Meie Elu = Our life, April 15, 1977

              (1418) 1977
itserf
:us
lateenistuste.
õhtupooli-
.aasahaarav
kus Canda-.
bör Charles
istide Helmi
lbit Siilatsi
• bariton) ja
äasategevu-
Dubois pü-ristisõna".
|a passiooni,
viimistletud
Inne ja ka
hea akusti-oronto
eesti
| i kõige väi­le
hulka,
jlas-konts er­iala
hardas
hmus armu-inadega
võt-la
armulaua-lm
muuhul-
1a" piiblikku
imikusel, kl,
[stusel esines
Korjuse ju-id
jumalatee-
1a Libe ning
Simonlatser
K K .
„MeieElu" nr, 15 REEDEL, 15. APRILLIL — FRIJDAY,
' , i i M I „ unu nT~ * ~ n m ^ , T - r r M m Tn
s
Irid
ingu
Bes
irfsil toimus
toosöje.k, kus
Ivõis nentida
md tegevaaš-istega
kui ka
töö eest sai
fa.kskiitva ap-
)ts teadustas
kelleks osutu--'
Peeker. Neid
|nnustati pide­mest.
Saarlaste
koosolekult
la teda• vabas--,
luna 10 aastat
mehe poolt
sale .pikemat
loosolek, tema
lirämad tanud
iaalep. •• on''aas-.
i j . VV-:
[eks- said — A.
|rid, S. Laariis-ja
A. Rosin.
Icmeteks — K.
:p. Koosoleku
|u juhataja R.
}pvis uuele ju-'
•tegevusaastal.
I.juhatuse liik-d.
iste
im jne
ISuve-
Toronto Ees-
[s mainida, et,
ajajärku, kus.
lud juhtkonna,
[halajateks on,
• ja endised
msoo ja Ants
''•J/yV'.: .-
:gevusega pu­la
lõpetab lau-
Ii as esimesel 1
$50.00;' teiselt.
• selt S40.00 (oi-;
läegselt). Laste
|ü S5.00 ennem
tähtpäeva tõu-"
Is SiO.00-ile.Re-;
pab välja Helje.
Well DrM Asin-.
|>40.00 perekon-i
iilist tööpäeva,
[määratud: 14.,
p.. ja 19. juuni,
|.)savõtta ainult
[rru-s.' v
.leaiada: .Erika
,)-); Mai Musta
Valter (toi. 491-
shing AVeil: Dr.,
1H9). Talüulis-heda
1 söögisaali
lm mi kui" kokku-
|sä .võtta vajali-
Hslele pakutak-
|esti Näisseltsi
Juhatus
on tagasi k'a
öödunud aastal
luste] ei saanud
|a, nagu. Amster-
Rovai, Praaga,.
on • müügil
I'Eesti. Majas.
„01ed küll seltskonna kokku potserdanud, palju tänu! Säärast rassoljet pole mu majas veel omudl"
^Seltskond" Hugo Raudsepa naerunärve kõditavas komöödias „MEES, KELLE KÄES OM TRUMBID"
vasakult: Harri Mürk, Tiiu Kask/ Ernst Vähi, Valve Andre, Rem Andre ning Rita SüL
Komöödia etendus toimub JKahada.Eesti TeatrjL lavastusel laupäeval, 30. apr. kell 4.0© p.l. Monarch
Sscondary kooli aulas.
oni
il 1UMB
il
pilte meie lähemosf miiievskust
Need, kes tunnevad mängukaarte
ja erinevaid mänge, teavad, milline
tähtsus pn trumbil mängu käigus.
Eriti tähtis on aga suur trump krii­tilises
olukorras. Muidugi peab män­gi
ja olema küllalt osav oma trumpi­de
kasutamises. Hea mängija kasu­tab
trumpi õigel ajal ja kohal. Hea
trump võib mõjuda pommina, mis
lõhkeb vaenlase leeris ja tekitab
suurt segadust.
Kas Halva sütiku tõttu või muidu
valesti visatult võib aga pomm üldse
mitte lõhkeda ja viskajale suure pet­tumuse
valmistada.
Hugo Raudsepa „Mees, kelle käes
on trumbid" on ülilõbus ühiskond-
Iik-poliitiline satiir.'.' Karjäärimehed
tõusevad võimu juurde ; ja mehed
„trumpide" ja „pommidega" püüa­vad
neid takistada. Kes võidab/seda
näeb teatris ja otsustab vaataja.
Nüüd, kus mõnigi omaaegne sise-
: võitlus "hakkab tuhmuma ajaloo hä­marusse,
on kosutavalt lõbus jälgi­da
seda võitlust, läbi huumoripris-'
ma. Veel enam: sellest võitlusest
toovad meid sarnasuse assotsiatsioo­nid
meie oma pagulasühiskonda. Ka
siin on tegijaid ja õpetajaid/ kuid
kõik on patrioodid. Raudsepa pat­rioot
aga õpetab kõhklejat ja kõrval­seisjat:-
„Ära virise kõrval, elu läheb
sust mööda— löö kaasa; siis näed!"
Ja teisal: „01en põlenud kõigis idee­des,
mis haarasid meie rahvast ta
suurtel silmapilkudel. Olen ikka pat­rioot
olnud: sotsialistina, vapsina,
isegi patrioodina!"
Kui enamik meie kirjanikke ühis­kondlikele
ja poliitilistele väärnähe­tele
reageerivad tõsise kriitikaga,
siis vaatas Hugo Raudsepp taolisi
sündmusi läbi huurnori-prisma. Si­tuatsioonide
abil m^ ta pilke-alused
inimesed ja olukorrad ela­vaks
ja toob need vahetult publiku
silme ette.
Juba antiikteatri näitlejad piitsu­tasid
juhtivaid poliitikuid ja iinis-kondlikke
olukordi turuplatsidel ja
tänavanurkadel poliitiliste satiiride­ga-
.. . '•
Hugo Raudsepa keel on rahvali­kult
lopsakas, temay situatsioonid
meisterlikud ja selged. Tema näiden­deist
on näitlejate suu läbi levinud
ja populaarseks muutunud hulk vai­mukaid
aforisme „Vedelvorsti" filo­soofiast
või „Roosadest prillidest".
— Väljendus „kreisšaag'\„Mikumär:
dist" on muutunud otse rahvuslikuks
kadeduse sümboliks.
. „Mees trumpidega" naeruvääristab
võimupüüdlejaid ja „karistab" neid,
kes ainult virisevad ja kritiseerivad.
Komöödiast leiame palju analoogiat
meie tänapäevsele ühiskonnale ja
„suurtele kaladele väikeses tiigis".
,,-Mees, kelle käes pn trumbid" on
mai vastuvõtuks hästisobiv heatuju­line
komöödia — kosutuseks naeru­närvidele!
Kanada Eesti Teatri lavastusel
etendub „Mees trumpidega" laupäe­val,
30. -apr. kell 4.00 p.l. Mönarch
Park Secondary kooli aulas.
are! Panks
Eesti populaarne lauljatar Maret
Pank tähistas 27. märtsil Minneapo­lise
Eesti Majas oma 40 a. kutselist
muusikalist tegevust laulude õhtuga
Ta on praegu Minnesota ülikooli õp
pejõud.
Laulmisega tegeles juubilar juba
Rakvere gümnaasiumis, hiljem ka
Haapsalus. 1935 astus ta Tallinna
konservatooriumi Ludmilla Hellat
Lemba lauluklassi ning järgmisel
aas tl laulis juba Riigi Ringhäälingus
Pärast konservatooriumi lõpetamist
1940 kutsuti Estoniasse, kus pidi laul­ma
Gilda osa ooperis . /.Rigoletto"
Küüditamiste ja üldise olukorra tõt­tu
proovid katkestati, -kusjuures
juubilar kaotas küüditamiste tõttu
abikaasa,, isa ja venna. j;
1941 läks Maret Pank Tartu Varte
muise teenistusse, kus esines palju
des ooperites ja operettides, olles sa
mai ajal õpetajaks Tartu Kõrgemas
Muusikakoolis. 1944 põgenes koos
kahe tütre ja emaga Saksamaale, kus
pärast sõda jätkas tegevust laulu
alal. 1
Asunud 1950 USA-sse, oli mõnda
aega Tacomas, Wash. lauluõpetaja,
andes aga ka kontserte. M.inneapo-:
lisse asus 1952 kus on sellest peale
olnud lauluõpetaja, kuid esinenud ka
arvukatel kontsertidel Minneapolises
ja mujal USA-s ning Kanadas.
Palju'kordi on esinenud ka amee­riklastele,
koos Minn. ülikooli süm­fooniaorkestriga
ja Minn. Popsor-kestriga.
\
ÄDISI TE ATR8MÄRKMEBI
hooaeg hakkab jõudma lõpule. See
on olnud Toronto kutselisis teatreis
paljupakkuv ja rikkalik mitmekülg­sete
valikuvõimalustega.
Ooperihooaeg,
mis kord-korraliste tõusudega oli
jõudnud kuni seitsme erilavastuseni,
on kvantitatiivsel tagasikäigul eriolu­kordade
tõttu. Kauaegser Canadian
Opera Company direktor ir. H. Gei-ger-
Toreli kohalt' lahkumise ja sel-l
e l e järgnenud ootamatu surma tõt­tu
on algav hooaeg uutes kätes. Prae­gune
direktor Löf-ti Mansouri on pu­huma
pannud uusi tuuli, majandus­likest
raskusist tingituna antakse
eeltuleval hooajal'vaid neli lavastust,
dirigentidest ei esine ühtki endiseist,
samuti on peategelaste valik mitmeti
uudne. Ooperite valik tundub huvi­tav,
lavale tulevad Verdi „Don Cai-lps",
Mozarti „The Magic Flute" Dö-nizetti
„Daughter Of The Regiment"
jä Bergi „Wozzeck", jääb vaid ooda­ta,
mida suudavad pakkuda uued la­vastajad.
Piletihinnad sealjuures on
tõusnud kõrgemale kui siin kunagi
varem (valik-köhad nädalalõppudel
$22.50 tükk isegi etendustesarjä abo­nentidel);
Möödunud hooajast; jäid ^enlrn
St. Lawrence Centre kuuest lavastu­sest
olid kõik nauditavad, erilist väl­jatõstmist
väärivad „The Caucasian
Chalk Circle" (Bertolt Brecht, mida
väga tihti ei mängita) ja Luigi Piran-dello
„Six Gharacters.. " Viimase
lavastusena jookseb praegugi „Let's
Get A Divorce"; kergesisuline prant­suse
fars, tegevusaeg eelmise sajan­di
lõpupoolelt, eriti värviküllaste,
ajastuskohaste ning otse külluslikult
ekstravagantsete kostüümide ning
lillerohke ning ülepakutud lavapildi­ga.
Lavastaja Albert Millaire mängib
ühtlasi ka ühte peaosa, mis on siin­seis
lavastusis üsna ebatavaline kom­binatsioon.
Toronto ligi paarkümmend kutse­listpisiteatrit
on olnud agaral t tege­vuses
ja nende esitusist tuleb para­tamatult
teha selektsioon. Käesoleva
hooaja paljudest tõstaksin esile kah­te
lavastust: „The' Primary English
Glass" Open Cirele Theatres, kus,te­gevus
näitab, mida kõike võib juh­tuda,
kui mitmest erirahvušest ini­mesi
tuleb inglise keelt õppima ilma
keele eel teadmisteta. Hoogsalt esita­tud,
täpses kokkumängus ja väga
naljakas. Etendused kestavad prae­gugi,
Edasi -—Kanada naiskirjanik
gne
OBifrealis
Kittask esines) ja „Die 'Walküre".
Hooaja.
meelde „La Boheme" (milles ka Avol Joanna M. Glassi „Ärtichoke" Tarra*
Iga uus tellija aitab kaasa sisuka
male ajalehele
on näidanud National Ballet of Ca-näda
aina- kõrgenevat taset. Mitte
ainult üks vaid mitu paari esitantsi­jaid
pn hinnataval kõrgusel," neist
märkimisväärseina Karen 'Kain ja
Frank Äuguštyn esinemisel Moskvas
jõudsid välja auhinnani, mida sealt
endastmõistetavalt kergelkäel ei an­ta.
Külalisesinejana tantsis Rudolf
Nurejev mitmes lühiaktis jä täisbal-letis
„Giselle".- Viimases esines tal
nagu tuimuse ja vananemise märke
(ta on 38 a.), mida varemnähtud
„Romeo and Juliettes" märgata ei
olnud. Igal juhul tundub samast hil­jem
asüülileidnu Mikhail Baryšhni-kov
paremas vormis ja kõrgetaseme­lise
talendina. Möödunud hooajal ta
Torontos kahjuks ei esinenud. To­ronto
oma balletis taaridega esitatud
etendusist meeldis eriti ,,La Fille Mai
Gardee" ja uuslavastused „Mad Sha-dows"
ja „Afternoon Of Faun". .;.
Lasteteatri
alal. oli hooaeg eelmisest kesisem.
„Treasure Island" Äladdin Theatres
näis lapsi köitvat, eriliseks uudsu­seks
oli etenduse lõpul kogu tege­laskonna
eesriide ette ilmumine,
-kusjuures vaatajaskonnale anti või
maius küsimuste esitamiseks. Sõna­võtt
oli elav, noored oma küsimuste­ga
lasid äraselgitadä paljudki lava-saladused,
võibolla kadus sellega ka
kogu ettekantu müstika, sära ja
hirmgi, kui seda kellelgi veel alles
oli. Jõuluetendusiks olid aastast aas­tasse
korduvad balletid ,/Nutcrack-er"
ja „Babar, The Elephant", nägin
jällegi mõlemaid, hakkab tüütama
lapsi ja ennastki. Vaheldus jõuluya-heajalgi
oleks teretulnud.
Kõige suurema valiku on kogu hoo­aja
kestel pakkunud sõnalavastused.
llllllill!llH!llill!lllllll!llllflll|l!!IIISill!9l!llli^
au! Juitus
!f!!!llllll!!llll!lllllllllll!l,lllllllll!llllllllllllllllllllll!lillllllll^
Kevade ja ilusate ilmade saabudes seisab autol ees vilgas sõiduhooaeg,
sest algavad jälle peale suvilasõidud, kalastusretked, telgitamised, laste4
laagrisse viimised-toomised ja peatselt puhkusereisid. Umbes nüüd, s.o.
varakevadel, satuvad autoomanikud ka auto parandus-tÖökodade intensiiv­se
reklaami-kampaania tulipunkti, millega neid kutsutakse ja meelitatakse
autot kontrollima, määrima, parandama ja reguleerima, et see algavaks
hooajaks oleks igati sõidukorras, ei tingiks ebamugavaid teelejäämisi, et
tarvitaks rohkem bensiini kurjust peab, et rattad jookseksid otse ja mitte
kraavi poole, jne.
Samasisulist veenvat, juttu kuule­me
TV-st, raadiost ja loeme ajalehte­dest
ja nendelt lendlehtedelt, mis ko­dukandi
bensiinijaamad ja garaazhid
ukse vahele pistavad. Pole siis ime,
kui kahtlema lööb ka see, kellel auto
omaarust' väga ilusti sõidab. Viinud
siis -selle lõpuks, sõbraliku mehaani­ku
juurde ülevaatamisele, leiab see
enamasti alati, et vaja oleks paran­dada
seda'ja reguleerida teist ja kui
tegemist ön vanema mudeliga on
kättesaamise arve tihti $10{k-f200—
vahel. -!-
Toronto suurleht „Star" tegi möö­dunud
sügisel huvitava uurimistöö
Toronto autoparandus-töökodade te­gevuse
kohta, milleks lõuke^andsid
. paljude .lugejate kaebekirjad"ja mil­lest
selgus, et selle ädalal peab tar­bija
tõesti, olema eriti ettevaatlik,
.kui ei taha end lasta „alt tõmmata".
Reporterid viisid sama auto (1970. a.
Buick Skylark),; mis oli pandud
ideaalsesse šõidukorda . ja kahe lit-,
sentseerifud -töökoja p|ölt põhjali­kult
läbi kontrollitud, viieteistküm­nesse
juhuslikult I valitud töökotta
parandusele. Enne seda. vahetasid
nad asa ühe küünla-juhtme vigasega,
mis tingis mootori vibreerimise ja
ebakorrapärase töötamise.
Nad kaebasid oma häda alati sa­made
sõnadega ja kui ühes garäazhis
oli töö tehtud ja viga leitud, kontrol­liti
auto uuesti üle ja kordus sama
katse vigase küünla j uhtmega j ärgmi-seš.
Viies, külastatud töökojas leiti
viga väga kiiresti, asendati vigane
küünla juhe uuega ja selle eest võeti
2 kuni .8 dollarit.. (Nende seas ka
eestlasele kuuluv Baltic Garaazh).
Kolmes töökojas ei leitud seda aga
üldse mitte, kuid võeti siiski töötasu
2—5 dollarit kulutatud aja eest. Üle­jäänud
seitsme parandusarved, olid
$14.55 ja $124.32 vahel ja need näita­sid
mitmesuguseid'parandusi, regu­leerimisi-
ja osade vahetamisi, mis
polnud absoluutselt vajalikud. Ühes
ai 11 inna suures töökojas näiteks va^
hetati kõik küünlad ja küünlajuht-med,
tehti.põhjalik karboraatori re­mont,
vahetati välja süütekontaktid,
filtrid, ühendused jä millegi pärast
isegi alumine radiaatori voolik. Sel­leks
kulus, kaks tööpäeva jä.seal oli­gi
arva $124.32. Terve katse juures
tundus eriti häirivana asjaolu, et igas.
töökojas (väljaarvatud muidugi '5
eelmainitut) diagnoositi vibreerimise
põhjus erinevalt. Ühes "kohas oldi
kindel, et see on tingitud mootori
tsilindrite surve ebaühtlusest, teisal,
et jagaja karp on vigane, kolmandas,
et üks klapp lekib, jne. Ühes tööko­jas
näitas esimese päeva arve, et
väljalaske torustiku hoidja tuli asen­dada
ja auk sumbutajas kinni keevi-iada
(?) ja seal avastati vigane küün-lajuhe
alles kolmandal päeval. Kõik
asjaosalised põhjendasid oma päran­dusi
aga nii veenvalt ja kindlasõnali-selt,
et poleks reporteritel tegelik
olukord teada olnud, oleks nad ar­ved
rahuliku südamega kinni maks­nud
veendunult, et tehtud parandu­sed
olid vajalikud.
Et tegemist oli kõige rohkem $5.—
maksva vea kõrvaldamisega, kergib
üles küsimus, kas tänapäeva meh­haanikud
ja toö-vastuvõtjad (Ser­vice,
ad vi sors) on tõesti nii ebakom­petentsed,
või oh siin tegemist tarbi­ja
mitteteadlikkuse kurjastitarvita-misega,
.ehk lihtsamalt väljendatult
rahva tüssamisega (rip-off). Ajaleht
muidugi ei saa selle kohta legaalse­tel
põhjustel oma otsust langetada,
vaid olles katse.käigu põhjalikult ja
täpselt: kirjeldanud, .jätab selle luge­ja,
otsustada. On ilmnenud, et eba­korrapärasused
• ja väärnähted auto-paranduse
alal on enelale tõmmanud,
ka Ontario provintsivalitsüse tähele­panu.
Tarbijate: kaitse ja . Kauban­dusministeerium
(Ministry of Consu-rners
and Commercial Relations) on
1976, a. saanud üle .300 kaebekirja,
milles tarbijad väidavad, et neid au­to
parandust ega petetud ja ajt' vee­tud.
Ministeerium ön nüüd alustanud
selgitLiskampaanijaga, ' lootes auto­omanike
õpetada kuidas vältida as­jatuid
parandustöid ja liiakasu võt­mist
töökodade.poolt. Litsentsi agen­tuurid
jagavad vastavasisulisi lend-lehekesi
kõigile külastajatele ja- töö-gon
Theatres, millist pean väiketeat
reist üheks paremaks. Korduslavas-tusina
olid varasemaist aegadest
nähtud „Hosanä" ja „Creeps", haara­vad
ja erilaadsed, mis uuesti publiku
huvi on pälvinud.
Hooaja kõige meeldejäävam eten­dus
;
oli Röyal Alexandra Theatres Eugene.
0'Neilli „Anna Christie" Liv Ullman-niga
peaosas. Erakordselt andekas ja
oma osa lahtimõtestamisel töökas
Liv Ullmann on Ingmar Bergmani
filmide naispeaosalisena üldtuntud
olles ühtlasi tänavuse filmiauhind
Oscari kandidaadiks, Anna Christie-na
oli ta ületamatu. Sügavalt sisse­elatud
ja jõuline ettekanne leidis
väärikat toetamist ka meespeaosali-silt
ja .jooksis täismajadele terve
kuuajäkestel. • j
Samas teatris praegu etenduv
„Equus" on näidend, psühhopaatili­sest
noorukist, kes talupoisina on
väljatorganud kuuel hobusel silmad
ja nüüd psühhiaatri hoolitsusele an­takse.
Põhj used selguvad, välja \koo­ruvad
nii nooruki vanemate kui ka.
psühhiaatri enda hingekitsikused. Et­tekantu
,oli väga haarav vaatamata
sellele, ei ta oma .ülesehituselt väi­keste
muudatustega kuuldemänguks-ki
sobiks. Noor peategelane Dennis
Erdman Alan Strangina mängib oi­valiselt.
Et näidendi ulatuslikus lõpp-stseenis
esinevad kaks peategelast
(nooruk ja ta sõbratar) alasti, ei
tarvitse kedagi kohutada — rõvedu­seks
see ei kujune. Alastistseenis on
kasutusel õige mitmes teiseski näh­tud
lavastuses, ilma et ,nad shok-jeri-da
tarvitseksid.
Viitena, eelpoolesitatugä seoses ole­vale
kirjandusele, tuleks nimetada püstf täis
Liv Ullmanni äsjailmunud teost ta ohtu edasijõudmisega
enesekujunemisest „Changing" ja
bailetialalt maailmakuulsa balleriini
Margot Foiiteyni rohkete piltidega
mälestusraamatut „Autobiography".
Mõlemad on asjasthuvitatuile väär-tus
1 iktiks 1 ugemismaierj a 1 i ks. Suve­hooaja
naasmisel vajaks eripeatükki
Strat fordi suveteater. Möödunud
aastane kava oli mitmekesine ja
heatasemeline, sama.tõotab eellulev-gi
hooaeg, eeskätt pakkudes naudi-
I tavat klassikalise lavaloomingu alalt.
I Et vältida mitmekordset, pikamäe
list kohälesõitu (ligi 100 miili Toron­tost),
olen vaadanud lõunast ja õh­tust
lavastust samal päeval, etendu­sed
toimuvad samaaegselt sageli ka­hes
teatris: Festival Theatre ja Avon
Montreali Eesti Segakoori ja Rah­vatantsurühm
KUPPARI kevadpidu
laupäeval, 2. aprilli õhtul, Montreal-
West linna raekoja suures, esindus­likus
saalisjjkujunes harmooniliseks
akordiks meie traditsioonilisuse ja
modernsuse vahel. Laudades Võima-;.
lik-u istekohtade hulga tõttu oli'peost
osavõtjate arv piiratud ISOmele, kel­ledest
veerandi moodustasid noored.
Peo õhtusöögi -— eestipäraste -toitu­dega
külmalauä, ning hilisema 'kodit-küpsetatud
kookide ja küpsistega
kohvilaua eest olid hoolitsenud sega­koori-
ja rahvatantsurühma liikmed
Leida Riga eestvedamisel. Jooke tüli
aga igalühel õrnal baarist;osta.
Peolistele ütles' teretulemast Mark
Teose eesti, inglise ja prantsuse keel­tes,
miile järele eeskava algas, rah­vatantsurühm
Kuppari esinemisega,
kus pearõhk oli pandud rahvatant­sudele
meie saartelt, esitades pilli­mees
Inhar Teose akordioni saatel:
Saaremaa „Jämaja labajalg" ning
Hiiumaa meeldiva „Hiiu valss". Eri­ti
paeluvaks kujupes, äga leedu rah­vatants
„Veski", milles võis imetle­da
tantsusse säädimise võimalusi,
tuuleveski kaarlevatest tiibadest ku­ni
ringikäivate hammasrataste ja lii­kuvate
rihmadeni. ;
Järgnevalt Montteali Eesti sega-koor
kandis ette kolm kevadmeele-olulist
laulu: K. Türnpü „Kevade
tunne", M. Lüdig ^.Rändaja" ning
rootslase W. Peterson-Bergeri kelmi­kalt
keksleva „Männikus". Nende jä­rele
moodsa võimlemise meister Ma­rika
Paul esines iluvõimlemisega,,;
põimides oma ettekandesse pika
roosa lindiga õhus mänglemist, mil­lega
la silmale meeldivaid kombinat­sioone
esile tõi; esinejale anti kimp
punaseid roose. Montreali Eesti Selt­si
abiesimees Hugo Muru tänas kõi­ki
tegelasi, andes tänumärgina lilli
rahvatantsurühma Kuppari juhata­jale
Kati Tammark'ile, segakoori ju-,
hatajale Karl Raudsepp'ale ning peo
peakorraidajale Montreali Eesli Se­gakoori
esimees Uno Rannele.
Järgnenud tantsuosa algus oli ta-.
välisema ilmega, ning kuigi Mont­reali
eestlaskond vast kipub lähene­ma
pensionieale, ei võinud seda mär­gata
tantsupõrandal nende .'tujukül­lusest
ja hoogsusest polka tantsimi-sel.
• ;
Tantsumuusika esimesel vaheajal
instrumentaal- ja lauluansambel
ESTO EXTRA koosseisus: Mark.
Teose, Erik Teose, Ilmar Soom, Karl
Raudsepp ja Raoul Langvee esitasid:
„Merel", „Mac läksin metsa kõndi­ma"
ning ,,Meremeeste valss". .
Tantsumuusika teisel vaheajal ku­junes
suure menu osaliseks peolis­tele
.rahvatantsu õpetamine rahva­tantsurühm
Kuppari poolt. Innar
Teose juhatusel hing tema akordioni'
saatel; 'sellest osavõtt oli väga suu:
rearvuline,- ning kui pillimees siis
veel reinländerit ,,nadi nunnadi't"
mängis oli tantsupõrand otse puu­mas.
L. F.
kodade-äutoäride • seintele on ilmu: |..C!aims Court) ja seda saab teha i
liud samasugused. hoiatusõpettused • ma advokaadi abita: Kui nõudmised
suurendatud kujul;.Kavas on -vasta-! on suuremad^ on soovitav otsida ju-
MÜÜGIL
Eesti värvides
vasisüliste filmide valmistamine ja
levitamine, koolidesse jä raamatu­kogudesse.
Autoparändajad väida­vad,
et mõnituhät kaebekirja ei ole
sugugi palju, arvestades neid miljo­neid
parandusi, mis aasta jooksul
tehakse. Võrreldes seda aga lehe­meeste
poolt paljastatud faktidega,
võib eeldada, et kirjalikkude kaebe­kirjade
arv on nagu .jäämäe tipp,
millest enamus varjatult vee all. Ai­nult
äärmisele vihale aetud ja ette­võtlik
tarbija saab hakkama kaebe­kirja
kirjutamisega. Enamus lepib
olukorraga, maksab .küsitud hinna ja
loodab, järgmisel korral paremale Theatre ja valikuvõimalused on ole-õnnele.
' Ontarios pakub tarbijale
kaitset äritegemise seadus (The Bu­siness
Praetiees Äct), mis haarab
kõiki ärialasid ja keelab näiteks mit­tevajalikkude
paranduste • tegemise
ia soovitamise, töötavate osade põh-iüseta
väljavahetamise, tarbija vale
otsuse tegemisel juMimise jne. jne.
Selle varal aša õisuse nõudmine on
Üsna keeruline jä aegavõttev protse­duur.
Ontario tarbija kes tunneb, et
teda on ebaausalt koheldud, võib: 1)
Saata paranduse tegijale registreeri-,
tud postiga kirja, nõudes arve tiVhis-larnist,
,või parandamist, mainides
missuguse eelpool mainitud seaduse
Wauseli alusel kiri on kirjutatud.
Ärakiri;. sellest kirjast tuleb saata:.
Consümers Service Bureaü, Ist
floor, 555 Yonge Street, -Toronto. 2)
kirjal pole. tagajärgi, tuleb pöör­duda
vastava ministeeriumi direkto-
V l poole, (Direetor of The Business
Pl'aetices Act, Ministry of 'Consu-n
i e ^ and . Commercial Relations)
k e s tavaliselt püüab oma autondee-öm.
kokkulepet. sobiteda. 3) Kui
kokkulepet ei saa, või pakutud
kokkulepe, ei ole vastuvõetav,, tuleb,
alustada kohtulikku nõudmist. Mõuci-mised
kuni' S400.—: tulevad arutusele^
väikenoudmiste • .' kohtus '(Smal!
aga.
10^"X18"
Hind $4,50. Öpt, müügimaks ,32^
Postiga tellides saatekulu
II
.35C
suurus 3x6 jalga. Hind §17.50
Pluss Ontario jaemüügimaks 1%'.
Postisa. tellides saatekulu .45c •
UD
DI Ell E
958 Broadview Ave.
Toronto, Ont. M4K 2R6
riidilist abi. ..
' Tarbija — antud, juhul autoparan-dust
vajava autoomaniku — pari­maks
kaitsjaks: on teadmised kuidas
toimuda,, et pettuse ohvriks ei lan­geks
ja kulutatud dollari eest .saaks
kui mitte maksimaalse, siis, vähe­malt
õiglase teenindamise. Võibolla
läks
tantsumuusika moodsamaks, jõudes
kuni kõrvulukustava ning peosaali
laetalasid võnkuma paneva „hard
rock" muusikani,- aga sellele vaata­mata
jäi tantsupõrand "kuni kella
poole kaheni täis nii noori kui vanu;
nii et, kuigi Montreali eestlaskond
austab.oma traditsioone, siiski lähe­vad
nad ka ajaga 1\äasa.. w
ääneranniku Eesti
ee
edukad
Vancouveris toimuvad Lääneran­niku
Eesti Päevade eeltööd edenevad
edukalt.
Päevad toimuvad 10—15. juulini ja
külaliste majutus-registratsioon on
olnud väga elav.
Kuuldavasti ühe magamisetoaga
ruumid pn lõpukorral, kuid üksiktu-be
on küllalt veel saadaval.
Külaliste majutus ön Briti^Kolum-bia
Ülikooli maaalal n.n. Walter
Gage Student Residence kõrg- ja
madalehitisles ja ka toitlustamine
toimub samas Siudent Unioni kohvi­ku
sööklas.
Reservatsiooniks tshekk ehk posti
rahakaart kirjutada: Estonian Lea-gue
of the West Goast ja saata aad-erssil:
Mr. Harry Muld, 7362 Sussex
Ave., Burnaby-I, B.C. V5J 3V5.
§9 Icopliõpefajai
Ontarios on tekkinud kooliõpetä:-
jäte üleproduktsioon ja õpilaste ar­vu
vähenemisel vallandas koolinõu-kogu
Toronto 159 kooliõpetajat. Koo­liõpetajate
vallandamine on vajalik,
et teha kokkuhoidu, tohutu suures
Toronio koolieelarves • 1,4 miljoni
võrra. Kooliõpetajad äga. prot-estee-iärgmises
artiklis leiame selles asjas rivad selle vastu vaga valjusti, kuna;
mõned kasulikud näpunäited. ' nad' peavad endid puutumatuiks.