Meie Elu = Our life, March 24, 1983

              4 • NELJAiPXEVÄL, 24. I t e Ä =^ #oRŠDÄY, Mmtk Ü Elu" nr. 12 (1725) im .^steEIu" nr. 12 (1725) 1983
BBQEXDcOMittBSBBC
"fSTÖ 84
Maak<m(UUra E8indu»k<^ maakond Icoostab
Iml esmasf^äeviEi], 7. mfirtell oU koca kava oma vajadustele vastavalt. Ka
27 eatnd&Jat. Juhatuse estaifi«8 J . Vih. koolide, seltsidfe jne. kökOartulekud
ma tervitas eriti Tartumaa Ja Fetse. toimidcsid sanml ajavaliemiikul. Kella
rimaa erfndajaid, kes olid ^indu» 12.0a~14.004ni — maakondiade oma.
kogu koosolekul esmakordselt. Ai- vahelised külastused! ruumist-ruumi.
ttult Harjumaa ca ve®l oi||aasi®agd- Kella 14.00-17.00 — ühine lõunasöcac
Bjiata; ! avasõna, palvuse ja tervitustega. Kõ-
. . , neldakse maakondade omalpärast ja
,r3. Vihma selgitas ja g>ahjendas jaT^i^akse ühislaule. MeeledmnuiKi.
„;Maakondadfe Päeva" korralduse eešt^hoöliitseb Eesti RaJivapilMe
vajadust Esto-84 raamides. Varemalt Orkester, mida praegu juhatab 05-
korraldatrkoJdkutulekud ülemaailm. jjai-Haamer.
šetel Eesti päevadtel' iga mas^önn®
poolt eraldi, maüd toimub see ühi­selt
Royal York Hotellis 10. juulil
1984 keli 9—S^ai. Ürituse idmeks
«Maakondade -Päev" ja netoks:
„Kö!htume jälle". See oii kokkutule­kuks^
et n ä a ja vesteliia oma too-.
Itokondli-kd koikikutuitekai toi^
ra^vustikandigä kaunistatud rõlvašr
tuse moei^itus, kus igaülks on ilse
modelliks. Oleks soovitav, mitte just
rangelt nõuetav, et maakonnad ka-sutalksid
oma maakonna ornamenti,
kait. Näitusest võivad kõik üle-
LV. 65, AASTAPÄEV SYDNEYS
SYDNEY (J/fde Elu" kaastööli. na vahel. Ta pöördus kiul noorte
sdt) — Eesti Vabariigi 65. aastapäe- poole üleskutsega iühJneda olemas^
va pühitseti siin lauipäeval, 26. veeb^ olevate oi^isatsioonidega, kuid le!^
rüaril Sydmey Eesti. Majas. Kohate dis siiski vajaliku olevat nimeliselt
oli ilhiunud paarisaljape^liiie lahva «o4« t P « H l ^ ct
hulk, kes jälgis ;ka enne aktust kõr­valasuval
murul rahvatantse, mis esi­tati
välijaspool aktirse kava TV prog­rammi
koostamiseks eesti ainetel.
Eesti Maja saal' oli seiks puhuÜcs
kaunistatud lihtsate tammeokst^',
nimetada ühte eesti naisteadlast, kes
olla lasknud enrwist mõjutada puna­sest
propagandast ja tegutsevat ak.
tiivselt läänemaMlma aatomnehrade
varumise vastu.
Positiivselt mainis kõoieleja meie
Vabariigi 20 aastat kestnudi ülesehi"
mille all rippusid erinevate vappide- tärnist ja 40 aastat kestnul %iabadus€
ga k a n ^ . .Ebamugavana tundus taastamise nõudimist, milld on olnud
dislke ja paüav veebruairikuu ilm head tulemused. ^Balti küsipus' on
täiskiil^ud saalis, kus on vaid õSiu^ nüüd palju laialdasemalt tuntud, kd
keerutajad laes, mis lae alla kogune- se^ d i 40 aasta eest, ja kommunismi
va sooja õhu alla tuulaivad.
Aktuse avas Eesti Seltsi esimees
Tiiu Simmul, kes on ühtlasi ka Aust­raalia
eesti ajalehe „Meie Kodu" vasi-tutav
ja ka tegevtoimetaja, Saj^auti'
oli ta aktusel teadustajaks.'Lippude
likaaslastega, kohata sõpru ja tutta. maailmselt osa võtta, -kjuid iga osa- Washingtoni festl Seltsi juhatus Eesti Vabariigi 65. aastapäeva
v a i d ^ ^ aktusel. Vasalilt - Arvo Edema, Maria Pedak^Cari (esinahie), „ tea<msta,Mcs.'uppuae
^ ' ^ m m u S ^ S ^ i S S S ^ ^^^^^ Keder,^nna VasurX^ljo Areng (laekur Marju^arming austamisele järgnes ühisIauTLi • - • • atlLtcäteS Võrgu_„Eesü. lit>p". Avasõna ütles
Keder hoiab Washingtoni linnapea proklamatsooni, mis kuulutas
24. veebruari Eesti Päevaks Ühendriikide pealinnas.
F o t o U n o Teemant
^ud kaasmaalasi. Maakondüiikud üri­tused
on senini olnud eriti r^arch- näituse toimkomiale saatma,
ked nägu näitasid killamängud> kit RuumMe küsimus pole veel IppH-lapeod
jne. Järelpärimised teistest y,^^ selgunud. Senini on Esto-84 pea-riikidest,
Rootsist, Saksamaalt, Aust- komiteele esitobd nõudmine kahek-raaliast
ja USA-st näitavad, et selle sale ruumile maakondade kokkutxde-vastu
tuntakse huvi. Loodetavasti E-heb
informatsioon Esto büliletääni-de
kaudu üle maailma juba seüi ke­vadel,
et kõigil oleks küllaldaselt ae^
ga organiseerimiseks. Esindatud on
kõik maakonnad — kokku 1500 osa-utjaga,
milline arv tõenäolikult võib
veelgi suureneda. 'Maak^xndade Päeva
üldkorraldiajaks on Ma^ondlik Esin­duskogu,
mis moodustati möödunud
sügisel.
kuks ja ühele suurde ruumile lõuna­söögiks.
Senini pole selgunud' veel
ruumide üürihüid. Esinduskogu' loo-lesti
Pä@v
USA pealiiniks Washfaigtonis ja Co- Barry proMamatsooni ett®
Riivo Kirchoff, kes noorusele vaata­mata
tegi ssda peaaegu^ aktsendiva­bas
soravas eesti keel^. Palvuse pi­das
praost Eitnar Kiviste validies lü-
Mkese jutluse aliuseks 2. Moosese
raamatu 4 pt. 2 salmi „Mis on sul'
Ides?' f : '
Välijaspool siinset traditsioonilist
aktuse kava esitas seekord 'ka S.E.S,
dab peatsett se^es tabia distriktis proklameeris Unna. teadustajad Eva ja Maarja Krusten'- segakoor „Vanemuine" Müna Härma
selgust Esto-84 ,peakomrteeit. pea Eesti Vabariigi aastapäeva, 24, id. Isiklikult tervitas USA väUsmi- ,^Veel kaitse kange Kalev", Eili An-
Otsutaü tulla kokku enne suve- veebruari, Eesti Päevaks. Vastav süsteeriumi esindaja Mildred A. Pat- nuk'i juhatusel filmile jäädvustamiw
puhkuste ^ hooaega, esmaspäeval, 9. i^uidpitsatiga ürik anti Washingtoni terson (US Dept. of State, Baltic Af- seks. Kooris oli 18 nais- ja 19 m ^ -
mail Eesti Majas, Eesti Seltsi esindajale traditdoonikou fars)iiJr^ Läti ja Leed^
Koosolek Iddi^; et välfedikides haselt linnavalitsuse hoones,
asuvad maakondlikkude ürituste HduHk aastapäeva aktus peeti 19.
Maakondade Päeva kava on ajaJjao- vastu huvitundijad võiksid esindus- veebr. Läti Majas Rockville*is. Avakõ-mselt
järgnev: K l . 9.C(^12:ö(kü on koguga ühendust võtta Toronto Eesti pidas Washingtoni Eesti Seltsi
ettenähtiwi maabondilikuks kol^ Maja aadressil, kas esinduskogu või gsinaüie mag. Maria Pedak-Kari.
kkiLiks igale <maakoinnale eraildi> oma maakonna nimele kirjutades.
satsioonide esimehed.
Hästi korraldatud alktus lõppes
Washhigtoni Eesti Seltsi abieshiaise
Marju Rink Panmigu lõpusõnadega^
Järgnes koosviibimine. Aktusel oli
korraldatud raamatu näitustmüügi-
Aktusekõne pidas Austraalia Selt
side Liidu aibiesimees Hans Kukk,
esite manades juba mõndta aastat
kestnud arusaamatusi ikaihe põlvkon-pettusi
tunneb nüüd ka juba kolmas
maailm." Lõpuks luges kõneleja ette
AESL esimdie Uno Metsari läkituse
eesti rahvale Austraalias.
Tervituste 6sas tõi tervitusi aiiiu-kesena
Kanada eestlaste poolt Vally
Johanson, kutsudes kõiki Esto-84 To­rontosse,
et dustada ja ühtlustada
meie raflivuslibku identsust üüe-maailmses
idatuses.
Edasi esitas noor, Helani Levand
klaveril Elmar Rajaloo Fantaasia —
Eesti viisid nr, 3. Juhan Peipman esi»
tas vioolal Augustin 'Pung'i „Hälli"
laulu" Šylvia Palm-Peipmani klaveri­saatel.
Lea Arp esitas Kalju Ahvena
dnamaatiüse ,;Ei iialgi". Jäiignes Ees-ti
Meeskoor Austraaliaja esitusd E.
Rajaloo ,iKodumaa" ja Leo Wiric-hausi
,^Hümn kodule". Juhatas Uno
Polifcaipus. Kuna Elmar Rajaloo oli
ise ka kuulaijaslkonna seas, siia
jääd\iistati ka tema reaktsioon 'kaug-
Läätsega fihniie.
'Lõppsõna lausus Tiiu Simmul
' . VJ.
KOONDrS 15-NE AASTANE
Eesti Afaja kohvikusse kogunes pü- Vihma poolt 'koondise 15. aastapäeva
Jaapäeval, 6. märtsil rohkearvuliselt puhul saadetud tervitused ja õnnit-võrumaalasl
ja nende perekoiuialüli- hised, mille lõpul oli tugev koosolija-
^ d d ; et ühiselt tähistada Võrulaste te aplaus.
Koondis Torontos 15. aastapäeva pl- Seltskondlik osa algas kohvi ja vd^
dullku peakoosoleku ja koosvliUmi niga, millisele lisandus S. Vesi, M.
sega. Kokk! tõusis osavõtjate mi Mairdimäe, L. Merivee jai teiste Võm
^f.T^^^T'.^'',?'^^!^ w laud Mm Tamme Juhatusd Ja eri-w
• «ältus teema! Eesti Riik ]a N õW
Troost. W«hlngtoü EesU Seltsi rah- ^ okupatsioon". Saali avam
vatantsu ruhm esita» neU tantsu. J^^ , 3 ^ ^ , ^ olevad
Aktuse tulipunktiks oli Eesti Kesk* tod ja dokumendid andsid vaatajaile
nõukogu esimehe Lembit Savi kõne. mõjuva ülevaate Eestist ja Mõuk. Ve-
Edasi Heinz RUvald esitas kolm ne terrorist. Osavõtt aktustest ja.
laulu. Washhigtoni linnapea Marion koosvUbimisest oli rahvarohke.
EESTI VABARIIGi AASTAPÄEV
LUMETORMIST PÄEVAL NEW YORGIS
NiEW YORK — Lexington Ave. ki- kannatava Kodumaa- eest võidelda^
riku hästiplaanitsetud E.V. 65. a/p kuni jälle on vaba Eesti riik:...
tähistamist tabas seekord erakordne
lONDON
naiste organiseerimisel vaimiatatud
maitsvad võiidViad ja maiustused
ning Maakondlike Esinduskogu esi'-
mees J. Vihma abikaasaga.
Koosviibimisel õnnitleti Ed. Taim-ret
ja lauldi „Ta elagu!" tema eelole^
va juuibelisünnipäeva puhul'.
Ühiselt laudades i s t u ^ veedeti Ü11&.
äie «Ooie.
Koikkutulek algas ühislauluga ,;Kas
tunrepd maad..." koos .viQrullasisit pü-
Mmeestega. Avasõnad ja teretulemast
tStles koondise abiesimees Satne Ve­si.
Leinasdsakuga mälestati lahku-mid
võrulasi A. Tuvikese poolt kor-raldartud
viiuli ja kandle kombinat­sioonis
„Jumalaga, kohav laani" vii­si?.
Koondise esimees L. Puurits ter­vitas
kokkutulnuid 15. aastapäeva t^-
tiistamise puhul ja ütles koildkuvõt
. tes, et me võrulased armastame oma
sünnipaika, kaunist Võrumaad, ema
vanemaid, päritolu ja kõike võrulas­te
omaipära. Esimees avaldas laotust,
et säiluks Võrumai pma üusa loodiu- > vas meeleoliis meeldiv pühapäeva pä-se,
keele ja kommetdgav rästlõuna omameeste pillüugusid
Peakoosoldcu rakendlamisel valiti. Icuulates, hoogsalt vangidele tuttavar
Juhatajaks L. Puurits ja protokolili- tele viisidele kaasa laidldies mlng oma>.
jaks V. Piigli. Vairemalt juhatusele vahd vesteldes,
ülesandeks tehtud koondisdfe koduw •
korra koostamise töötas juhatus väi- —~"—' '
ja August Nüüdi ja August Tuvikese
podt esitatud 'kavandite allisel.
Koostatud kodukord loeti koosoleku"
le ette ja võeti esitatud kujul vasitw.
Koosoldcu juhataja ütles tänusõn^Jtd
•A. 'Müüdile ja A. Tuvikesele nähtuü
vaeva ja tehtud töö eest koosolijiatie
lugeva aplausi saatel.
Järgnesid A^alimlsed vastuvõetud
kodukorra aluael Koondise juihatus
vaM 7-me liikmeline kaheks aa^
taks, koosseisus: esünees' L Puurit®,
juhatuse lükked: S. Vesi', A. Tuivike=
ne, R. Lall, Ö. Haamer^ M.Marditmä©,
V.Pigli.
Revisjoni'komisjo!n valiti koossei'=
m&i L. Kaim, H. Mandel, A. 'Nüüd
Aruande ja tegevuskava esitas esi
mees, kes märkis, et juhatus m
püikiiiud teSia oma lorima). K õ ^
on tegutsenud! 15 aakat ilma kodlu*
terata võrula^le omaiseks saanud
•^{^vode kohaselt. 'Nüü4 on koondisel
todi&örd ja edaspidi töötame selle
alusel. Edasi teatas esdme^, et j ä r^
miSeks võrulaste kckkutuldkuiks on
ruumid varutud Toronto Eesti Majas
kupäevaks, 15. oktoobriks 1985, Se-aini
on 'koondise ^poolt korraldatud
Ücokkutulekud. ja ühisüriitused oimud
rahvarohked ja loodetavasti Idab ka
©elolev sügispidu arvukalt osavõtte
!}aid Saarlaste poolt cn cac^miseeri^
misel koos võmHaste jgi m»uikideg?!/
'vä^^asõk Jõekääruiie 1983. &, rngm-tis,
peale lästeswvelkodu IciKpu.
Maüjandusaruande ja eelarve kandis
ette laekur R. LaÜ. Nagu ettekantud
Muaome näitas on 'koondis rahaliselt
reihulda/vas olukorras. Aruanded,, te^-
aevuakava ja edarve kõik kiiinitaitä
J ü h d h ä M .
ElSTa84 kohta iaformatsrooni
4i^ S. Vesi, kes luiges ette
diT. Jaak Purrese loeng Lea»
Pidlilaud nägi^ija tõelise sünnipäe- dioni Eesti Seltsis pöödtmud teisir,
va lauana. Kõik võrumehed' võlgne- päeval oli toonud kokku suure kuula-vad
tömi oma tuMele naistele. , , ^ ^ ^ ^ ^ . j ^
Vahepe^^l... lutusid ..juubeldavate \ • • . - •
s ü m i i p ä e vÄ v õ n i l a ^ ettekandes i
te Seltsi Ä d ü s , ^ ( i ä m i i i ^ ja selle tekkimist. Eriti
nitlušte ja lilledega, eesotsas esimees peatus ta poison ivy taime, kosmee-
E. Lük, Eesiti Maija esünees 0. Piil hiliste ainete, ^metalEv lõhnaõlide, ha-bemeajamistarvete
ja Jkummi kasu­tamise
juures.
Teisipäeval, -12. aprillil refereerib
Redeemeri kiriku saalis majanduskü­simuste
ekspert Torontost, mag. Il-mar
Martens. Ta ettekande teemaks
on „Mailma majandus jai meie". Marv
tensi loeng on viimaseks seMcoha-
.sdcs koklnitulekuks ssHel hooajal.
m
ILMUS
m. R. KREUTZWALDI
MAIEVIPOEG
INGLISE KEELES
Tõlkinud Jüri Kunnaa
Köites. 302 lk. Hind $41.
Postiteel tellides lisandub
saatekulu: Kanadas $2J(P,
Euroopasse $S.(
ebaõnn, 40 a. kestel johtunud suuri­ma
(22 tolli) lumetormi tõttu, mi^
N.Y. üiklüse täielikult paralüseeris.
Kuid kohusetruu juhtkond ja esine-jad
ning vapper, optitaiistlik publik,
olid siiski kohal. '
KüMssolistidena esinesid soonie
sikordionivirtuoosid „Laiho Vennad".
Aktuse i l m Ä osa jatkiis kiiiku
sdtskondlikes ruumes. Kavalises
osas esinesid 'külalisücunstnikudt.,
Näitleja Vdly Kerjan deklameeris
isamaalüürikat.
õpet. Kiviranna meenutas tKalevii-poja
180., Suits-JÜnderi 100. tähtpäe-vi.
,e , ,. _ « ./v/v Esimes A.'prs meenutas lõppsõnas ,
^ juubeliaasta.tahi^^^^ t ! f ' om^lselt eesti rahvaluulM^^^
j a € . Võrgu ,»lestus" Meta Noor- ^ in^^iratsJboni.
'kulke juhatusel.
^Kannatavat kodumaad, ikestatud
lõunanaabrit ja võitlevat Poolat mä­lestati
„Uinuge langenud k o ^ d '
kooriga ja Hümni HI salmiga orelit.
Jutluse.*? praost R. Kiviranna ütles,
et ristiusk võitleb väsiänatult ateistlik
MSÜöIl ..Meie Elu" talitMIOS ku kommunismi vastu. 39 a. tagasi
kodukallasitdt lahkudes tõime enda-
JJC.
958 Broadview Ave.
Toronto, Ont. M4K 2R6
ga kaasa sama otsustavalt vabaduse
ja õigusetunde: Sini^must-valge de-viiisi
all ka uutel asukohamaadel
kommunistliku okupatsioaniahelais
Ermi SOOMET
Tulumaksulehtedt
täitmine
Kokkuleppeks helistada 247-3150
iCiiremfa odavam regu lend Torontost Helsingi ja tagd si
„Varem sõitsime osa bussiga, sellel suvel
lendame Torontost Helsingi."
FINNLINK grupi lendudes Teie sõidate
Air Canadaga Mirabeli, Montreali lennu­väljale
ja sealt jätkate reisi Finnair'!
regulaarse lennuga Helsingi. Teie tagasilend
toimub sama moodi, Helsingist Finnair
.DC-10 ja Montrealist Äii" Canadaga
Torontosse. Tehke valik väljasõitude ja
tagasilendude ajast Tör()ntost Helsingi ja
tagasi alljärgnevas ajatäbelis.
Leniiüd Torontost; Mai 20, 25, 27. Juuni 3,
17, 22, Juulij 1, 13, 27, August 3, 10. Sept. 2,
16,1983.
Tagasilend Helsingist. Torontosse J Juuni l i ,
19,29, Juuli 6,13,20, 27. August 3,17, 24, 31.
Sept. 17. Okt. 1,1983,
Sõidu kestvus peab olema 14—90 päeva.
Hinnad Montrealist r Hinnad TorontosHj
Mai ja september ^ Mai ja september
Täiskasvanud |799 Täiskasvanud
Lapsed alla 12 a, $400, -Laps6d alla 12 a.
Sülelapsed alla 2 a. |80 Sülelapsed alla 2 a. |90
Juuni, juuli ja august Juuni, juulr ja august
Täiskasvanud |899 Täiskasvanud
Lapsed alla 12 a. |450 Lapsed alla 12 a.
Sülelapsed alla 2 a. S90 Sülelaps, alla 2 a.
„Friendly Finland" Tours
Soomes viibimise ajal teie võite
kasutada mõõdukate hindadega ringsõite
koos kompetentsete reisijuhtidega
Saimale, Polaarvöötmesse, Stokholmi,
teistesse skandinaavia pealinnadesse
ja rongiga Leningradi,
Võtke ühendust reisibürooga või
Ühenduste hindade osas Torontosse või
Montreali pöörduge teile sobivat reisibüroo
poole.
Lennupiletid peavad, olema reserveeritud ja
makstud vähemalt 30 päeva enne väljalendu.
Lennust ärajäämisel 10% lennu hinnast ei oie
tagastatav. 10% peab sisse maksma reservat­siooni
tegemisel. Grupilennus peab olema
vähemalt 20 reisijat
Toronto 4 1 6 362-1511
Montreal 5 1 4 2 8 2 - 1 1 73
: Vancouver 6 0 4 6 8 7 - 7 5 82
Subject to Government approval
Air&SealaverServioe
Marja Markkula
7059494183
Eatorfsls^el Service
100 Elm st. East '
Sudbüry,OrrtarioP3E4R5
705673-2181 HeMHo
Intercontinentai-
Holidpsflaife!
121 Larcli St. Sudbuiy,
Ontario P3E1B8
705674-9980
IntematM
favel
l9lEglintonAve. East
TofDrno. Ontario M4P1K1
416485-9437
Latehead1»@i
AgencyUd.
170 S.AIgoiTia Street
ThunderBay.0nt.P7B3B9
807345-21^
kondlike -Esinduskogu esianees X LomalmelM
3590E.HastirigsSt
Vta)iiver.B.C.V6K2A?
604294-3261
OMLWoriüwidi
livelÄpncy
1769 Regent st..
Su(Jt)ury,0nlP3E3Z7
705522-3303
Ritari Agencies Ltd.
1984Regenrst.S.,
Sudl)uiy,0nt.P3E1A2
705522-6200
Skytrain iMirs g
lävel Ltd.
2656DantorthAvenue
Toronto. Ontario M4C1L7
4166904922 •
ThiinderCountnf
lävel
301BayStreet
ThunderBay, Ontario P7B1R9
807345-5432
KOMMUNISTII)S€/L
K. Pits - 1918
UnigloEie^Aatco
lävel üoith Ltd.
AtriaNortti,Ste.A121
2255 S t Ä Ave. EWill(W^^
416 497-3622 Anja KMnen-WllcIcvJc
Uentra lävel
Services Ltd.
5915 West Boulevard
Vta)iiver,B.C.V6M3X1
^263-1951
Irklandlwelüd.
185MlandBlvd.
RamadalnnHotel-Lobby
Willowdale. Ontario M2J4B2
416497-0300
Ifeuiten lävel
156 Cedara South
llmmins. Ontario P4i\!2G8
705267-6449
Kingston lävel World
Ltd.
Kingston, Orrtarlo
Tofontossa: Sulo Hutto
410251-9775
fternard Kangro
^ARBUJATE KAASAEl
Vaevalt kaks aastat tagasi ilmus letus
kuletajalt, romaanikirjanikult ja kir- fotod
jandusioolaselt Bernard Kangrolt raks.
snahukas toos .«Arbujad", mis kfisitles need
noore luuletajate generatsiooni (Tal- lugoj
vik, Alver, Masing, Viiding, Kangro, kes
Sang, Merilaas) esiletõusu. Nüüd on ba ül!
Kangrol valmis ja ilmub peatselt uus tolle
teos pelakirjaga "Arbujate kaasaeg"
Kai antoloogia "Arbujad" ilmumine
öli omal ajal kiranduslikuks sünd­museks,
siis oli sündmuseks .ka
Kangro teose "Arbujad avaldami-se.
Mitte vähem ei kujune selleks
aama autori uus teos "Arbujate kaa-
»aeg".
Pdördusime sel puhul Rootsis, üli-koolUinnas
Lundis elava autori poo­le
mõningate kommentaaride saami-iDeks
teose kotita.
— Milline on side eilse ja tänase
raamatu vahel?
— Eelmine raamat käsitleb nende
kaasaega, seega peamiselt meie vaba-riiglaegset
kirjanduselu. Aga see on
iseseisev teos ja eelmise andmeid see ei
korda. Ülite laadi on kösitlusviis, raa­matu
kujundus ja ka maht, Mõlemate
teoste alapealkirjaks on, „märkmeld,
mälestusi ja mõtisklusi".
— Nii et ka see raamat on kokku
ipandud justkui mitmest osast?
~ Kui nii ütelda, siis jah. Tegelikult
on teema üks ja sama — vaatlen seda
aega, milles arbujad arenesid ja tegut-oesid.
Sellele teemale on allutatud ka
' mölestuste osa, mis võtab umbkaudu
kolmandiku raamatu mahust. Kui ma
esimese kolmandiku jooksul käsitlen ..Ar
meie kirjanduse peamisi probleeme
luule ja proosa arenguteelt ja viimases
osas arbujaid ühiselt genoritsloonina,! mis
OÜs mlestuste osas isiklikumat laadi) ja s
vaadet sellele ajale, peamiselt muidugi kirj
30-ndatele aastatele. ma
Need ei ole mitte minu isiklkudmö-' nej
lestused, vaid ainult need, mis puudu- ma
tavad avaliku elu küsimusi, üldisi meie
kirjanduse probleeme, ma kohtan kõi­gile
tuntud kirjanikke ja jutustan neist
nii nagu nad olid inimestena ja kir­janikena.
Arvan, et nii on võimalik
edasi anda elu, nagu ta tookord oli. ja
kuna ma olen väheseid, kes seda aega
kaasa elas ja tegi, samal ajal ka vaatles
(mul on isegi päevikumärkmeid lõpu
poole kasujada olnud), siis pidasin oma
kohuseks seda jutustada.
— Milliseid aastaid või sündmusi
käsitleb see mälestuslik osa?
— Aastaid 1932-43, seega umbes
kümne aastci JooksuKj on üliõpl-laspblvesti
•aj^ptlltera^liaih teadüsl-liku
stipendiaadina tartu ülikooli juu-1 (se
reskirjandjjsteaduse alal, aga ka muust trü
tegevusest, muu hulgas ka ajast teat- nii
iridramaturgina „Vanemui8e8". lool
; Toon sellest ajast ja ka üliise ära koi
palju huvitavaid, suurelt osalt mitte tah|
kunagi avaldatud pilte. Nii meeldetu-l aa{
kirjaj
ainul
egnc]
õhljl
meie!
Kuid«
225
See
sest
mis
midal
saadi
raai
des
veeril
ni sij
^ i l
aast^
m k l
kinc
onl
vlkv
olla]
masj
lidal
ette
on
miä
limj
sesfi
on
niM
Lui
se
kei
kigi
sel
dell
SG(
JAGIVALI
Aili Helm „Vägivallamaa". Ro-maan.
EKK Lund 19B2,1B8 lk.
Aili Helmi teine raamat „Vögival-lamaa"
(varem on ilmunud „Kuradil
ei ole varju") jutustab vangitapiga Si­berisse
saadetute elust mitmesu­gustes
laagrites. Ka'siin jooksuta-takse
vange ühest laagrist teise, et
neil kuskil mingibuguseid juurenar-maid
ei idaneks. Romaani peategela­ne
on moor ja tubli feis» kursuse
Tohjteaduse üliõplliane Mari, kellel
jätkub loomupärast rõõmsat meelt,
hakkamist ja viisakust. Tema relvaks
on sageli lapselik otsekohestis ja
naiivsus.
Raamatut on mõnevõrra raske lu­geda,
kuna esineb palju venekeel­seid
sõnu ja lauseid, laagrite zhar-gooni,
ametiasutuste nimetusi ja
nende arutuid lühendaid. Esineb ka
saksakeelset teksti. Tõlkeid pole an-itud.
Vorkuta antratsüdl kaevandustes
on koos igasugustest rahvustest van­ge
Ja on otse uskumatu kui totralt seal
asju aetakse. Lugege näiteks lk. 27
kirjeldatud põrandapesemist varre
otsa kinnitatud lauatüki abil. Samas
kirjeldab autor ka läbikäigulaagri
naisvalvurite armetut rüdevarustust.,
Lk. 29 õpetatakse Marile venekeel-aeid
vangiriietuse nimetusi. Riietu­seks
on vattpttksid ja ülekuub, müts
ja jalatsid autokummist taldadega.
Kui ta töölaagris ristpirdudest krohv-matti
naelutama saadetakse, selgub
et naelt^ asemel on armetud, kõve­rad
traadiotsakesed. Üks vangilaagri
ikurioosumeid on seegi, et sealt lei­dub
n.n. teatri barak, kuhu poolakast
eestvedaja abil ka mõnedel eest­lastel
õnnestus pääseda.
Teatrihoone barak oli ehitatud ja
majandatud tsivülametkonna mee­lelahutuseks.
Osava poolaka eest­kostmisel
kujunes trupp õige rah­vusvaheliseks.
Seal olid poola maal­rid
ja puusepad, saksa bassid ja te­norid,
eesti tantsijad, karjalasest
suflöör, austria akrobaat ja ungari
ning juudi kutselised muusikud. Kui
mõelda sellele kui palju talenti, os­kusi
ja andeid roiskus ven^ vangi­laagrites
enne Ja peale Teist maail­masõda,
siis on see vastu Igasugust
bümmõistuat. ,
Raamatus on mitmel pool puuduta­tud
ka n.n. laagri abielusid, kus ad-minstratsiooni
ametnikud, brigadÜ-rid
jt. sõlmisid naisvangidega mingi
kokkuleppe abielu, andes naistele
toeuks kergemat tööd ja lisatoitu. Üm-bl
s<
vi
II
rl
k
k
vi