Meie Elu = Our life, August 30, 1979

              nr. 35 (1542) 1979 „Meie Elu" nr. 35 (1542) 1979 "" NELJAPÄEVAL, 30. AUGUSTIL — THURSDÄY, AUGUST 30
ui
noor Saksamaalt,
isakult — sponsor
lalt Ülo Vafnumäe,
|tn Veenpere.
Foto — j , : Säägi
VEETI!
[nsoq, Kalju Jõgi,
Pintson ja Toron-kes
võimaldas
Lküdus viibimise. .
i ka tuleval aasta]
l.G.one ja isikuid,
.augemalt pärine­da
suvi Jõekäärul,
lub'-Saksamaal 01-
isa oli sõjavigas- ;;
küi.Tlo oli alles •
viis õde jay kaks
laitmatut eesti :
märgatava saksa :
kodune keel OD '.-
pannud aluse ta
tikimisele, sest 01-
mlt 3—4. temaya-llo
on spordimees,
lale parima mees-kojuviimiseks
vää-fc
Ülo kõigile hea-teda
on aidanud
Ihoolitsenud edasi
Eriline tänu aga •
armsatele suve-;
|e, • mitmesuguste
Rübergile ning
|u Jõgi'le, kes te-
•lt on hoolitsenud:
>ma autoga ringi.
ic jääb Jõekääru
|n siit endaga kaa-ilestüsed,
olen siit
sõpru. Mä ei saa
t. Tulen siis kind-
]ud juba ise reisi-.
• 1/ S-ga
unistus
Jgu^til toimus To-
(guduse vabaõhu-lcoe
järve kaldal
[•ndsalu kodu juu-ilmästikupoolest
•ee ilusaks .püha-võimäldas
arvu-:
' kaasmaalastel
|sele oma suvila-lugemalt..
Nii na-
|oli ka nüüd osa-õp.
0. Gnaden-orelil
hr. Georg
|aun;is ja. avaras
[Lirast jüinalatee-
Kp lm ainu kogu-
I". led ' serveerisid
jdati kindlat loo­ta!
jälle samas-
) lakse/-harjunud
maläteenistusele
idn
|i,-gusti! logid; T.
• ubi :.väljasõidu
suvasse. Ontario
|>>nt'i parki. Reis
jussisa. .:
:»ntolastega mit-
:Jõekäärul; Pef-
|avad klubikaas-
)rad.
mängiti kaarte,',
ja vana ajaloo-busside
juurde
jatele; hüvasti. ;
J. S-gi
lajituses on
iluses ilmu-
Ha suures va-aastat
faaas
23. augustil ja 28. septembril 1939 sõlmiti KremlisXV. Stalini juuresolekul ja Adolf•Hitlerivolitusel n.n.
Ribbentrop-Molotovi kokkulepped ja Saksa-Vene sõprusleping, mis jagasid Balti vabariigid ja Poola territoorium
mi rahvussotsialistliku Saksamaa ja kommunistliku Nõukogude Vene ^mõjusfäärideks", s.t. anastamiseks. Nen­de
lepingute ja eriti neile täienduseks koostatud salajaste lisaprotokollide — lepingute sõlmimisest on möödu­nud
40 aastat.
Järgnev kirjutus püüab neid kurikuulsaid Kremli ja Berliini diktaatorite tehinguid" ja nende tulemusi, ula­tust
ja osatähtsust kirjeldada, toetudes usaldusväärsetele allikmaterjalidele, nii nagu need on di]
dokumentides jäädvustatud.
. Olulised, dokumendid Hitleri Sak­samaa
Välisministeeriumi, arhiivi­dest,
mis langeski sõja ajal USA ja
Briti võimude kätte, uuriti.läbi, teh­ti
neist olulistema valik, tõlgiti ja
avaldati trükis TJSÄ Välisministee-riumi,
(Department of State) poolt
Washingtonis, valitsuse trükikojas
" 1948. a. raamatuna: ,,Nazi — Soviet
vRelationst 1939—1^41, Documents
from the Archives of the German
Foreign Office." Need dokumendid
annavad \ lähema ülevaate traagilis­test1
ajaloolistest sündmustest: 1939.
a. sügisel Balti riikides.
Venelaste .kätte langenud osa Sak­samaa
dokumentidel on aga olulis­tes
osades seni avaldamata, kuna
need on Kremli võimudele ilmselt
kompromiteerivad. Mõned neist sak­sa:
dokumentides tl avaldati okupeeri­tud..
Eesti propagandistide poolt vä­liseestlastele
saadetud eesti- ja ing-
.' liskeelsetes trükistes. - . .
500.000 LEHEKÜLGE ;. .
USA „Forejgn Relations of. the
United States, Diplomatic Papers",
V. sadades köidetes ja mitmes seerias
avaldatud Briti „Documents on Brit-ish
Foreign Polycy 1919—1939", „Re-piirideni.
Hitleri poolt määratud vä­lisministri
külaskäik Moskvasse toi­muks,
kas 22. või 23. augustil. (S.t.
ülikiiresti, J.K.)
Sellele telegrammile oli lisatud
eeskiri, et Hitleri telegramm Stalin-
'ile üleandmiseks saaks kirjutatud
tavalisele paberile ilma mingi Saksa
ametkandjä. kirjapeata. (Märkimis­väärne
eeskiri, J, K.)
Kaks tundi 'pärast Hitleri tele­grammi
Moskvasse jõudmist toime­tas
Schulenburg isiklikult selle koos
venekeelse tõlkega Kremlisse.
Järgmisel päeval Schulenburg te-legrafeeris;
Stalini vastuse Hitlerile,
milles Stalin avaldab headmeelt nen­de
riikide vahekordade paranemise,
poliitilise pinge vähenemise kohta ja
et ta soovib Hitleriga rahulikku
koostööd. Ribbentropi konverents
Moskvas ja Stalini—Molotoviga le­pingute:
sõlmimiseks määrati Hitleri
poolt 23. augustile.
22. augustil Hitler andis oma vä­lisministrile
blariko volituse.lepingu­te
ja muude kokkulepete sõlmimi­seks
Moskvas, mis allakirjutamisega
kohe võivad jõustuda
Sellest informeeriti ka Saksamaa
liitlase/Jaapani valitsust, Jaapanla
•port -on Foreign Äffairs" ja „Survey I s e d olid üllatatud põhilisest pöördest
of International Affairs"; j.t. Seni if '
\ munud (kokku üle 500.000 lk. autent
seid) materjale, on eelnenud 30 aas
ta jooksul trükis avaldatud. Kõigi
mairiitud väljaannete trükid on äga
ammu läbimüüdud. Neid leidub aga
Kanada ülikoolide ja teaduslike rah­vusvaheliste
huvidega instituutide
..referents-raamatukogudes. , • •
Välis-eestlastele on mõndagi teada
1939. a. teise' poole „tehingutest" Sta­lini
ja Hitleri vahel varem ajalehte­des
ilmunud kirjutustest.
Meie anastatud! kodumaal eluneva­tele
eestlastele, isegi Eesti NSV ja
Nõuk Liidu partei ajaloo akadeemi­kutele"
on see ajastu väga puudulik
kult ja erinevalt teada. Terve rida
olulisi fakte ja ajaloolisi dokumente,
mis näitavad tookordsete Kremli
• võimumeeste reeturlikke ja kahe­paikseid
tehinguid Hitleri käsilaste­ga,
on Kremli saladuste rüppe mae­tud.
Kuigi USA, Briti ja Saksa diplo­maatiliste
dokumentide kogud on
peale nende avaldamist lääneriikide
raamatukogudes kättesaadavad ka
neid külastanud soveti ajaloolas­tele
ja diplomaatidele, on ilmselt tea­tud
ajaloolised sündmused ja faktid
.avaldamiseks või viitamiseks Mosk­va
võimude käsul keelustatud allika­te
hulka grupeeritud.
\: Järgnev; kirjutus püüab objektiiv-selt
valgust heita 1939. a. teise poole
sündmustele, nii1 nagu neid eelmai­nitud
teiste riikide diplomaadid ön
ametlikult ^jäädvustanud. Püüame
piirduda peamjselt olulisemate vali
tud.allikate otsese tõlke ja lühenda-tud
kokkuvõtete - esitamisega krono­loogilises
korras. Erilist tähelepanu
väärivad Ribbentrop-Molotövi lepin
gtite ja. salajaste Jisa-prbtokollide
detailid.
'. HITLERI TELEGRAMM ; •
16. aukus lil 1939 c Saksa riigi suur­saadik,
Friedrich-WillpelmCount von
Schulenburg, (USA väljend), telegra-feeris
Moskvast Berliini oma Välis-
Berliini poliitikas. •
LEPING
Ribben.trop saatjaskonnaga lendas
Hitleri isiklikus lennukis, (Stalin
muide ei julgenud kunagi lennukis;
reisida, J. K.) ja võeti Moskvas vastu
eriti pidulikult ja soojalt. Saksa
haakristi lipp lehvis lennujaama pea-värdas
ja tervitust „Heil Hitler!"
kuuldi paljude suust.
eol", (mainitud raamatu lk. 78, USA
State Departmenfi väljaandes .;frä-mes
182—183, serial F. 19), mis koos­neb
neljast artiklist. Protokolli sisse­juhatuses
on fikseeritud põhialus, et
lepingu sõlmimiseks volitatud ja al­lakirjutajad,
s.o. Ribbentrop ja Mo-lotov,
Stalini juuresolekul), diskutee­risid
rangelt .konfidentsiaalselt nen­de
respek^iivseid mõjuvõimu piire
Ida-Euroõpas.
Artikkel I fikseeris territoriaalse
ja poliitilise ümberkorralduse: maa­aladel,
mis kuuluvad Balti riikidele,
loendades sulgudes Soome, Eesti,.
Läti ja Leedu. Leedu põhjapoolne
piir moodustab Saksamaa ja Nõuk.
Liidu mõjuvõimu sfääri, piirjoone.
Samas on määritletud, et lepingla-šed
tunnistavad Vilno linna rajooni
Leedule kuuluvaks. (Juba enne Sak­samaa
kallaletungi Poolale, lubati
Vilno tagasi anda Leedule.)
2) Poola Vabariigi territoriaalse ja
poliitilise •ümberkprralduše juures
mõjusfaaride piiriks määrati .Poola
jõgede Narew, Vistüla ja San'i joon.
Küsimus, kas mõlemi / lepinglase
ühistes huvides on soovitav säilitada
iseseisev. Poola riik ja' millistes piiri­des,
seda saab kindlalt otsustada
edaspidiste poliitiliste arengute ku­junemisel.
Igal juhul mõlemad' le-pinglaste
valitsused lahendavad selle
•küsimuse sõbraliku kokkuleppega. .
.3) Soveti esindajad teatasid, et nad
on huvitatud .Bessarabiast. Saksa
esindajad deklareerisid, et neil ei ole
mingeid huvisid lõuna-ida Euroopas.
(Seda sakslased aga varsti kahetse­sid.);:
.
4) See protokoll tunnistati lepingu­osaliste
poolt rangelt salajaseks
23. augusti õhtul Ribbentrop ra- Sõlmitavast lepingust ja šalapro-porteeris
Moskvast Berliini tele­grammis
204, et esimene kolmetun­nine
konverents Stalini ja Molotovi­ga
oli edukas. Balti riikide ja Poola
territooriumi jaotäinine Vene ja
Saksa „mõju-sfaarideks", (spheres
of influence), on võetud salajasse li­saprotokolli
Kuna venelased ootama­tult
nõudsid, et Liibävi ja Windayi
sadamate kasutamise õigus saaks ka
protokollile lisatud, siis Ribbentrop
palus Führeri kiiret täiendavat nõus­olekut.
23. augusti hilisõhtust kuni järgne­va
vara-hommikuni konverentsil ja
sellele järgnenud banketil värsked
liitlased diskuteerisid rahvusvahelisi
probleeme seoses Jaapani, Itaalia)
Türgi, Inglismaa ja Prantsusmaa
reageerimise võimalustega kui sõlmi­tud
lepingute teade nendeni jõuab, ja
mida siis teha. Ribbentrop rahustas
Kremli võimumehi. Banketil Stalin
jõi ^.spontaanselt" Hitleri terviseks
ja lausus': „Ma tean kuidas Saksa
rahvas armastab oma Führerit, selle­pärast
tema, (s.t. Stalin), joob Hit­leri
terviseks." Hjljem Stalin andis
oma aüsõna;et N. Liidu valitsus võ­tab
seda uut kokkulepet väga tõsi­sel
t ja ei peta oma partnerit kunagi.
USA Välisministeeriumi tõlkes ja
väljaannetes nimetatakse ; Ribben-tropi-
Molotovi 23. augusti kokkulep­peid:
: „Treaty of Nonaggression
Between Germany and the Union of
Soviet Socialist Republics." See le­ping
koosneb seitsmest artiklist: 1)
Lepingu osalised kohustuvad hoidu-
.ministeeriumi, et ta kohtus N. Liidu ma igasugusest vägivalla ja agres-peaministri
Molotov'iga, kes on ka siivsest aktsioonist ja igasugusest
välisministriks. Schiiilenburg rapor- kallaletungist omavahel individuaal
tokollist oli Berliini Välisministee­rium
oma valitsuse liikmeid ja diplo- j
maate juba varem informeerinud.
Saksa finantsminister Schwerin-Kro-sigk,
kes viibis parajasti Roomai,
saatis õnnitlustelegrammi Ribben-tropile
Berliini, ilmselt erine lepingu
allakirjutamist Kremlis. Finantsmi-nister
samas telegrammis informee­ris,
et Itaalia välisminister krahv
Ciano hoiatas teda, et kui Saksamaa
tungib Poolasse, siis Hitleri kava
võib ekslikuks osutuda ja Ciano ar­vates
Inglismaa ja Prantsusmaa
alustavad sõja Saksamaa vastu Poo­la
liitlasena.. Hitleri liitjased (,,Axis
powers") vajavad veel kaks kuni
kolm aastat, et majanduslikult või­meline
olla., sõjaks Inglismaa ja
Prantsusmaaga.
••- Itaalia- diktaator Mussolini saatis
25. augustil kirja Hitlerile, kinnitas
täielikku nõusolekut lepinguga ja oli
valmis sõtta astuma tingimusel, et
Saksamaa6 varustab Itaalia vägesid
sõjamasinate ja toormaterjalidega.
Samast kirjast on andmeid, et sõda
Poolaga toimub peale 1942. aastat,
nägirHitler ja Mussolini on eelmisel
kohtumisel nõustunud. /
J.;Käis .
leeris, et olulisteks; läbirääkimisteks
ja lepingute sõlmimiseks .soovitakse
selt; või. koos teiste riikidega. 2) Kui
ühele lepjnglasele mõni kolmas riik
. Saksamaa välisminister J. vori. Rib- tungib sõjaliselt kallale, siis teine le-
. bentrppi1 külaskäiku Moskvasse lahe- pinglane ei tohi mingil viisil toetada
matel päevadel. (Muide: N. Liidu, ega abistada seda kolmandat kallale-
. eelmine välisminister Litvinov paigu- tungivat võimu. 3) Lepinglased loo-tati
\T. Liidu suutsiaadikuks Washing- vael nende valitsusvõimude-vahelise
toni paar kuud varem, kuna saksla
sed ei tahtnud'temaga kui juudiga
"üldse tegeleda.) Samas telegrammis
on lisatud, et Stalini-Molotovi kava­dest
Balti riikide saatuse kohta ci
olnud suursaadikul veel võimalik
Kremlist selgust saada,
: 20. augustil Ribbentrop telegrafee-ris
Schulenburgile Moskvasse, (te-legr.
nr; 189, Very Urgent,): ,,Führer
volitab Teid Molotovi poole pöördu­ma
ja soovib, et lisatud Hitleri tele-gram
Stalinile saaks^ kohe üle an-tud."
Hitleri telegrammist on olulisemad
. osad: 1) Hitler soovib Saksa—Vene
kaubalepingu allakirjutamist. 2) Sak­samaa
soovib ?õImidä.N. Liiduga
mittekallaletungi lepingut. 3) Hitler
on nõus Mplo.tõ.vij poolt esitatud mit­tekallaletungi
lepingu kavandiga."4)
Salajase lisalepingu üksikasjades
saab kindlasti," 'peale mõningate
* Moskva soovide selgitamist kokku­leppele
jõuda. 5) Pinge Saksamaa ja
Poola vahel on tõusnud lubamatute
asa W Q V fB
9 Q
!§S!irlfe
0 9 ««
P!5
e.
Agriculture
Canada
If
GEISLINGEN („Meie Elu" kaastööliselt) — Ehkki liidupäeva valimi­sed
toimuvad alles tuleva aasta oktoobris, hakkavad juba nüüd kostuma
parteide ringkondadest valinsisvõitluse paroolid,
Tõuke selleks: andis Franz Josef von Rauch. Juubilar on sündinud
Straussi riomiheerimine • kantsleri- Pihkvas, elanud 1911—1939. aastani
kandidaadina unioonparteide poolt. 'Eestis, kusi lõpetanud Tartu ülikooli
Poliitmagasin „Der Spiegel", mille ning tegelenud samas õppejõuna,
väljaandja Rudolf Augstein vahista- Tema ajaloolisi teoseid on ilmunud
ti omal ajal tolleaegse kaitseministri peale saksa keele ka jaapani, rootsi
pideva kontakti konsultatsiooniks ja
informatsiooni vahetamiseks, küsi
mustes mis nende ühiseid huvisid
puudutavad. 4) Kumbki lepmglane ei
tohi osa võtta grupeeringutest- teiste
võimudega, mis on sihitud teise le­pinglase
vastu. 5) Kui tekib lahkar­vamisi,
või konflikte, siis need tuleb
lahendada sõbralike läbirääkimiste
või arbitratšiooniga. 6) Leping sõl­miti
kümneks aastaks. Kui üks le-pingiane
ei ütle lepingut üles aastase
etteteatamisega, siis leping pikeneb
automaatselt veel järgnevaks viieks
aastaks. 7) Leping kuulub viivitama­tult
ratifitseerimisele ja selle for­maalsused
peavad toimuma Berlii­nis.
Leping koostati saksa jä vene
keeles ja kehtestus kohe peale v.
Ribbentropi ja Molotovi poolt Krem­lis
allakirjutamist.
SALAJANE V-.;'-
LISAPROTOKOLL .'.,".
• Samal õhtul, s.o; 23. augustil 1939
sõlmiti ka „Secret Ädditiönal Froto-iks
mitte
hplgelshd?
Newfouhdlandist . teatab „Report
on Business" et elukalliduse tõusuga:
toiduaineteturul, hakatakse rahvus­vahelist
teed rajama hülgeliha turus­tamisele.
• :. • . ; .••;.'••'.'
Eelmise.valitsuse kalandusriiinister
arvas, et praegu on.see tööstus lap­sekingades,
aga. usub, et varsti ori
peatähtsus hülgeliha õhtusöökidel.
Senini on olnud hülge väärtuslik tu­gev
nahk pea fookuseks/ja küttidele
sissetuleku allikaks. Probleem on
see et kümned, tuhanded tonnid hül­geliha
jäetakse jää peale vedelema
ja roiskuma. Küttimise aeg. ori. väga.
lühike, puuduvad suured külmetus-seadeldised
ja vaid osa liha kasuta­takse
praegu otstarbekalt konservide
tegemiseks, Umbes $500.000 eest lä­heb
iga aasta väärtuslikku liha rais­ku.
Newfoundlandis turustatakse hül-
Straussi korraldusel, avaldas mitu
nädalat vihaseid lugejakirju Straussi
aadressil. SPD-liider Brandt nimetas
Straussi jõujaamaks ilma kaitsekor-;
kideta. Sellele andis kõva sõnaga
Strauss tabava kontra: „Brandt on
kaitsekork ilma jõujaamata."
Mustamiskampaaniale Straussi
vastu pani krooni pähe Bree-meni
finantssenaator Henning
Scherf, kes ütles ühes „Bremer
Nachrichten" antud intervjuus:
,.Kujutage ette üht meest nagu
Carstens riigi eesotsas keda ma ei
salli', siis Stücklein liidupäeva presi­dent,
ja lõpuks Strauss veel. kantsler
See on nagu kuri unenägu. Mulle
näib see nii, nagu oleks see' riik ära
läinud ühe gangi juurde."
„Sõna „Gang" tuleb ; inglise: kee­lest,''
kommenteerib „Frankfurter
Ällgemeine" „See tähendab seal
gruppi, trobikonda, salka või ka ban
det. Saksa keeles kasutatakse sõna
„Gang" ainult roimaritebände ..titu­leerimiseks.
Gangi üksikliige on
gangster. Ül^s . Breemeni senaator,
kes loeb ennast SPD pahema tiiva
representandiks, nimetab liidupresi-dentl
ja : uniooniparteide kantsleri
kandidaati gangiks, seega gangsteri
teks."-
Münchenis ilmuv „Bayernkurier'
'atakeerib sellega seoses SPD-liidri
a inglise keeltes. Georg v. Rauchi
peetakse kogu maailmas N. Liidu,
Venemaa ja Balti riikide ajaloo ; P a - | :Trieris asuv Karl.Marxi sünnime
rimate tundjate hulka. Tema raama-ud
nagu „.Geschichle- des bolshe-wistischen
Russland", Lenini lühibio-graafia
kui ka „Geschichte der bal­ti
schen Staateri" kuuluvad uuema
ajaloo klassikute hulka. Balti riikide
ajalugu ilmus 1977. a. detsembris
DTV kirjastusel teaduslikus, sarjas.
geliha konserve, mis sarnaneb hau
tatud looma lihale. Suurtes müügi- j W i I l y Brandti, "kirjutades muu hui
keskustes võib osta sügav-külmiituse ga s:
hülgeliha aasta läbi. Tänavust saaki
hinnatakse $6,5 miljonile ja Jaapan
on sellest kaubavahetusest huvita­tud.-
'"' v 'V' .'-;:.
Loodetakse et ka Põhja-Ontario toi­du
turg võtab vastu hülge maitsvat
ujumiskoiva liha. Kuid üldiselt ei ol­da
mitte väga optimistlik selle pro­jekti
juures, sest USA ignoreerib se-da
täielikult
Iga uus „MEIE ELU" tellija aitab kaa*
sa sisukamale ajalehele.
jöörüvetamise probleeme.
Tänavu on tööliste palgad umbes
6 protsenti.kõrgemäd..Saksa töölise
läbilõikepalga teeb madalaks asja­olu,
et naislööliste töötasud on '
meeste omast märksa madalamad.
Kuna juulikuul tõusis, elukallidus
4,6 protsenti, siis on metallitööliste.
ametiühingud hakanud nõudma jä­rel
li sa sõlmitud palgatariifidele.
„Kõne reedab inimese. Nii nagu
Brandt räägib, ei räägi ükski demo­kraat
egaka sotsiaaldemokraat. Siin
paistab läbi Willy Brandti poliitilis­te
ulmade ürgne tagapõhi. Siiri rää­gib
vana vihast, täidetud klassi võit­leja,
eluaegne marksist..." .
Kielis tähistas 13. augustil oma 75
a. sünnipäeva ajalooprofessor Georg
Magu teatab Münsteris ilmuv
„Westfälische Nachrichten", anti
Hessenis Fulda gümnaasiumi õpilas­tele
õpikuna lauluraamat, mis kubi­seb
nilbustest ja klassivõitluse pa­roolidest.
Raamatus ironiseeritak.se
ka kirikuiisi.. Laulude tekstides.on
juttu vanaema söömisest, lõbuma­jast,
• prostituutidest, narkootiliste
ainete ülistamisest, : Klassivõitluse
lauludes esinevad kommunistlikud
võitluslaulud . ..Internatsionaalist"
kuni Bert Brechti solidaarsušlauluni
„Üles streigiks!"' ja „Veripunased li
pud saavad võitjaks". Rõvedatest
lauludest väljavõtete edasiandmine
poleks siinkohal siivus. •
•• „Kool on mõnedele selliste laulu­de,
jaoks; õigeks; paigaks," öeldakse
kirjutises. „Selle eest on lõppeks vas­tutav
Hesseni haridusminister Krõll-mann
(SPD).. Lastevanemad peaksid
rohkem tundma huvi kooliraamatute
sisu vastu rting.rääkima:nendega,'kes
vääriti.tõlgitsetud ,,pedagoogilise va­badusega"
viivad lapsed eksiteele."
Töötajate netopalgaks oli läinud
aastal keskmiselt DM 1583 marka
kuus,: teatas töö- ja sotsiaalminister.
Ehrenberg. Samaaegselt ta hoiatas
ja, mis jäi sõja ajal terveks ning mil­les
asub muuseum karvasele prohve­tile,'
on eelistatud „palverännakupai-gaks",
vene, ja hiina kommunistidele.
Viimased on sageli pettunud, et .pole
saanud külastuse puhul o.šta vasta­vat
plaketti maja relieefiga. .Nüüd
saavad punased ..palverändurid" mä­lestusesemena
peenelt tsisi leeri tud
rinnanõela maja relieefiga. Rinna­märke
Karl Marxi pea relieefiga on
seevastu juba alati olnud," kinnitab
SPD häälekandja ..Vorwärts".;
Vastavalt praegustele, kavadele võ-tab
tihedasti asustatud Saksa liidu­vabariik
vastu 13.000 Vietnami põge­nikku,-
kellest umbes 5000 elab juba.
Saksamaal, Samuti oh käimas ..üle­maaline
rahaline korjandus põgeni­ke
abistamiseks. Lähemal ajal .saa­davad
sakslased Löuna-Hiina vetesse
ristlema moodsa laatsarettlaeva me­rehädas
põgenike päästmiseks. Pal­jud
perekonnad on avaldanud Soovi
orbude adopteerimiseks.
Reaalpalga kõrval peavad saksa et­tevõtjad;,
maksma niinimetatud näh­tamatut
palka sotsiaalandamine
näol, mis teeb iga 100 marga palga
kõrval veel) 70 märka' lisavaljamine-kuid.
Aastal' 1966 moodustasid need
listakulud 4j$ marka 100 marga pal­gakulude
kõrval. Nii peavad tööand­jad
tasuma; osa sotsiaalkindlustu­sest,
maksma gratifikatsioorie, hai­guse
puhul kuus nädalat täispalga,
puhkuseraha jne.. On ka ettevõtteid,
kus makstakse 'töötajatele 13 kuu­palk.
Kõik see põhjustab kõrged töö-majanduse
ja tööstuse.juurdekasvu hinnad. Nii maksab üks müürsepp
vaenulikkuse eest, millega ei saavat tööandjale; umbes 39 marka tunnis.
lahendada'e? .toorainete ega ka mil- -kk