Meie Elu = Our life, March 24, 1983

              r2 MEOAPÄEVAL, 24. M M T S E --^ THÜRSMY,
saaBBaa
ii' „MEIE ELÖ"
Published by Estonian Publishing Co. Toronto Ltd;, Estonian
House,958 Broadview Ave., Toronto, Ont. Canada, M4K 2R6
1.466-0951 •
Toimetajad: H. Reb>ane ja S. Veideribaum. Toimetaja Nev\^
Yorgis B.Parming, 473 Luhmann Dr., New Milford, N.I.,USA.
Tel. (201) 262-^773.
„Meie Elu" väljaandjaks on Eesti Kirjastus
" : Asut. A. Weileri algatusel 1950.
„Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview
Toronto, Ont. M4K 2R6 Canadä - Tel. 466-0951
li
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal tööp. kl. 9 hm.—
5 p.l., esmasp. janeljap. kl.9hm.---8õ., laup. kl. 9hm.--lp.I.
„MEIE ELÜ" tellimishinnad: Kanadas l a . $37.00,6 k. $20.00,
Sk. $15.00; USA-sse - l a . $41.00, 6 k. ^23.00, 3 k. $17.00;
Ülemeremaadesse - 1 a. J46.00, 6 k. $25.00, 3 k. $19.00.
Kiripostilisa Kanadas: 1 a. $28.50, 6 k. $14.25. Kiri- ja
õhupdstilisa USA-ssiB: 1 a. $30.80, 6 k. $15.40. Õhupostilisa
ülemeremaadesse: l a . $58.00, 6 k. $29.00.
Üksiknumber—.65(&
Kuulutushinnad: 1 toll ühel veerul - esiküljel $5.00, tekstis
$4.50, kuulutuste küljel $4.25,
,0ili:!lllllllllilllllllllliilIilillliilllllltlllI9lllllilllllllllH
TE M:
Aastad veerevjad nagu paratama*
bs, Koos sellega inimelud meie ühis­konnas.
Seitsekümmend pidi oldma
nagu eriline õnn, kes selle saavuta­vad.
Kuid paljud seda saavutavad ja
isegi rohkem. Bäst elutingimused on
muutunud kergemaks, toit paremaks
|a töö ei murra konti. Nii leiamegi en­da
hulgas mehi ja naisi, kelle eluaas­tad
on palju kõrgemadj, sest elu on
neile kinkinud midagi rohkeim.
Nii näemegi inimesi, kes saavad
pühitseda 75,80 ja isegi üle selle oma
elurajal liikudes. Võib olla ka arsti-
Qeadus on sellele oma panuse lisan­danud.
Uued arstimid, operatsiooni­de
areng, arstide kogemused män­givad
oma osa.
Raskes talutöös põllul sahka lüka­tes,
heinamaal lihtsa vikatiga niites,
hommikul kell 3 rehepeksu alates,
Q|:oteiinidega kokkuhoidlik olles ja
liilf JiBpiAaljaga n iiiiHxi^mMl midagi l^midürO-hksMfÖW^
ÜlekÖtithiatüsö jüür?ä,'16l^
pesid elupäevad aastate võrra va­rem.
Tänapäeva vanade eesti bri­gaad
sai parema hariduse, see või­maldas
neile stabiilsemad elutingi­mused,
kindlustas neile parema toit­luse,
kuigi sageli nõudis neilt suure-
Mat vaimsel' panust i& suuremat när­vipinget
Meie ei tea, mis ütlevad psühhiaat*
rid ja närviarstid, kuid on tunne, et
jiiingel olev närvisüsteem tuleb üldi­selt
kasuks keha funktsioneerimisale
{a korrashoiule. Meenutame ainult
oma unist pead hommikul ärgates.
Olukord muutub kohe autorooli istu­des
ja läbi paksu liikluse töökohale
liikudes. Oma töölaua taga istudes on
närvikava pingsaks tööks valmis ja
kehaaparatuur võtab selle vastu. Kas
ülekoormatuse puudus või õige när­vipinge,
õige toitumine või isegi ra­huldus
tööst liiab tööpäevi ning el^s-aestaid
juurde.
Meil on terve ridi^ neid teäüslioi
brigadiire, kes on saanud 80 eluaas­tat
ja enam vanaks. Alles nende jär­gi
näeme kui kaua oleme välismBBl
elanud ja töötanud eemal kodu­maast.
Üks selliseid pn näiteks Enn
Salurand, kes saab aprillikuus 80
aastat vanaks. See Harljumaa, Jõe­lähtme
poisse, saades joma juristi
diplomi Tartu ülikooli ju irest,on õie­ti
kogu oma elu pühenjdanud eesti
rahvale. Võinuks olla praktiline ju­rist,
tegi Salurand koguni ajalehehe
Postimehe Tallinna toimetuses või
hiljem end rakendades riiklikult ra­kendatud
eriülesannetesse
Raamatuaasta või
mise organisatsioon. Torontosse
. saabudes nõustus ta kohe „Meie
Elu" toimetuse tööga, hiljem Eesü
Kirjastus Kanadas juhatuse koosseS-sus,
kus ta on tänaseni sekretäriks..
On raske ütelda, kas Salurand on
rohkem ajakirjanik või rohkem selts»
konnategelane, sest ta on pikki aas»
taid juba RVN-u, nüüdse EKN-upea°
sekretär. Ta tahab eesti rahvaga tege°
leda ja eesti rahva õiguste eest val°
vel olla. See on väga lugupeetav kug°
Siimus. Kuid neid on teisigi, kes oia
ületanud 80-nda künnise, kuid nad ea
taha sellest rääkida — nad leiavad, et
nad on just nii vanad, kui nad seda
tunnevad.
Alles neil päevil astusToronto Ees*
tl Panga revisjonikomisjoni koossei»
sust tagasi 84-aastane Eduard Riis-nä,
EvV. aegne riigikogu liige,' advo­kaat,
„yäli8rEesti" toimetajai-niaai!°
marändurjne/ ,
Ka Riisna oli kodumaal alles elu'>
jõnaline mees, kes jättis sinna maha
oma kodu linnas ja ilusa suvituskodu
puuviljaaiaga Kopli randa Õismäel.
Ta on Kanadas kogu aja aktiivne ol­nud
ühiskondlikul pinnal ja on alles
nüüd end välja vabandanud aktiiv­sest
osavõtust Eesti Pangas. MuidugS
on temal selleks õigus, sest ta on auga
brigadiiride ridadesse jõudnud.
Kuu lõpul saab 90 aastat vanaks
major Boris Leeman. Olnuks ta vabal
kodumaal, olnuks ta kindlasti tõeli­ne
mundris kindral, nagu ta oli oma
karjääri rajanud. Ta oli populaarne
kuju oma ratsarügemendi vormis
mitte ainult tantsupõrandal kuid ka
Vabadussõjas. Nagu tema konvendi-kaaslased
korp. Vironiast pajatavad,
on Leeman üks legendaarne kuju,
kellel oma temperamendi ning tun­deilma
juures puudus täiesti üks
meel — hirm. Leeman tormas vaenla­se
ridade tah» kui ükisanne anti. Ta
ei kartnud vaenlast ega selle kuuli,
vaid ainult läks. Olenemata sellest
hulljulgusest, saab Leeman ometi pü­hitseda
oma 90 sünnipäeva meie hul­gas
paguluses.
Kõigil nali teenelistel meeste!
oleks jutustada midagi legendaarset
oma pikast sluajast; Kes mõtleks kõi-r
ge selle kirjapanekule, sest ilma k i ^
jasõnata läheb palju meie brigadii­ride
minevikust kaduma tulevikule.
Kirjasõnaga saaks seda aga jäädvus­tada
ja tulevastele põlvedele talle­tada,
et omada sissevaadet sellele,
enaM.. -
. V.
" Esimesi Ülemaailmseid Eesti Päevi
tervitati ja tunnustati nii mitmetegi
Kanada ametasutuste poolt. CBG poolt
valmistatud tunniajaline erisaade tut­vustas
eestlaste pidupäevi ja pürgimu­si
rannikust rannikuni. Ontario valit­sus
kostitas tuhandepäist eestlaste
esindust fjiduliku õhtusöögiga. Arvu­kad
ajalehtede artiklid ning tv- ja raa-diousutelud
täiendasid kanadalaste
hindavat suhtumist eestlaste suurüri-tusse.
Ja kõjk see toimus ilma et ÜEP
juhtkond oleks alandliku meele ja
kummis seljaga katsunud pererahva
soosingut võita.. '
^Ca Baltimores said Esto 76 korralda­jad
mitmesugust abi ameeriklastelt.
I l s e l t ei olnud see abi suurem kui ka-nadlaste
toetus Esto 72 puhul, vaa­tamata
et II ÜEP ingliskeelsel kirja­paberil
tõlgitseti Estot kui ^.eestlaste •
tervitust Ameerika Ühendriikidele
ninde 200. sünnjpäeva: puhul. j
;^Plple kahtlust, et Esto 80 ületas eel-d
ülemaailmsed eestlaste kokku-
Q ® (D
tulekud nii osavõtjate arvu, sisulise ti­heduse,
suurejoonelisuse, kui ka roots­laste
kaasabi ja positiivse suhtumise
poolest. Juba ainuüksi ülevat meeleolu
loov sadade ee^ti rahvuslippude heis­kamine
Stokholmi südalinnas ja nende
lehvimine kuninga lossi ja Riigipäeva­hoone
juurde viiva tänava mõlemas
servas sai toimuda ikkagi vaid roots­laste
nõusolekul. Ministrite tervitused
ja peokõne polnud mitte üksi valijas­konna
meelitamiseks vaid sisaldasid
siirat suhtumist eesti rahva probleemi-desse*
Kõik see rootslaste vastutulelikkus |:
ja tunnustus saavutati Esto 80 juhtide '
poolt ilma truualamliku meeldidataht-miseta.
KAS VÕIKS siis kõne alla tulla, et ks
Esto 84-d8st osavõtjad saaksid nii na­gu
eelmistelgi ülemaailmsetel eesti
päevadel kanda rinnas märki, kus keis­rile
endale on jäetud oma vahtralehe
jöhvitamise au. Ja isegi siis kui Toron­to
linn kavatseks oma jüubelümkistes •
Ontario valitsuse sooviks on, et teil oleks sel suvel töökdht.
Ontario ulatuses on loodud üle lOO tööprojekti valitsuse
ministeeriumide ja kogukondlike organisatsioonide
juures. SUMMJ&R EXPERIENCE '83 programm
pakub teile võimalust
ühele neist kaasa
töötada.
SUMMER EXPERIENCE
'83 programmi töökohad on
slellrselt kavandaitud, et need
täiendaksid teie oskusi ja huvi­sid.
Tööd võite leida väga erine-vate
aladel — töötada kas täius
või aijalehetoimetuses, töötades
invaliididega või käsitada raali.
Paljudel juhtudel võite rakendust leida
oma enda kogukonnas tähtsatel teenin-dusaladel.
Teile endale on suvise töö­praktika
kogemused abiks kui peate oma
elukutse valikul vajalikke otsuseid tegema.
Summer Experience '83 töökohad on •
mõeldud 15—24 aasta vanustele, kellel on
luba Kanadas töötada.
KUIDAS AVALDUST SISSE ANDA
Summer Experience 'käsiraamatud ja aval­duste
formularid on saadaval kõigis kol-ledzhite
ja ülikoolide tööbüroodes, kesk­koolides
ja Kanada tööametites Ontario
ulatuses.
Uurige tööprojektide kirjeldusi ikäsiraa-matus
ja andke sisse avaldused neile pro^
jektidele, mis teid hüvitavad ja milleks 1
te end tunnete sobivat.
Tõenäoliselt saame rohkem avaldusi kui on saa­daval
töökohti. Selletõttu soovitame teil tungi­valt
otsida samaaegselt teisi võimalikke töö­kohti
juhuks kui te Summer Experience '83
läbi tööd ei peaks saama.
TÄHTAJAD
Kui 'käsiraamatus ei ole teisiti märgitud, siis ,
on avalduste sisseandmise tähtaijad: Keskkooli
lõpetanuile 5. aprill 1983. Keskkooliõpilastele ja
kõigile teistele: 15. aprill 1983. Andke avaldus
sisse nüüd kohe!
Secretariat for Social Development
Margaret Birch. Provincial Secretary
Williarri Davis, Premier
MHÄL El OLE
Töisest maailmasõjast saadik on
rahvusvahelised ärimehed ja ,
pankurid oma rahavõimu raken­danud
suure eduga kõigidele
UNO liikmesriikidele (arvult
157) eesmärgiga: jõuda lähemale
ühe globaalse Maailmavalitsuse
kehtestamiseks, kus enam ei tun­ta
rahvaid nende natsiooni järe*;
je ja individuaalsust inimeste
vahel . 0 .
Kes jälgis 6—9. septembrini 1.a, To­rontos
UNO rahaagentuuride — IMF
(International Monetary Fund] ja
Maailma Panga (The World Bank)
poolt korraidfitud konverentsi, see võis
kogeda, et rahakuningad polnud põr­mugi
huvitatud — kas ja kuidas kõr­valdada
või vähemalt leevendada ka-tastrofaalset
majanduslikku allakäiku
kogu maailma ulatuses viimaste aasta­te
jooksul, kus mitmed UNO liikmes-'
riigid uppunud juba tohututesse võlga-dessBj
tööpuudusse ja pankrotti ühes
pidurdamata inflatsiooniga.
.Selle asemel nimetatud rahaagen­tuuride
juhtkonna poolt avaldati aga
suurt muret puuduliku rahahulga pä­rast,
mis olnud seni nende käsutuses ja
nõuti, et UNO rohkemarenenud töös­tusriigid,
nagu USA, Kanada jt. an­naksid
nende käsutusse suuremaid
summe toetuste jagamiseks väheare­nenud
maadele. Toodi ette, et 3-da'
Maailma riigid Aafrikas ja mujal va­javad
senisest hoopis suuremat toetust
ja seati selle alammääraks vähemalt
50-ne protsendilist suurendamist.
miKE VÕLGADES,
Aga enne jätkamist olgu märgitud, et
konverentsile oli kogunenud ca 12 tuh-hat
osavõtjat 146-st riigist ja igast il-makaarest,
nende hulgas UNO liik-mesriikide
rahaministrid ja keskpan­kade
kubernerid. Seega üle 2 tuhande
ametliku esinduse ja 2 1/2 tuhat rah­vusvahelist
pankurit; siis veel — vaat­lejad,
külalised, julgeolekumehed ja
mainida Esto 84-da kokkusattumist, ei
oleks meil vajadust nende sünnipäeva
oma pidustuse märgil tähistada. Ega
siis ometi 150 aastat vana Toronto linn
ei saa olla tähtsam kui mitu tuhat aas­tat
vana eesti rahvas kelle auks ja kelle
aegadest aegadesse edasipüsimise kin­nitamiseks
mõie taas suurearvuliselt
media tegelased. Sellele lisaks ei saaks
jätta nimetamata ka seda, et AP (As­sociated
Press) andmetel 3. jaanuarist'
š.a. on UNO rahaagentuuride lahke |
abiga sattunud kaelani võlgadesse mil-'
jardites USA dollarites järgnevaid rii^i
ke: Brasiilia - 89,Mehhiko - 83, j.-'
Korea — 39, Argentiina - 36, Poola —
24, Jugoslaavia — 18^jne.
Sellise olukorra taustal, jaet nimeta­tud
rahaagentuuride pooh ei puudu­tatud
lähenialt globaalset majanduslik­ku
allakäiku, nimetamata ka vahen­deid
antud olukorra tervendamiseks,
siis tekkis konverentsil elav diskus­sioon
nende arvel koos rahulolematu­se
ja kriitikaga. Nurisetipeamiselt nen­de
agentuuride lodeva ja kontrollita
, rahaliste toetuste või laenude jagamise
pärast, sest puudunud kontroll abisaa-ja
riigi kulutustest elu- ja olulistele
vajadustele. Rõhutati ka, et puhtra-haline
abi, kui puudub effektiivne
kontroll, ei täida oma otstarvet, vai ai­tab
abisaaja langeda veel halvemasse
olukorda. Sellepärast mitmete esindus­te
poolt tõsteti küsimus, et krfs poleks
õigem puhtraha asemel muretseda
neile tööriistu ja masinaid tarbekaupa­de
produtseerimiseks ühes vajaliste
instruktorite saatmisega. Leiti, et siis
oleks võimalik aidata abivajav riik
isemajandamisele või n.ö. omajalga*
dele, kuna puhasraha soodustab vaid
..ühepäeva" elamist. Antud seisukohta
toetas ka USA esindus lisades, et puht-rahalisel
abil elades on ka vaevalt loo­ta,
et abisaaja suudaks tasuda kõrgeid
laeiiuprolsente, nagu see juba nähtub
, Mehhiko, Poola jt. juures. :
VAJADUS VÄLISREVISJONIKS
Eelneva põhjal: peeti konverentsil
veel tarvilikuks, et nimetatud UNO
rahaagentuurid peaksid alluma ka
mingisugusele välisrevlsjonile, sest
ükski liikmesriik ei tea, kuhu ja misots-tarbeks
suunatakse nende annetused ja
Valitsuste poolt garafiteeritud sisepan-kade
laenud teistele riikidele samuti
nuriseti ülikõrgete laenuprotsentide
pärast, sest on suuri raskusi nende
tasumiseks ja võib juhtuda, et niisugu­ne
laen muutub abi— ja heateo asemel
rohkem alanduse, häbi ja orjuse süm­boliks.
Sellepärast soovitati tegutseda
põhimõttel, et „ela ise ja lase elada ka
laenajal!" •
Kuna majanduslik allakäik on võt­nud
järjest süveneva toime ühes suure­neva
tööpuuduse ja ettevõte pankrot-teerumisega
ka siin Kanadas, siis on
mitmed majanduseksperdid ja ettevõ­tete
juhid teinud päris avalikuh selles
etteheiteid Peaminister P.E. Trudeau'-
Is ja Keskpanga kuberner G. Bouey'le,
H. LATER & CO. LTD
Insurancd Broker
Kalkideks klndlu8tust«kQ>
1482 Bathurit 8t.i
Toronto MSP 3HI
6S3-781S ]& 6SS-7SI(D
kes pole neile usaldatud võimu kasu­tanud
olukorra parandamiseks. Näi­teks
AP (Associated Press) andmetel
on läinud aasta jooksul pankrottide arv
Kanadas tõusnud ennekuulmata kõr­gusele
— 113 juhtu päevas, milles On­tario
osa 49 juhuga kõrgeim teistest
provintsidest.
Mitmete eriteadlaste ja asjatundjate
arvates peetakse ülikõrgeid laenuprot-sente,
kõige muu kõrval,'päris oluli­seks
kroonilise tööpuuduse ja pankrot­tide
tekkimises. Trudeau on Parlamen­dis
ja mujal annud asja kohta rohkem
körvalepöiklevaid kui otseseid vastu­seid,
veeretades kogu probleemi ras-.
kuse globaalsele depressioonile ja, et
Valitsusel puududa võimalus tuua sel­lesse
parandusi lühemaaja jooksul.
Tema seletusel kõrge laenuprotsent ol­la
tingitud USA Keskpanga (Federal
Reserve) tasemest jä aitavat isegi alan­dada
inflatsiooni. Kuberner Bouey on
Trudeau viimast väidet korduvalt rõ­hutanud
ja sellele lisaks" seletanud, et
töötatööliste arv Kanadas olla suure­nenud
sellepärast, et Valitsus on ra­kendanud
viimastel aastatel üliambit-sioonilist
finantspoliitikat.
MHAL EI OLE ISAMAAD
Et aga vahepeal USA Keskpank
(Federal Reserve), president Reagani
survel on asunud Järkjärguliselt alan­dama
Icõrgeid laenuprotsente, mille ta-gajärel
ka alanenud seal^ inflatsioon,
siis Kanada Keskpanga kuberner Boa-ey
seletus ei pea paika. Pole vist
paremat vastust sellisele naiivsele se­letusele,
kui seda on annud Winnipegi
Ülikooli prof. R. Bellan Toronto Star'-
is 5. detsembrist la., kus see kõlab
järgimiselt: Kubern^Bouey seletus olu­korrast
on võrdne kinnitusele, et auto
sõidukiirus, langeb siis, kui selle juht
astub gaasipedalile! Lõpetades näib,
et Napoleon Bonaparte'l oli õigus, kui
ta juba 170 a. tagasi ütles rahatoime
kohta järgenevad tõetruud sõnad: Ra­hal
et ole isamaad. Rahameestel --
laenuandjatel (financiers) puudub pat­riotism
ja sündsustunne (decency).
Nende ainus elueesmärk on kasu.
Keondame fõuci
tulipunkti
— selle pealkirja all kirjutab „EeotS
Postimehes" (nr. 5) A.K. muuhulgas:
„Nüüd on välja kuulutatud eestluse
külviaasta. Neid väljakuulutatud aas­taid
on olnud mitmeid, kuid kahjuks on
kõik nad jäänud surnult sündinuiks.
Kuid seekord peaksime küll külviaas-tale
hinge sisse puhkuma.
Varemad väljakuulutatud aastad su­rid
välja peamiselt sellepärast, et väl-jakuulutajad
ei andnud ühtegi reaalset
kava, kuidas neid aastaid sisustada ja
mida ette võtta. Kuigi ka seekord ühte­gi
kava pole antud, peaks eestlaskond
selle ise kujundama, kuna meie rah­vuslik
hoone põleb kahest otsast, mida
meie ei tohi pealt vaadata ükskõiksuse­ga.
Rahvusliku elu kandjateks saavad
olla ainult eestlased ise. Kui nendel ei
jätku rahvuslikku tuld, siireb parata­matult
eestlus välja. Et rahvana elada
ja rahvuskuhuuri edasi kanda, peame
hoolitsema selle eest, et eesti keel ja
meel elaks meie põlvkondades edasi.
Keele küsimus on praegu uppumis­ohus,
kuhu on vaja heita päästerõngas.
Kui eesti keel sureb välja eestlase suus,
siis surevad välja ka eesti kirjandus,
Vabariigi aastapäeva aktused, eesti
ajalehed, eesti teater ja teised rahvus­likud
üritused. Sest milleks läheb
inimene aktusele või mõnele teisele
üritusele, kui ta sellest tuhkagi aru ei
saa. luba näemegi, kuidas nooremate
osavõtt Vabariigi aastapäeva aktustest
jääb aastatega hõredamaks, Nähe on
tingitud sellest, et nooremate generat­sioonide
emakeele oskus jääb iga päe­vaga
nõrgemaks. Näiteks, lakewoodl
eesti koolis oli 18 õpilase hulgas 13
umbkeelset, kuigi Lakewood on ju üks
meie rahvuslikke kantse. On ilmne, et
eesti koolist ei saa nad niipalju keele­oskust,
et lugeda eesti, kirjasõna ja
jälgida eesti üritusi. Loomulikult jää­vad
nad nendest eemale.
Olukorras, milles meie elame ja ole­me,
on vaja noorte rahvuslik kasvatus
viia peamiselt perekonda, kus ema on
pidevalt kontaktis lapsega ja saab talle
õpetada eesti keelt ja meelt. Aga meie
pole soetanud perekondadele ei ühtegi
õppevahendit, millega ema seda teha
saaks, ega pole ka vaevaks võtnud
avalikkuses küsimust selgitada ja po-
Elu" nr. a2 (1725) 1983
KUI KAU
MART
tuntud Eesti humanist, vaba­duse
ja inimõiguste eost võitleja
Mart Niklus on karistust kand­mas
ühes Siberi sunnitöölaagris.
8. jaanuaril 1981 Nõukogude ko­hus
karistas teda 10 aasta sunni-tj^
öga Siberis ja 5 aasta asumist
väljaspool kodumaad. Kohus
süüdistas teda nõukogudevasta­ses
agitatsioonis ja propagandas.
Mart Nikluse tervislik olukord
on halb. Viimati, vangistuses ol­les
ta oli näljastreigil koos Jüri
Kukega, kuni }üri Kukk suri. Pä­rast
seda Niklus lõpetas nälja­streigi,
lääne ja kodumaa sõp­rade
soovitusel. Korduvate van­gistuste
ja näljastreigi tagojärjel.
Nikluse tervislik olukord kiiresti
halveneb. Ei oie teada, kui kaua
ta veel suudab vastu panna sun­nitöölaagri
ebainimlikus olukor­ras.
Vaimselt Mart Niklus on tu­gev.
Ka vangistuses olles ta on
koostanud memorandumeid ja
palvekirju, milles on selgitanud
olukorda N. Liidus ja apelleeri­nud
välismaailma poole, et N.
, Liidult nõutaks kehtiva olukor­ra
demokratiseerimist. Rootsi jn
Kanada on andnud Niklusele
sinna asumise loa. Võimumohod
Moskvas ei anna temale välja­sõidu
luba. Teda peetakse kri­minaalseks
kurjategijaks, kelle­le
N. Liidust lahkumiseks luba oi
anta.
Vabadusvõitlejate abistamis-keskus
Rootsis ja abistamistoim-
Vaiiistamis
(Al-giis cl
likvideeriti KGB ix)oU rahvusliku
meelsuse ja nõukogudevastäsusc pil^
rast. Poisid saadeti sõjaväkke ja lüd
rukuid hoiatati. Lagle Parck^ kes od
abielus, töötas Tartus Kultuurimä.'
lestiste Riikliku Reslaurecrimisvalit
suse arhitekt iha. Lagle Parcki ja te
ma abkaasa Lembit Rästa elukohi
on: Tähe 82-7, 202 400 Tartu, Eest,
NSV.
Lagle Parek on eriti viimastel a&s
tatel žaamid Läänes •tuntuks onu
allkirjade kaudu apellidel j i piote.j
tikirjadel, niillistes juhitakie mani
ma avalikkuse tähelepanu N. LiidJ
poolt teoslalavatele inimõiguste rik|
kumistele Eestis. Viima^ne neist ,o
kolmeicistkümnc eestlase ix)olt all
kirjutatud avalik kiri Soome Vabf
riigi kodanikele , ühenduses Muug.
hiigelsadama cihitamisega.
Lagle Parek op eeluurimiseks pa
gutatud Tallinna keskvanglasse. Te
da süüdistatakse Eesli NSV krim
naalkoodcksi § 68 järgi ^nõukogud
vastases agitatsioonis ja propagai
das", mis lähendab kuni seitsmeaa^
last sunnitööd ja viieaastast suiidp£
gendusl. Lagle Parekile mäüralu
kirjad saata järgmisel 'keskvangl
aadressil: Eesli NSV, 200001 Tailini
Kalaranna 2. Uchre/.hdeiiie YuiM422
1, PAREK, Lagle.
Senistel andmetel on Liglc Parelj
^süüasjas" nr. 22381 läbiotsitud j
ülekimlalud järgmised isikud: Ta
linnas Raimo Adrikorn, Heiki A'h
nen ja Eve Pärnasle; Tarlus Kai
Alttoa, Ülle Einaslo, Karin ja U
mas Inno, Ulla Järv, Oie Laarm.'ii
Arvo Pesti ja Rein öunap; Pärm
Eva Ahonen ja Ilse Heinsalu nin
Simisalus, Järvamaal Rein Arjuikes
Neist on koos Lagle Parekiga kiimir
tuntud inimõigüsilastcna allakirjuij
nud Läände saadetud apelliidele j
proleslkirjadelc.
SURI VANGISTAMISEL
Riias suri vangistamise ajal süd
me rabandusse Alfred Leevaids, kell
korterisse KGB tungis sisse homirj
kui poole seitsme ajal, mil IxeviJ
did olnud veel voodis. Julmal koij
bei, kohe pärast traagilist surmi
viidi surnud mehe abikaasa ülekui
lamisele
Vangistatud 28-aastase riialase J
nis Vevers'i korteri läbiolsimist juh|
nud isiklikult alamkolonel Dcmboi]
ki. Seal, muuseas, olevat leitud „riij
vastaseid materjale" - pagulasajl
lehti. Vcveri vangistuse ajal toimeti
lud läbiotsimisi tema sõprade ja sj
gulaste korterites.
Paul F.
[ mmm
r 121
Hind tl«9.00 (Kan.). Pos
,,MEII EL
95$ Broadview Ave
I • JU