Meie Elu = Our life, August 30, 1979

              NELJAPÄEVAL,; 30. AUGUSTIL - THURSBAY, AUGUST
J U n M I I M I \ . M l u . n . J n ^ i i Vi iVU.^.. — . T \ ^^TflUpQjQmjiijBi | | p T J U J J « Ji.muntii^ajuim
„Meie Elu" nr. 35 (1542) 1979
: GOVENTRY („Meic Elu" kaastööliselt) — Sõna „seks" on tabu tähenr
dusega Venemaal. Seal elatakse ikka veel Victoria-aegse võltsmoraali tase­mel
» kuna tegelikult ka Vene noorus koosneb pihast ja verest" ja elatr sa­masugust
„patuelu" nagu tänapäeva noored Läänes. Seda kinnitab hiljuti
Inglismaale põgenenud Galina Orionova veetlev blond venelanna, kes
olevat olnud Kremlis välispoliitilisi eksperte.
pillllllIHSIIHIIIIIII^ lm •uiiiiiiiiiiiiiuihiiiiiiiifiiiiiim
• Hiljuti loo vene ^välispoliitiline
ekspert'' 'avaldas seeriakirjiitise siin­ses
päevalehes ,,Sun" (mis levib mil­jonites'.
eksemplarides töölisklassi lu-gemisringkonnas)
Vene noorte sek­suaalelu
.teemal. Galina Orionova't
on usutlenud inglise naisajakirjanik
Ann. Beveridgc.
VALLALISED, HOTELLIS ;
VAHISTATAKSE
Galina ütleb, et[paijud Moskva tü-tariapsecl
ei ole enam süütud, kui
nad on saanud 16-aastaseks. Paljud
vene noored on.: teadlikud seksuaah
elust juba. eWe koolist lahkumist
Koolitüdrukud saavad varakult rase-dak,
s kuigi nad ei julge, seda alati
oma emadele öelda.
.raviti' neile meeldivad/bütlid ja ^vee­revad
kivid" (The Rolling Stoneš)..
Vene' nooruse ideaaliks on olla
kosmonaut, kuna neid peetakse Nõu­kogude
Liidus ; suurteks kangelas­teks.
Tegelikult on see bluff; Vene­maa
tahab alati olla esimene maa­li
m'a-ruumis, spordis ja balletis.
Käesolevaga avaldan oma siirat tänu kõigile neile,'
kes -mind mu 95 sünnipäeva, puhul õnnitlesid nii
isiklikult kui ka kirja, telefoni või telegrammi
teel. Eriti liigutav oli vastu võtta õnnesoove mu
endistelt Õpilastelt. -
\ Feci qüod pötui,
-ALEKSANDER,RÄU.DSEPP;
liiiiiiiiiiiHiip
o
a
..Enamikult on see .propaganda" na­gu
rõhutab Galina•• Orionova inglise
ajalehele. Galina jätkab; „Palju ots­tarbekohasem
oleks see raha kuluta­da
põllumajanduses, hoonete ehita:
misel ja tööstuse arendamisel. •Vene­maa.'.
kindlasti. usub> -et ta ön. kord
ülivõim maailma-ruumis." •
.PIINARIKAS ABORT •
> ase li esinevad rahutused noorte
Paljud vene noored, kes.kuramee-1 abielupaaride juures, tingitud üle-rivad
• ja kui nad panevad nädalale-j rahvastatud kodudest ja raitteosku-nuks'kinni
hotellid, et ööbida ühes- j^cst pillide tarvitamisel. — Stahnr
ajal; oli seaduslik abort. Venemaal
keelatud,, kuid; nüüd saab seda 'teha
isegi viie rubla eest. Ja seda tehakse
siis- ilma narkoosita., et „noored rase­dad
tüdrukud õpiksid midagi elust".
See on -lausa piin.. Arstid, käituvad
tütarlapsega hirmutavalt ja alanda­valt,
Võtab kolm päeva tervise taas­tamiseks",
ütleb Galina. Abort Vene­maal
on alandav, häbi- ja piinarikas.
Paljud tüdrukud ei julge, sellest rää­kida
isegi oma sõpradele. Õnnelikud
cm need tüdrukud, kes ön säästnud;
tuhat rubla, millega saab sooritada
kiiraborti ilnia kartuseta.
„Seks" kui termin ei. eksisteeri
ametlikult Venemaal, Sellist sõnagi,
ei leidu- vene sõnastikes. Keegi ei
räägisellest avalikult. Vene. vanem
:,'. koüs: seal võivad ametliku avastuse
korral saada ebameeldivate üllatus­te,
osaliseks. Mitfe-abieiulislel noor-iei',
ori ametlikult -keelatud.-ööbida
üheskoos hotellitubades.: Ja kui nad
; annavad hotellipidajatele isegi alt­käemaksu,
vptavacl endile riisiko.
" Kui vallalist noorpaari leitakse ho­tellitoast
ühes 'koos,;siis esiteks mii­li
rsariiehed arreteerivad nad. Samuti
. \ informeeritakse;• sellise noorpaari
.käitumist" ülikooli ja parteituusa­dele.
.Ja saavad oma „moraali.vasta­se"
teo pärast tugevasti karistada.
Tihti mõned vene noored elavad va-
. baabielus, ilma et vanemad seda tea-
SEKSUAALKASVATUS
PUUDUB
Vastavalt Galina Orionova jutule:
ei ole lubatud pornograafilised aja­kirjad,
seksuäalfilmid,. provotseeri­vad-
moenäitused ja alastikultuur..
Samuti puudub seksuaalkasvatus
koolides. Keelatud on vene tüdruku­tel
suhtlemine välismaalastega ja nn.
-.ÄOpless gi.rls", tütarlapsed ilma rin­nahoidjateta.
Kuna .noored, .venelan­nad
on .tihti, võhikud seksuaalküsi-mustes,
siis nad ei oska õieti kasuta­da
antikontseptsionaalseid ' vahen­deid.;
tulemuseks — soovimata bee-:
-lõid-, abort -ja varajane: abielu,• mille-'
kaasub, pealselt Mahutus. ,,'PiH"
.tuli' tunde alles paan aastat tagasi!
paljud; vple noorpaarid hoiduvad
lastest, esiteks • rahapuuduse ja tei­seks
— korteri kitsikuse tõttu. Pal­jud
vene noored abielluvad juba 18-
aastaselt; sest nad on tüdinenud; tä-paval
ringi uitamisest ja pole.kohli,
«škuhu minna. Tavaline seksuaalelu
vene noorte juures.toimub pargi pin­kidel,
kus istuvad ees juba teised
noored... Siin tulevad kõne alla ka
kodud, kui vanemad pole seal. Siis.
noored kasutavad võimalust järje­korras
,,vaba aja kasutamiseks" va­nemate
äraoleku aj ä i Välismaa tu­dengid
on õnnelikumas seisukorras.
Neile on reserveeritud omaette toad.
Venelannadel on nende külastamine
keelatud, kuid siiski riskitakse. -Kord
avastati, et vene noormees kuramee­ris
inglise tütarlapsega ja inglanna
saadeti kohe koju. Ja vene noorrne-
Tiel keelati välismaareisid kümneks
aastaks.
generatsioon elab ikka. veel iganenud
moraali, mõju all. Keegi ei julge rää­kida
neitsilikkusest ja intiimsest su­guelust.
Venelased on aga leiutanud
hiljuti sõna „seks" ja naljatoonis nad
; peavad seda neljatäheliseks sõimu­sõnaks.
. ' •
. Kuid elu murrab sisse ja vene noo­rus
ön nakatanud juba moenarrus-test
ja seksist nagu see esineb noo­rus
kaasi aste juures New Yorgis või
Londonis, Disco'd ei eksisteeri; .veel
Venemaal,, kuid. mustal turulvõib
osta £200 eest: ühe paari dzhiine. Ja
vene Lolita'd kohtuvad salaja oma
Romeo'dega.
Venemaa on lavaliselt maskuliin­ne
ühiskond. Pole siis ime, nagu üt­leb
Galina Orionova, ärahüpanud ve­ne1
.välispoliitiliste .küsimuste "eks­pert:
.Venelased on ülimalt kahtlus­tavad
Margaret Thatcheri.peaminist­ri
isikus. Nad kutsuvad teda ,.raud­seks
leediks" ja kardavad Ven.e:Brili
poliitiliste suhete halvenemist, sest
ta on konservatiiv ja-veendunud; an­tikommunist".
•
-•: ; " • ARTO
Kaubamärk, ..rahvusvaheliselt tun­tud
ingliskeelse nime all Trade Mark,
on pärisnimi, embleem, või mõni
muu vahend, mis identifitseerib tea­tavat
toodet ja mis on.'ametlikult
kinnitatud selle omaniku ainuõigus-
1 ikuks kasutamiseks. Kaubamärk on
selle omanikule mõjuvaks vahendiks
oma huvide kaitsmisel. Kui aga mär­gi
omanik oma õiguste eest alaliselt
valvel ei ole, võib ta' kaotada need
hüved, mis märgi omamine talle
kindlustaks.
Mida populaarsem on üks kauba­märki
kandev toode, seda suurem on
kiusatus selle edu kuidagi .oma hu­vides
ära kasutada võistlejate poolt.
Küna võõra kaubamärgi loata ka-,
sulamine oleks lihtsalt vargus, siis
püüavad võistlejad oma kaupu müüa
nimede all või pakendites, mis popu­laarse
kauba omi niivõrd hästi mat­kivad,
et ostja oma- tähelepanematu­ses
vahet ehmarka ja järeleaimaja
kauba ära-ostab. -.- • ._•
Sellist eduka tootja kiilvees purje­tamist
on esinenud ja esineb kõikjal
ja kõikidel aegadel. \
Mõnigi meie hulgast ön vast ise^i
nii ammu kui iseseisvuse ajal juba
ostnud - näiteks -saapamääret, mille
pakend peäegü täpselt välja nägi, na­gu,
üks hästituntud imporditud too­de,
ainukese vahega, et karbikaanel
targe-
Jumal lõi inimese iseenda näo jär­gi.
Milline iroonia!
.Kogemused : teevad mehe
maks, naise vähemaks.
-Sõna, läheb konverentsile,, vaim
hõljub kodus.: . v •
.Kõige ohtlikumaks asjaks maail­mas
ori elu. See lõpeb alati surmaga;
' •;/•.'/;,:'•;;'
Tänu jumalale pole ka diktatuuri­de
mehanism perpetum mobile.
Ebahuvitavaid asju pole olemas,
küll aga ebahuvitavaid inimesi. .
Kõige vähem kuritegusid soorita­takse
vangimajades — vangide poolt
- ' : \ : ' * ' : > V : > v - . . ; : ; ; - :
Iseenesest ei tule midagi. Isegi lol­luse
peab enne korda saatma.
' • • y.:'^:^ :::-[[ ;
Rautatud. Pegasus ,ei saa lennata
kõrgele. / . •
Mida sügavamale kukud, seda vä­hem,
tunned .valu. >
/ .->:: ;.
;Homo sapiens oli eelviimane: katse
teha inimesest inimest.
nime „NUGGET".asemel seisis „NU- -Ta peitis ennast keele taha, mida
GIS". Või siis sigaretisüÜtajaid; mis; näita
erinesid imporditud;välgumihklitest \ ; it
ainult selle poolest, et need Sitsiilia Kes kergesti, unustab, . sooritab
idarannikul asuva ,Euroopa suuri- oma elueksami paremini.,
mait vulkaanilt AETNA (Etna) laed •• i(
natud nime asemel kandsid Tallinna Kui palju peab 'hävitama..elülügu-lahe
kirdeküljel, Viimsi neeme otsa sid, et ennast surematuks teha!
1 ' TALLINN. ENSV ülemkohtu, ot- .
? susel mõisteti surma kaikaga ma-tj
w
I' halöömise läbi 62-aastane Mustvee-
I kalavenelane ' Ivan Rosboinikov.
I Talle pandi süüks. hävituspataljo-
| nis teenimist „suure isamaasõja"
| ajal ning- eesti tsiviilelanike elaja-
| likku mõrvamist.
| NEHATU. Siinse rajooni metsa-
1 vaht Nikolai Kuzmin lasi ameti-
I käigul maha ühe senitundmatu
| uluki, kes varjas ennast Hehätu
1 luuavabriku metsas. Looma kor-
| jus toimetati Tartu ülikooli troo-,
| pika instituuti, kus pärast pike-•"
mat üürimist selgus, et on tese-
I mist tavalise koduseaga, kes sei- :
| ,sab juba- mõnda aega range loo-
| = dusekait.se all. Äštar metsavaht
| vallandati ametist. .
J SCHWINDELBERG Selles aja,
| loolises linnas: tähistab 31. sep-
•| lembril oma 72 a, sünnipäeva glo-
I baalselt tuntud riigi-, rahva-, ra-
I ha.-, rammu-, napsi, nalja- ja nais­temees
Jaagup Kägarik. Auväär-
| ne juubilar võttis vabatahtlikuna
| osa Vabadussõjast, kus oli Viitna
«järve vetes, opereerinud lennukite
| emalaeva ,,Jõmmkärakas" koman-
I döriks. Võllis ohvitserina osa ka
| Teisest maailmasõjast, .kus sai
| surmavalt haavata.
TEHERAN. Kuuekümne piitsa-s
. löögiga sai- linna:turuplatsil nahu-
| tada 17-aastane Falima Taherka-
| ni, kes oli patseerinud linna pea-
| tänaval- paljakäsi ilma kinnasteta,
| mis tõstis esile ta ebamoraalsed
| naiselikud kehavormid.
| MOSKVA. Nõukogude Liit võ­i
t a b vastu 100.000 Vietnami põge-
I nikku, teatas partei häälekandja
| „Pravda", 'Esialgul saadetakse
| paljukannatanud põgenikud pike-
| maks ajaks kosumisele Vorkuta
I ja Kolõma kuurortidesse.
I GÖTEBORG. Kolmeks kuuks
| vangi mõisteti 24-aastane Ulläbritt.
fi =
cšHiiiond -.-šu!fsetä{o€l'. ;
s Q ö V ö d /kergema karistuse
Peaminister Joe Clark teatas oma
valimislubaduste lunastamisega seo-kohal
asuva sarekese, AEGNA- (Äig-na)
nime.
Kaubamärk muutub selle omani­kule
väärtusetuks niipea kui seda
hakatakse kasutama kirjeldava või
geneerilise sõnana pärisnime asemel,
nagu ,nait. skidoo (mootorsaan),
stetson (kübar), nylon (kiudaine või
plastik), gillette (tera), aspiriin,(ra­vim),
kiesel,(mootor) jne.
; Kui aga kaubamärk on kasutatud
pärisnime vormis, kirjutatud suurte
tähtedega (või vähemalt suure-alg-,
tähega),' pandud jutumärkidesse
(„.."), või mõnel muul teel välja tõs­tetud,
nagu näiteks R, või TM. märgi
juurdelisamise, teel, on nende statuut
kaubamärgina alal hoitud.
Kõigest hoolimata on kaubamärgi
kasutamise ainuõiguse kestvus tea­tavatel
juhtudel piiratud patendisea­dustega.
Kaupade märkimise komme mit­mesugustel
otstarvetel ulatub kauge­le
ajalukku. Too.tjaile omapäraseid
,ses, et valitsusel on. ette valmistami­märke
on leitud Hiinas valmistatud
sel seaduseelnõu,: millega kergenda- j sävinõudel, mis pärinevad ajast um-takse
marijuana nime all tuntud ui-1 bes 2000 aastat e.Kr. ja muistses
:-' *
Ajahaigusckš on poliitiliste näär­mele
ülefunkt-sioon. '
: * . .
Paljudele inimestele on suureks
trööstiks, et nad ei näe nii rumalad
väIja kui nad tegelikult on.
• • Inimene! Säästa ennast. Sa oled
riigi omandus.:'
Kogunud NIHITS '•
eesmärgil kohtusid siin tuntud rii-1
gimehed Muska Bajaan ja Jaska |
Aararattl;Ehkki läbirääkimised f ,
toimusid kolme silma all, järelda- |
vad poliitilised vahtijad, et' need |
kulgesid kõige südamlikumas-, at- |
mošfääris. Hiljem jõid Muska ja | ;
Jaska linna esinduslikuhias lokaa- |
lis sinasõprust. • §
LONDON, Briti impeeriumi |
ametiühingute liit esitas nõudmi-. |
se tööliste palkade alandamiseks-1
20 protsendi võrra, et võidelda |
edukamalt inflatsiooni vastu ning |
teha briti kaupasid maailmaturul |
konkurentsivõimeliseks. 1
. MÜNCHEN. Germaania auto- 1
mobiili- ja mopeedide klubi nõu- =
dis välgumihklite tarvitamise to- |
taalset keeldu kogu liiduvabarii- š
gi piirides, et säästa energiat. |
Säästmine on vajalik võidusõitja- |
tel treeningu huvides nii autoteer. | .
del kui ka elamisrajoonides. |
1DA-BERLIN. Tõhusa panusel
piiigelõdvendamiseks andis ainu- -
ke demokraatlik vabariik kogu I
.päikesesüsteemis „DDR", Alates =
aumüüri ehitamise 18. aastapäe--
vast kustutati ' ametlikust kõne- J
keelest sõna ..okastraat", mis f
nüüd: on „rahutraat", / ' ' f
V ALMA-ATA. Uue maailmarekor-1
di vasaraheites püstitas 23-aasta-1
ne venelanna Marjus ja Svinjarko- |
. va. ;• Ta lennutas sabaga volfram- • 1
kera täpselt 84 meetrit, ' . |
OSLO. Nobeli komitee poolt 1
seati tänavu rahuauhinna kandi- f
daatidena üles Idi Amin, Leonid |
Brezhnev, Fidel Caströ ja post-1
huumselt ka Jo.ssif Vissariono- 1
vitsh Stalin, kelle sünnist möödub |
tänavu detsembrikuul 100 aastat. |
NEW YORK. UN-i täiskogu võt- I
tis Valge-Vene esindaja ettepane- |
kui üksmeelselt vastu otsuse, mil-1
le alusel kutsutakse UN-i liikme?-.I-teks
ka eksiilbaltimaalašte esinda- §
| Johansson. Tema kolmeaastane jad.
I pbeg Björn.andis asjale seadusli-' GENF. Rahvasteliidu.palee par
| ku'käigu pärast seda kui ema oli
| talle äsanud taskurätiga: keset
1 silmnägu ning tekitanud elukar-
I detava vigastuse,koos vastavate
| hingeliste vapustustega.
I XAMMASKUS., Rahu sobitamise
gis pandi nurgakivi uuele vanade- |
kodule. Seal saavad peavarju ning f
võivad veeta eluõhtu, kõik dele- =
4D
gäadid. ja muud taadid, kes jõua-1
vad de-sarmeerimisc läbirääkimis- §
te- vältel seniilsesse ikka. • I.
•«•^''"•'^iiiioiiiiiBiiBiiiiiiiiBiiiiiiBiinii^
• iIDEAALIKS KOSMONAUT /
Vene tütarlapsed armastavad kan­da
dzhiine ja T-särke. Tavaliselt ve­ne
dzhiinid on halva lõikega ja neid
tuuakse sisse Egiptusest, Bulgaariast
ja Ungarist. — Saledal vene tütarlap­sel
on: raskusi rinnahoidja ostmisega
Moskvas t; Need on tihti nagu lange-
: varjuri-riietuš, seestpoolt täistopi­tud.
Ja värvitoonilt kirevalt roosad
ja sinised. Vene noorus eelistab pop­muusikat
ja diskot, selle asemel, et
vaadata igavat televiisorit. Paljud
noored hoiavad; raha kokku odava
grammofoni ostuks. Nad on hästi
teadlikud lääne, pop-muusika löök­lauludest.'
Vene nooruse pop-muusi-ka
lemmikud on: Abba, Boney M„
; Nitty Gritty, Lips ja Elton John. Sa-mastusvahendi
tarvitamise eest. ka­ristusi.
Samuti ei kiirustata ülemi­nekut
meetrimõõduslikule. See: on
aga jõudnud olukorda, et ülemine­kut
ei ole konservatiivide valitsusel
enam võimalik, peatada, sest asutu­sed
on juba ostnud uusi instrumente
ja kannud suuri kulusid. Aeglustami­se
põhjusena tuuakse ette, et USA-s
toimub üleminek meetrimõõdustiku-le
palju aeglasemas tempos. Riikli­ku
õliettevõtte, Petrö; Canada era­ettevõtteks
muutmise küsimuses va­litseb
ikka veel eba. selgus, sest pea­ministri
ja ministrite seletused on
vastukäivad.
ipiif. % y y y y y yyyyy y j^if. y y y y $ tf.
UHI
Laup., 8. sept. ja 9. sept. Vancou-veris
Abel Lee kunstinäitus Eesti Ko­du
ruumes kl. 1—9 õ.
^ Reedel, 14. sept. pidu Akadeemili­se
Kodu korraldusel Tartu Collegels.
Reedel, 14. sept. ja 15. sept, G.
Puecini ooper „La Boheme" Cosmo-politan
Opera esituses Avo Kittask-
Iga Marcello o^aS) Ryersoni teatris,
43 Gerrard St. East, algus kl. 8 õ.
i( Laup., 15. sept. ja !6. sept. Lake
woodi EestiJ Majas Joann Saarniidu
kunstinäitus.
Reedel, 21., 22. ja 23, sept. Balti
more Eesti Majas Jöann Saarniidu
kunstinäitus.
Kõikideks kindlustusteks
Sl
SB
1482 Bathurst St.,
Toronto, M5P 3H!
Tel.: 653.7815 ja 653-7816
OOOO OOO O OO OO.0 90©0.00OOO 0 0 eo
Egiptuses oli iga tellisetegij a kohus­tatud
igale oma valmistatud kivile
sisse muljuma omaenese kui ka oma
selle orja nime,.' kes vastava tellise
oli valmistanud. Keskaegsed Euroo­pa
gildid nõudsid, et iga toode kan­naks
selle valmistaja nime ühes ära­tähendamisega,
millisesse gildi ta
kuulus.
1978. a. avastati Eestis, Kohtla-Jär-ve
ja Tartu linnas uus mesilaste hai­gus.
Haiguse nimetus on varroatoos
ja see on hävitav mesilasperele. Hai­gus
on nähtavasti sisse toodud idast
Et Eestis asja tõsiselt võetakse ilm­neb
kirjutustest ajalehtedes, kus.me-sihikkudele
antakse järgmisi õpetusi:
, Et haiguskolded õigeaegselt avas­tada
ja likvideerida,, tuleb talvel ja
varakevadel uurida, kõiki mesilaid.
Selle töö läbiviimiseks oh moodusta
tud mesilaste haiguste; tõrje pür
kondlikud komisjonid, kelle ülesan
deks ori kõikide oma piirkonna mesi­lasperede
arvelevõtmine.
•1
(Finehi nurgal, Bathursti ja Tonge vahel)
avatud: teisip., kolmap., neljap. 9—6, reedel 9—7, laup.
(Esmaspäeviti suletud)
1 nim i mu
Küsimus Jerevani raadiole:
„Meie ehitame vägevaid /uumi-kapsleid,
aga kusagilt pole saada
jalgrättakella. Millega seda seleta­da?"
Vastuküsimus: „Kas kusagil on
jalgrattaid müügil?"
Rjeisijatelaev on põhja vajumas.
Kapten hõikab läbi ruupori:
„Kas keegi oskab teist: Jumalat pa­nda?"
' „Ma olen. preester,", vastab. keegi
vanahärra.
„Süurepärane," rõõmustab kapten.
„Meil on' nimelt üks päästerõngas
puudu."
Pastor kiidab pärast lapseristi­mist:"
„Teie beebi oli aga väga vapper."
„Pole mingi ime" vastab isa.
„Treenisime teda kodus kaks näda­lat
kastekannuga." ;-''-'-'-.'
. ; ; ; ; *
jattükoosolek Saksamaa: idatsoo­nis.
Agitaator jahvatab täie suuga
suurest abist, mida sõbralik idanaa­ber
on osutanud Ida-Saksamaale.
„Milles see abi seisab?" julgeb kee­gi
riiutsatada. -
..Nõukogude Liit saadab, meile sa­vi.
Meie põletame savist tellised ja
ehitame vabriku. Monteefime masi­nad
sisse ning toodame elektrimoo­toreid.
Need müüme: lääneriikidele.
Lääne kapitalistid annavad meile te­rast
vastu, mille, saadame Nõukogu­de
Liitu."
„Ja mida annab Nõukogude Liit
vastu?" küsib vahelehüüdja.
• ;,Savi, head sinisavi, seltsimehed."
„Mahvalda! Kui palju maksis su
uus kasukas?" küsib proua Surimuri
naabriproualt. .
,.Ainult ühe suudluse."
„0ma mehele või?"
„Ei minu mehe suudluse toatüdru­kule."
. : -;;::
.'- ^ •: ./•'."':,';;'•
Üks kaubaagent praalib: .
„Ma müüsin eskimole jääkapi."
„See pole veel midagi," vastab tei­ne
ükskõikselt. „Ma müüsin katoli­ku
piiskopile lapsevankri."
Eesti Vpiflejate Ühing 1952—1 f78. C
väljaanne
BÄDUSVÕltLÜSE TEEDEI
Hind $8.00
ga tellides lisandub saatekulul.
MONOGRAAFIA^
Hind $35.00, pehmes köites
Postiga tellides lisandub saatekulu.
II 10
958 Broadview Ave^ Toronto, Oht. M4K 2M
T METE ÄRAVIIMISE
KOHTA
Day — .esmaspäeval, 3, septembril 1979.
Esmaspäeval, 3. septembril 1979 ei ole jäätmete äravii­mist.
• v" . "'15.::-.-''.'. ':: ::'-- ' .:':'-'-' "
Regulaarne jäätmete äraviimine toim
päevane äraviimine toimub kolmapäeval;
AJALEHTEDE jä suurte esemete külmutuskapid, diivanid,
madratsid, aiapraht jne.) äraviimist EI OLE kolmapäeval,
5. septembri.
Pange ajalehed ja.muu praht välja äraviimiseks kolmapäe­val,
12. septembril.
R. 1 . BREMNER, P. Eng., F.I..C.E.
Commissioner of Public Works
City of Toronto