutakse läbi streikide abil. Elame ni öeatud nõiaringis, millest väljapää- sõ parlamendihoone ees. 'Seal peeti akaid kõnesid ja põletati peami- W.m&, vanemad, kodu^ ühiskond^ ter Arvo A. Sauks. (Koldcuvõtted re-nsetegevus, suurpidustused kuid ka feraatidest ja järgnenud mõttevahe- „omavahelisesi tapluses kadunud tuse toome järgmises numbris.) eestiastele hmgekella löömine" olid Robert Kreem Eesti Päevade küsi-mõisted, mis Londonis laupäeval, 18. muse juurde minnes ütles, et meie septembril kohapealse Eesti Seltsi ajaloökäigu kulgemist on mõjutanud korraldatud nõupäeval südilt kõne suurüritused nagu laulupeod, siis all olid. Esmakordne üritus Lõuna- Peterburi rongkäik ja lõipuks Eesti Ontario, linnas oli kokku toonud 3S Mängud. Suurüritused on saanuid su püütakse leida. Kanada rahami- njster Robert Davise nuku. Arvatak tonist, :Niagara Fallsist, North Bayst, plaanitsemisse ja tegemisse haarami- Copelandist ja ühe isegi Rootsist, sega. Kaastegemise rõõm on alati nister ei ole suutnud enam koostada eelarvet,^ mis oleks vastuvõetav palgasaajaile, pensionäridele, riiklikul abil elavatele isikutele, rääkimata opositsiooniparteidele parlamendis. Viimased ei ole olnud rahul ühegagi viimastest eelarvetest. Valitsuselt nõutakse uute töökohtade loo-mist, vaatamata sellele, kas need et ametiühingute juhatused siiski on sunnitud leppima vähemate palkade tõusuga, kui yiimaseaja keskmine 12%. ";KOKKUHOm Ottawas, peamünister Trudeau sekretär Tom Axworthi on vähendanud | Deamiinistri büroo ja valitsuse kulu-änunest kohapealt, Torontost, Hamil- suurteks paljude inimeste ühisesse tÄohad on woduktiivsed või ^^^Ä tusi pidustuste, vastuvõttude osas. tonist. Niaffara Fallsist. Worfh l?avs* ninflTiUcom " Kõigile ministritele on tehtud korraldus ^ma esinduskülü^^ suurem ja püsivam kui peältvaata- Inlatsiooni ja palkade tõusu pidur- da, Ontario peaminis^^^ jaks olemine. See-põhimõte ort õie- damiseks valitsus Ottawas rakendas vatsebostmata jätta kuluka ekseiku-ti aluseiks kogu organiseeritud tege- 'P^alkatõusu kahel järgmisel aastal tiiv]'e'n teha tdsi koikikuhoide. vusele.- : • mitte rohkem kui 6% esiimeselia 5% .Ta püüab kokkulepet saada ka pro- Oma arengu 25. a. juubeliikka teisel aastal. See kava on leidnud vintsis teotsevate arstidega, et need jõudnud Eesti Päevade ideoloogia on heakskiitmist tööstuste ja erasekto- ei suurendaks oma norme. Raskus erinev eelmistest suurüritustest ees- ri poolt, oma lihtsuse ja mõõdukuse sed ori tööliste am^etiühing^^^ ti ai aloos sellega, et EP pn oma poolest, võrreldes 12% inflatsiooni uued üakalepingudon p mõttelt ja kavaliselt meie rahvusli- ja nõutud palkade tõusuga. Föderaal- m,isel Siin ametiühingud pressivad ku olemuse ja taotluste >terviklikku- valitsuse kava on võtnud omaks mõ- pealis ja osaliselt pn saanud kõree-se väljendajaiks. On mõlemad — nede reservatsioonidega BC,Novamatpä1ika tõusu. ^^^0^ eesmärk ja abinõu rahvusliku töö Scotia, ja Ontario valitsused. Ontario .ter Davis on nõus palkade tõusuga tiivustamiseks. Ühtlasii on pidustu- rahaministri Frank Milleri arvestu- 1985. ä; kuoi 9% ja järgnaisel. aas-sed ise alati vanad ja uued. Ta kut- se kohaselt 6 ja 5 protsendiline pai- tal 5%. >^ : , sus eestlasi kaasa tegema IV ÜEP kade tõus kahel järgmisel aastal ai- Vaatamata teatud Igokkihõi^^ Päevane üritus leidis aset lighter Inni mugavas saalis. Nõupäeva sissejuhatavad sõnad peale klella 10-t ütles kokkutuleku kava koordineerija Robert Kreem. Sellele järgnesid kaks referaati kodu taustal. Tiina Hansen kõneles eesti kodu vaimsest palgest puudutades ka suhtlemist okupeeritud Eestiga. Tei$)2na pidais referaadi psühhiaa-^ lopi »: C 0 ( Algus lk. 2>, ning harilikult^ augusti kuul väiias-linna — suv< ^RÄlBjILA SIDE" või Esto töös. 1 Siis Esto 84 Peakomitee-abiesimees dr; Endel Aruja ja ÜTkumisla-vastuse üldjuht Härnald Toomsalu andsid ülevaate suurpidustuste kavadest. Rongkäigu korraldamise kohta Omavaheliseks sidepidamiseks ük- andis seletusi rongkäigu toimkonna sikute koondiste vahel andis iga juhataja August Jurs. Kuulajaskond koondis küni 1979, aastani välja 40— soovitas Peakomiteed rohkem rõhku 50 leheküljelise ;,Raimla Side", mi- panna eestlaste juures ööbimiste sel-da paljundati 175 eksemplari ja saa- gitamisele ja odavate üliõpilaskorte-deti välja igaile teadaolevale raimlä- rit^ saamisele. Kaugemad tulijad Jalasele. „Raimla Sides" leidub kirju- hayad sellistest võimalustest juba tisi väga mitmelt alalt, olenedes äu- nüüd teadlikud olla. tori erialast, tavaliselt 4r-5 artiklit, ELK esimees V. Hubel tunnustas taks Ontarios väljaminekuid kokku Kanada föderaalvalitsuse puudujääk hoidaikuni $840 miljonit ja teistes käesoleval aastal on suurem möödu- . nud aasta omast 49%' ————. Üldiste majanduslike raskuste ta- : aaiärjel mitmed suurtööstused on saavutanud kokkuleppe tööliste palkade vähendamise suhtes. Teistes kohtades on teenistujate töötunde simrendatud, et vältida ületunde ja uute tööliiste Dalkamist...Olukord tööturul on küllalt tõsine.^ m KORTERID MÜÜA Boca Ratonis, Floridas, eesthste korterimajas t 2 MAGAMISTUBA ^UJAL Te'"stes tööstuslikes riikides olukord ei ole sueui!?! narem. Inelismaal peale selle ülevaade koondise tege- oma sõnades endise Toronto ja Lon- ^^^^^ ^«obsi 14% la Laane-Euroo- L r r . . * -Vr^nn^Vai rr.HiP.tuci doni täiendu^kooli iuhataiat VaMpk ujula, saun, ühisruumid, suur Ifrunt. pas on 11 miljonit töötut. Kardetak- 1 miil Atlantist, 1/2' km ä r i ^ t ^ se, et nende arv kasvab järgmistel • •: tel..447.3844.i' • '. r ; aästateL. . • . • - ' r vusest, kroonikai, mälestusi ja muud. Alats 1979. a. ilmub ainult üks Lenki pikaaegse tegevuse eest noor- „Raimla Side", mis antakse välja ^ te ja sellega ühenduses eesti tuleviku igal aastal vaheldumisi kolme koon- hiivanguks. j dise: poolt. Viimane Raimla Side". g^^^. g^j^^. ^^.^^^^ Ilmus hiljuti Rootsi Koondise toime- .^^^^ õnnestunud a lusel 67 lehekuliehsena m seltsi argumentiderikkale nõupäevale, 4 - 60-da aasta;iuubeliks. ÜS Raimla 60- ^^^^^ ^^^^^^^.^^ kaasaaitajaid ja dal aastapaqval on veel elus uks asu- osavõtjaid tajaliige — dr. Rudolf Peets, endine Vabariigi konsul Marokos, elab praegu Prantsusmaal 89 aastasena. Säm^uti on elavate kirjas ÜS Raimla esimene noorliige — vii. Nikolai Westman, 84 aastatX vana ja elab Austraalias. v Nagu eelnool öeldud, Raimla Kanada ja USA koondised ei ole Värvanud nooriiikmeid, väljaarvatud erijuhud, sellega on üks tähtsamaid seltsi ülesandeid likvideerunud, kuid oma siseringis seltsi tegevus on hoidnud oma liikmeid nördimusest, pakkudes neile mitmesugust vaimset te-fievust. Samuti, organiseerituna on tõhus töö tehtud eestluse,säilitamisel väljaspool kodumaad ja jõukohaselt kaasa, aidatud Eesti ühiskonna tegevusele mitmel alal. Toronto^ÜS Raimla 60-da aastapäeva koosviibimine kavatsetakse pidada omalpere Veskfil o'^toobri kuul esimehe vii. Andres Olveti kodus. (Algus esiküljel) USA majandus on stabiilsem ja sealse dollari väärtus tõuseb Euroopa riikides. 'Kanada majandusteadlased on arvamisel et vähendada tuleks ettevõtete võlakoormat ja produktsiooni kvaliteeti tõsta, alles siis Iiakkab majanduslik olukord paranema. Kuni seda ei juhtu, mitmed pan- Sad ja suurärid teistavad kokkuhoidu ja vähendavad oma filiale. Seda ÜLIKOOU! Ttr ülemkohtunik Alan Philip Winni-pegis teatas et narkootiliste ainetega , . . äritsemise keeluseadus on vastuolus °" teinud mitmed pangad Kanadas Kanada inimõiguste deklaratsiooni- ^^^soni suuräri sulgeb oma osaga. Ta siiski karistas ühte 21 aastasi ^^"^a Ottawas. Sama teevad mit-noormeest narkootiliste ainetega '^^d tersed ettevõtted ja saadavad äritsemise pärast, leides olevat sea- 'J^] teenistujad tänavale. Majandus-dusega vastuolus viisi, kuidas ta nar- ^'^^^ raskustel ei ole veel näha lõp- Tellige oma kodmi ©emal asyvatd® lastele kooliaastaks kootiliste ainetega äritses, lir Saddle Lake indiaanlased Mõua-vad omale õigust kehtestada oma seadused ja elada nende järgi. Neil on kavas koostada oma seaduste kogu, asutada oma kohtud ja ehitada P", kuigi seda pikisilmi oodatakse. i>'>>i"iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiijiiiin Eesti Sihtkapital Kanadas fsegi omä vanglad "kuhu paigutada annetused, testamendi-pä ja seaduste rikkujad. OINUS itr N. Liidu vägedel Afganistanis lähe häs'ti, kuigi president Brezhnev kinnitas' möödunud nädalal India peaminister. Indira Gandhile, et olukord seal on muutumas normaalseks.. Venelastel on seal suuri kaotusi vabadusvõitlejatega võideldes. ^mälestusfondid op tulumaksuvabad. Suunake oma annetused noortele Ja teistele eesti organisatsioonidele Eesti Sihtkapital Kanadas ^audu tulumaksuvaba kviitungi saamiseks. — Efesti Maja, 958 Broad-view Ave. Toronto, Ont. M4K 2R6 IIIIHIIIIIIIIIII||||lllll|lii!l|liil!li9igiill|]lilllllllililllilliiiili9l Advokaat - Notar 3080 YONGE ST., SÜITE 5064 Lawrencel • allmaaraudteejaama. juures Toronto M4N 3N3 Tel. 482-618S lUM KOMPANII Akende asendamine thermo-akendega. ^ 5 tollised veerennid kuues värvis. ^ Räästaaluste katmine. Keldri akendele sissemurdmise vastu metallkaitsed. Tasuta hindamine. Helistage päeval.töökoda tel 832-2238 Kodus 769-0932 OSSO INVESTMENTS IMCo, 10335 Keele Str, Maple, Ontario LOJ saxs ILMUS JOSEIU SERENAAD - jutustusi, novelle ja dialooge. 214 Ihk. Hind $16.00. Postiteel tellides lisandub saatekulu^ ELU" 9S8 Broadview Ave^, Toronto, Ont. M4K 2R6 Ilmus Saagpakk 1150.00 (Ö.SA iKõikide aegade suurim kakskeelne eesti sõnavara, idioome ja väljendeid sisaldav sõnaraamat. Esmakordselt pakub see eestikeelsete sõnade etümoloogiat ja esitab sõnu vanemast keelepruugist: Kalevipojast ja rahvaluulest. I Sõnaraamatul on kaks peamist otstarvet. Eestlasest-kasutajal võimaldab see' leida täpseid inglise ja ameerika vasteid eestikeelsetele sõnadele ja mõistetele: Kogu.maailma filoloogidele ja keereõppijatele on see aiga ulatuslikuks abivahendiks eesti keele õppimisel. Sõnaraamatus on kokkuvõtlik ülevaade grammatikast, kus käsitletakse olulisemat eesti keele hääldamise, õigekirja ja muutevormide osas; kirjutis tuletusliidete kohta koos näidetega; lühike arutelu mõningatest eesti lauseehituse omapärasustest; uudiskeelendeid ja uue-maid grammatilisi vorme. Piiratud aja jooksul on sõnaraamat saadaval 20% hinnaalandusega. Tellimise aadress: Dept. M.E. YALE UNIVERSITY PR^ESS Box 92A Yale Station New Haven, Connecticut 06520 .U;S.A. Please send me copy(ies) at $120.00 (Ü.S.A.)^ each (pius $2.50 for pcistage & handling) Name . o . . . . * . . . o o . . . •Street- ..... . . . p , . . . " . . ^ . . • City , Province Postal Code My check or moncy order is enclosed. ^'
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, September 30, 1982 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1982-09-30 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E820930 |
Description
Title | 1982-09-30-03 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | -Sa. ,A!eie Elu" nr. 39 1(700) 1982 ON VÕIMETU ainult üh@ poo!@ le^t [alti riikide orjastamine ühes röö-liud osaga Soome Karjalast, kus m. endisel Valamo klbostrisaarel set Laadogat asub suur sunnitöo-iger ja vähematel saartel sõjaväe esused salaijastes baasides ning len-iväljad. U'N on läänedikidele otsatult kal- Moskva ja ta •orisulaste propagan- ^kõnetool, millest tema küllalt ju-pika eluea kestel inimõigüslele jtuvatele või neid õigusi ootavate-rahvastele ei ole olnud vähimatki isu. UN ei tööta ega ole saavutanud ihimatiki nendel alustel, millistele loodi. Tegelikkuses on osutunud tohutult nõrijemaks omaaegsest fahvasteWidust. \ UN-i peasekretäril olnud esitada konkree;tseid ette- [anekuid olukorra parandamiseks, [uid üks osa lääne ajakirjanduisest ilgeb vähemalt loota, et peasekre-feri seisukohavõtt algatab laiemaid lõtt-evahetusi üN-r vajalikkuse üle, fõttes • arvesse ka majanduslikku toormat, mis lääneriikidel on UN-i flalpidamisega hoopis rängemad N. Jidusi, kui^ ijust viimane lõiikaib ?al propagandavilja. LK. RAIMLA ÜS Raimla püüdeks oli llikineid ' lõjutada, et neist kasvaksid oma cäitumiselt korrektsed j a oma eri-ilal hästi ettevabnistatud töötahtelised kodanikud, kes annaksid väärika panuse meie omariikluse sisustamisel. Austati isiku omapära ja vaateid, sellejuures aga rõhutati kohuse- Ija korratunnet, nü enda kui ka kaas-codänike suhtes. Selts õhutas liikmeid oma oskuste ja teadmiste Itäiendamisele, olles teadlik, et ülikooli diplom ei tarvitse olla hariduse lõpp^smärgiks. Selleks o l i seltsil [omapärane funktsionäär„vaim.uva-lamees", kelle ülesandeks oli sisen-jdada noortele akadeemilist töötahet, landes sellejuures vajalikke juhiseid Ka indu tööks. Vilistlaskogu' omaJt- Ipoolt premeeris üliõpilasi akadeemi° piste saavutuste puhul. TEGEVUS JÄTKUB Teine maailmasõda koos okupat- Jsioonidega tõi hävingu ka RaimJa Iperre. ^ Nimeliselt on tegda j ärgmi-jsed kaotused: sõjakeerises suri 4 jisikut, Vene tagalas 2, hukati Vene j:^õimude poolt .otseselt 13, küüditati |25„ uppus põgenemisel men^l (Moero l i a Nordstern) 6. Andmed puuduvad * j teise Vene okupatsiooni, küüditatu- Ite kohta. Vaba maailma pääses 1940. la. nimekirjas obiud liikmetest um- Ibes üks neljandik. Neist pogerfes JRoot&i 42 isikut, Saksagiaale 45 ja Imujale 5. Saksamaale pääsenud rän-jelasid edasi ülemeremaadiesse; ü k s jpbördus vabatahtlikult tagasi kodu- Imaale. Nagu mitmed teised üliõpilasorgav nisatsioonid uuel asukohamaal jat- I kavad tegevust, nii teeb seda ka ÜS .taimla. ^ Selts asutab ÜS Raimla [Rootsi Koondise juba 1946. a., järgimisena USA-s 1952 ja Kanadas 1956. [a! 1970. aastal oli raimlaläsi Austraa- [ lias 5, Kanadas 22, USA-s 49," Rootsis j 59, — nii et kõige elujõulisem kcon- |dis asub meil Rootsis. Qlükordadest tingituna on seltsi tegevus väljaspool'kodumaad mit- I meti muutunud, kuid põhimõtted on jäänud endiseks: püüda noori arendada ja kasvatada, kui neid juurde tuleb. Kanada Koondis on võtnud juurde nooriiikmeteks oma vilistlaste noori, kes on nende aastate jooksul juba siinsed ülikoolid lõpetanud ja vilistlaskokku üle läinud. Peale mõne Irandi on samuti teinud ka ÜSA Koondis. Mis puutub Kanada Koondise tegevusse, siis tuleme kokku koosolekuks üks kord kuus (väi-jaarvatud suvekuud) kus muuhulgas esitatakse ka lühike referaat. Viimasel aljal on iliikmete arvu' vähesuse ja liikmeskonna 'vananemise tõttu siiski tihti referaat ära jäänud. Koos külaliste ja perekonnaliikmetega on korraldatud pidulikumaid kokkutulekuid aastapäeval ja vilistlaspäevai eie Elu" nr. 39 Pidulikul jumalateenistusel, kus tee- Väna-Andiese koguduse segakoor uis püskop Karl Raudsepp, õpetaja Peeter Tammearu' juhatusel ja To Elmar Pähn. Ida-Kanada Sinodi ase- ronto Eesti Segakoor Uno Kook'i president,' õpetaja Albert Lorch ja juhtimisel. Ruumikas pühakojas oli läti koguduse vaimuUk Vana-Andre- 900 kirikulist. Orelil mängis Tiina se kirikus õpetaja Juris Calitis, õn- Mitt-Kreem. ülistati Vana-Andrese koguduse õpe- , õnnistamise kõne pidas õp. Elmar tajaksUdoPete|-soo. Peale nende -Pähn, rõhdtades, fet koguduse õpeta-panid oma käed õnnistamisel Udo ja tegevusväli on| laialdane ja Juma= Fetersoo pea peale praost Andres la väel ning juhtimisel peab ulata- Taul, õpetajad Tõnis Nõnünik ja Al- Ibert Roost. Õpetaja ;Petersoo ametisse õnnis» tamise jumalateenistus peeti Vana- Andrese kirikus pühapäeval, 2^. sept. kell \ 4 pl.' Jumalateenistusel laulis ma iga abivajava koguduse liikme juurde, ükskõik ^ui lähedal või kaugel ta elab. Ametivande võttis piis^' kop ja andis kaasa Issanda õnnistui-se õpetajale ja tema kogudusele. Jutluse aluseks, milte pidas piiskop, olid võetud Joh. 6. 67^-68, „Sul igavese elu s õ n a d . . j a vaatles selle alusel meie rahva rasket teekonda, eriti alates septembrikuu viimastest päevadest 1944 kuni tänaseni, kus oleme leidnud omale uue kodumaa ja rajanud uue elu. Ametisse õnnistatud õpetajat õnnitlesid aupeakonsdilmar Heinsoo, Vana-Andrese läti koguduse õpetaja Juris Galitis, Johannes Järvalt praost Lepiku ja Toronto Ortodoücs koguduse nimel, ÕD. Tõnis Nõmmik Hamiltoni ja Jakobi kostuduse nimel, USAs Eesti Vabariigi uue konsuli dr. Aarand Roosi ametisse astumise puhul tema tutvustamiseks toimunud pidulikul kokkutulekul viibib mai nädalalõpul olnud Ülemaaihnse Eesti Kesknõukogu aastakoosoleku tõttu seal suur kogu eesti selle mandri polütüisest jiditkonna^t. ' mait alates EKN esimees L. Leivat, ÜEKN esimees L. Savi. E.V. konsul dr. A. Roos abikaasa mag. M. Roos-Duesbergiga, E.V. aupeakonsul Kanadas I. praost Andres Taul Toronto Peetri Meinsoo EV peakonsulaadi New Yorgis ametnik N. Kink, Ralivuskomitee USA-s esimees mag. J. Simonson, pr. Jaakson ja pr. Pari, nende taga E.V. koguduse ia praostkonna nimel, peakonsul E ' Jaakson K. Päri ja H. Malvet. Vümased kaks on endised E.V. diplomaatkonda kuulunud ametnikud, K. Päri oli atashee E.V saatkonnas Hans Lupp EKN ja Eestlased Kana- Kaunases ja hilisem väüsministeeriumi pressibüroo sekretär, kuna H. Malvet oU atashesks Framtsusmaal Ja Hispanias, asukohaga E.V. ip^rüsi saatkond Õpetaja Udo Petersoo das Sihtkapitali ja Eesti Selts Täienduskooli nimel, Tiiu Kütt Eesti Gaidide Maleva nimel ja Silver Kask Eesti Skautide Maleva niniel. Neid kõiki tänas õpetaja Udo Petersoo omapoolses sõnavõtus. Teadustajaks oli koguduse nõukogu esimees Tõnu Oravv... Pärast jumalateenistust koguneti ülesse saali, kus oli korraldatud rikkalik kohvilaud koguduse naisringi poolt, nende esinaise pr. Pintsoni juhtimisel. . ; Foto — Salme Parming Pidevalt suurenev inflatsioon ja provintsides $350 kuni |500 müjonit. tööpuudus Kanadas ning teistes Osaliselt selle tagajärjel majandus-tööstuslikes maades on toonud esile lik olukord võiks paraneda ja hoida üldise majandusliku kriisi. Tööstuslik produktsioon on vähenemas^ pangaprotsendid suurenevad vastavalt inflatsioonile. Lahedalt elama harjunud palgasaajad nõuavad töö-ära ettevõtete pankrotti mineku praegusel, alarmeerival arvul. Ontario provintsi teenistujad ei taha kuidagi leppida palkade tõusu pii -amisega. Nad korraldasid möö- RAHVUSLIKKE lasude tõstmist ja need nõudmised du md. nädalal suure demonstratsioo-surutakse läbi streikide abil. Elame ni öeatud nõiaringis, millest väljapää- sõ parlamendihoone ees. 'Seal peeti akaid kõnesid ja põletati peami- W.m&, vanemad, kodu^ ühiskond^ ter Arvo A. Sauks. (Koldcuvõtted re-nsetegevus, suurpidustused kuid ka feraatidest ja järgnenud mõttevahe- „omavahelisesi tapluses kadunud tuse toome järgmises numbris.) eestiastele hmgekella löömine" olid Robert Kreem Eesti Päevade küsi-mõisted, mis Londonis laupäeval, 18. muse juurde minnes ütles, et meie septembril kohapealse Eesti Seltsi ajaloökäigu kulgemist on mõjutanud korraldatud nõupäeval südilt kõne suurüritused nagu laulupeod, siis all olid. Esmakordne üritus Lõuna- Peterburi rongkäik ja lõipuks Eesti Ontario, linnas oli kokku toonud 3S Mängud. Suurüritused on saanuid su püütakse leida. Kanada rahami- njster Robert Davise nuku. Arvatak tonist, :Niagara Fallsist, North Bayst, plaanitsemisse ja tegemisse haarami- Copelandist ja ühe isegi Rootsist, sega. Kaastegemise rõõm on alati nister ei ole suutnud enam koostada eelarvet,^ mis oleks vastuvõetav palgasaajaile, pensionäridele, riiklikul abil elavatele isikutele, rääkimata opositsiooniparteidele parlamendis. Viimased ei ole olnud rahul ühegagi viimastest eelarvetest. Valitsuselt nõutakse uute töökohtade loo-mist, vaatamata sellele, kas need et ametiühingute juhatused siiski on sunnitud leppima vähemate palkade tõusuga, kui yiimaseaja keskmine 12%. ";KOKKUHOm Ottawas, peamünister Trudeau sekretär Tom Axworthi on vähendanud | Deamiinistri büroo ja valitsuse kulu-änunest kohapealt, Torontost, Hamil- suurteks paljude inimeste ühisesse tÄohad on woduktiivsed või ^^^Ä tusi pidustuste, vastuvõttude osas. tonist. Niaffara Fallsist. Worfh l?avs* ninflTiUcom " Kõigile ministritele on tehtud korraldus ^ma esinduskülü^^ suurem ja püsivam kui peältvaata- Inlatsiooni ja palkade tõusu pidur- da, Ontario peaminis^^^ jaks olemine. See-põhimõte ort õie- damiseks valitsus Ottawas rakendas vatsebostmata jätta kuluka ekseiku-ti aluseiks kogu organiseeritud tege- 'P^alkatõusu kahel järgmisel aastal tiiv]'e'n teha tdsi koikikuhoide. vusele.- : • mitte rohkem kui 6% esiimeselia 5% .Ta püüab kokkulepet saada ka pro- Oma arengu 25. a. juubeliikka teisel aastal. See kava on leidnud vintsis teotsevate arstidega, et need jõudnud Eesti Päevade ideoloogia on heakskiitmist tööstuste ja erasekto- ei suurendaks oma norme. Raskus erinev eelmistest suurüritustest ees- ri poolt, oma lihtsuse ja mõõdukuse sed ori tööliste am^etiühing^^^ ti ai aloos sellega, et EP pn oma poolest, võrreldes 12% inflatsiooni uued üakalepingudon p mõttelt ja kavaliselt meie rahvusli- ja nõutud palkade tõusuga. Föderaal- m,isel Siin ametiühingud pressivad ku olemuse ja taotluste >terviklikku- valitsuse kava on võtnud omaks mõ- pealis ja osaliselt pn saanud kõree-se väljendajaiks. On mõlemad — nede reservatsioonidega BC,Novamatpä1ika tõusu. ^^^0^ eesmärk ja abinõu rahvusliku töö Scotia, ja Ontario valitsused. Ontario .ter Davis on nõus palkade tõusuga tiivustamiseks. Ühtlasii on pidustu- rahaministri Frank Milleri arvestu- 1985. ä; kuoi 9% ja järgnaisel. aas-sed ise alati vanad ja uued. Ta kut- se kohaselt 6 ja 5 protsendiline pai- tal 5%. >^ : , sus eestlasi kaasa tegema IV ÜEP kade tõus kahel järgmisel aastal ai- Vaatamata teatud Igokkihõi^^ Päevane üritus leidis aset lighter Inni mugavas saalis. Nõupäeva sissejuhatavad sõnad peale klella 10-t ütles kokkutuleku kava koordineerija Robert Kreem. Sellele järgnesid kaks referaati kodu taustal. Tiina Hansen kõneles eesti kodu vaimsest palgest puudutades ka suhtlemist okupeeritud Eestiga. Tei$)2na pidais referaadi psühhiaa-^ lopi »: C 0 ( Algus lk. 2>, ning harilikult^ augusti kuul väiias-linna — suv< ^RÄlBjILA SIDE" või Esto töös. 1 Siis Esto 84 Peakomitee-abiesimees dr; Endel Aruja ja ÜTkumisla-vastuse üldjuht Härnald Toomsalu andsid ülevaate suurpidustuste kavadest. Rongkäigu korraldamise kohta Omavaheliseks sidepidamiseks ük- andis seletusi rongkäigu toimkonna sikute koondiste vahel andis iga juhataja August Jurs. Kuulajaskond koondis küni 1979, aastani välja 40— soovitas Peakomiteed rohkem rõhku 50 leheküljelise ;,Raimla Side", mi- panna eestlaste juures ööbimiste sel-da paljundati 175 eksemplari ja saa- gitamisele ja odavate üliõpilaskorte-deti välja igaile teadaolevale raimlä- rit^ saamisele. Kaugemad tulijad Jalasele. „Raimla Sides" leidub kirju- hayad sellistest võimalustest juba tisi väga mitmelt alalt, olenedes äu- nüüd teadlikud olla. tori erialast, tavaliselt 4r-5 artiklit, ELK esimees V. Hubel tunnustas taks Ontarios väljaminekuid kokku Kanada föderaalvalitsuse puudujääk hoidaikuni $840 miljonit ja teistes käesoleval aastal on suurem möödu- . nud aasta omast 49%' ————. Üldiste majanduslike raskuste ta- : aaiärjel mitmed suurtööstused on saavutanud kokkuleppe tööliste palkade vähendamise suhtes. Teistes kohtades on teenistujate töötunde simrendatud, et vältida ületunde ja uute tööliiste Dalkamist...Olukord tööturul on küllalt tõsine.^ m KORTERID MÜÜA Boca Ratonis, Floridas, eesthste korterimajas t 2 MAGAMISTUBA ^UJAL Te'"stes tööstuslikes riikides olukord ei ole sueui!?! narem. Inelismaal peale selle ülevaade koondise tege- oma sõnades endise Toronto ja Lon- ^^^^^ ^«obsi 14% la Laane-Euroo- L r r . . * -Vr^nn^Vai rr.HiP.tuci doni täiendu^kooli iuhataiat VaMpk ujula, saun, ühisruumid, suur Ifrunt. pas on 11 miljonit töötut. Kardetak- 1 miil Atlantist, 1/2' km ä r i ^ t ^ se, et nende arv kasvab järgmistel • •: tel..447.3844.i' • '. r ; aästateL. . • . • - ' r vusest, kroonikai, mälestusi ja muud. Alats 1979. a. ilmub ainult üks Lenki pikaaegse tegevuse eest noor- „Raimla Side", mis antakse välja ^ te ja sellega ühenduses eesti tuleviku igal aastal vaheldumisi kolme koon- hiivanguks. j dise: poolt. Viimane Raimla Side". g^^^. g^j^^. ^^.^^^^ Ilmus hiljuti Rootsi Koondise toime- .^^^^ õnnestunud a lusel 67 lehekuliehsena m seltsi argumentiderikkale nõupäevale, 4 - 60-da aasta;iuubeliks. ÜS Raimla 60- ^^^^^ ^^^^^^^.^^ kaasaaitajaid ja dal aastapaqval on veel elus uks asu- osavõtjaid tajaliige — dr. Rudolf Peets, endine Vabariigi konsul Marokos, elab praegu Prantsusmaal 89 aastasena. Säm^uti on elavate kirjas ÜS Raimla esimene noorliige — vii. Nikolai Westman, 84 aastatX vana ja elab Austraalias. v Nagu eelnool öeldud, Raimla Kanada ja USA koondised ei ole Värvanud nooriiikmeid, väljaarvatud erijuhud, sellega on üks tähtsamaid seltsi ülesandeid likvideerunud, kuid oma siseringis seltsi tegevus on hoidnud oma liikmeid nördimusest, pakkudes neile mitmesugust vaimset te-fievust. Samuti, organiseerituna on tõhus töö tehtud eestluse,säilitamisel väljaspool kodumaad ja jõukohaselt kaasa, aidatud Eesti ühiskonna tegevusele mitmel alal. Toronto^ÜS Raimla 60-da aastapäeva koosviibimine kavatsetakse pidada omalpere Veskfil o'^toobri kuul esimehe vii. Andres Olveti kodus. (Algus esiküljel) USA majandus on stabiilsem ja sealse dollari väärtus tõuseb Euroopa riikides. 'Kanada majandusteadlased on arvamisel et vähendada tuleks ettevõtete võlakoormat ja produktsiooni kvaliteeti tõsta, alles siis Iiakkab majanduslik olukord paranema. Kuni seda ei juhtu, mitmed pan- Sad ja suurärid teistavad kokkuhoidu ja vähendavad oma filiale. Seda ÜLIKOOU! Ttr ülemkohtunik Alan Philip Winni-pegis teatas et narkootiliste ainetega , . . äritsemise keeluseadus on vastuolus °" teinud mitmed pangad Kanadas Kanada inimõiguste deklaratsiooni- ^^^soni suuräri sulgeb oma osaga. Ta siiski karistas ühte 21 aastasi ^^"^a Ottawas. Sama teevad mit-noormeest narkootiliste ainetega '^^d tersed ettevõtted ja saadavad äritsemise pärast, leides olevat sea- 'J^] teenistujad tänavale. Majandus-dusega vastuolus viisi, kuidas ta nar- ^'^^^ raskustel ei ole veel näha lõp- Tellige oma kodmi ©emal asyvatd® lastele kooliaastaks kootiliste ainetega äritses, lir Saddle Lake indiaanlased Mõua-vad omale õigust kehtestada oma seadused ja elada nende järgi. Neil on kavas koostada oma seaduste kogu, asutada oma kohtud ja ehitada P", kuigi seda pikisilmi oodatakse. i>'>>i"iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiijiiiin Eesti Sihtkapital Kanadas fsegi omä vanglad "kuhu paigutada annetused, testamendi-pä ja seaduste rikkujad. OINUS itr N. Liidu vägedel Afganistanis lähe häs'ti, kuigi president Brezhnev kinnitas' möödunud nädalal India peaminister. Indira Gandhile, et olukord seal on muutumas normaalseks.. Venelastel on seal suuri kaotusi vabadusvõitlejatega võideldes. ^mälestusfondid op tulumaksuvabad. Suunake oma annetused noortele Ja teistele eesti organisatsioonidele Eesti Sihtkapital Kanadas ^audu tulumaksuvaba kviitungi saamiseks. — Efesti Maja, 958 Broad-view Ave. Toronto, Ont. M4K 2R6 IIIIHIIIIIIIIIII||||lllll|lii!l|liil!li9igiill|]lilllllllililllilliiiili9l Advokaat - Notar 3080 YONGE ST., SÜITE 5064 Lawrencel • allmaaraudteejaama. juures Toronto M4N 3N3 Tel. 482-618S lUM KOMPANII Akende asendamine thermo-akendega. ^ 5 tollised veerennid kuues värvis. ^ Räästaaluste katmine. Keldri akendele sissemurdmise vastu metallkaitsed. Tasuta hindamine. Helistage päeval.töökoda tel 832-2238 Kodus 769-0932 OSSO INVESTMENTS IMCo, 10335 Keele Str, Maple, Ontario LOJ saxs ILMUS JOSEIU SERENAAD - jutustusi, novelle ja dialooge. 214 Ihk. Hind $16.00. Postiteel tellides lisandub saatekulu^ ELU" 9S8 Broadview Ave^, Toronto, Ont. M4K 2R6 Ilmus Saagpakk 1150.00 (Ö.SA iKõikide aegade suurim kakskeelne eesti sõnavara, idioome ja väljendeid sisaldav sõnaraamat. Esmakordselt pakub see eestikeelsete sõnade etümoloogiat ja esitab sõnu vanemast keelepruugist: Kalevipojast ja rahvaluulest. I Sõnaraamatul on kaks peamist otstarvet. Eestlasest-kasutajal võimaldab see' leida täpseid inglise ja ameerika vasteid eestikeelsetele sõnadele ja mõistetele: Kogu.maailma filoloogidele ja keereõppijatele on see aiga ulatuslikuks abivahendiks eesti keele õppimisel. Sõnaraamatus on kokkuvõtlik ülevaade grammatikast, kus käsitletakse olulisemat eesti keele hääldamise, õigekirja ja muutevormide osas; kirjutis tuletusliidete kohta koos näidetega; lühike arutelu mõningatest eesti lauseehituse omapärasustest; uudiskeelendeid ja uue-maid grammatilisi vorme. Piiratud aja jooksul on sõnaraamat saadaval 20% hinnaalandusega. Tellimise aadress: Dept. M.E. YALE UNIVERSITY PR^ESS Box 92A Yale Station New Haven, Connecticut 06520 .U;S.A. Please send me copy(ies) at $120.00 (Ü.S.A.)^ each (pius $2.50 for pcistage & handling) Name . o . . . . * . . . o o . . . •Street- ..... . . . p , . . . " . . ^ . . • City , Province Postal Code My check or moncy order is enclosed. ^' |
Tags
Comments
Post a Comment for 1982-09-30-03