Meie Elu = Our life, August 30, 1979

              ,.s>
„Meie Elu" toimetus ja talitus; Eesti
Majas, 958. Broadview Ave., Toronto,
Önt. M4K-2R6, Canada ©Jel. 466-0951
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmi­ne
igal toop., kl. 9 h.-5'p.l., esmasp. ja
"neljap. kl. 9 h.-8 õ. Laup. kl. 9 h.-l p.l.
Tellimishinnad: Kanadas: ,1 a,'$24.00,
6 k. 113.00, 3 k. $8.50,: UŠA-sse: l a ,
126.00, 6 k. 14.00, 3 k. 9.00. Ülemere-1
maadesse: T a . ' $30.00, 6 k. 1.16.00,
. 3. k. $10.00. Kiripostilisa Kanadas:
l a . 114.50, 6 k. $7.25. K i r i jaMennu-postiiisa
ÜSA-sse 1 a. S16.50, '6 k.
$8,25. Lennupostil isa ülemeremaa-desse:
l a . $32.75, 6 k.'."$16.38.
Üksiknumber —.50^.
Kuulutushinnad: 1 toll ühel veerul:
esiküljel $3.75, • tekstis S3.50, kuulu­tuste
küljel 53.25,, • ; ,
„OüR LIFE" - ,.MEIE ELU"
— Estonian Weeklv, Pablbhed by
Estonian i Publishing Co. Toronto
Ltd., Estonian House, 958 Broad­view
Ave., Toronto, Ont. Canada.
M4K 2R6 © Tel. 466-0951
I
• Toimetajad: II. Rebane ja S.
Veidenbairm. ' .
Toimetaja New Yorgis B . P ar­mina
473 Luhmann Dr., New Mil-fordi
NJ., USA. Tel. (201) 262-0773
„MEIE ELU" väljaandjaks oh
Eesti Kirjastus Kanadas.
Asut. A. Weileri algatusel 1950.
Nr. 35 (1542) 1979 NELJAPÄEVAL 30. AUGUSTIL-- THURSDAY, AUGUST 30
l±Jt i i i l i m t ^ n i . l i . l i u l ruijimuu m i i i i u r r m u r n . ,mmm iiin.iiiini.immi
XXX aastakäik
tr
Põhja-Ame|erika Eesti Vabadusvõitlejate Kokkutulek Seediiorul laupäeval, kujunes suursündmuseks kui
Kanada Eesti Võitlejate Ühingute Liidu 25. aastapäeva tähistamise pidustus. Kokkutulekust võtsid osa viie va­badusvõitlejate
ühingu esindused Ühendriigest. Ilusa ilma tõttu oli kohal rahvast rohkesti, nende seas mitmed
kauged ja haruldased külalised. ; ;
lasid verd, et Eesti võiks olla vaba.
Tänu eesti võitlejate ennastsalgavale
Ametlik aktus- äigas vähe pärast: vastupanule kolonel'Rebase juhtimi-k.
ella nelja võitlejate ühingute lippu- sel, Eestimaa loovutamine venelaste-de
defileega. Selles viidi .kökkutule- le ei teostunud mitte .1944, a.. veeb-
• Esimesena jõudsid ; Seedriorule DEFILEE, AVASÕNA;;JA
USA idaranniku võitlejate ühingute PALVUS
esindajad ühise bussiga. Selles; olid
Connecticuti, Maryland,. Lakewoodi
ja New 'Yorgi ühingute esindused- ja
USA Vabadusvõitlejate' Ühingute Lii­du
juhatuse liikmed, •Michigani Võit­lejate
Ühingu esindus tuli kohale
orriä autodes kogunemise alguseks.
Kanadast olid arvukalt kohal Toron­to
ja Hamiltoni ' v i i . liikmed. Kokku­tuleku
korraldava toimkonna:esime­heks
oli' Ülemaailmse Vabadusvõit-gust
osavõtvate ühingute lipud lan­genule,
mälestussamba ette ning ase­tati
vastavatele alustel^'.Sellele järg­nes
avasõna:KEVÜL pliTiees Kalju
Torilt, kes' märkis, et nii kaua kui
eesti' rahvas on eksisteerinud on tul­nud
temal võidelda oma vabaduse
eest. Meile1 lähemad olid Vabadussõ-lejate
Keskuse esimees August. Jurs1 da ja II Maailmasõda, kus võitlejad
ja sekretäriks E. Linda ja. j praeguste generatsioonide seast va-m&&.
M-J* v v ^ - k
m
maris vaid sügisel. See võimaldas
suurel arvul .eestlastest pääseda va­badusse.
Mälestame tänutundes ko­lonel
-Rebast, kes venelaste edasitun­gi
tõkestas Narva_rindel.
Palvuse pidas õpetaja Elmar Pahn.
Ta algas seda' pühakirja sõnadega
„El ole suuremat, armastust kui see,
kes. jätab.; oma . elu sõprade eest".
Palju on .toodud ohvreid eesti rahva
vabaduse kaitsmiseks, kuid •• praegu
on see rahvas'kommunistliku, dikta­tuuri
orjuses, ta usub ja loodab, et
maa saab kord. vabaks uues võitlu­ses.
Meie rahvas on praegu.kui ker­juse
riides, kuid käib kuninglikult
püstipäi ja ei unusta, mis on. temalt
võetud. Mõõk ei ole kunagi võitnud
vaimu ja ei, tee seda ka-praeguste or­jastajate
käes. Järgnes pärja -panek
kokkutulekut korraldava toimkoirna
>*w-
Hamiltoni eesti koguduse kirikla õnnistati möödunud pühapäeval praost Oskar Puhmi poolt. Hoone, mille -pä­randas
kogudusele .Aima. Eenma, asub 3 Mapleside Ave. . Foto — Arnold Kuasi1:
uta/
COVENTRY („Meie Elu" kaastööliselt) — Väga harva on midagi luge­da
Eestist j a eestlastest siinses inglise ajakirjanduses. See on nagu mingi
„seitsmes maailmaime", kui mainitakse kuskil eestlasi/ Seetõttu oli suur
üllatus lugeda „Daily Telegraphi" (14. augustil) välispoliitilisel leheküljed
Iraagikoomilist sõnumit pealkirjaga: „Eestlašed loomakontide ostiisabas
n i m e l , langenute m ä l e s m s s a i r i^
('Jära. Ihk. 3) .' ' . ,
n e m a a l r a s k u s i tsiviileianikkönnale
ste
s':iviosKva-s'
Endiste -.sõjameesjte kokkutulekul Seedriorul asetab korraldava toimkonna
sekretär E. Lindaja pärja mälestussamba jalale. .' Foto — „Meie Elu"
OULU (M. E.) — Ajalehes „Kale-vala"
intervjueeriti siia külla tulnud
Tallinna Jaani koguduse õpetajat
Kuno Pajulat. Soome-reis on talle ja
ta tütrele Tiina Laanejärvele esime­seks
ja kestab kogu augustikuu. Jut­tu
ajas ta heas soome keeles. Sala­duseks
osutus Soome TV, mille kau­du
õppimine tolmus.
Esimeseks külastus kohaks. tema
reisil on Oulujõe kogudus. Siin elab
ta õpetaja Paavo Moilaneni juures,
kellega(:Pajula 'tutvus 5 aastat tagasi.
Tallinnas. Pajula on üheks Eesti lu-
: terliku kiriku konsistooriumi' kuuest
assessorist ja tema ülesandeks on
välismaade, küsimused. .
; Külaline soovis, et Eesti ja Soome
luterlikkude kirikute vahel oleks
rohkem koostööd.' 1960-ndate aastate
algul alanud koostöö ön hea juba
nüüd, mille tõendina- tõstis ta esile
piiskoppide vastastikust osavõttu
ametisse õnnistamistes.t.
Edasi ütles õp. Pajula ..Kalevale",
et Jaani kogudusse iküul.üb 2500 ak-
M O •
tiivset liiget, mis tema arvates tähen­dab
päris suurt kogudust Eestis. Tal­linnas
asub kokjku viis luterlikku ko­gudust
peale Jaani: Kaarli, Toom­pea,
Pühavaimu ning Nõmme, suü:
rim neist-Kaarli kogudus, mis on
piiskopikirik koos 3500 liikmega. Ve­ne
kirikuid on Tallinnas seitse ning
katoliku kirikul üks kogudus.
Õp. Pajula märkis, et koguduse
töö Eestis ei erine Soome omast.
Erandiks on ainult diakoni töö puu­dumine,
sest riik hoolitseb seal sot­siaalse
töö eest. Jumalasõna kuulu­tamine
on aluseks kirikulikule tööle.
Koostöösse:kirikuga . on tulnud vii­mastel
.aastatel üha rohkem noori
inimesi. Ta rõhutab ka kiriku teenin­davad
tööd. Samuti maailmarahu kü­simus
on väga tähtis. Konkreetselt
tehakse seda, et korjatakse raha, mis
antakse hiljem riigile. Kuulutus on
nii, et inimesel peab olema esiteks
rahu Jumalaga, mille järele tal. on
võimalik kohtuda rahus oma ligime­sega.
. Inimsuhted aga peegelduvad
edasi rahvusvahelistes suhetes.
Toronto hommikuleht „ T h e
Globe and Mail" toob teate Mosk­vast,
mille järgi 45 Läti, Leedu ja
Eesti kodanikku on nõudnud ene­semääramise
õigust Balti Nõuko­gude
vabariikidele põhjusel, et
need liideti seadusvastaselt 1939.
a. Nõukogude Liidu ja Natsi Sak­samaa
vahel sõlmitud mittekalla­letungi
lepingu alusel. Need 45
avaldasid oma teadaande Lääne­riikide
reporteritele pakti 40. aas­tapäeva
puhul mis loovutas ise­seisvad
Balti riikid Moskva mõ­jusfääri.
Teisitimõtlejate juht Andrei
Sahharpv, Helsingi inimõiguste
grupi liikmed ja teised tähtsad
Moskva dissidendid, avaldasid
eraldi oma teadaande, toetades
Balti gruppi, kuhu kuulub neli
preestrit.
Artikli, on koostanud briti tuntud
päevalehe diplomaatiline; osakond.
Sellest kirjutisest loeme: „Liha on
veebruarist alates nii haruldane
nõukogude Eestis, et on tekkinud pi-.
kad oslusabad lpomakontidele, kus
ieanes neid müüakse;
Vilets lõikusperiood valmistab Ve-
Lord Mountbatf^
mõrvati
Inglise kuninganna sugulane riigi­mees
ja sõ j asangar 79-aastane krahv
Mpuntbatten mõrvati iiri terroristi­de
poolt koos 14-aastase pojapoja ja
15-aastase meeskonnaliikmega. Ter­roristid
olid pannud mootorpaat!,
millega lord Mountbatten läks kala-j
le, 50 naelase pommi. Üheksaliikme­lisest
seltskonnast Mountbatteni tü­tar
ja teine lapselaps, said raskesti
haavata ja osa on kadunud.
Iiri terroristide kommunistlik
grupp teatas juba varem atentaatide
kavast kuningliku perekonna vastu.
il
©sm
Ryersoni teatris, 43 Gerrard St. East, Toronto
14. ja 15. septembril 1979 kell 8 õhtul.
Piletid saadaval ^MeieEluf' talituses, Mt. Pleasant Rd. Pokös ja
Eesti Abistamiskomitees.
falitus ön suletud
laupäeval, I. septembril
ja esmaspäevel,
septembril iX®h@r
puhul. ' •• '.••[]':'''.••:•
Eesti j a Läti lootsid omal aja! kü1:
lalt toiduaineid ja varustasid isegi
Leningrad i.;, j a ,,kii 1 ai is i" Venejnaa 11,
kes saabusid .suurel arvul sinna-; et
031 a k ö i k e . n ahta va t-s aa d a va t. S.e d a
aga ei esine enam. Liha ei eksisteeri
eesti ärides.; '.
LIHA KADUS ÄRIDEST ^
•Kaubad saabuvad, tavaliselt kell 4
pärast lõunat, et anda töötavatele
naistele ostuvõimälusi. Kuid mitte-töötajad
— vanaemad — ootavad ju­ba
enne seda tundide viisi, tihti as­jatult.
Leiba siiski jätkub, kuigi kva­liteet
on vilets. Kõik muu — piim,
või, juust, munad, kanaliha — tuleb
nähtavale ainult juhuslikult. Ka kar­tulite
varud on vähesed möödunud
sügisest saadik. Lätis on olukord
veelgi hullem. Liha kadus äridest ju­ba
aasta tagasi ja eestlased on saat­nud
toidupakke oma läti sõpradele.
Toiduraskused Eestis ja Lätis tekki­sid
möödunud aasta viljaikaldustegä.'
tuli raskusi loomade toitmise ja sigi­tamisega.
. • "
Eesti kolhoosides ja sovhoosides
oli keelatud sügisel loomade arvu vä­hendamine.
Riigimõisate juhtkonna­le
lihtsalt öeldi, et. nad peavad loo­makasvatust
majandama oma kol-
(Järg lk. 2)
Bolshoi balleriin Ludmilla Vlasova
on tagasi Moskvas pärast ligi 74 tun­di
kestnud USA ja Vene diplomaati­de
vahelist kauplemist Kennedy len­nuväljal;
kus Aerofloti reisilennuk
peeti kinni kuni selgus, et tantsitar
lahkub vabatahtlikult. Tema abikaa­sa
balletitantsija Alexander Godunov
nfaüppas. ära" paar päeva varem ja
sai USA-s asüüli. Ta on juba kolmas
vene tantsija, kes jäänud maha ring­reisidel.
STOKHÖLM (EPL) - Ajakirjanik
ja Eestist abiellumisega, hiljuti .Soe­me
pääsenud teisitimõtleja.-Tartus-':
Jüri Lina, kes on olnud elavas- publit­sistlikus
tegevuses, 'tuli, .26. juuiii
Rootsi ja palus siinsetelt võimude!:
asüüli. Ta jääb nüüd Rootsi elama.
— Minu ajakirjandusliku tegevu-j
tagajärjel hakati kodumaal min:::,
tuttavaid tagakiusama ja minu:
ulatusid otsesed KGB ähvardused.
Kuna praegustes olukordades Soon-j
võimud ei üle võimelised minu julge­olek
u t garanteerimä, siis olin sünn 1 -
tud asüüli otsima Rootsist, ütleb Li­lia
põhjuste kohta..
VANCÖUVERIS, EESTI KODU RUUMIDES
8. ja 9. sept., 1979, kell 1.00—9.00 p.L
LAKHi/VOÖbi
'KUNSTINXlTUS
: -:VaHk: löömingut im^m
Avasõna: TOIVO LAANEMÄE, laupäeval, 8. sept. kell 7.00 p.l.
Järgneb Abel Lee ettekanne oma loomingust valguspiltidega.
ALGUSI
Teede!,; 14. sept. 197f Tcarftu CoIIegels