Meie Elu = Our life, August 30, 1979

              NELJAPÄEVAL,. 30. AUGUSTIL - THURSDAY, AUGUST JVIeie Elu" nr, 35 (1542) 1979
r. rteino susi
Saaremaa Ühisgümnaasiumi vilistlased ja endised õpilased: Vasakult: Lei­da
Tõsine, Helgi Ots, Elfi Elb, õie Riis, Eugenia Vallaste. 2. rida: Robert
Kreem, Johannes Rosin, iCaalep Ots, Evald Vallaste, Want Kull, Lembit
RüsHerman , : v ; • • Foto J. Säägi
Kuressaare Tööstuskooli õpetajad ajavahemikus 1932—1941. Ees, vasakult:
H. Kull, A. Rosin, A. Alkok ja A. Mostel. 2. rida: S. Rauk, Ä. Käärid ja 0.
Tuulik. Pildilt puuduvad mitmed Torontos elavad lõpetajad.
Foto— J. Säasi
Pooled kuulajaid dr. Heino Susi
loengul olid noored, kes said annuse
kirjanduslikku süsti. Kogu ettekan­ne
oli suur säde, et uut tuid tõsta
Karl Ristikivi loomingule.
Ristikivi asus kirjanikkude rivisse
võrdlemisi hilja. Ta esimesed raama­tud
on õnnelikust. Eesti iseseisvuse
ajast. Tähena kerkis kirjanduse tae­vasse
„Tüli ja raud" ilmumine. Oma
Uudsuse tõttu võeti see raamat" suu­re
rõõmuga, vastu, saavutas võistlu­sel
esimese auhinna ja müük. arenes
kiiruga. Ristikivi omapära on see, et
ta ei illustreeri inimesi ja raamatud
läbivad ühe eestlaste generatsiooni.
• Lektor vaatles peamiselt kolme
teose tegelasi, kus on. meie töölised
ärimehed jä haritlaskond. „Tuii ja
raud'', kus maa noormees, Andres
Vanatoa, jätab adra maha ja siirdub
vabrikutööliseks ning sureb hiljem
kojamehena. Ta näeb töölisi just nii
nagu nad meil olid. Nende hülgas
polnud alguses ei sotsialiste ega
kommuniste. Igas linnlases oli an
nus maainimest. Iga 'töömees oli mi
dagi väärt ja nende hulgast kerkisid
meistrid ja muud as j amehed. Vana­toa
perekond teeb hoolega tööd/
Poeg saadetakse Tartu ülikoli ja
ema kirjutab pojale- „Vabrikus aeti
tööliste valitsuse kommunismi' juttu.
Ei see ole tööliste valitsus!"
Kirjanik suhtub, praost Tammiku
näol, väga sümpatiseerivalt elatanud
inimestesse. Vana kirikuõpetaja- jä­tab
kogudusega jumalaga, pakib as­ju
ja mõtleb „?idul ikke hetki on elus
vähe. Inimene on kui lepäpõõsäs ja
jääb sinna,; kus ta on kasvanud".
Muide, on R. usku suhtumine veidi
negatiivne. „üšk on nagu pankrotti
minek..." ... .••
Äriinimeste elu ilmnes „Õige mehe
koda" ilmumisega punaste ajal; Ri­kas
ärimees S. vaatab Hitleri Saksa­maa
poole ja loodab seega oma va­randust
päästa. Sakslastes näeb kir­janiku
terav silm inimlikkust. ; ;
Haritlaskonna' kujunemisel kirjel­dab
ta.peamiselt ühe kooliõpetaja
eluvõitlust. 1944 aastat jääb ka Ris­tikivil
Isademaa maha, ta maabub
Rootsi. 1946. a. ilmub valutavast sü­damest
„Pilte ühest suvest". See on
viimasest suvest Eestis, mil sõlmiti
nõksudega. Eesti-Vene- pakt ja kõik
vajus rappa. — Imelik kui palju võib
valiest ühel päeval juhtuda! Kui pa­ratamatu
piinlik, reaktsioon oli see
meie sõjaväele..Nüüd' on sellest ku­junenud
juba maailma probleem!.Ka
Soomes ei peeta enam riigile aktust,
vaid Sibelius kontserti, mis toob
saali, puupüsti rahvast täis.
. Ristikivi armastus on vaba ja õrn.
Sümpaatia tekib nii aegamööda, et
isegi ei märka. See on seda piinli­kum,
et kergendust ei tule kusagilt,
muud kui mine võrku. (Inge ja leit­nant
Paju .vahekord). Lektor tõm­bas
paralleele A. Tammsaare; armas­tus
tegelastega.
Kirjanik suhtub suure soojusega
meie. jaanipäeva pühitsemisele, mit­te
aga Võidupühasse. Raamatu ilmu­misel
tekitas see Rootsis suure mee­lepaha.
Nimelt 1931; aastate ümber
meil ei olnud Võidupühast suurt jut­tu.
Siis aga leiti, et selle pühitsemi-.
sel on suur isamaaline' tähtsus. K.
Päts süütas Kadriorus tule, mille
jalgratturid üle .maa laiali kandsid.
Ta jälgib ja kirjeldab üht sellist või­dutule
toomist- hingitsevas laternas,
kus pole uljust jalgratturil ega vai­mustust
publikul.
Kuulajad läksid rahuldustundega
•peale kohvitassi koju. Loeng võinuks
•siiski olla selgemalt piiritfetud. .v
v. : R :- \ ; . E. T. T.
Jõekääru laste suvekodus oli tänavu kasvandikuks eesti noor Saksamaalt,
kelle kulud kandsid mõrted organisatsioonid ja isikud. Vasakult sponsor
Kalju Jõgi, kasvataja Endel Ruberg, kasvandik Saksamaalt Ülo Vainumäe,
Naisseltsi esinaine Helju Novekjä suvekodu juhataja Jaan Veenpere.
Foto — J. Säägi
EEST! I00R SAKSAMAALT VEETIS
SUVE
Pärast pingsaid: ettevalmistusi j a J konsul Ilmar Heinsoo,'Kalju Jõgi,
hästi õnnestunud valguspidu jäi su­vekodu
perele viimasel nädalal vaba­maid
päevi ka omavahelisteks koos­viibimisteks,
milledest oli tähtsam
traditsiooniline lahkumisball, kus
valiti suveprintsessid ja printsid.
Reede õhtul, enne. suvekodu;tege­vuse
lõppu, toimus söögisaalis per-
Hugo Lal T, Linda Pintson ja Toron­to
Eesti'" Naisselts, kes võimaldas
Ülole tasuta suvekodus viibimise.
Oleks tänuväärt, et ka tuleval aastal
leiduks organisatsioone ja isikuid,
kes aitaks mõnel kaugemalt pärine­val
eesti noorel veeta suvi Jõekäärul.
Ülo Vainumäe elab Saksamaal 01-
sonaali. ja abistajate koosviibimine denburgi linnas. Ta isa oli sõjavigas-kohvilauäs,
kuna seltskondlikus ruu- tatu i|kes suri. siis. kui Ülo oli alles
mis toimus noorte -omavaheline „ii> 3-kuunc. Ülol on viis õde ja kaks
tiimne" koosviibimine Jõekääru ball. venda. Ta räägib laitmatut eesti.
Saal oli huvitavalt dekoreeritud ja keeltr väga. vähe märgatava .saksa
„daamid" kommete kohaselt balli- aktsendiga. Nende kodune keel on
kleidites. Samas valiti väikeste print- eesti keel, mis on pannud aluse ta
sessiks 7-aastane Kia Puhm ja print. heale eeslikeele rääkimisele, sest 01-
siks samavanune Eero Voitk. Suurte denburgis elab ainult 3—4 temava-printsess
ja prints valiti hiljem. Nen- nust eesti noort. Ülo on spordimees,
deks said Tuula Hopp ja Peeter Pirn. Sai, suvekodus endale parima mees-
Möödunud laupäeval korraldas To­ronto
Saarlaste 'ühing oma traditsi­oonilise
väljasõidu Jõekäärule, et
weta koos päev oma saartesõprade,
tuttavate ja suuremaa külalistega.
Kokkutuleku raames toimus ka
endiste Sa'aremaa Ühisgümnaasiumi
vilistlaste ja õpilaste; kohtumine,
Kokku tillid ka endised Kuressaare
Tööstuskooli , lõpetajad, mis. andis
kokkutulekule erilise sisu.;
Saarlaste ühingu esimees Ärni
Käärid ja abiesimees Arkaadi Rosin
olid kibedasti ametid saabujate vas­tuvõtmisega.
1
Kogunes ka kaugemalt tulnuid
saarlasi ja nende „muulastest" sõp­ru,
teistest maakondadest.
Toidu valmistamisega tegelesid
Saaremaa virgad perenaised Lehte
Paara, Leida Tõsine ja Maimu Varik
<Õie Riisi juhtimisel. .
Algul oli tulejaid kasinavõitu, kuid
enne õhtut liikus rahvast kõikjal
Oli ka saunaleili proovijaid ja suple
jäid. Parkimisplatsil seisis auto auto
kõrval, neid oli seal viiekümne: üm­ber.
Õhtupoolikul peeti võrkpallivõist-
....Ilusad ilmad ja 3-e instruktori õpe­tusel
olid selle suve kasvandikel pa-
, . . t rimad võimalused oma üjumisspojr-lus
kus mandrirahvas oh võidukas. ,. , . , . , .,
, , j di arendamisel ja eksamite soorita-
Tööstuskooli mehed pidasid oma. j.
„konverentsi" haljal murul, kus
meenutati minevikku ja arutati tule-j Isegi eksamineerija oli eestlane,
viku-probleeme. - j kes laste huvides Torontost iga k#-f
Mineviku mälestusi on palju ja|he nädala järgi sinna sõitis, ning ek-
.aastaks. Veel on uue - auhinna luba1
nud K & T Ltd. (Küngl perek.), mis
läheb parimale lauatennises tüdru­kuile
tuleval suvel.
Derek Pallandi. võitis lauatennise-finaalis
Thomas Mandral, saades
Tantsuks mängis suvekodu oma or
kester „Pirukas::. Mängisid vennad
Hillar ja Aarne Tork kitarridel ja Re-gan
Pallandi lõi trummi. Ägedam
muusika tuli heliplaatidelt.
Laupäevane lahkumispäev oli ja-sportlase
tiitli ja kojuviimiseks; vää­rika
auhinna.
Lahkumisel palus Ülo.kõigile hea­dele
inimestele, kes teda oh aidanud
ja tema eest on hoolitsenud edasi
anda suurim tänu. Eriline tänu aga
headele vaderitele, armsatele suve-kulüks
mitu tundi, enne kui jõuaks,
neid kõiki läbi arutada, lausub kok­kutuleku
organiseerija ühingu abiesi-samid
eesti keeles lasi teha, mida
senini pole Kanadas toimunud. Vas­tavad
märgid ja kaardid said 80
mees Ä. Rosin. Üksmeelselt arvati, noort, neist pärisalgajaid 8, eelalga-et
kokkutulekuid peaks korraldata- jäid 13, algajaid 11, veepealpääs 8,
ma tihemini. noored 15, keskmised 7, vanemad 7,
Saalist kostis aeg-ajalt helilindilt eriklass 1 ja pikamaaujumistel 10.
tuntuid viise ja.saaremaa laule. Valguspeo nädalal alustati ühe,
Videviku saabudes koguneti söögi-J viie ja kümne kilomeetri ujumisega,
saali einele, kus lauldi Ärni Käärid!
akordioni saatel Saaremaa laule.
Mahdrirahval ei olnud probleeme
millele registreeris 42 ujujat. Neist
lõpetasid kõik 1 km, Vivian Oder, Ju­ta
Metsala ja Anita Niitenberg 5 km,
laulmisega, sest laudadel olid nägusa [ning Anu Jaanus, Valia Reinsalu, Sil-välimusega
laululehed, kust saadi vi Pirn, Ruth Küng, Erika Randme-sõnad
ning laulud kõlasid ilma mär- j re, Kadri Koop . ja Lydia Vander
«atava. aktsendita. | Veen 10 kilomeetrit, mis on 400 uju-
Loteriil oli rikkalikult, võite: ja ka la pikkust Jõekäärul.
he, vihmane ja sünge nagu lahkujate
meeleolu, kuid aitas noortel lahku-j kodu pereemadele, mitmesuguste
rändauhinna esmakordselt poistele, j mist veidi kergendada ja vihma tõt- alade õpetajale E. Rubergile ning
Tennises olid parimad Villi Lömaxtu ei olnud pisaraiciki palju märgata, heale sõbrale Kalju Jõgile, kes te-ja
Tracey Girolami, võites auhinna,!
mille on 1975 välja pannud kadunud Jõekääru suvekodus on varematel
Hardo Vasila. aegadelTapsi viibinud ka kaugema-
Toamus ka võrkpalliturniir, kus test maadest. 1973. aastal oli kasvan-suured
poisid võitsid suuri tüdru- dikuks Elyn Saar Iraäkist. Tänavu
kuid 2:0, ning kasvandikud võitsid oli tulnud Ülo Vainumäe Saksa
võitjaid. Hinnalisemaks võiduks oli
õhujahütaja. Looside müügiga oli
Viimase . nädala külma vee tõttu
alla 60°F.) jäi paljudel see katse poo-agaralt
tegev ühingu endise esimehe leli. Samuti jäi ära iluujumis-(synch-kasvatajaid
2:1. Sellega lõppes väga
tegevusrikas suvi Jõekääru staadio­nil/
vetes ja palliplatšidel. Kõik kas­vatajad,
instruktorid, vetelpäästjad
ja abilised väärivad üht sõna — äi-'
täh!
~ ' : M. K. •
P.-Am. Balti ujumisvõistlused toi­muvad
pühap., 2. sep.-jl kl. 9 hom.
Cleveland, Ohios, Case Western Re­serve
University ujulas. Informat­sioon
tel. 924-6028.
abikaasa Helgi Ots.
Vesteldi, tantsiti ja lauldi kuni va­rajase
hommikutunnini.. -
a i a n d u s e l y
Oleme näinud ülesvõtteid ajalehte­des
murelikust majaomanikust kes
laia pragu keldri seinal või
Vi^t mida ei saa sulgeda alusmüüri
vai urn ise toitu. - ,
Harilikult sellistel juhtudel oii ma­jaomanik
kasutanud kõiki võimalu-
• si, et ehitajat sundida parandama
vigu ja viimase abinõuna on pöördu­nud
ajakirjanduse poole. Kui omate
maja, või kavatsete osta, mis on ehi­tatud
pärast 1. jaanuari 1977, olete
paremas olukorras. ;
Tänu uuele programmile, mis
välja töötati ehitusettevõtjate ja va­litsuse
ühises koostöös, on alati või­malus
pöörduda ,,Ontario New
Home Warranties" poole abisaami-
> seks. . I .
Alul oli see ainult vabatahtlik,
kuid nüüd on ehitajatel kohustuslik
registreerida ehitatud majad ja co-v
op apartmendid N.H.W.P. juures.
• Selle plaani alusel on:
1) Ostja sissemaks on kindlustatud
kuni S20,000.00 kui' ost tehakse re­gistreeritud
ehitajalt.
2) 5 aastane garantii suuremate
ehitusvigade juures $20,000.00 ülem­määraga.
Ehitaja vastutab 1 aasta,
kuna N.H.W.P. järel valve alla kuu­lub
järgmine 4 aastat.
3) Nõuanne ja kokkuleppe saavu­tamine
vigade parandamiseks kuu­lub
samuti N.H.W.P. ülesannetesse.
Enamik ehitusettevõtteid on ausad,
kes kasutavad oma oskust, kvaliteet-
. sete ehituste: püstitamiseks. Ja ena-t..
mik vastutavad nende poolt tehtud
töö kvaliteedi eest/kuigi,kõik see
pole seaduslikult nõutav. Selle sea­duse
olemasolu,aga kaitseb ostja hu­visid.
V'
Ostjal oii soovitav selgitada,' kas j kasvatajale Anu Jaanus'ele
ehitajal on. selle programmi regist- kange ujuja Jõekääru'vetesjga päev
ronized)kursus ja esinemine, mis oli
kavas. Siiski sai läbi viia viimased
eksamid, kus läbi said Marika Mei-poom,
Älissa Puhm, Kristina Nõu,
Aare Voitk, Erik Kalm, Mark Olup,
Ülo Vainumäe, 'Kadri Koop, Aime
Olup ja Karen Forbes. Ka toimusid
2-sed ujumisvõistlused 17. aug.-il, kus
vee temp. oli 55°F ja 1.0 tublit ujujat
võistlesid, jooksid sooja sauna vahet
ja tehti üks, rekord Valia Reinsalu
poolt. Samal võistlusel jagati diplo-meile
lisaks ka E.S.S. Kalevi auhin­du,
mis jäid üle kevadel ja 15 ning
vanemate, tüdrukute auhind läks
(Üks
reerimise number ja kas osta kavat­setav
ehitus on registreeritud.
eriti külmas vees, oli aga suvitaja
vanahärra Ilmar Tork, kes ei - tiinet
maalt,: kellele võimaldus sõit ja suve­kodus
viibimine siinsete heade ini­meste
abiga. Need abistajad olid:
Energiline organiseerija Tiiu Pärnsa-iu,
Eesti Äbisatmiskomitee, aupea-ma
eest otse isalikult on hoolitsenud
ja teda Ontarios oma autoga ringi
sõidutanud.
Ta ütles: „Mulle jääb Jõekääru
igavesti meelde, viin siit endaga kaa­sa
unustamatud mälestused, olen siit
leidnud palju uusi sõpru. Ma ei saa
nii pea tagasi tulla. Tulen siis kind­lasti,
kui olen jõudnud; juba ise reisi­raha
teenida".
: J.'S-gi .
Samuti tuleks ühendusse astuda li- nud külma ujudes 10. pikkust, kui
gema N.H.W.P. - kontoriga, et selgi­tust
saada millised vormid.on vaja­likud
täita. See garantii on ülekan­tav
ja müügi korral garantii kasuta­mata
jäänud aeg kuulub ülekandmi^
sele uuele omanikule. Garantii ei ka­ta
ümberehitusi, suvemajasid ega
üürimajasid. Igasugused parandused
või juurdeehitused mis tehtud .oma­niku
poolt, selle alla ei kuulu. Plaan
noored käisid ringi parkades
Jõekääru püüdlikumad ujujad,
kes said nahast kala, olid Betti Veen­pere,
Kai Rannik, Erik Küttis, Karen
Forbes ja Tenno Andra, ning ujum-is-õpperaamatud
said kingituseks pe­rek.
Veenpere, Voitk, Meipoom ja
Puhm, kus on peres palju noori uju-jaid.
Lõpuaktusel said rändauhinnad
katab enamiku ehituse juures ette- üheks aastaks,järgmised noored: pa-tulevaid
vigu I. Kivi
Aario Ä. Marist kirjutab meile.
Montrealist, et „Meie Elus" nr. 33
ilmunud jutuajamises temaga on
juhtunud eksitus. • Anton Kasemets
kutsus tema" abikaasa Teesy kodu­maale
lavastama „Waterloõ silla all",
kus peaosa oleks Aario A. Marisfil.
Kui nad jõudsid Tallinna, tuli kutse
asuda Kuressaare*teatri direktori ko­hale.
Nad lõpetasid läbirääkimised
„Estoniaga" ja sõitsid Kuressaarele.
~ „Wäterloo silla all' lavastati Es-rim
noorujuja tüdruk Valia Reinsalu
(3-dat korda), Hopp & Traders Co
Ltd. trofee, parim naisujuja Silvi
Pirn (Teehnograph auhind), parim
noorujuja poiss Hendrik Vasila
(Potsepp-Poko auhind), parim mees­ujuja.
Toomas Palo (Later Insurance
auhind).
Parim meessportlane oli Ülo Vai­numäe,
saades Hopp & Traderš Cö.
rändauhinna ja naissportlaseks ku­junes
Juta Metsala (A. Kerson'i
rändauhind)> Esimest korda sel aas­tal
said tunnustust ka noorsportla-sed,
kelleks osutusid Valia Reinsalu
ja Andrus Küng, saavutades hulk re­kordeid
spordivõistlustel nooremais
ujumisvõistlused
TÜDRUKUD:
25 m. vabalt 9—10: 1. Valia Rein­salu
16.8,%\Urve Voitk -28.0..
50 m vabalt 15—16: 1. Kadri Koop
51.2, 2. Karen Forbes 1:12.2.
.50. m.| vabalt: 15 ja üle E.S.S. „Ka-
Ie\i" võistlus: 1. Anu Jaanus 35.5.
25 m. selili 9—10: 1. Valia Reinsalu
20.0 (Rek.), 2. Urve Voitk 31.0,
50 m. selili 13—14: 1. Silvi Pirn 58.4.
50 m. selili 15—16: 1. Karen For­bes
1:13.1. ' .
50".m. selili 15 ja üle E&Š: .Kale-vi."
võistlus: 1. Anu Jaanus 47.4.
'25 m. rinnuli 9—10: 1. Valia Rein­salu
25.5, 2. Urve. Voitk 38.Q.
• 50 m. rinnuli 13—14: 1. Silvi Pirn
52.2.
.50 m. rinnuli 15-ja üle E.S.S. „Ka-levi"
võistlus: 1. Anu Jaanus 47.6.
zlOO m. rinnuli 13—14: 1. Silvi Pirn
2:02:4.
100 m. rinnuli 15 ja üle E.S.S. (,Ka-levi"
võistlus: 1. Anu Jaanus 1:48.8.
25 m. liblik 9-10: 1. Valia Reinsa­lu
19.3. ;
100 m. eristiil 9—10: L Valia Rein­salu
1:41.2. i ••:
tonias Feliks Moori hiilgaval kehas
tusel peaosas, ütleb Aario Ä. Marist 'klassides. Nemad saavad Toronto
oma õiendavas kirjas. . Eesti Ühispanga rändkarikad üheks
50 m. vabalt 11—12:1. Aldrek Mei­poom
43.1.
50 m.-'Vabalt .13—14: 1. Jan Hopp
42.6.
50 m. rinriuii 11—12: 1, Aldrek Mei­poom
1:01.1. ••
50 m. rinnuli 13—14: 1. Jan Hopp
58.2.
Algkoolis alg
õppetöö
Eesti . algkooli . õppetöö .. T.E.S.
Täienduskoolis algab Eesti Majas,
958 Broadview Ave., esmaspäeval, 10.
septembril kell 19.00. Esimene kooli­päev
ja avaaktus on ühine kõigile
õpilastele., Edaspidi toimub õppetöö
esmaspäeva ja teisipäeva õhtuti.
Eesti algkooli tegevus toimub
koostöös Toronto linna haridujsosa-
' konnaga. Kooliealised on kõik To­rontos
ja ümbruskonnas elunevad
lapsed, kes on vähemalt seitsme
aastased. Vastu võetakse ka vane­maid
õpilasi, kes veel senini ei ole
käinud eesti algkoolis. Samuti on ka
sel aastal kavas vastu võtta uusi ja
jätkata tööd seniste eesti keelt mit­tevaldavate
õpilastega.
Kooliaasta sujuva alguse huvides
palume lastevanemate abi selleks, et
esimesel koolipäeval oleksid kohal
nii uued kui ka senised õpilased; Lü­hidast
avaaktusest võivad lastevane­mad
soovikorral osavõtta. Aktusele
järgneb Uute õpilaste registreerimi
ne ja esimesed koolitunnid teistes
klassides.
Palume kõiki selle teadaande luge­jaid
omapoolselt kaasaaidata, et see
levineks igasse perekonda;,kus lei­dub
kooliealisi noori, kuna senised
kogemused näitavad, et meie laste
vanemail on tahet, aega ja ka või
maiusi oma lastele eestikeelse hari­duse
pakkumiseks.
õpilase eesti kooli saatmise kulud
kujunevad sel aastal madalamaks
kui varem, kuna kohaliku omavalit­suse
haridusosakonna ja provintsi
ning föderaalvalitsuse toetuste tõt­tu
on näiteks kõik õppevahendid ja
õpikud sel aastal kooli poolt ilma
tasuta.
, Koolikomitee
Teeme uusi ja parandame vanu,
siuti suvilate katuseid.
Helistada tel. 699-5295
Jumaiafeenisfp
Y@rk kalmistuS
Pühapäeval, 9. septembril kl. £
päeval peetakse York kalmistu uues
osas jumalateenistus. Teenib õp. O
Puhm. Mängib vaimulik.orkester I
Korjuse juhatusel. Malestamised. :
Jumalafeenisfus
Simcoe järve kaldal
Pühapäeval, 19. augustil: toimus To­ronto
Kolmainu koguduse vabaõhu-jumalateenistus
Simcõe järve- kaldal
perekond August Randsalu; kodu juu­res.
Kuigi nädal oli ilmastiküpoolest
ebasoodne, muutus see ilusaks püha­päeva
hommikul ja võimaldas arvu­kalt
ümbruskonna kaasmaalastel
tulla jumalateenistusele oma suvila­est
lähemalt või kaugemalt. Nii na­gu
varemail aastail oli ka nüüd osa­võtt
rohke. Jutlustas õp. O. Gnaden-teich.
Koraale saatis orelil hr. Georg
lital. Looduslikult kaunis ja avaras
ümbruses veeäeti pärast jumalatee­nistus
t; paar tundi. Kolmainu kogu­duse
naisringi liikmed 'serveerisid
einet. Lahkudes avaldati kindlat loo­tust
et järgmisel aastal jälle samas­se
paika, millega ollakse, harjunud
aastast. aastasse, jumalateenistusele
kogunetakse. ..
iohäride
sõit Simcoe
äärde
Neljapäeval, 23. augustil tegid T.
E. .Pensionäride .Klubi ..väljasõidu
Simcoe järve ääres asuvasse Ontario,
provintsi Sibbald Poinfi parki. Reis
toimus kahe suure bussiga.
Pargis liitusid torontolastega 'mit­med
Royal Beachis, Jõekäärul, Pef-ferlaw's
ja mujal elavad klubikaas­lased
ning nende sõbrad. ''
Pargis liiguti ringi, mängiti kaarte,
külastati muuseumi ja vana ajaloo­list
kirikut. - |
Kell 5 p.l, koguneti busside juurde
kus lausuti mahajääjatele hüvasti,
'••'.'^y. •;v-v\;: J. S-gi
oMEIE'/EdT kiituses on
müügil kõik paguluses ilmu­nud
ilukirjandus ja suures va­likus
heliplaadid.