Meie Elu = Our life, September 30, 1982

              OCT 8 1382
N6WSPAPER SEasOM
SKllOH DES ^^^^
395 Wellington Stk todeyT
Oj;tawa
E H T PAI
Second eiäss Mail Registratioo.No. 1354.
Nr. 39 (1700) 1982 NEUAPÄEVAL, 30. SEPTEMBRIL - THURSPAY, SEPTEMBER 30
ost
Eesfi Keskiiõwkogw Kanadas esimees Laas Leivat dekoreerib Eesti
XXXIII aastakäik Vabariigi peakonsulit saLdiku ülesändeis USA-s Ernst Jaaksoni
Kanada eestlaste kuld-teetietemärgiga, milline'tseremoonia leidis
aset New Yorgi Eesti Maj^s E.V. uue konsuli dr. Aaranid Roosi tut­vustamiseks
koiraldatud kokkutulekul. Taga vasemal EKN juba-tusliige
teder. Foto—Salme P^rrnhig
Ronald. ReagaM <Bt- •
tepanekui otsustas LRO julgeoleku
nõukogu saata uuesti lübanoiü LRO
rahifhoidvad üksused ja nõudis lis-raöli
väeosade lahkumist Beirutist.
USA, Itaalia ja Prantsu^naa rahu-holdvad
üksused olid valmis asuma
oma ülesamiete täitmisele möödu­nut
pühapäeval/ kuid keddui^^ sel­lest,
kuna Iisraeli väeosad selleks
ajaS^ Beirutist ei lahkunud. Arvata­vasti
Iisraeli väeosad lahkuvad sel
nädalal. Magu Washingtonist teata-itakse,
on JnglisnMia j^ Holiand ayafc
danud nõusolekut saata liibanoni
oma rahuhöidvad väeosad täiendu­seks
USA/ ItatsiJise^^^^j^ Itaalia iik-
•süstele.V "•• ••"]'^:
Rbhuhoidvad väeosad jäävad Lii-hanoni
nii kauaks, kui s ^ bn va­jadus
nende järele. Enam ei räägita
30 päevasest tähtajast ja nad ei ole
seal ainult vaatlejateks, et rahu säi­lub.
Vajaduse korral nad astuvad te­gevusse
rahu säilitamiseks.
LRO rahuvalvurite autoga/mis tu­li
lõunast Beiruti poole juhtus õnne*
tus. Auto sõitis üle maamüni ja sel­le
plahvatamisel sai vigastada ning
2 ameerMdast Ja S soomlast sai sur­ma.
.•• ..
Möödunud nädalal liibanoni par­lament
valis uueks presidendiks m6>
deraatse parempoolse kristlase Ämisi
Gemayell. Amin Gemayel on presi­dendiks
valitu vend, kes mõrvati 2
nädalat tagasi pommiga. Uus presi­dent
loeb oma tähtsamaks ülesan­deks
lepitada lübanõnis üksteisega
vaenujalal olevaid, vasakpoolseid ja
parempoolseid gruppe ning norma­liseerida
ehi sõja läbi raskesti kan­natanud
maal, eriti purustatud pea­ja
kogu maaihnas leiavad
suiu^ valitsusvastased de­monstratsioonid,
jõutakse peami­nister
Begud ja sõjaministri Sharo-ni
laMkuniist massmõrva pärast, mis
leidis aset Lääne-Beirütis, kui seal
olid lisraeU väeosad korra hoidmise
eesmärgil. ÕU valas tulle peamhiist-ri
keeld avaliku juurdluse korralda-nüseks
selle massmõrva kohta.
Erki oMseks p€«takse likaeli ja
tema praeguse valitsuse prestiizhi
kaotust FSA raihva ja president Rea­gani
silmis. Iisrael ei öle enam väi-
'ke Taavet, kes e4#alit võitles ja või­tis
Koi iati. l a oo nüiid ise bnitaal-xie
Koljat. : IJSA presiÄt Ronald
Reagan, kes sefe võrdlusega välja
tuli^ oli arvamisel koos oma admi-nistratsiidönSigav
tet Lidbanondi yalit-sus
on suutelinei korda (hoidma Bei^
rutis ja kogu maal pärasit PLO ük­suste
lahkumist JBeirutist ja oli eba­meeldivalt
üllatatud, kui Iisraeli
väeosad läksid LäänejEeimiti pärast
Liibanoni presidendile korraldatud
atentaadi. , 1
IIISA KINDLAM HOIAK ' ^
ÜSA admMistratšiöoni arvates, na­gu
hindab sed'a LÖndbai Obšerver
• Service, I?sraeHpraeg^^ valitsus ori
ebök^ rahüliiku
•misöks Lähis-Ida rahvaste vahel. Iis­raelil
tuleb a^rvestäda seda, et nüüd­sest
peale USA võtab kindlama höia^
ku poliitilise olukorra] lahendamisel
selles ruumis, eriti >õõrast^ sõja=
liste jõudude väljaviimise järele Val­vamisel
Liibanonist ja seal' tejgutse-vate,
üksteisete vaenulike gruppide
omavahelisel lepitamise'1. Vaimalik,
et siit peale PLO ei ole enam iiks
probleem vaid rahvas, kelle ehilisi
vajadusi tuleb arvestada. Eriti võib
nüüd palju tõsisemalt esile tõusta
paleštimTaste autonoomia küsimus
lordani jõe läänekaldal;
Okiikorra tõsidust arvestades Iis­raeli
president Yit^^ Navön era­korralise
teatega soovis erapooletu
juurdluse korraldamist möödunud
nädalal asetleidnud massmõrva koh­ta
jä poliitiliste kui' 'ka sõjaväeliste /
juhtide ametist 'kõrvaldamist, kes
võisid olla segatud sellesse Inassmõ^
va. Presidendi ettepanekul' Iisraeli
valitsus nõustus rahvusvahelise ra-huhoidva
üksuse tagasitulekuga Bei^-
ruti ja Iisraeli väeosade väl^atõmba"
misega Beirutist.
ITO SAAB TUNNUSTUSE
10 Euroopa Ühisturu maad on ot­sustanud
läbirääkimistesse astuda
PLO-ga ja tõenäoselt on valrais.and"
ma selfele poliitilise timnüstuse.
Egiptuse valitsus, kes. sõlmis rahule­pingu
Iisraeli valitsusega 1979. a.
kutsus Iisraelist ära oma suursaadi­ku
lähMamformatsioQm saamiseks
olukorra'kohta Iisraelis,
N. Liidu: kommunistlik valitsus;
Mosikvas on jäänud sündmuste vaik-.
s^kš pealtvaatajaks kogu I^idbanoni
^ sõja kestel, arvestades, et USA va­hekord
Araabia riikidega selle sõja
tagajärjel halveneb. Massmõrv Lää-/
ne-Beirutis andis Moskyale hea või»
maiuse suure propagandakampaania
vaHändamiseks' araabia rahvaste
Seas. Selle peamiseks eesmärgiks on.
veenda araabia ralwäid selles, et Iis­rael-
äitäskaüds^^^ selle mõr^''
vavsooritämisele ja USA fvalitsus oli
sellest teadlik. Sõda Lübanõnis on •
heitriud mitmeti halba varju Mosk-vale.
Esiteks vähenes selle sõja ajal'
N. Liidu ipojuvõim Lähis-Idas ja
teiste kalmatas raskesti vene reka-de
prestiizh tunduvalt paremate,
Ameerika päritoluga .relvadega võr­reldes,
mis olid kasutamisel Iisraeli
väeosadel. Oma aktiivsuse esiletoo­miseks
rahu sobitamisel Iisraeli ja
Araabia riikide vahel, N. Liit nõuab,'
et LRO Julgeoleku Nõukogu võtaks
selle oma kätte kutsuiks tegevusse
mmgisuguse rahvusvahelise konve­rentsi,
kus N. Liidu esindaja saaks
USA poliitikat rünnata Lähisridas ja
oma aktiivsust esile tõsta.
Õpetaja Üdo Petersoo EELK Vana rÄndrese koguduse peale õnnistamise jumalateenistuselt. Seitse
^'aimulikku asetasid oma käed altari ees põlvitavahe ametivennale. All, vasakult— koguduse esimees
Tõnu Orav, õpetaja UdoPetersoo>]Tõnis Nõmmik/praost Andres faul, õpetajad Albert Roost, Albert
Lorch ja Juris Calitis.(LähemaltUik. 3) Foto — S, Preem
YAMCOUVp Simon Fraseri
on laastu yõtnud Eesti Kultuur Ühing
§e võtmiseks. Kursus on tunnustatud ja
dusliku kriadi taotlemiseks. Loengud a
ent 'dr. K . iG.'FederseE teatas, ^
(EKÜK) ettepaneku eesüäinelise kursuse õppek
eduka lõpetamise eest saab koini krediit-punkti tea-jaanuaris
1983.
Esimese kursuse nimeks on ESTO
355-3 „Estonians in Ganada- and their
Cultural Heritage" (Eestlased Kana­das
ja nende kiiltuuripärand). Selle
kursuse ulatuses käsitletakse eest­laste
elu enne ja pärast Teist maail­masõda
Kanadas, nende kultuurset
tegevust ja eestlaste panust Kanada
kultuurile.
EKÜK õppekava, mille SFU vastu
võttis, näeb ette kokku 15 eesti kul-tuuriainelist
kursust. iNeed kursu­sed
käsitlevad põhjalikult eesti kul-tuurajalugu,
keel t ja lingvisti kat n ing
kuituurpdiliitilist seisundit. Loengud
toimuvad inglise- keeles kolm tundi
nädalas. Semester lõpeb eksamiga.
Iga kursus näeb ette |25Ö suura
stipendiumi andmist üliõpilasele
kes saavutab aines kõige paremad
akadeemilised tulerpused.
Dr. Pederseri oma vastuses EKÜK-le
tänas ilO 000 ja ligi 300 raamatu
eest mis lähevad eestiairielise kursu­se
'katteks ja õpetar liseks. Suur hulk
raamatuid on ingliije keeles mis kä­sitlevad
Eesti praes ust ja endist po-litilist
seisundit. Nii võib neist kur­sustest
ülikooli juures kujuneda tõ­hus
abi meie kodilmaa ja kultuuri
tutviistamiseks, (Kanada akadeemÜi-ses
ringkonnas. ;
SIMON
Simori-Fraser Üniversity on 1965, a.
asutatud teine kõrgem õppeasutus
Suur-^VanGouveri piirides Uhiversity
of British Colümbia kõrval. Ülikool
asub Vancouveriga kokkukasvanud
Burnabys kõrgel mäel. Ülikooli Im-nak
(caihpus) on pjrojekteeritud
tiintud arhitekti Arthur Ericksoni
pooltja on suurepärane oma treppi­de,
veekogude ja stiilsete ehitustega.
eie nooremaid teadlasi filo^
loog )ar.. Juta Kõvaihees 'Kitching ja
tem^ estofiilist abikaasa proJF. Lau-;
renqe Kitching olid märgatavaks
ajendiks, et 198().ä. detsembris asu-
Vancouveris ,;Eesti Kultuuri
Kanadas" (Societyfor theAd^
Wcement öf Estonian Studies in
?anada); mis inkorporeerit 1981. a.
Briti Kolumbia valitsuse juures ja
sai taksüvaba staatuse Kanada fede^
raalvalitsuselt samal aastal. !
# Uus energiaminister Jean Clire-tien,
pidades kõnet õli ja gaasi toot­vate
ettevõtete juhtidele Ottaw^as^
mainis, et kanadlased on ebapatrioo-did,
pešsinfistid ja rahulolematud
Neil tuleks võrrelda binä elamise
võimalusi teiste rahvaste võimalus­tega
ja veenduda selles, kui lahedah
nad elavad oma loodusUkidt rikkal
•maal;-
i[ Rikkad 'mineraalide lademed on
avastatud Atlandi; Ookeani põhjas.
Need asuvad 3000 jala sügavusel vee
all ja võiks rikkalikult varustada
nendega tööstuslikke maid, kui lei­takse
võimalused nende mineraalide
toomiseks kaldale. Mineraalide lade­mete
olemasolu avastas USA erili»-
sel altelaeval ookeani põhja uuriv
dr. Peter Rona.
i Iraani parlament keelustas erilise
seadusega suudlemise seksuaalseks
lõbuks; See on nüüd kohtulikult ka­ristatav.
Sama seadus kehtis 14 ^ -
jandit tagasi loii islaamlik karistus.
Shahh Pahlevi valitsuse ajal see sea­dus
muudeti, kuid taastati. Nüüd
võib sellise „kiiritep" sooritaja kao­tada
sõrme või käe kohtu otsusel.
(Järg. lk; 3)
I A K'l w(M
- 'VMOlfrWIHi M' , , I W1
1 I V i i t j ) ' l i l l u t i ' A ^.I)lll• ^ ' . | ' i ' ) i H i i I 1 1 ' " -
Neljapäeval, 21. oktoobril 1982
keU 7.30 õhtul
Kõneleb MARI ASER Moritreali^t
Kaastegevad: õnne Laikve EJna
Ube — Lydia Vbhu — Ingrid He^-
maa Andres Raudsepp i;
: EõHv; i!f KÖIK; ON: KUTSUTUI^ •
Tartu Ihstitüul
Mulkide Selts
Pühapäeval,, 10.i öktoeSsfil 1982 kell 3
Piletid: $6 täiskasvanuile, 14 noortele jäs^^^^
CHARLES KIPPER: KLAVER
Eesti Maja suures saalis, 958 Broadviöw Ave.
Pääsmed: 15.00, pensionärid ja õpilased $4.
Saadaval: 444-2897, EAK poes ja kohapea
\ 'r „
: f