Meie Elu = Our life, March 24, 1983

              ,JWeie Elu" nr. 12 (1723)1903 MEUÄ^ÄEVAL, 2-0. MAITSEL MURSMY, MÄRCIHI 24
colht.
tsuse
iide
raiiwii
|ian"\:
iVl-le-:
'
(
5t leida
teenin-too­jate
oma
i tegema,
on
jUelon
[jai aväl-kol-
Itariö
raä-
>ro-on
saa-tungi-m
I; '83
tooli
ja
It Ii.. 1,-.
Koondame jõud
tulipunkti
selle pealkiria all kirjutab „E(3Stll
'ostimehes" (nr. 5) A . K . muuhulgsis:
„Nüüd on välja kuulutatud eestluse
ülyiaastä. Neid väljakuulutatud aas-lidonolnud
mitmeid, kuid kahjuks on
õik nad jäänud surnult sündinuiks,
uid seekord peaksime küll külviaaa-
|ale hinge sisse puhkuma.
Viremad väljakuulutatud aastad su-d
välja peamiselt sellepärast, ei väl-kuulutajad
ei andnud ühtegi reaalset
ava, kuidas neid aastaid sisustada ja
lida ette võtta. Kuigi ka seekord ühte-
;i kava pole antud, peaks eestlaskond
lelle ise kujundama, kuna meie räh-üsllk
hoone põleb kahest otsast, mida
eie ei tohi pealt vaadata ükskõiksuse-
Rahvusliku elu kandjateks saavad
)lla ainult eestlased ise. Kui nendel ei
[utku rahvuslikku tuld, sureb parata-lätult.
eestlus välja. Et rahvana elada
|a rahvuskultuuri edasi kanda, peame
rioolitsema selle eesi, et eesti keel ja
peel elaks meie põlvkondades edasi.
öCeele küsimus on praegu uppumis­ohus,
kuhu on vaja heita päästerõngas,
^ui eesti keel sureb välja eestlase suus,
Jüiis surevad välja ka eesti kirjandus,
(Vabariigi aastapäeva aktused, eesti
ajalehed, eesti teater ja teised rahvus-jlikud
üritused. Sest milleks läheb
jinimene aktusele või mõnele teisele
lüritüsele, kui ta sellest tuhkagi aru ei
ji'.aa. Juba näemegi, kuidas nooremate
losavõtt Vabariigi aastapäeva aktustest
Ijääb aastatega hõredamaks. Nähe on
1 tingitud sellest, et nooremate generat-
I«ioonide emakeele oskus jääb iga päe­vaga
nõrgemaks. Näiteks, lakewoodi
eesti koolis oli 18 õpilase hulgas 13
umbkeelset, kuigi Lakewood on ju üks
meie rahvuslikke kantse. On ilmne, et
eesti koolist ei saa nad niipalju kfešle-oskust,
et lugeda eesti kirjasõna ja
I jälgida eesti üritusi. Loomulikult jää-yad
nad nendest eemale.
, Olukorras, milles meie elame ja ole­me,
on vaja noorte rahvuslik kasvatus
viia peamiselt perekonda, kus ema on
I pidevalt kontaktis lapsega a saab talle
õpetada eesti keelt ja meel . A g a meie
pole soetanud perekondadele ei ühtegi
õppevahendit, millega em^ ^eda teha
saaks, ega pole ka vaevaks võtnud
avalikkuses küsimust selgitada ja po«i
•pulariseerida."
AUÄ SUUDA:
Tuntud |lesti humanist, vaba­duse
ja inimõiguste eest võitleja
!; Mart Niklus on karistust kand­mas
ühes Siberi sunnitöölaagris.
8. jaanuaril 1981 Nõukogude ko­hus
karistas teda 10 aasta sunni­tööga
Siberis ja 5 aasta asumist
väljaspool kodumaad. Kohus ,
; süüdistas teda nõukogüdevasta- luse nime ja aadressiga E W
^ ses agitatsioonis ja propogandajs. Abistamise Toimkonnast, Eest-
MartNikluse tervislik olukord * " " • ~ • " « «"
on halb. Viimati, vangistuses õl­les
ta oli näljastreigil koos Jüri
Kukega, kuni Jüri Kukk suri. Pa­rast
seda Niklus lõpetas mälja-streigi,
lääne ja kodumaa sõp­rade
soovitusel. Korduvate van­gistuste
ja näljastreigi tagajärjel.
konnad üle. hiaailma apelked-vad
rahvuskaaslaste poole pal­vega
saata kirju moraalseks tqe-tusek
Mart Niklusele tema sun­nitöölaagri
aadressil ja toetus
pakke tema ema aadressil. Kir^
jade saatmiseks on saadaval Ka­nadas
kirjaümbrikud Mart Nik-laste
Kesknõukogu Kanadas bü­roost
ja Eesti Abistamiskomi­teest.
Kõigi nende asukoht on To­ronto
Eesti Majas, 958 Broad-view
Ave. Toronto,
2R6.
Mart Nikluse ema on mustas I
Nikluse tervislik olukord kiiresti Otff f» ^emj.
halveneb. E i ole teada, kui ka^a f^^^^f^^^ f^^t^^
kus tagasi. Pakkide saatmiseks
on soovitav saata rahaline anne­tus
Ülemaailmsele Abistamis-keskusele
Rootsis^ või panna
Toronto eesti Ühispangas Kana­da
Abistamise Toimkonna ar-velö.
Arve nr. 6753.
Isikuvabaduse ja inimõiguste
nõudmise pärast on karistatud
kui kriminaalseid kurjategijaid
suurel hulgal eestlasi. Praegu on
selliseid vangistatuid 37, peami­selt
noored. Nad kõik vajavad
abi ning toetust. Palume neid
aidata. Täiendavat informat­siooni
võib saada Kanada Abis­tamise
toimkonnalt.
E W ABISTAMISE
TOIMKOND KANADAS
ta veel suudab vastu panna sun­nitöölaagri
ebainimlikus olukor­ras.
• • , ; • ' •
; Vaimselt Mart Niklus on tüs-gev.
Ka vangistuses oll^s ta on
koostanud memorandumeid ja
palvekirju, milles oh selgitanud
olukorda N . Liidus^^ja apelleeri­nud
välismaailma poole, et H .
Liidult nõutaks kehtiva olukör-i^
a demokratiseerimist. Rootsi ja
Kanada on andnud Niklusele
sinna asumise loa. Võimumehed
Moskvas ei anna temale välja­sõidu
luba. Teda peetakse kri­minaalseks
kurjategijaks, kelle­le
N . Liidust lahkumiseks luba ei
anta.
Vabadusvõitlejate abistamis-keskus
Rootsis ja abistamistoim
Vahistamised Eestis 9 0 0
' (Algus esi'
likvideeriti KGB poolt rahvusliku
meelsuse ja nõukögudevastasuse pä­rast.
Poisid saadeti sõjaväkke ja tüd­rukuid
hoiatati. Lagle Parek, kes on
abielus, töötas Tartus Kultuurimä­lestiste
Riikliku Restaureerimisvalit-suse
arhitektina. Lagle Pareki ja te-ma
at>i'kaasa Lembit Rästa elukoht
on: Tähe 82-7, 202 400 Tartu, Eesti
NSV.
Lagle Parek on eriti viimastel aas­tatel
saamid Läänes •tuntuks oma
allkirjade kaudu apellidel ja protes-tiidrjadel/
millistes jxihitakse maaii-ma
av^liWcuse täh'ele,paiiu N. Liidu
poolt teostatavatele inimõiguste rik­kumistele
Eestis. Viimane neist oli
kolmeteistkümne eestlase poolt alla­kirjutatud
avalik kiri Soome Vaba­riigi
"kodanikele ühenduses Muuga
hügelsadama' ehitamisega.
Lagle Parek on eelüurimiseiks pai-gu'tatud
Tallinna keskvanglasse. Te­da
süüdistatakse Eesti NSV krimi­naalkoodeksi
§ 68 järgi .^nõukögudte-vastases
agitatsioonis ja propagan­das",
mis tähendab kuni seitsmeaas-jast
sunnitööd ja viieaastast sundpa-gendust.
Lagle Parekile määratud
kirjad saata järgmisel keskvangla
aadressif: Eesti JVJSV, 200001 Tallinn,
Kalaranna 2. Uchrezhdenie YulM422/
1, PAREK, Lagle. )
Senistel andmetel on Lagle pareki
„süüasjas" nr. 22381 läbiotsitud ja
ülekuulatud järgmised isikud: Tal­linnas
Raimo Adrikom, Heiki Aiho-nen
ja Eve Pärnaste; Tartus Kaur
Alttoa. Ülle Einasto; iKarin ja Ur-mas
Inno, Ulla Järv, õie Laarman,
Arvo Pesti ja Rein õimap; Pärnus
Eva Ahonen ja Ilse Heinsalu ning
SimisalÜs, Järvamaal Rein Arjukese.
Neist on koos, Lagle Parekiga kümme
tuntud inimõigüsilast;ena allakirjuta­nud
Läände saadetud apellidele ja
jprotestkirjadele. ,
SURI VANGISTAMISEL
Riias suri -vangistamise ajal süda^
me rabandusse Alfred Leevalds, kelle
korterisse KGB tungis sisse hommi­kul
poole seitsme ajal, mil Leeval-did
olnud veel voodis. Julmal konv
bei,. kohe pärast traagilist surma,
viidi surnud m^he abikaasa ülekuu­lamisele
Vangistatud 28-aastase riialase Ja­nis
Vevers'! korteri läbiotsimist juhti-nud
isiklikult alamkolonel Dembors-ki.
Seal, muuseas, olevat leitud,Riigi­vastaseid
materjale" — paguiasaja-iehti,
Veveri vangistuse ajal toimeta-lud
läbiotsimisi tema sõprade ja su­gulaste
korterites.
KGB
rek.
vahistatud Lagle
Vevers töötas Riia kanalisatsiooni^
valitsuses ning kuulus akadeemilise
aeruta rnisldubi nimekamat^ sõudjate
hulka.
Traagiliselt surnud A. Leevaldiga
oli KGB-1 olnud tegemist juba vare­malt.
Tema tütar Rita on abielus,
omal ajal okupeeritud kodumaalt
välja ipääsenud läti dissidendi Bru-veriga
ja elab nüüd Münchenis. Lee-valti
püütud teha KGB teadustajaks
~ oma kaaslaste reetjaks, miHest ta
mitme] puhul keeldunud'.
PALVE VÄUAPÄÄSEMISEKS :
. News Yorgi läti ajaleht ,^aiks"
tõi oma 2. märtsi numbris 20 läti rah­vuslase
palve nõukogudte asutustele
välijareisu paberite saamiseks. All­kirjadega
varustatud väljasõidu pal­ve
on saadfetud Rahvusvahelisele Pu­nasele
Ristile, Nõukogude Läti sise­ministeeriumi
viisa osakonnale, UR
(ÜN) organisatsioonile. Lääne Euixx)-
pa rügi juhtidele ja Ülemaailmsele
Rahuorganisatsioonile.
Janis Rozkaks oma palves nendib,
et nende perekondade elu viimastel
aastatel on muutunud võimatuks. Te­ma
kui ka tema sugulaste korterites
on viimase kahe aasta jooksul 6 kor­da
toimetatud läbiotsamisi.
KEDA USKUDA?
Ontario provintsi saatevõrk „TV
Ontario" Korraldas hiljuti telefoni-lise
ankeedi oma vaatajaskonna hul­gas
(„Speaking Out"), et saada vas­tust
küsimusele, keda usaldatakse
maailma sündmuste ja uudiste täpsel
ja tõepärasel kirjeldamisel rohkem,
kas televisiooni või ajakirjandust.
Ankeedi tulemus oli üllatav. Oleks
võinud arvata, et televisioonis esi­tatud
pildimaterjalil peaks olenla
selle vaatajale paljukordselt suurem
mõju, kui mingil samat teemat puu­dutaval
ajalehesõnumil. Ankeedile
saabunud vastused lunnistasid siiski
ligikaudu kolm ühe vastu, et vaata­jaskonnal
on rohkem usku ajakirjan­duse
tõepärasusse.
Ka on teadlikumad vaatlejad meiegi
hulgast jõudnud aastate kestel tähele
panna, et kanada ..rahvuslik televisi­oon"
ehk CBC ei ole olnud maailma
sündmuste ega ka teatud poliitiliste
vahekordade esitamisel mitte just era­pooletu.
Näiteid sellest võiks tuua kül­luses.
Oli see siis Vietnami sõja ajajär­gul
või vümasel ajal El Salvadoris, ikka
Ihm aastane Eero Voitk esinemas T.E. Meeskoori aastakontserdil
Foto — 0. Haamer
T.E. Meeskoori aastakontsert Eesti
Majas pühapäeval, 20. märtsil oli oo
datud muusikaliseks sündmuseks ja
tõi kokku arvuka kuidajaskonna. Hl*
lisemate saabujate jaoks tuli asetada
saali lisaistmeid.
t.E. Meeskoor esines esmakordselt
aastakontserdil frakkide asemel
vorm nr. kahes. Koor Charles Kip
peri juhatusel algas ettekandeid tra.
ditsiooniliselt moto laulmisega. Esi­mese
kahe lauluga mälestati heliloo-jäte
J. Aaviku ja E. Tubina lahku­mist,
lauldes ,MsitSL kauneimal öh-ytul"
ja „öölaur' küulaijaskonna püs-tiseistes.
Järgnesid „Laevmk" — (M. Lüdig),
,;Pilvedele" — (A. Lä'te),, ,^a näen"
— (S. Purre) ja „Öösse ära kadus" —
E. Aav). Viimased kaks tuli korra­ta.
Noor 11-aastane tselbmängiija Eero
Voitk esitas J. S. Bach'i ,;Suit G-duu-ris,
soolo tshellole, prelüüd, couran-te",
R. Toi - ,J)ialoog", K. Raid'i -
„<iantus" ja W Squire'i „Tarantellä".
Mitte lõppeda tahtva aplausi vaigisr
ndiadniaste suured
nõudmised
tanis Braithwaite kirjutab, et ka°
' nadlastel on kujunenud üteluseks
halva ilma puhul, et ,,amiame selle
nm Indaanlastele. tagasi". Jälgides
praegusi valitsuse läbirääkimisi in­diaanlaste,
inuitide ja metiste pääli-kutega
selgub, et nad tõsiselt loevad
^Kanadat oma maaks ja sisserändajad
peavad selle maa kasutamise eest
raskelt maksma. Braithwaite peab
seda nõudmist absurdseks, kuid on
arvamisel, et Kanada valitsus need
nõudmised suures osas täi­dab,
praegused pärismaalaste ju­hid
on viisakad oma nõudmistes. Va-litsuse
liikmete ajud on pestavad ja
lõpuks ei ole mitte nemad hidiaan-laste
hüvituste maksjad vald seda
teevad maksumaksjad, kelle rahakot.
tide üle valitseb valitsus. Päiismaa-lašte
nõudmistel peaks olema tõm­matud
mingi piir. :
tamiseks esitas kunstnik veel G.
Foure'i — „Apresun Reve". Klaveril
saatis Charles Kipper.
Pärast vaheaega ladis meeskoor K.
Türnpu •- ,iKevadfe turnie", T. Vet-tfk'u
— „Kuu", M. Saar'e — „Tipa-
Tapa hällilaul" ja J. Simm'i — ,Mul-gimaale.
Neist teine ja viimane tulid
korrata. Neile a capella lauludele
järgpesid: „0 Isis ja Osiris" (W. A.
Mozarfi ooperist „VõIuflööt"), R. Toi
— „Mu laul" ja L. Virkhaus'i — „Agä
ükskord algab aega"; Solistiks oli
bass-bariton Andrus Voitk jai klave­ril
saalis Asta Ballstadt.. Lisapalade­na
laulis koor veel K. Türnpu-r ,iMu
armas isamaa" mida kuulati püsti-seistes
ja G. Emesa)ks'a —- .hakka­me
mehed minema".
Solistid, koorijuht ja klaverisaatja
said lisaks aplausile lilli ja koorile
ning ta esimehele Heikki Paara'le üt
lesid sooje tervitus- ja kiidusõnu
T.E. Segakoori esimees S. Preeni ja
..Estonia" Orkestri esimees H. Kase-nurm.
Kontsert lõppes ühiselt hüm­ni
laulmisega. -
USA toetab
vabadusnõudiust
Balti riikidele
Balti Vabadusliidu suurel konve­rentsil
ja sellele järgnenud banketil
Los Angelesl Sheraton hotellis, mis
oma rohkete delegaatide ja paljude
ameerika külaliste osavõtul hästi dn-stestus,
loeti ette preslndent Reaga­nilt
..saabunud ..soojasõnaline ..tele.
gramm. Selles ta hindas kõrgelt bai-t
l inhneste teeneid USA ülesehitami­sel
ja demokraatlike põhimõtete kas»
vaatamisel. Ta lisas taas, et USA ei
tunnusta N . Liidu okupatsiooni Balti
riikides ja loodab Baltikumi rahvas­tele
vabaduse saabumist.
Kohal oli USA kaitsenünlsteeriu-mist
L. Pfeiffer, kes on NATO Ja Eu­roopa
polUtilise ala abidirektor ja
välisministeeriumist Ida-Euroopa Ja
Jugoslaavia ala abidirektor R. Far-rand.
VUmane oma kõnes ütles muu-hulgas,
et kui eurooplased tõstavad
LRO-s ülesse hiljuti Euroopa-parla-mendis
vastu võetud otsuse Balti rü.
kide iseseisvuse taotlusosas, sUs USA
praegune administratsioon seda
omaltpoolt kindlasti toetab. See on
esimene kord kui USA vastav kõrgem
ametnik seda küshnust selgelt puu­dutab.
Konverentsil olid Juhtivalt tege­vad
ka paljud eestlased eesotsas Bal­ti
Vabadusliidu abiesimehe Avo Püri.
sillaga.
on punaste mässulist^ poolel kohale
jõudnud mõni CBC reporter, ksda seal
siis nähtavast suure lahkuse ja hoole­ga
vastu võetakse, ringi sõidutatakse ja
tal filmida last ukse, kes sealt siis päris
pikki ..erapooletuid" ffilmireportaazhe
ja intervjuusidki kanada vaatajaskon­na
ette toimetab. Aga harva ja lühidalt
lastakse mõni sõna ütelda ka ametliku
valitsuse esindajail. Kogumulje jäetak­se
niisugune, et kõik mis on halb, see
sünnib valitsuse poolel. Samal ajal age
nood ..vaesed kangelaslikud mässuli­sed"
peavad Umsüütult kannatama üle­kohust,
aga sellegipoolest nad ei soovi
'midagi muud kui ..õiglast korda" ja vist
ainuõigust kõikjal ainuU ..head teha"...
{Kuidas selle ..heategemisega" on
praegu Vietnamis, selle üle kestab
..kõrvulukustav vaikus".) Näib. et eri­lise
ja järjekindla kriitika alla kuulub
ka president Reagan ja viimase poolt
alustatud vastuseis Moskva püüdluste--
le. On olnud ka erandeid ja täielikku
tunnustust väärivaid reportaazhe. na­gu
Poola ja mõnevõrra Afgaanistani
sündmuste korral, aga nendegi mõju
kaoks nagu vits vette muudsorti esitus­te
hulgas.
Omamoodi kurioosumiks võiks pi­dada
tõsiasja, et äripäeva õhtuti CBC
televisioonis esitatava maailmasünd­muste
ülevaate „The Journal" produt­sendiks
määrati selle saate algusest
peale Mark Starowicz, kelle nimi sai
mõnevõrra tuntuks vähe aastaid taga­si.
Tollal ta oli CBC juures vähetähtsal
ametkohal. aga leidis endale lisateenis­tust
sellega, et tegeles n.n. ..tagapõhja
informatsiooni" kogumisega kanada
tegelaste üle ja selle müümisega ühele
KGB agendile.;. Venelane lõpuks taba­ti
teolt ja saadeti maalt välja, aga Sta-rov
»;icz ise sai hiljem mõnede poliiti­kute
poolt parlamendis esitatud kibeda
kriitika kiuste CBC-It ametikõrgendust
ja oma praeguse positsiooni,
Sest kuigi too organisatsioon esineb
niiütelda ..rahVa nimel" ja majandab
end peamiselt valitsuselt saadud mak­sumaksjate
rahadest, siiski ta on täieli­kult
iseseisevja eikellestki sõltuv; nii­siis
tarvitseb arvestada esmajoones
vaid omaenda juhtkonna otsuste, vaa­dete
ja arvamistega.
HK
llillllilllllllllllllllllllllllllllltllllliilllllllllllliilllillllillllltlliH
Eesti äilitkapital Kanadat
Annetused, testamendl-pKrandused Ja
mälestusfondid on tulumakiuvabad.
Suunake oma annetused noortele JQ
teistele eesti organltatsldonldelft
Eesti Sihtkapital Kanadat
kaudu tulumaksuvaba kviitungi lan-miseks.
— Eesti Maja, 958 Broad-vlew
Ave. Toronto, Ont. M4K IM
iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiHiiiiiiin
.MElE ELU" talitut wõUh
vattu ajakiri
tiim
PILDI ALL PUUDUS NIMI; .
Skautide, maailmajamboree eesti
esindusüksuse pildi allkirjas, mis il-nius
eelmises „iMeie Elu^" on eksih
kombel jäänud välja Richard Laan-vere
ninii, kes seisab teises reas va­sakult
neyandana. Palume eksitust
vabandada.
TORONTO UNU
JÄÄTMETi ÄRAVIIMISE TEADAANNE
SUUR-REEDE - i aprillil 1983
O L E S T Õ U S M I S P Ü H A - 4 . a p r i l l i l 1983
oH linnateenistu.se puhkepäevad. Neil ülalmainitud
kahel päeval EI OLE jäätmete äraviimist.
28. MÄRTSI NÄDALAL
Regulaarne neljapäevane (31. märtsi) jäätmete äraviimi­ne
toimub kesknädalal, 30. märtsil.
Reedene (1. aprillil) äraviimine toiinub neljapäeval, 31.
märtsil.
KOLIB UUDE ÄRIRUUMI
S maja lääne poole, viinapoe kõrvale^
219 Danforth Ave., tel. 465-6251
AVAMISE PUHUL HINNAALANDUS
kelladelt 40%, prÜUdelt 20°/», 5. aprÜÜst - 30. apri
r 1 J216 lk, köitet
Itad |I$9.00 (taO. Posm^
93$ Broadview Ave., Tonmto, pnt. IMJH 2M
HELLARRA
20M fimfortli toi. f o w s t oÄ
« « 1 ) 7 ^^^^^^ M^^^
hüpoteeklaenud
mamatupldamisa
Ja tuiuinakt
M e Ranni
endine
tulumaksttrbvident
Esmaspäevane ( 4. aprillil) äraviimine toimut teisipäeval,
5. aprillil.
Teisipäevane (S. aprillil) äraviimine toimub kesknädalal,
6. aprillil.
Ajalehed viiakse ära kesknädalal, 30. märtsil. Suuri ese­meid
sel päeval EI viida.
Kesknädalal, 6. aprillil EI OLE ajalehtede ja suurte ese­mete
äravijmist.
Ajalehtede ja suurte esemete äraviimine toimub jälle kesk­nädalal,
13. aprillil.
Palume jäätmed panna välja ettenähtud päevadel.
Meeldetuletus: Torontos on 17 klaas- ja metallpurkide ko­gumispunkti.
Jaanuarikuu jooksul koguti 217 tonni ajaleh­ti,
55 tonni klaasi ja 7 tonni plekkpurke. Lisainformatsioo­niks
helistage 947-7742. '
E. M. BREMNER, II. Eng., F.LC.E.
Conunissioner of Public Works
Mi«Ui l i i i a i i i a a s ni